Siseminister — Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleerimise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 23.09.2003/84 (RTL 2003, 105, 1611) 11.10.2003 Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) § 11 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleerimise kord (edaspidi kord) sätestab Sisekaitseakadeemia täiskoormusõppe riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele ja täiskoormusõppe riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise ning üleviimise tingimused ja korra. §2. Mõisted (1) Immatrikuleerimine on üliõpilase esmane vastuvõtmine Sisekaitseakadeemiasse. (2) Reimmatrikuleerimine on eksmatrikuleeritud üliõpilase teistkordne immatrikuleerimine ehk ennistamine Sisekaitseakadeemiasse samale erialale väljaspool üldist immatrikuleerimist. Kui eksmatrikuleeritud üliõpilane kandideerib Sisekaitseakadeemiasse üldises korras, ei kohaldata tema suhtes reimmatrikuleerimise sätteid. (3) Üleviimine on üliõpilase immatrikuleerimise tingimuste muutmine, mille tulemusena üliõpilane jätkab õpinguid uue eriala õppekava järgi, samuti riigieelarveväliselt õppekohalt üleviimine riigieelarvest rahastatavale õppekohale ja riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt üleviimine riigieelarvevälisele õppekohale. Üleviimine ei ole immatrikuleerimise tingimuste muutmine, kui see on seotud üliõpilase reimmatrikuleerimise või akadeemiliselt puhkuselt naasmisega ning see tuleneb õppekava muutmisest. §3. Immatrikuleerimise tingimused (1) Sisekaitseakadeemiasse täiskoormusõppe riigieelarvest rahastatavale õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduses riigiametnikele sätestatud nõuetele, välja arvatud vanusenõue ja ajateenistuse läbimise kohustuse nõue ning sobib vaimsete, isiksuse- ja füüsiliste omaduste poolest avalikku teenistusse. (2) Politsei erialale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab politseiteenistuse seaduses politseiametnikule sätestatud nõuetele, välja arvatud vanusenõue, ning sobib vaimsete, isiksuse- ja füüsiliste omaduste poolest politseiteenistusse. (3) Sisekaitseakadeemiasse politsei eriala täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on eelnevalt lõpetanud Politseikooli ja on politseiteenistuses. Sisekaitseakadeemia korrektsiooni, maksukorralduse, pääste ja tolli eriala täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on erialale vastav riigiametnik või päästetöötaja. Sisekaitseakadeemia halduskorralduse eriala täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale immatrikuleeritakse isik avaliku konkursi korras. §4. Õppekohtade arvu määramine (1) Õppekohtade arvu Sisekaitseakadeemias määrab siseminister Sisekaitseakadeemia nõukogu ettepanekul. Õppekohtade arv määratakse eraldi igale erialale ning eraldi riigieelarvest rahastatavate ning riigieelarveväliste õppekohtade osas. (2) Enne õppekohtade arvu määramist kuulatakse ära Sisekaitseakadeemia nõunike kogu arvamus. §5. Immatrikuleerimise üldine korraldus (1) Immatrikuleerimine toimub siseministri määratud õppekohtadele. Sisekaitseakadeemia rektor võib immatrikuleerida rohkem üliõpilasi, kui on siseministri poolt määratud õppekohtade arv. Sisekaitseakadeemia rektor võib jätta õppekohad täitmata, juhul kui konkursist ei võta osa või õppekohale ei suunata piisavalt nõuetele vastavaid kandidaate. (2) Immatrikuleerimine toimub avaliku konkursi, suunamise, järelkonkursi või järelkutsumise korras. Õppekohad, mida ei täideta suunamise korras, täidetakse avaliku konkursi korras. Õppekohad, mida ei täideta avaliku konkursi korras, täidetakse järelkonkursi korras. Õppekohad, mis vabanevad seoses üliõpilase õppetööle mitteilmumisega, täidetakse järelkutsumise korras. (3) Isik, kes ei ole täitnud kaitseväeteenistuse kohustust, immatrikuleeritakse politsei erialale lisatingimusega läbida enne õppetööle asumist ajateenistus. 