Iisaku Vallavolikogu — Iisaku valla põhimääruse kinnitamine — KO, 147, 2237

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 ja § 71, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Iisaku valla põhimäärus koos lisadega (lisa 1 «Vallavara eeskiri», lisa 2 «Iisaku valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord»). 2. Tunnistada kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 23. märtsi 2000. a määrus nr 53 «Iisaku valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine», Iisaku Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 72 «Iisaku valla põhimääruse muutmine», Iisaku Vallavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 73 «Volikogu reglemendi kinnitamine», Iisaku Vallavolikogu 16. mai 2002. a määrus nr 13 «Iisaku valla põhimääruse muutmine», Iisaku Vallavolikogu 31. jaanuari 2002. a määrus nr 4 «Vallavara eeskirja kehtestamine», Iisaku Vallavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrus nr 3 «Iisaku valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra kehtestamine», Iisaku Vallavolikogu 7. septembri 2000. a otsus nr 99 «Iisaku valla aukodaniku statuudi kehtestamine». 3. Määrus jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Volikogu esimees Vello TAAR Kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 2. oktoobri 2003. a määrusega nr 7 IISAKU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Iisaku valla põhimääruse eesmärk Iisaku valla põhimääruses (edaspidi põhimäärus ) sätestatakse Iisaku Vallavolikogu ja Iisaku Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Iisaku valla omavalitsusorganid (1) Iisaku valla omavalitsuse esinduskogu on Iisaku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), mille valivad Iisaku valla hääleõiguslikud elanikud. (2) Iisaku valla omavalitsuse täitevorgan on Iisaku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mille moodustab vallavolikogu. § 3. Iisaku valla sümboolika (1) Iisaku valla sümboolikaks on vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele. (2) Iisaku valla vapil on rohelisel kilbil hõbedane alt sakkhambuline palk. Selle kohal kaks ja all üks kuldne istuv orav. (3) Valla vappi kasutatakse: 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning dokumentidel; 2) Iisaku valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel; 3) vallavalitsuse hoonele paigaldatud sildil, valla piiritähistel; 4) muudel juhtudel võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult vallavalitsusega. (4) Iisaku valla lipuks (edaspidi vallalipp) on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105x105 cm. (5) Vallalipp heisatakse: 1) alaliselt vallamaja peasissekäigu juurde lipumasti koos Eesti riigilipuga; 2) kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub vallalipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust; 3) valla pidulikel üritustel või üritustel, kus osaleb valla ametlik esindus. (6) Vallalipu tellimine toimub üksnes vallavalitsuse poolt. (7) Valla sümboolika kasutamine kooskõlastatakse vallavalitsusega. § 4. Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel Iisaku valla omavalitsusorganites ja valla hallatavates asutustes on eesti keel. § 5. Vallaelanik (1) Vallaelanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Iisaku vallas. (2) Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Vallaelanik osaleb kohaliku omavalitsuse teostamisel seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 6. Külavanem (1) Küla koosolekul võidakse valida külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Külavanema volituse kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. (4) Külavanemal on õigus nõuandva sõnaõigusega osa võtta vallavolikogu ja vallavalitsuse istungitest ja vallavolikogu komisjonide koosolekutest antud küla puudutavates küsimustes. (5) Külavanema statuudi kinnitab vallavalitsus. § 7. Valla aukodanik (1) Iisaku valla aukodaniku nimetus on vallapoolne eriline austusavaldus väljapaistvate teenete eest valla haridus-, majandus- ja kultuurielu edendamisel või Iisaku valla üleriigilise tuntuse tõstmisel. (2) Kandidaadid aukodaniku nimetuse saamiseks selgitatakse välja rahvaküsitluse teel igal aastal 31. detsembriks. Kandidaatide sobivust hindab vallavalitsus, kes teeb ettepaneku vallavolikogule aukodaniku nimetuse saaja kinnitamiseks. (3) Aukodaniku nimetus antakse üldjuhul välja 24. veebruaril, s.o Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval. (4) Aukodaniku nimetuse võib jätta välja andmata, kui kandidaat ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (5) Aukodaniku nimetust ei anta postuumselt. (6) Aukodanikule antakse rinnamärk ja tunnistus, millel on Iisaku valla vapi kujutis ja kiri «Iisaku valla aukodanik». II. VALLAVOLIKOGU § 8. Vallavolikogu ja vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallavalitsus. § 9. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevuses on järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Vallavolikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist vallavolikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 10. Vallavolikogu õigusaktid (1) Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (2) Vallavolikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. (3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes edastab eelnõud vallavalitsusele. (5) Kõik õigusaktide eelnõud, mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. (6) Eelnõud pannakse vallavolikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (7) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut; 7) hallatavate asutuste põhimäärusi. (8) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (9) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (10) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. (11) Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil, Iisaku valla veebilehel ja Iisaku Raamatukogu lugemissaalis hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks vallasekretäri juures. (12) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (13) Vallavolikogu istungite protokollid on vallavalitsuses kättesaadavad alates seitsmendast päevast pärast istungit. