Eesti Panga President — Krediidiasutuste maksestatistilise aruandluse kinnitamine — RTL, 108, 1706

«Krediidiasutuste seaduse» (RT I 1999, 23, 349; 2002, 17, 96; 21, 117; 23, 131; 53, 336; 63, 387; 102, 600; 105, 612; 2003, 17, 95; 23, 133) § 91 lõigete 1 ja 3 alusel Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada: 1.1. «Maksete aruanne» (lisa 1); 1.2. «Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruanne» (lisa 2); 1.3. «Pangakaartide aruanne» (lisa 3); 1.4. «Pangaautomaatide ja müügikohtade aruanne» (lisa 4); 1.5. «Maksestatistika aruannetes kasutatavad mõisted» (lisa 5). 2. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded Eesti Pangale vastavalt määruse lisades 1–4 toodud tähtaegadele. 3. Tunnistada kehtetuks Eesti Panga presidendi 16. juuni 1998. a määrus nr 16 «Krediidiasutuste maksestatistiline aruandlus» (RTL 1998, 202/203, 807; 1999, 106, 1349; 2001, 139, 2071; 2002, 112, 1623). 4. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. aastal. President Vahur KRAFT Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 9 Lisa 1 Maksete aruanne (välja arvatud kaarditehingud ja mobiilimaksed) Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste vahendusel või algatusel teostatud maksete analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: • siseriiklikke makseid ainult makstavate maksete osas; • välismakseid nii makstavate kui laekuvate maksete osas; • makseid, kus maksjaks on aruandev krediidiasutus (sh pankadevahelise rahaturuga seotud makseid, nt üleöölaenud ja -hoiused), laenude väljamakseid klientidele ning krediidiasutuse administratiivkuludest tulenevaid makseid; • kliendi makseid, mis teostatakse aruandva krediidiasutuse vahendusel (sh sularaha sissemaksega algatatud makseid); • krediidiasutuste vahelisi makseid; • aruandva krediidiasutuse siseselt teostatud makseid, kus maksja ja saaja on erinevad isikud; • kliendi üleöötehinguid ja kandeid deposiidile juhul, kui kliendi samasus ei ole tuvastatav; • makseid, mida teostatakse krediidiasutuse poolt avatud vahekontolt lõplikule saajale (näiteks maksed nimekirja alusel laiali kantavate palga, pensioni jms summade tarbeks krediidiasutuse poolt avatud kontodelt. Maksjaks märgitakse sellisel juhul klient, kes raha vahekontole kandis). Aruandes ei kajastata: • kontot haldava krediidiasutuse ja kliendi vahelisi intressimakseid ja teenustasusid; • kliendi sularaha sissemakseid enda kontole; • makseid ühe ja sama kliendi kontode vahel juhul, kui kliendi samasus on üheselt tuvastatav (näiteks ülekanded arvelduskontolt hoiukontole); • kontsernisiseseid makseid juhul, kui maksed on eristatavad (sh kontserniliikmete vahelisi intressikandeid, kandeid deposiitidele ning balansseerimiskandeid); • ühe krediidiasutuse poolt teisele vahendatud makseid; • valuuta ostu/müügi/konverteerimisega seotud makseid, sh valuutaga seotud tuletistehinguid, valuuta ostu/müügi tehinguid Eesti Pangaga; • makseid, mida maksja kannab krediidiasutuse poolt avatud vahekontole (näiteks maksed, mis kantakse hiljem nimekirja alusel laiali lõplikule saajale); • puudulike rekvisiitide tõttu lõpetamata jäänud ning maksjale tagasi suunatud makseid; • kaardimakseid; • müügikohas mobiiltelefonilt algatatud makseid; • DNS tagatiskonto tehinguid. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Eesti Panga finantsvahenduse osakonnale elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende maksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Maksete (välja arvatud kaardi- ja mobiilimaksed) aruande kood on 160. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. makse liik_1 2. makse liik_2 3. maksja/saaja 4. makseviis 5. valuuta kood 6. käive 7. maksete arv 1. Makse liik_1 identifikaatorid: siseriiklik makse 1 makstav välismakse 2 laekuv välismakse 3 Vahendatavate välismaksete puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et makstavaid välismakseid kajastatakse makse algataja krediidiasutuse poolt, laekuvaid välismakseid kajastatakse lõpliku rahasaaja krediidiasutuse poolt. Laekuvaid välismakseid, mis edastatakse maksevahendaja poolt makse saaja krediidiasutusele läbi Eesti Panga arveldussüsteemi, tuleb kajastada laekuvate välismaksetena. 2. Makse liik_2 identifikaatorid: suurmakse 1 jaemakse 2 3. Maksja/saaja identifikaatorid: Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Eelarveväline fond 3 Kindlustusasutus ja pensionifond 4 Muu finantseerimisasutus 5 Krediidiasutus 6 Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing 7 Muu äriühing 8 Mittetulundusühing 9 Eraisik 10 Määramata 11 Keskpank 12 Kõik maksed, välja arvatud laekuvad välismaksed, liigitatakse maksja alusel. Laekuvad välismaksed liigitatakse saaja alusel. Maksja/saaja liigitatakse lähtuvalt bilansi täiendavas aruandluses kasutatud mõistetest (Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. a määruse nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» lisa 8 «Aruannetes kasutatavad mõisted»). Maksja identifikaator võib siseriikliku ja makstava välismakse korral olla määramata (11) ainult sularaha makse puhul. 4. Makseviisi identifikaatorid: sularaha 1 reisitšekk 2 muu tšekk 3 otsekorraldus 4 muu deebet-tüüpi maksekorraldus 5 püsikorraldus 6 paberil maksekorraldus 7 telepanga maksekorraldus 8 telefonipanga maksekorraldus 9 internetipanga maksekorraldus 10 mobiili maksekorraldus 13 muu kreedit-tüüpi maksekorraldus 14 määramata 11 SWIFT 12 Makseviisi määratlemisel tuleb aluseks võtta see, millist makse algatamise võimalust kasutades edastab makse algataja maksekorralduse krediidiasutusele. Sularaha all kajastatakse sularaha sissemaksega algatatud maksed. Nii reisitšekkide kui muude tšekkide puhul kajastatakse ainult lunastatud tšekid. Muude deebet-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik deebet-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud deebet-tüüpi maksekorralduste liigituse alla; näiteks sundtäitmisele esitatud lahendite (kohtuotsused ja -määrused, maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades jne) alusel tehtud maksed ja deebet-tüüpi maksekorraldused. Paberil maksekorralduste all kajastatakse paberil algatatud maksekorraldused. Mobiili maksekorralduste all kajastatakse kõik mobiiltelefoni abil edastatud maksekorraldused, mis ei ole algatatud mobiilimakse müügikohas. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse kõik kreedit-tüüpi maksekorraldused, mis ei kuulu teiste mainitud kreedit-tüüpi maksekorralduste liigituse alla. Muude kreedit-tüüpi maksekorralduste all kajastatakse näiteks tingimuslikud kreeditkorraldused. SWIFT maksete all kajastatakse näiteks kliendi poolt maksja krediidiasutusele SWIFTi teel edastatud maksekorraldused ja laekuvad välismaksed. 5. Valuuta kood Siin näidatakse valuuta, milles makse sooritati. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6. Käive Maksete käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse kliendi konto debiteerimise/krediteerimise kuupäeval kehtinud Eesti Panga poolt fikseeritud valuutakursi järgi. 7. Maksete arv Maksete arv näidatakse tükkides. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 9 Lisa 2 KAARDITEHINGUTE JA MOBIILIMAKSETE ARUANNE Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste vahendusel teostatud kaarditehingute ja mobiilimaksete analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: • kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teise krediidiasutuse klientidele vahendatud) pangakaartidega teostatud tehinguid nii Eestis kui välismaal, olenemata tehingu teostamiseks kasutatud pangaautomaadi või müügiterminaali kuuluvusest; • aruandva krediidiasutuse pangaautomaatides ning lepingu alusel teenindavates müügikohtades mitteresidentide poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid; • kõiki aruandva krediidiasutuse mobiilimakse lepingu sõlminud klientide poolt müügikohas teostatud mobiilimakseid. Aruandes ei kajastata: • teise residentse krediidiasutuse poolt välja antud pangakaartidega teostatud tehinguid aruandva krediidiasutuse pangaautomaatides või lepingu alusel teenindavates müügikohtades; • teise krediidiasutuse poolt välja antud aruandva krediidiasutuse kliendile vahendatud pangakaartidega teostatud tehinguid; • teise residentse krediidiasutuse mobiilimakse lepingu sõlminud klientide poolt teostatud mobiilimakseid aruandva krediidiasutuse lepingu alusel mobiilimakseid teenindavates müügikohtades. Aruande esitamine Aruanne saadetakse Eesti Panga finantsvahenduse osakonnale elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende kaarditehingute ja mobiilimaksete käivete summa ja arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Kaarditehingute ja mobiilimaksete aruande kood on 161. Aruandeperiood Aruandeperiood on kalendrikuu. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. residentsus 2. kaarditehingu ja mobiilimakse liik 3. kaarditehingu ja mobiilimakse sooritamise koht 4. pangakaardi liik 5. kliendi identifikaator 6. käive 7. kaarditehingute ja mobiilimaksete arv Kaarditehingute puhul tuleb lähtuda põhimõttest, et kaarditehingud kajastatakse tehingu toimumise hetkel (st tehingu toimumise kuupäeva järgi). Juhul kui maksejuhis jõuab krediidiasutusse pärast aruande esitamise tähtaega, siis kajastatakse kaarditehing aruandekuus, millal maksejuhis krediidiasutusse jõudis. Mobiilimakseid kajastatakse sarnaselt kaarditehingutele. 1. Residentsuse identifikaatorid resident 1 mitteresident 2 Kaarditehingute puhul näidatakse siin pangakaardi välja andja residentsust, mobiilimaksete puhul mobiilimakse lepingu sõlminud krediidiasutuse residentsust. 2. Kaarditehingu ja mobiilimakse liigi identifikaatorid sularaha väljavõtt 1 sularaha sissemakse 2 kaardimakse pangaautomaadis 3 kaardimakse müügikohas 4 mobiilimakse müügikohas 5 3. Kaarditehingu ja mobiilimakse sooritamise koha identifikaatorid Eesti 1 välismaa 2 4. Pangakaardi liigi identifikaatorid deebet-sularahakaart 1 deebet-maksekaart 2 vaba tagasimaksega krediitkaart 4 tähtajalise tagasimaksega krediitkaart 5 järelmaksukaart 6 muu krediitkaart 7 määramata 8 Pangakaardi liigi identifikaator võib olla määramata kaarditehingute puhul, mis on sooritatud väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega. Mobiilimaksete puhul on pangakaardi liigi tunnuse identifikaatoriks 8. 5. Kliendi identifikaator äriklient 1 eraklient 2 määramata 3 Eraklientide all kajastatakse eraisikute poolt sooritatud kaarditehingud ja mobiilimaksed. Kõikide teiste kaarditehingute ja mobiilimaksete puhul märgitakse kliendi identifikaatoriks äriklient. Kliendi identifikaator võib olla määramata kaarditehingute puhul, mis on sooritatud väljaspool Eesti Vabariiki välja antud kaartidega. 