2. peatükk IMMATRIKULEERIMINE RIIGIEELARVEST RAHASTATAVALE ÕPPEKOHALE 1. jagu Suunamine §6. Suunamine (1) Suunamise korras täidetavale õppekohale immatrikuleeritakse vastava eriala ametiasutuse juhi või muu volitatud ametiisiku määratud isik, kes on töötanud avalikus teenistuses või päästetöötajana vähemalt ühe aasta ning sooritanud vaimsete võimete testi, üldkultuuriliste teadmiste testi ning eesti keele testi positiivsetele tulemusetele. Testi tulemus teatatakse testi sooritajale ja vastava eriala ametiasutuse juhile. (2) Isikud, kes ei ole sooritanud riigieksamit «Emakeel (kirjand)» või «Eesti keel, kirjalik» või keskkooli lõpueksamit «kirjand» eesti keeles, peavad sooritama täiendavalt eesti keele testi. [RTL 2003, 105, 1611 - jõust. 11.10.2003] 2. jagu Avalik konkurss §7. Avaliku konkursi tingimused (1) Õppekohad, mida ei täideta eelneval õppeaastal tingimisi immatrikuleeritud isikutega või mida ei täideta suunamise korras, täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Avalikust konkursist võib osa võtta isik, kes vastab immatrikuleerimise tingimustele. (3) Isik, kes soovib osaleda konkursil (edaspidi kandidaat) võib samaaegselt osaleda kahe eriala konkursil, sooritades mõlema eriala testid, vestlused ja katsed. Sama testi või katset sooritab kandidaat ainult ühe korra. Mõlema eriala konkursil edukas kandidaat immatrikuleeritakse ainult ühele erialale vastavalt kandideerimisavalduses märgitud eelistuse järjekorrale. §8. Avaliku konkursi korraldus (1) Avaliku konkursi viib läbi vastuvõtukomisjon. (2) Vastuvõtukomisjoni esimees on õppeprorektor, komisjoni kuuluvad kolledžite direktorid, Siseministeeriumi esindaja ja sekretär. Vastuvõtukomisjoni isikulise koosseisu kinnitab Sisekaitseakadeemia rektor. (3) Üksikute testide, katsete ja vestluste läbiviimiseks moodustab vastuvõtukomisjon erikomisjonid. Erikomisjonid koostavad testid, katsed või vestlused ning määravad nende hindamise kriteeriumid, samuti viivad läbi testid, katsed või vestlused ning hindavad kandidaate. (4) Avaliku konkursi kuulutab välja rektor. (5) Teade avaliku konkursi väljakuulutamise kohta avaldatakse Sisekaitseakadeemia veebilehel. Teates märgitakse: 1) koht, kus isikul on võimalik tutvuda konkursi tingimuste ja ajakavaga; 2) koht, kus isikul on võimalik saada avalduse ja muude dokumentide vormid; 3) avalduse esitamise tähtaeg, aadress ja kord; 4) muud konkursi tingimused; 5) konkursile lubamise otsuse avaldamise aeg ja koht. (6) Avalik konkurss viiakse läbi kolmes voorus. (7) Avalikule konkursile lubamise ning kõigi voorude tulemused ja avaliku konkursi koondtulemused kinnitab vastuvõtukomisjon. Avalikule konkursile lubatute nimekiri ning kõigi voorude tulemused ja avaliku konkursi koondtulemused avaldatakse Sisekaitseakadeemia veebilehel. Kandidaatidele, keda ei lubata avalikule konkursile või avaliku konkursi järgmisesse vooru või kes ei ole edukas, toimetatakse otsus kätte allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga. §9. Eksamid, katsed ja vestlused (1) Eksameid, katseid, vestlusi ja teste hinnatakse kümne punkti skaalas. (2) Muus hindamisskaalas arvestatud tulemused teisendatakse. Teisendamisel jagatakse teisendatav hinne eksami, testi, vestluse või katse maksimaalse hindega ning tulemus korrutatakse kümnega. Saadud tulemus ümardatakse, kusjuures arvud vähem kui 5 kümnendkohaga arvestatakse vähemaks ning arvud 5 või rohkem kümnendkohaga suuremaks täisarvuks. (3) Testide ja vestluste hindamisel kasutatavas hindamisskaalas tähendavad hinded järgmisi hinnanguid kandidaadi sooritusele: 1) 10 punkti (96–100%); 2) 9 punkti (91–95%); 3) 8 punkti (86–90%); 4) 7 punkti (81–85%); 5) 6 punkti (76–80%); 6) 5 punkti (71–75%); 7) 4 punkti (66–70%); 8) 3 punkti (61–65%); 9) 2 punkti (56–60%); 10) 1 punkt (51–55%); 11) 0 punkti (0–50%). (4) Kehalised katsed (juhend lisatud) korraldab Sisekaitseakadeemia. Kehalistest katsetest võib osa võtta üksnes isik, kelle tervislik seisund ja füüsiline ettevalmistus vastab kehaliste katsete raskusastmele. Kandidaat peab kirjalikus vormis kinnitama oma tervisliku seisundi vastavust. Erikomisjon võib nõuda kahtluse korral kandidaadilt tervislikku seisundit tõendava arstitõendi esitamist või suunata kandidaadi meditsiinilisse kontrolli. (5) Kehaliste katsete tulemusi hinnatakse sooritatuks või mittesooritatuks. Katsed on sooritatud, kui nende lõpphinne on vähemalt «1» punkt. Kandidaadi, kes ei ole kinnitanud oma tervislikku seisundit või esitanud nõutud arstitõendit või läbinud nõudmisel meditsiinilist kontrolli, tulemus loetakse mittesooritatuks. (6) Kandidaat, kes on sooritanud vestluse või testi tulemusele «0» punkti või ei ole sooritanud katset, langeb konkursist välja. §10. Avalikul konkursil kandideerimine (1) Kandidaat esitab tähtaegselt vormikohase avalduse. Avalduse vorm, selle täitmise juhend ja muu kandideerimiseks oluline teave peab olema avaldatud Sisekaitseakadeemia veebilehel. (2) Lisaks avaldusele esitab kandidaat järgmised dokumendid: 1) Eesti Vabariigi kodaniku pass või isikutunnistus; 2) keskharidust tõendav dokument; 3) riigieksamitunnistus; 4) iseloomustus koolist või töökohast; 5) neli fotot (formaadis 3×4 cm); 6) kaitseväeteenistuse läbinud kandidaat esitab kaitseväeteenistuse tunnistuse. (3) Avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse eesti keeles konkursi teates märgitud tähtajal ja aadressil. Võõrkeelsete dokumentide esitamisel lisatakse tõlge eesti keelde. Välisriigi asutuse poolt väljastatud dokument peab olema tõendatud selleks sätestatud korras. (4) Posti teel esitatud avaldus koos lisadega loetakse esitatuks nõuetekohaselt, kui see on postitatud vähemalt viis päeva enne teates märgitud tähtpäeva. (5) Kui avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse isiklikult, säilitab Sisekaitseakadeemia passi või isikutunnistuse, keskharidust tõendava dokumendi, riigieksamitunnistuse ja kaitseväeteenistuse tunnistuse Sisekaitseakadeemia töötaja tehtud või võrreldud koopiad, tagastades dokumendid kandidaadile viivitamata. (6) Kui avaldus ja selle lisaks olevad dokumendid esitatakse posti teel või teise isiku kaudu, lisab kandidaat avaldusele passi või isikutunnistuse, keskharidust tõendava dokumendi, riigieksamitunnistuse ja kaitseväeteenistuse tunnistuse asemel nende notariaalselt tõendatud või ametlikult kinnitatud koopiad. (7) Avaldusele kirjutab kandidaat alla isiklikult, kinnitades kõigi tema poolt esitatud andmete vastavust tegelikkusele. §11. Avaliku konkursi esimene voor (1) Konkursi esimene voor viiakse läbi riigieksamite ja Sisekaitseakadeemias dokumentide vastuvõtmise ajal sooritatud eesti keele testi tulemuste põhjal. (2) Halduskorralduse, maksukorralduse ja tolli erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku; võõrkeele ja matemaatika riigieksami tulemusi. (3) Korrektsiooni ja politsei erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku, ja võõrkeele riigieksami tulemusi. (4) Päästeteenistuse erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele, kirjaliku, ja matemaatika riigieksami tulemusi. (5) Kandidaadil, kes on sooritanud emakeele (kirjandi) riigieksami võõrkeeles või riigieksami vene keel, kirjalik, arvestatakse selle eksami tulemuse asemel Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemust. (6) Konkursi teise vooru ei lubata kandidaate, kelle kasvõi ühe