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. (14) Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (15) Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras. (16) Kõik vallavolikogu õigustloovad aktid edastatakse õiguskantslerile seaduses sätestatud korras. (17) Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu esimehele, komisjoni esimehele, vallavanemale. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. (18) Vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavolikogu esimees ja revisjonikomisjon. (19) Vallavolikogu õigusaktide registrit peab vallasekretär. § 11. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu istungid on avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus neljapäevasel päeval, kui vallavolikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus ja augustikuus vallavolikogu korralisi istungeid ei toimu. (3) Vallavolikogu istungite ettevalmistamist korraldab ja istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõude ja lisamaterjalidega peab olema vallavolikogu liikmetele saadetud e-postiga või posti teel vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (5) Vallavolikogu istungi päevakorra projekt koos vallavolikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadaval neli päeva enne vallavolikogu istungit. (6) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul kutsub vallavolikogu esimees või aseesimees kokku erakorralise vallavolikogu istungi ainult ettepaneku tegija tõstatatud küsimuste arutamiseks. (7) Vallavolikogu esimees/aseesimees kutsub erakorralise vallavolikogu istungi kokku vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul või vallavalitsuse nõudel ainult nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istung toimub vähemalt seitsme päeva jooksul pärast ettepaneku laekumist. Ettepanek erakorralise istungi läbiviimise soovist esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, näidates ära istungil arutlusele tulevad küsimused. (8) Vallavolikogu liikmete kohalolek registreeritakse istungi alguses osavõtulehel. (9) Osavõtulehele märgitakse nimi, vallavolikogu liikme hilinemisel istungile saabumise aeg ning antakse allkiri. Osavõtulehele märgitakse kutsutute nimed. (10) Istungile hilinenud vallavolikogu liikme nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis. (11) Vallavolikogu istungi avab ja seda juhatab vallavolikogu esimees või aseesimees. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit vallavolikogu vanim liige. (12) Vallavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) vallavolikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) päevakorra projekti arutamist, selles muudatuste tegemist ning arutamist vajavate küsimuste lisamist päevakorda ja päevakorra kinnitamist. (13) Vallavolikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälteenamusega. (14) Vallavolikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole eelnevalt nõuetekohaselt arutatud, tutvustatud või teatavaks tehtud. Sellisel juhul toimub istungil esimene lugemine. (15) Kui vallavolikogu otsustab esitada arutelu läbinud projekti kinnitamiseks järgmisele vallavolikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel vallavolikogu istungil lihtsustatud korras, s.o ilma täiendava aruteluta. Arutelu uuendatakse juhul, kui enne istungi algust on kirjalikult laekunud ettepanekuid projekti muutmiseks või täiendamiseks. (16) Vallavolikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Vallavolikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (17) Vallavolikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva lõike punktis 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, vallavolikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning ühele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega; 9) sõnavõtu soovist teatatakse istungil käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Vallavolikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. (18) Istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis. (19) Projekti arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel toimub arutelu vaid juhul, kui algataja nõustub kirjalikult projekti aruteluga tema osavõtuta. Kui projekti esitanu hoiab kõrvale arutelust, siis samasisulise projekti võib algatada vallavalitsus või vallavolikogu liige ning see võetakse järgmisel istungil päevakorda. (20) Projekti arutamise juurde kutsutakse üldjuhul isikud, keda nimetatud projekt otseselt puudutab. Vastav kutse edastatakse sarnastel tingimustel käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatule. Kutsutu mitteilmumine ei ole takistuseks arutelu läbiviimisel ega otsuse vastuvõtmisel. (21) Soovist sekkuda läbirääkimistesse antakse märku käe tõstmisega. Esinejate järjekorra määrab ning annab loa rääkimiseks istungi juhataja. Ka vabas vormis arutelu toimub istungi juhataja juhtimisel. (22) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse hääletamisel vallavolikogu poolthäälteenamusega. (23) Vallavolikogu võib katkestada küsimuse arutelu igas staadiumis poolthäälteenamusega, kui ilmneb, et küsimus on: 1) poolikult ette valmistatud; 2) projekt ei vasta kehtivatele seadustele; 3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant. (24) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele kohe pärast selle tegemist, kuulates ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema vallavolikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval, kui seda ei vaidlusta ükski vallavolikogu liige). (25) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud vallavolikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (26) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (27) Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta vallavolikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele vallavolikogu huvitavates küsimustes. (28) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu või esitatakse suuliselt vallavolikogu istungil. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi. (29) Kirjalik vastus arupärimisele esitatakse arupärijale ja vallavolikogu esimehele (vallavolikogule ja vallavolikogu liikmetele) hiljemalt ühe kuu jooksul. (30) Vallavolikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi vallavolikogu istungil. (31) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Vallavolikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (32) Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ning teised vallavolikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (33) Küla üldist probleemi puudutavas küsimuses kutsutakse üldjuhul külavanem vallavolikogu istungile. (34) Enne vallavolikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon järgmise istungi päevakorraprojekti ja istungi toimumise aja kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». (35) Õigusakti saatmine teisele lugemisele otsustatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega, kui see ei tulene käesolevast põhimäärusest. § 12. Vallavolikogu istungi protokoll (1) Vallavolikogu istung protokollitakse. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungi juhataja ja protokollija nimed; 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (3) Protokollile lisatakse vallavolikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (4) Protokoll koos lisadega vormistatakse seitsme päeva jooksul istungi toimumisest. (5) Vallavolikogu istungi protokoll on kõigile kättesaadav seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. § 13. Hääletamine vallavolikogus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine vallavolikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (2) Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (3) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud. (4) Isikuvalimistel, kus ei nõuta vallavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Valimine viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 15. (5) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused. § 14. Vallavolikogu esimees ja aseesimees (1) Vallavolikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab vallavolikogu istungite protokollimist; 3) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib vallavolikogu otsuste täitmist, jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 6) korraldab õigusaktide täitmise kontrolli. (2) Vallavolikogu esimeest asendab tema äraolekul või volituste peatumisel vallavolikogu aseesimees, tema äraolekul vanim kohalolev liige. (3) Vallavolikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad «vallavolikogu esimehe ülesannetes». § 15. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Vallavolikogu esimees valitakse vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Vallavolikogu liikmed esitavad vallavolikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) kui vallavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minuti jooksul ja igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kolm küsimust. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise viib läbi vallavolikogu esimesel istungil valla valimiskomisjon. Edaspidi korraldab valimisi vallavolikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (4) Valla valimiskomisjon (häältelugemiskomisjon) väljastab vallavolikogu liikmetele hääletussedelid ja koostab hääletamistulemuste kohta häältelugemise protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (6) Salajasel hääletamisel vallavolikogu liikmed tõmbavad joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (7) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. (8) Valituks osutub vallavolikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (9) Pärast vallavolikogu esimehe valimist valitakse vallavolikogu aseesimees vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 6 sätestatud korras. (10) Vallavolikogu esimehel on õigus esitada vallavolikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal vallavolikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada vallavolikogu istungil ning vallavolikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise vallavolikogu otsuse jõustumisel. § 16. Vallavolikogu komisjonide moodustamine, tegevuse alused ja kord (1) Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Vallavolikogu komisjonid moodustatakse 3–7-liikmelisena. (3) Vallavolikogu komisjonid moodustatakse vallavolikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning vallavolikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning vallavolikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid. (4) Vallavolikogu alatiste komisjonide volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või vallavolikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta. (5) Komisjoni esimehe tagasikutsumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui vallavolikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib vallavolikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. (6) Komisjon annab oma tegevusest aru vallavolikogule vähemalt üks kord aastas. (7) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu ja vallavolikogu esimees. (8) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (9) Komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole otsustanud teisiti. (10) Komisjoni töövorm on koosolek. (11) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, vallavolikogu komisjoni esimehe või teda asendava liikme või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. (12) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (13) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul vallasekretäri kätte, kus need on igaühele kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (14) Vallavolikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja. (15) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (16) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (17) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumisel. (18) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui: 1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema; 2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet. (19) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb vallavolikogu esimees vallavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 17. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ning ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega ning esitab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vastava arvamuse. (5) Vallavolikogu esimehe, liikmete, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revideerimisi läbi ka muul ajal. (6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. § 18. Asjade menetlemine komisjonis (1) Vallavolikogu esimehe poolt edastatavate vallavolikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud dokumendid vallavolikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Vallavolikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult vallavolikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla vallavolikogu esimees. III. VALLAVALITSUS § 19. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (2) Vallavalitsus on vähemalt viieliikmeline. (3) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul nimekirjana vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (4) Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei ole vallavolikogu poolt jäetud vallavolikogu ainupädevusse või antud muu organi või ametiisiku pädevusse. (5) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (6) Vallavalitsus astub tagasi: 1) vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) vallavanema tagasiastumise või tema surma korral. (7) Vältimatu vajaduseta hoidub vallavolikogu esimesel istungil tagasiastunud vallavalitsus põhimõtteliste või valla eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. (8) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (9) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. (10) Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või vallavolikogu umbusaldusavalduse põhjal. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle vallavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Vallavolikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (11) Kui vallavalitsuse liikmete tagasiastumise või vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. § 20. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks kutsutakse vallavolikogu kokku hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (3) Pärast kandidaatide ülesseadmist võib vallavanema kandidaat esineda kümneminutilise sõnavõtuga ning vallavolikogu liikmed võivad esitada küsimusi. (4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale. (6) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal vallavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab vallavolikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (7) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu vallavolikogu esimehe valimisel. (8) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 21. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja vallavalitsuse teenistust; 2) esindab valda vastavalt põhimääruses sätestatule; 3) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse koosseisu, vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 6) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 8) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 22. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavalitsus käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. (2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». (3) Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni vallavolikogu määratud vallavalitsuse liige. § 23. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul iga kahe nädala tagant teisipäeviti, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Vallavalitsus võib kuulutada istungi mõnedes istungi päevakorrapunktides avalikuks. (4) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (5) Vallavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanema poolt istungile kutsutud isikud. (6) Küla üldiste probleemide arutelule vallavalitsuse istungil kutsutakse üldjuhul külavanem. (7) Istungi juhataja annab sõna vastava küsimuse ette valmistanud ametnikule. Vallavalitsuse liikmed võivad esitada sõnavõtjale küsimusi. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (8) Vallavalitsus teeb oma otsustused asjaomase ametniku või vallavanema ettepanekul. (9) Vallavalitsuse otsustused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt. (10) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (11) Vallavalitsuse otsustuse andmise fikseerib istungi juhataja. § 24. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungist osavõtvate vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (2) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (3) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja istungi protokollija. (4) Protokollile lisatakse vallavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. § 25. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste andmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 26. Vallasekretär (1) Vallasekretär: 1) kontrollib valla õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 2) aitab vallavanemal koostada vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja korraldab istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude kättesaadavuse vallavalitsuse liikmetele; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) teeb vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui vallavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse vallavalitsuse istungi protokollile. Kui vallavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja. (3) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. § 27. Vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. (2) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallavanemal; 3) vallavalitsuse ametnikul; 4) vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallavolikogul. (3) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisel. (5) Vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem. (6) Vallavalitsuse määruste ja korralduste registrit peab vallasekretär. § 28. Valla õigusaktide kehtivus ja avalikustamine (1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes. (2) Valla õigusaktid, välja arvatud asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavad, avalikustatakse Iisaku valla veebilehel ning pannakse üldiseks tutvumiseks välja vallavalitsuse stendile ning Iisaku raamatukogu lugemissaali. Üldist tähtsust omavaid vallavolikogu ja vallavalitsuse määrusi võib avaldada ka kohalikus ajalehes. (3) Määrused ja otsused on vallavalitsuses asuval stendil väljas vähemalt kuni järgmise korralise vallavolikogu istungini. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid ning vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. (5) Piirangud õigusaktide avalikustamise kohta võivad tuleneda ainult seadusest. § 29. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. (4) Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või -valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse. § 30. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või -valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Vallavolikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, vallavalitsus ühe kuu jooksul. (3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. (4) Kui vallavolikogu või -valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 31. Valla esindamise kord (1) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Iisaku valla põhimäärus ja teised vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (2) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piirides: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallavolikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse (ametiasutusena) teenistuses olevad ametiisikud. (3) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. (4) Vallavolikogu esindab valda: 1) seaduste ja valla põhimääruse alusel vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega; 4) suhetes Vabariigi Valitsusega; 5) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega. (5) Vallavolikogu esimees esindab valda: 1) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi valitsusega ja tema struktuuriüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega vallavolikogu tööd puudutavates küsimustes; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vallavolikogu pädevuse piires; 7) avalikel üritustel; 8) muude vallavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel. (6) Vallavolikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes vallavolikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub vallavolikogu seisukoht, tegutseb vallavolikogu esimees eelläbirääkimiste piires. (7) Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu esimehe määratud vallavolikogu liige talle antud volituste piires. (8) Vallavalitsus esindab valda: 1) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 4) suhetes Eesti Vabariigi valitsusega; 5) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega. (9) Vallavanem esindab valda: 1) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 3) suhetes Eesti Vabariigi valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega; 4) suhetes Ida-Viru Maavalitsusega; 5) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis; 6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 7) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse tööd puudutavates küsimustes; 8) vallavolikogu volitatud juhtudel ja piires; 9) avalikel üritustel; 10) muudes vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes. (10) Vallavanem kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes vallavolikogu või vallavalitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub vallavolikogu või vallavalitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires. (11) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik. (12) Avalikel üritustel esindavad valda vallavolikogu esimees, vallavanem või nende poolt volitatud isik. (13) Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametiasutuse põhimäärusele ja ametijuhendile või vallavanema poolt volitatud korras. (14) Vallasekretär esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid. 1) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes võtab asja isiklikuks lahendamiseks või suunab selle lahendamiseks vallavolikogu esimehele või vastava alaga tegelevale ametnikule. (15) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). (16) Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Iisaku valla põhimääruses, Iisaku vallavara eeskirjas ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. (17) Valda esindab notari juures kõigis õigustoimingutes ilma erivolitusteta vallavolikogu esimees ja/või vallavanem. IV. MAJANDUS, EELARVE JA ALLASUTUSED § 32. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (3) Valla osalemise äriühingutes, samuti sihtasutustes ja mittetulundusühingutes otsustab vallavolikogu. (4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. (5) Valla asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. § 33. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Vallavolikogul on õigus kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid tegema töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. § 34. Valla arengukava (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse vallavolikogule pärast läbiarutamist vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. (4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse vallavolikogule vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. (5) Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides kinnitab vallavolikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (6) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmine. (7) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus vallavolikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (9) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 35. Vallavara (1) Vallavara on Iisaku vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara eeskirjas (põhimääruse lisa 1). § 36. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires vallavolikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt vallavolikogu esimees või vallavanem või vallavolikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Kui seaduse alusel või vallavolikogu määrusega ei ole lepingu sõlmimine vallavolikogu pädevuses, otsustab lepingu sõlmimise vallavalitsus. (3) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma vallavalitsuse korralduseta. § 37. Valla eelarve (1) Eelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest ning see koostatakse arvestades arengukava. (2) Eelarve koostatakse vallavolikogu kehtestatud korras (põhimääruse lisa 2). (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 10 lõikes 11 sätestatud korras. § 38. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu valla ehitusmääruse. (3) Valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Valla üldplaneeringu kehtestab ja muudab vallavolikogu. (4) Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringud kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. § 39. Valla ehitustegevus (1) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. § 40. Vallavalitsuse hallatavad asutused (1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetaks vallaeelarvest. (3) Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on vallavolikogu ainupädevuses. (4) Allasutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (5) Allasutuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab vallavolikogu. V. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 41. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab vallavolikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. LISA 1 Iisaku valla põhimääruse juurde IISAKU VALLAVARA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Iisaku vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Iisaku valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra. 1.2. Korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ning muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Iisaku valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2.2. Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Valla tervikvara 3.1. Tervikvarana käsitatakse käesolevas eeskirjas asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu või vallavalitsuse nõusolekul sõltuvalt vara väärtusest. II. VALLAVARA VALITSEMINE 4. Vallavara valitseja 4.1. Vallavara valitsejad on: 4.1.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 4.1.2. vallavalitsuse hallatavad asutused; 4.1.3. valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale. 4.2. Vallavara valitsejaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valitsejad. Vallavara kaudseks valitsejaks jääb vallavalitsus. 4.3. Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise. Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. 5. Vallavara üleandmine 5.1. Vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a. kinnisasjade ning ehitiste ja rajatiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kokkuleppel. 5.2. Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. 5.3. Nõude vallavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab vallavalitsus vallavara valitseja ettepanekul. 6. Vallavara arvestus 6.1. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. 6.2. Vallavalitsus korraldab vallavara arvestuse, et tagada ülevaade vallavara olukorrast. 6.3. Vallavara arvestus peab sisaldama: 6.3.1. ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest; 6.3.2. registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga; 6.3.3. ülevaadet vallavara majandamise tulemustest. 6.4. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad vallavalitsusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta. Vallavalitsusel ja revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida. III. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE 7. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 7.1. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi vallavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 7.1.1. vallavolikogu: a) kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; b) kui omandatakse kinnisvara; 7.1.2. vallavara valitseja (valla hallatav asutus) tema käsutusse antud vahendite piires; 7.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 7.2. Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduse § 2 lõikes 7 määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel arvestades punktis 7.1 sätestatut. Riigihankeid korraldab ja pakkumise edukaks tunnistamise otsustab vallavalitsus. Hankelepingu sõlmib vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab vallavalitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks vallavolikogu. 7.3. Pärandi vastuvõtmise otsustab vallavalitsus. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused otsustab pärandvara või kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi vastava hindamise viib läbi hindamiskomisjon. Pärandvara või kingi valitsejaks jääb kohaliku omavalitsuse asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Iisaku vald, määrab pärandi või kingi valitseja vallavalitsus. 7.4. Riigilt saadava vara taotlemine ja üleandmine vallale (munitsipaliseerimine) toimub vastavalt nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega ettenähtud korras. 7.5. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. 7.6. Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt punktile 7.1 vastav vallavara valitseja. 8. Varaliste kohustuste võtmine 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 8.1.1. vallavolikogu, kui võetakse laenu; 8.1.2. vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 200 000 krooni ja see on tagatud jooksva aasta eelarvega. 9. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 9.1. Riigihankeid korraldab vallavalitsus vastavalt riigihangete seadusele. 9.2. Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa vallavolikogu. 9.3. Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa vallavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks vallavolikogu luba küsima. 9.4. Vallavalitsus kehtestab riigihangete teostamiseks komisjoni töökorra ja kinnitab komisjoni koosseisu. IV. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 10. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted 10.1. Vallavara kasutus on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 10.2. Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omandustele kasutatakse vallavara: 10.2.1. avalikuks otstarbeks; 10.2.2. valitsemise otstarbeks; 10.2.3. vallale tulu saamiseks. 11. Avalikuks otstarbeks kasutatav vallavara 11.1. Avalikul otstarbel kasutatav vallavara on kättesaadav kõigile (teed, pargid, avalikud veekogud, ujumiskohad jne), mille kasutamist ei ole seaduste või vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega piiratud. 11.2. Vallavolikogu võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused. 11.3. Avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise eesmärgi muutmine ja selle kasutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 11.4. Punktis 11.1 nimetatud vallavara, mille kasutamiseks on kehtestatud tavalisest erinev kord, peab olema looduses selgesti tähistatud. 