7. Käive Kaarditehingute ja mobiilimaksete käive näidatakse tuhandetes kroonides ümardatuna täisühikuteni. Välisvaluutas teostatud maksed hinnatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt krediidiasutuses kehtestatud raamatupidamise korrale. 8. Kaarditehingute ja mobiilimaksete arv Kaarditehingute ja mobiilimaksete arv näidatakse tükkides. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 9 Lisa 3 PANGAKAARTIDE ARUANNE Aruande kogumise eesmärk Residentsete krediidiasutuste poolt välja antud kehtivate pangakaartide struktuuri analüüs. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: • kõiki aruandva krediidiasutuse poolt välja antud (sh teiste krediidiasutuste klientidele vahendatud) ja aruandeperioodi lõpu seisuga käibel olevaid pangakaarte. Aruandes ei kajastata: • käibelt kõrvaldatud, suletud või välja vahetatud pangakaarte; • aruandva krediidiasutuse klientidele vahendatud teise krediidiasutuse poolt välja antud pangakaarte. Aruande esitamine Aruanne esitatakse Eesti Panga finantsvahenduse osakonnale elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende pangakaartide arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Pangakaartide aruande kood on 162. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. pangakaart liik_1 2. pangakaart liik_2 3. kasutussagedus 4. pangakaartide arv 1. Pangakaart liik_1 identifikaatorid deebet-sularahakaart 1 deebet-maksekaart 2 vaba tagasimaksega krediitkaart 4 tähtajalise tagasimaksega krediitkaart 5 järelmaksukaart 6 muu krediitkaart 7 määramata 8 2. Pangakaart liik_2 identifikaatorid kohalik 1 VISA Electron 2 VISA Classic 3 VISA Gold 4 VISA Business 10 Eurocard/MasterCard 5 Eurocard/MasterCard Gold 6 Eurocard/MasterCard Business 7 Cirrus/Maestro 8 muu rahvusvaheline 9 3. Kasutussageduse identifikaatorid aktiivsed 1 passiivsed 2 Passiivsetena näidatakse aruande valdkonda kuuluvaid pangakaarte, millega ei ole aruandeperioodil teostatud ühtegi kaarditehingut (kontojäägi vaatamine ei ole kaarditehing). 4. Pangakaartide arv Pangakaartide arv näidatakse tükkides, aruandeperioodi lõpu seisuga. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 9 Lisa 4 PANGAAUTOMAATIDE JA MÜÜGIKOHTADE ARUANNE Aruande kogumise eesmärk Kaarditehingute ja mobiilimaksete sooritamiseks olemasolevate võimaluste statistika. Aruande valdkond Aruandes kajastatakse: • aruandvale krediidiasutusele kuuluvaid pangaautomaate; • müügikohti, lähtudes kaubandus- või teenindusettevõtetest, kellega aruandval krediidiasutusel on sõlmitud leping kaardi- ja/või mobiilimaksete vahendamiseks. Aruandes ei kajastata: • pangaautomaate ja müügikohti, kus aruandva krediidiasutuse pangakaarte saab pangaautomaatides, kaubandus- või teenindusettevõtte müügiterminaalides või ühendatud kassasüsteemides kasutada ristkasutuse lepingu alusel. Aruande esitamine Aruanne esitatakse Eesti Panga finantsvahenduse osakonnale elektroonilisel teel. Ühe reana tuleb näidata nende pangaautomaatide ja müügikohtade arv, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne. Pangaautomaatide ja müügikohtade aruande kood on 163. Aruandeperiood Aruandeperiood on kvartal. Aruande esitamise tähtaeg 10. pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu. Aruanderea struktuur 1. pangaautomaat/müügikoht 2. ristkasutus 3. sularaha sissemakse funktsioon 4. kohtade arv 1. Pangaautomaadi/müügikoha identifikaatorid sularahaautomaat 1 sularaha- ja makseautomaat 2 makseautomaat 3 kaardimakse müügikoht 5 mobiilimakse müügikoht 6 kaardi- ja mobiilimakse müügikoht 7 Kaardimakse müügikohas võib olla mitu müügiterminaali, mille arv antud aruandes kajastamist ei leia. Näiteks: kaubandusketi (Selver, Prisma jne) iga kauplus ja bensiinijaamade keti (Statoil, Neste jne) iga tankla on eraldi müügikoht. Tulika Takso iga takso ei ole eraldi müügikoht. Ühel aadressil asuvad erinevaid lepinguid omavad äriettevõtted on eraldi müügikohad (näiteks hotell ja selles asuv restoran). 