riigieksami tulemus on 20 punkti 100 võimalikust või alla selle või 2 punkti 10 võimalikust või alla selle. See kehtib vastavalt ka Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemuse kohta. (7) Teise vooru pääseb esimese vooru hinnete summa alusel koostatud paremusjärjestuse järgi avaliku konkursi vastuvõtukvoodist eriala koefitsiendi korda suurem arv kandidaate. Eriala koefitsiendi suuruse määrab vastuvõtukomisjon pärast esimest vooru. Võrdse tulemuse korral pääsevad edasi kõik sama tulemuse saavutanud kandidaadid. §12. Avaliku konkursi teine voor (1) Konkursi teises voorus viiakse läbi halduskorralduse, maksukorralduse ja tolli erialal üldkultuuriliste teadmiste test ning korrektsiooni, politsei- ja päästeteenistuse erialal üldkultuuriliste teadmiste test, kutsesobivuse test ja kehalised katsed. (2) Kolmandasse vooru pääsevad esimese ja teise vooru tulemuste järgi parimad kandidaadid. Nende arv on eriala koefitsiendi korda suurem avaliku konkursi vastuvõtukvoodist. Eriala koefitsiendi suuruse määrab vastuvõtukomisjon pärast teist vooru. Võrdse tulemuse korral pääsevad edasi kõik sama tulemuse saavutanud kandidaadid. §13. Avaliku konkursi kolmas voor (1) Konkursi kolmandas voorus viiakse läbi kutsesobivuse vestlus. (2) Kutsesobivuse vestluse viib läbi komisjon, mille liikmeteks on selle eriala kõrgem ametnik, vanemametnik ja kolledži direktor või õppetooli juhtaja. Komisjoni tööd juhib kõrgem ametnik. Eriala ametnikest komisjoni liikmed määrab vastava ametiasutuse juht. Komisjonil võib olla sekretär, kellel on õigus viibida vestluse juures. (3) Kandidaate ei või vestlusele kutsuda voorude tulemuste põhjal kujunenud paremusjärjestuses. (4) Politsei eriala konkursi kolmanda vooru korraldab ja konkursi lõplikud tulemused kinnitab Politseiameti peadirektori moodustatud komisjon. Kutsesobivuse testi korraldab ja viib läbi vastav ametiasutus. §14. Terviseuuring (1) Tervisliku seisundi sobivuse tuvastamiseks läbib kolmandasse vooru pääsenud politsei, korrektsiooni või päästeteenistuse eriala kandidaat terviseuuringu. Enne terviseuuringu läbimist esitab kandidaat arstitõendi, milles on andmed tema üldise tervisliku seisundi, põetud haiguste ja kaitsesüstimiste kohta. (2) Terviseuuringu toimumise aja määrab vastuvõtukomisjon. (3) Terviseuuringu läbiviimisel rakendatakse politsei ja korrektsiooni eriala kandidaatide suhtes Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1999. a määrust nr 27 «Politseiametnike terviseuuringute läbiviimise tingimuste, perioodilisuse ja korra kinnitamine», päästeteenistuse eriala kandidaatide suhtes sotsiaalministri 10. augusti 2001. a määrust nr 85 «Tuletõrje- ja päästetöötajate tervisenõuded ning tervisenõuete vastavuse kontrollimise kord». 3. jagu Järelkonkurss §15. Järelkonkursi tingimused (1) Avaliku konkursi või suunamise korras täitmata jäänud kohtadele võib rektor välja kuulutada järelkonkursi ja järelkutsumise. (2) Järelkonkursil võib osaleda isik, kes vastab alatäitunud eriala immatrikuleerimise tingimustele. (3) Politsei eriala järelkonkursil ei või osaleda isikud, kellel on ajateenistuskohustus täitmata. §16. Järelkonkursi korraldus (1) Järelkonkursi viib läbi vastuvõtukomisjon. (2) Järelkonkurss toimub avaliku konkursi korras. (3) Järelkonkursil osalemiseks avalduse esitanud kandidaat, kes on eelnevalt avalikul konkursil kandideerimiseks esitanud dokumendid, ei pea esitama samu dokumente uuesti. (4) Kandidaat, kes on avalikul konkursil sooritanud testi või katse, ei pea sama testi või katset uuesti sooritama. (5) Järelkonkursil pääseb teise ja kolmandasse vooru edasi vähemalt vabade kohtade kahekordne arv kandidaate, kusjuures edasipääsejate täpse arvu määrab vastuvõtukomisjon. 