11.5. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. 12. Valla valitsemiseks kasutatav vallavara 12.1. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara on vara, mida kasutavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 12.2. Valitsemiseks kasutatava vallavarana käsitatakse valla hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik vallaasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. 12.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemisotstarbeks, on vallavara valitseja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavolikogu. 13. Vallale tulu saamiseks kasutatav vara 13.1. Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel, valla valitsemiseks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. 13.2. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile. 14. Vallavara antakse kasutusse: 14.1. enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras; 14.2. tasuta kasutada; 14.3. tasu eest kasutada. 15. Vallavara kasutusse andmise otsustab: 15.1. vallavara valitseja, kui: 15.1.1. kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; 15.1.2. kasutusse antakse vastava vallavara valitseja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda siis, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks; 15.2. muudel juhtudel vallavalitsus. 15.3. Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 15.3.1. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 15.3.2. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 15.3.3. vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara bilansiline väärtus ületab 30 000 krooni. 15.4. Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul – kümme aastat; 2) kinnisasja puhul – kakskümmend viis aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. 15.5. Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. 15.6. Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt punktile 15 vastava vallavara valitseja. 15.7. Vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. 15.8. Punktis 15.7 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valitseja käsutusse. 16. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras 16.1. Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) sihtasutustele; 5) teistele isikutele lähtudes valla huvidest; 6) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud. 16.2. Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras punktis 16.1.5 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. 16.3. Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 16.3.1. kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 16.3.2. üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 16.3.3. vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi; 16.3.4. vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi. 16.4. Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, peab vallavara valitseja tasu suuruse määramisel arvestama vallavalitsuse kehtestatud piirmäärasid. 16.5. Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes valla huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. 17. Vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras 17.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) rendise algsuuruse. Rendise algsuuruse määramisel peab vallavalitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate rendipindade tasumäärasid; 3) rendilepingu põhitingimused; 4) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 5) vajadusel muud tingimused. 17.2. Enampakkumine kuulutatakse välja maakondlikus ja vajadusel muus väljaandes. Enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla kümme päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) rendise algsuurus; 4) enampakkumise koht ja aeg; 5) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. 17.3. Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab vallavalitsus. 18. Rendilepingu tingimused 18.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 18.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid; ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites); 18.1.2. lepingu tähtaeg; 18.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad (päevad) ja kord; 18.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord; 18.1.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumisega reaalkoormatise teostamise kohustus; 18.1.6. hoonete puhul ohutustehnika ja tuleohutuse abinõude kasutuselevõtmise kohustus; 18.1.7. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 18.1.8. hoonete puhul kindlustuskohustus ja selle ulatus; 18.1.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 18.1.10. rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek- ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. 18.2. Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 18.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 18.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumuse; 18.2.3. abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 18.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 18.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 18.2.6. muud vajalikud tingimused. 19. Alghind 19.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 19.1.1. rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 19.1.2. samalaadse vara rentimisest saadud rendi suurus; 19.1.3. rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse rentimise puhul tulevikus; 19.1.4. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 20.1. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 20.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 20.2.1. enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ning nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 20.2.2. isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. 21. Enampakkumise viisid ja korraldus 21.1. Enampakkumine toimub avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. 21.2. Enampakkumise valmistab ette vallavalitsus. Enampakkumiseks moodustab vallavalitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja ning komisjoni sekretäri. 