2. Ristkasutuse identifikaatorid jah 1 ei 2 3. Sularaha sissemakse funktsiooni identifikaatorid jah 1 ei 2 Müügikohtade puhul on sularaha sissemakse funktsiooni tunnuse identifikaator 2. 4. Kohtade arv Pangaautomaatide ja müügikohtade arv näidatakse tükkides. Kinnitatud Eesti Panga presidendi 9. oktoobri 2003. a määrusega nr 9 Lisa 5 MAKSESTATISTIKA ARUANNETES KASUTATAVAD MÕISTED 1. Makse (payment) raha maksja ja raha saaja vaheline tingimusteta ja tühistamatu rahalise kohustuse õiendamine. 1.1. Siseriiklik makse (domestic payment) makse, kus raha maksja krediidiasutus ja raha saaja krediidiasutus asuvad Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus ei kasutata väljaspool Eesti Vabariiki asuvat maksevahendajat või maksesüsteemi. Siseriiklik makse jaguneb: i) krediidiasutuste sisene makse – makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus on sama krediidiasutus; ii) krediidiasutuste vaheline makse – makse, kus maksja krediidiasutus ja saaja krediidiasutus on erinevad krediidiasutused. 1.2. Välismakse (cross-border payment) i) makse, kus ühe osapoole krediidiasutus asub väljaspool Eesti Vabariiki; ii) makse, kus mõlema osapoole krediidiasutus asub Eesti Vabariigis ning makse teostamise käigus kasutatakse väljaspool Eesti Vabariiki asuvat maksevahendajat või maksesüsteemi. 1.3. Suurmakse (large value payment) makse summas 15 mln krooni ja enam. 1.4. Jaemakse (retail payment) kõik maksed, mis ei ole suurmaksed. 2. Sularahatehing – sularaha sissemaksega algatatud makse või sularaha kaarditehing. 3. Makseviis (means of payment) makse algatamist võimaldav korraldus. 3.1. Tšekk (cheque) väärtpaber, millega tšeki väljaandja käsundab krediidiasutust (tšeki väljamaksja) tšeki alusel õigustatud isikule (maksesaaja) kindlaks määratud rahasumma maksmiseks (tšekisumma). 3.1.1. Reisitšekk (travellers cheque) sularaha asendav tšekk välisvaluuta ostuks. Reisitšekki saab lunastada ainult tšeki omanik. 3.2. Kaardimakse (card payment) kontolt kontole kaarditehing, mis on algatatud kas müügiterminaalist või pangaautomaadist. 3.3. Mobiilimakse – müügikohas ostetud kaupade või teenuste eest mobiiltelefonilt algatatud makse. 3.4. Maksekorraldus (payment order) raha maksja või raha saaja või seadusega sätestatud kolmanda osapoole poolt algatatud korraldus raha maksja ja raha saaja vahelise rahalise kohustuse õiendamiseks. 3.5. Deebet-tüüpi maksekorraldus (debit order) maksekorraldus, mille algatajaks on raha saaja või seadusega sätestatud kolmas isik. 3.5.1. Otsekorraldus (direct debit) määratud perioodilisusega korduv deebet-tüüpi maksekorraldus. 3.6. Kreedit-tüüpi maksekorraldus (credit order) maksekorraldus, mille algatajaks on raha maksja. 3.6.1. Püsikorraldus (standing order) määratud perioodilisusega korduv ja kindla suurusega kreedit-tüüpi maksekorraldus. 3.6.2. Paberil maksekorraldus (paper-based credit order) raha maksjalt maksja krediidiasutusele paberil edastatud maksekorraldus. 3.6.3. Telepanga maksekorraldus – raha maksjalt maksja krediidiasutusele püsi- või vallasühenduse (Dial-up ühenduse) kaudu spetsiaalse finantstarkvara abil edastatud maksekorraldus. 