4. jagu Järelkutsumine §17. Järelkutsumise tingimused Kohtade täitmiseks, mis on vabanenud enne ühe kuu möödumist õppetöö algusest arvates, võib korraldada järelkutsumise. §18. Järelkutsumise korraldus (1) Järelkutsumise viib läbi vastuvõtukomisjon. (2) Õppetööle kutsutakse sama eriala konkursil kolmanda vooru läbinud kandidaadid lõpliku paremusjärjestuse järgi. (3) Politsei eriala järelkutsumisel ei või õppetööle kutsuda isikut, kellel on ajateenistuskohustus täitmata. (4) Õppimissoovi kinnitamata jätnud kandidaati õppetööle ei kutsuta. 5. jagu Immatrikuleerimine §19. Immatrikuleerimise tingimused (1) Suunatud kandidaadid immatrikuleeritakse ametiasutuse esitatud nimekirja alusel. (2) Avalikul konkursil, järelkonkursil või järelkutsumisel lõpliku paremusjärjestuse alusel edukas kandidaat peab vastuvõtukomisjoni määratud ajaks õppima asumise soovi kirjalikult kinnitama. Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool halduskorralduse, maksukorralduse ja tolli erialal kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. Korrektsiooni, politsei ja päästeteenistuse erialal arvestatakse lõpliku paremusjärjestuse koostamisel ühesuguse hinnete summaga kandidaatide järjestamisel kehaliste katsete hindeid. (3) Õppimissoovi kinnitanud isik immatrikuleeritakse. §20. Immatrikuleerimise vormistamine Immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. 3. peatükk IMMATRIKULEERIMINE RIIGIEELARVEVÄLISELE ÕPPEKOHALE 1. jagu Immatrikuleerimise kord §21. Immatrikuleerimise kord (1) Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse üliõpilased suunamise korras (§ 22). Üliõpilase suunab üliõpilase erialale vastav ametiasutus. (2) Halduskorralduse erialal korraldatakse vastuvõtt Sisekaitseakadeemia poolt avaliku konkursi korras. 2. jagu Suunamine §22. Suunamine (1) Suunamise korras täidetavale õppekohale immatrikuleeritakse vastava eriala ametiasutuse juhi või muu volitatud ametiisiku määratud isik, kes on sooritanud vaimsete võimete testi positiivsele tulemusele. Kandidaadid, kelle emakeeleks ei ole eesti keel, peavad sooritama eesti keele testi. (2) Vaimsete võimete testi ja eesti keele testi viib läbi Sisekaitseakadeemia. Testi tulemus teatatakse testi sooritajale ja vastava eriala ametiasutuse juhile. (3) Üliõpilane, kes on eksmatrikuleeritud Sisekaitseakadeemia vastava eriala riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt ning soovib jätkata õpinguid riigieelarvevälisel õppekohal, peab omama vähemalt üheaastast erialase töö kogemust. [RTL 2003, 105, 1611 - jõust. 11.10.2003] 3. jagu Avalik konkurss §23. Avaliku konkursi korraldus (1) Avalik konkurss riigieelarvevälistele õppekohtadele korraldatakse eraldi riigieelarvest rahastatavate õppekohtade avalikust konkursist. (2) Riigieelarvevälistele õppekohtadele avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse avaliku konkursi riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele läbiviimise tingimustest ja korrast, selles jaos sätestatud erinevustega. (3) Konkursil osalemiseks esitab kandidaat: 1) vormikohase avalduse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) keskharidust tõendava dokumendi; 4) elulookirjelduse; 5) kolm fotot (formaadis 3×4 cm). (4) Sisekaitseakadeemia võib täiendavalt nõuda tööandja iseloomustuse esitamist. (5) Avalik konkurss viiakse läbi kahes voorus. Konkursi esimese voorus sooritatakse vaimsete võimete test ja eesti keele test ning teises voorus sooritatakse kutsesobivuse vestlus. (6) Testi ja vestlust hinnatakse kümne punkti skaalas. Negatiivseks tulemuseks on null punkti. (7) Kandidaat, kes sooritab testi või vestluse tulemusele «0» punkti või on jätnud selle sooritamata, langeb konkursist välja. (8) Teise vooru pääsevate kandidaatide arvu otsustab vastuvõtukomisjon. (9) Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. (10) Konkursi tulemused kinnitab vastuvõtukomisjon. Vastuvõtukomisjoni otsus avaldatakse Sisekaitseakadeemia veebilehel. Kandidaatidele, keda ei immatrikuleerita, toimetatakse otsus kätte allkirja vastu või posti teel tähitud kirjaga. (11) Avaliku konkursi korras täitmata jäänud kohtadele võib välja kuulutada järelkonkursi. Järelkonkurss toimub avaliku konkursi korras. 