3.6.4. Telefonipanga maksekorraldus – raha maksjalt maksja krediidiasutusele telefoni teel edastatud maksekorraldus. 3.6.5. Internetipanga maksekorraldus – raha maksjalt maksja krediidiasutusele edastatud interneti teenusel baseeruv maksekorraldus (k.a WAP teenusel baseeruv maksekorraldus). 3.6.6. Mobiili maksekorraldus – raha maksjalt maksja krediidiasutusele mobiiltelefoni teel edastatud maksekorraldus (v.a mobiilimakse). 4. Pangakaart (card) on krediidiasutuste poolt konto omajale või konto omaja poolt määratud isikule väljastatud kaart kaarditehingute teostamiseks. 4.1. Deebetkaart (debit card) pangakaart, millega üldjuhul võib teha kaarditehinguid maksimaalselt kontol oleva raha ulatuses. 4.1.1. Sularahakaart (cards with cash function) pangakaart, mis võimaldab pangaautomaadis teha ainult sularaha kaarditehinguid. 4.1.2. Maksekaart (cards with debit/credit function) pangakaart, mis ei ole sularahakaart. 4.2. Krediitkaart (credit card) pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses. 4.2.1. Vaba tagasimaksega krediitkaart (revolving credit card ) pangakaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel puudub kindel tagasimakse tähtaeg. 4.2.2. Tähtajalise tagasimaksega krediitkaart (charge card ) pangakaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel on kindel tagasimakse tähtaeg. 4.2.3. Järelmaksukaart (hire-purchase card, instalment card) pangakaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmine toimub määratud maksegraafiku alusel. 4.2.4. Muu krediitkaart – pangakaart, mille kasutamisel tekkinud krediidi tagasimaksmisel kasutatakse mitut erinevat tagasimakse võimalust. 4.3. Kohalik pangakaart – ainult Eesti Vabariigis kasutusel olev pangakaart. 4.4. Rahvusvaheline pangakaart – pangakaart, mida saab kasutada nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool Eesti Vabariiki. 5. Kaarditehing – pangakaardi vahendusel teostatud kaardimakse või sularaha kaarditehing. 5.1. Sularaha kaarditehing – pangakaardiga sularaha maksmine kontole või kontolt sularaha väljavõtmine. 6. Pangaautomaat – elektrooniline seade, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid. Müügiterminaal ei ole pangaautomaat. 6.1. Sularahaautomaat – pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teha ainult sularaha kaarditehinguid. 6.2. Sularaha-makseautomaat – pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada kaarditehinguid (k.a määratud makseid). 6.3. Makseautomaat – pangaautomaat, mille abil saab pangakaardiga teostada ainult kaardimakseid. 7. Ristkasutuses olev pangaautomaat – krediidiasutuse halduses olev pangaautomaat, milles saab kasutada nii pangaautomaati haldava kui ka teiste krediidiasutuste pangakaarte. 8. Müügikoht – teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda pangakaardi ja/või mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. 8.1. Kaardimakse müügikoht – teenuse või kauba müügikoht, kus müügiterminaali kaudu on ostetud teenuste või kaupade eest võimalik tasuda pangakaardiga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. 8.2. Mobiilimakse müügikoht – teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. 8.3. Kaardi- ja mobiilimakse müügikoht – teenuse või kauba müügikoht, kus ostetud teenuste või kaupade eest on võimalik tasuda nii pangakaardi kui mobiiltelefoniga. Ühe ettevõtja erineva asukohaga (aadressiga) kaupade või teenuste müügikohti loetakse erinevateks müügikohtadeks. 9. Müügiterminaal (POS, EFTPOS, Web-POS terminal ) seade, mis võimaldab kaupade ja teenuste eest maksta maksekaardiga.