4. jagu Immatrikuleerimine §24. Õppeteenuse osutamise leping (1) Õppima suunatud või avaliku konkursi edukalt sooritanud isikuga sõlmib Sisekaitseakadeemia õppeteenuse osutamise lepingu. Avaliku konkursi edukalt sooritanud isikud kutsutakse õppeteenuse osutamise lepingut sõlmima lõpliku paremusjärjestuse alusel. (2) Õppeteenuse osutamise leping annab õiguse nõuda immatrikuleerimist. §25. Immatrikuleerimise vormistamine (1) Immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga. (2) Sisekaitseakadeemia üliõpilaseks immatrikuleeritakse konkursil edukas kandidaat, kellega on sõlmitud õppeteenuse osutamise leping ning kes on vastavalt õppeteenuse osutamise lepingule tasunud õppemaksu esimese osamakse. (3) Immatrikuleerimine toimub, kui ühele erialale on võimalik vastu võtta vähemalt 20 üliõpilast. (4) Sobivate kandidaatide puudumisel ei pea kõiki õppekohti täitma. 4. peatükk REIMMATRIKULEERIMINE §26. Reimmatrikuleerimise korraldus ja tingimused (1) Reimmatrikuleerimise otsustab rektor. (2) Reimmatrikuleerimise tingimused määrab rektor. (3) Reimmatrikuleerimisel määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusega määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor reimmatrikuleerimise kehtetuks tunnistada. (4) Reimmatrikuleerimise otsustamisel ning reimmatrikuleerimise tingimuste määramisel, samuti reimmatrikuleerimise kehtetuks tunnistamisel arvestab rektor muu hulgas õppetöö korraldamise huve, ametiasutuste personalivajadust ning üliõpilase võimet ja valmisolekut õpingud edukalt lõpetada. (5) Reimmatrikuleerimisel võib rektor määrata tähtaja, mille jooksul reimmatrikuleerimise otsus on tagasivõetav (katseaeg). Rektor võib määrata lisakohustused, mida üliõpilane peab selle tähtaja jooksul täitma. (6) Kui õppetöö jätkamine sama eriala õppekava järgi ei ole võimalik, võib rektor üliõpilase taotluse alusel reimmatrikuleerida ja üliõpilane jätkata õpinguid teise eriala õppekava järgi. §27. Omal soovil eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine Omal soovil eksmatrikuleeritud üliõpilase võib ennistada tema taotluse alusel, kui üliõpilane vastab reimmatrikuleerimise ajal immatrikuleerimise tingimustele ning puuduvad teised reimmatrikuleerimist välistavad asjaolud. §28. Õppevõlgnevuste tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine (1) Õppevõlgnevuste tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase võib reimmatrikuleerida tema taotluse alusel pärast seda, kui üliõpilane on eksternina kõrvaldanud eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevused. (2) Loa õppevõlgnevuste kõrvaldamiseks eksternina annab rektor või rektori volitatud isik. (3) Rektor võib reimmatrikuleerida isiku lisatingimusega kõrvaldada eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud õppevõlgnevused või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevused, samuti määrata selleks tähtaja. (4) Õppetöös edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud isikul on õigus taotleda luba sooritada eksamid eksternina puuduste kõrvaldamiseks järgmistel tingimustel: 1) eksmatrikuleerimisest on möödunud vähemalt üks kuu, 2) isik on võimeline kõrvaldama puudusi õppetöös, 3) eksmatrikuleerimisest on möödunud vähem kui viis aastat, 4) isik ei satu kolmandat või enamat korda samale kursusele. (5) Kui eksmatrikuleerimise põhjuseks olnud või enne eksmatrikuleerimist tekkinud õppevõlgnevusi ei ole võimalik eksternina kõrvaldada või see on oluliselt raskendatud, võib rektor reimmatrikuleerida üliõpilase lisakohustusega kõrvaldada õppevõlgnevus tema poolt määratud tähtpäevaks. §29. Distsiplinaarsüüteo tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase reimmatrikuleerimine Vääritu teo, õppetöölt korduvalt mõjuva põhjuseta puudumise, sisekorra rikkumise või muu distsiplinaarsüüteo tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilase võib reimmatrikuleerida tema taotluse alusel, kui on piisavalt alust arvata, et üliõpilane suudab edaspidi rikkumistest hoiduda ja jätkata õpinguid edukalt. 5. peatükk ÜLEVIIMINE TEISELE ERIALALE §30. Üleviimise korraldus ja tingimused (1) Üleviimise teisele erialale otsustab rektor. (2) Teisele erialale üleviimise tingimused määrab rektor. (3) Üleviimisel teisele erialale määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused või praktika. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusega määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor üleviimise kehtetuks tunnistada. (4) Teisele erialale üleviimise otsustamisel ning üleviimise tingimuste määramisel, samuti üleviimise kehtetuks tunnistamisel arvestab rektor muu hulgas õppetöö korraldamise huve, ametiasutuste personalivajadust ning üliõpilase eelistusi, võimet ja valmisolekut õpingud edukalt lõpetada. §31. Üleviimine seoses õppekava sulgemisega (1) Üleviimise teisele erialale seoses õppekava sulgemisega korraldab rektor. Üliõpilase üleviimiseks teisele erialale peab olema tema kirjalik taotlus või nõusolek. (2) Üliõpilased viiakse üle teisele võimalikult lähedasele õppekavale. (3) Teisele erialale üleviimise tingimused määrab rektor. (4) Üleviimisel teisele erialale määrab rektor, millise õppekava järgi üliõpilane õpinguid jätkab. Kui õppekava, mille järgi üliõpilane õpinguid jätkab, erineb õppekavast, mille järgi üliõpilane seni õppis, võib rektor määrata lisakohustuse sooritada ainetes uued eksamid või arvestused. Kui üliõpilane ei soorita tähtajaks lisakohustusega määratud eksameid ja arvestusi, võib rektor üleviimise kehtetuks tunnistada. 6. peatükk ÜLEVIIMINE RIIGIEELARVEVÄLISELT ÕPPEKOHALT RIIGIEELARVEST RAHASTATAVALE ÕPPEKOHALE NING ÜLEVIIMINE RIIGIEELARVEST RAHASTATAVALT ÕPPEKOHALT RIIGIEELARVEVÄLISELE ÕPPEKOHALE §32. Üleviimise tingimused (1) Riigieelarveväliselt õppekohalt võib viia riigieelarvest rahastatavale vabale õppekohale üle üliõpilase tema avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi ega võlgnevusi tasu maksmisel ning kui ta töötab erialale vastaval ametikohal. Konkurentsi korral eelistatakse parema õppeedukusega üliõpilast. (2) Riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt võib riigieelarvevälisele vabale õppekohale üle viia üliõpilase tema avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi ning kui ta töötab erialale vastaval ametikohal. Konkursi korral eelistatakse parema õppeedukusega üliõpilast. §33. Üleviimise kord (1) Üleviimiseks riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale või üleviimiseks riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt riigieelarvevälisele õppekohale esitab üliõpilane rektorile kirjaliku põhjendatud avalduse ning erialale vastava ametiasutuse esildise. (2) Üliõpilase üleviimise otsustab rektor. Üliõpilast ei viida üle riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale, kui see kahjustab õppetööd riigieelarvevälistel õppekohtadel. (3) Üleviimine vormistatakse rektori käskkirjaga. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED §34. Korra rakendamine Politsei eriala 2003. a vastuvõtul ei rakendata kutsesobivuse testi (§ 13 lõige 4).