21.3. Vallavalitsus on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 21.4. Vallavalitsus vaatab läbi enampakkumise läbiviimise kohta tehtud kirjaliku kaebuse, mis on talle esitatud kolme päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest. Kaebusele vastatakse enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. 22. Suulise enampakkumise kord 22.1. Suulise enampakkumise kuulutab enampakkumise juhataja määratud ajal ja kohas avatuks. Enampakkumise avab enampakkumise juhtaja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. 22.2. Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja punktis 20.2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. 22.3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 22.4. Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. 22.5. Enne enampakkumise toimumist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. 22.6. Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise juhataja poolt haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. 22.7. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ning esitada protokolli ja enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 22.8. Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. 23. Kirjaliku enampakkumise kord 23.1. Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. 23.2. Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. 23.3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. 23.4. Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. 23.5. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta punktides 23.1 ja 23. 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 23.6. Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. 23.7. Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga punktis 22.7 sätestatud korras. 23.8. Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. 24. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 24.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara kasutusse andmise otsustamine kuulub volikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. 24.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 30 päeva jooksul enampakkumise toimumisest kui kinnitajaks on vallavolikogu, ja 10 päeva jooksul enampakkumise toimumisest, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 24.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb vallavolikogu otsuses või vallavalitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. 24.4. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. 24.5. Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. 24.6. Kui enampakkumise võitja keeldub punktis 24.5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 24.7. Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. 24.8. Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene punktis 24.4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. 24.9. Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. 24.10. Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud, vältimaks vallale kahju tekitamist. 24.11. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 25. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras 25.1. Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. 25.2. Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) vallavalitsuse kehtestatud muud lisatingimused. 25.3. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 17–19, 21 ja 22 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja punktis 17.2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. 26. Rendilepingute muutmine ja uuendamine 26.1. Rendilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus lähtudes punktist 15. 27. Kasutusse antud vallavara parendamine 27.1. Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama vallavalitsusega enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. 27.2. Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust. Vallavalitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Vallavalitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluvad vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud kulud. 27.3. Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab vallavalitsus, näidates oma korralduses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. 27.4. Vallavara parendamisega seotud kulud hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva rendi arvel (s.t vallavara kasutaja vabastatakse tasu maksmisest). Rentniku võib rendi tasumisest vabastada alles pärast ehituse kasutusloa saamist ning tehtud tööde kohta vallavalitsusele dokumentatsiooni esitamist. V. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 28. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. 29. Vallavara võõrandamise tingimused 29.1. Vallavara võib võõrandada, kui: 29.1.1. vallavara ei ole enam vallale vajalik; 29.1.2. vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 29.1.3. see on vajalik kohaliku omavalitsuse eesmärkidele vastavate konkreetsete isikute või ürituste toetamiseks; 29.1.4. kõik hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on hoonestajal täidetud; 29.1.5. muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. 29.2. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus oma hallatavatele asutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse hallatav asutus ei taotle vallavara enda valdusse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda või kui võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle hallatava asutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. 30. Vallavara võõrandamise otsustamine 30.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 30.1.1. vallavolikogu, kui: 30.1.1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 30 000 krooni; 30.1.1.2. võõrandatav vara on kinnisvara ja vallasvarana ehitised ja rajatised; 30.1.1.3. vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus ületab 10 000 krooni; 30.1.1.4. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 30.1.1.5. tegemist on valla osalusega äriühingute aktsiate või osadega või rahaliste õiguste ja kohustustega; 30.1.2. vallavara valitseja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla ning vara bilansiline maksumus on alla 5000 krooni; 30.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 30.2. Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavalitsus. 30.3. Kinnisvara või ehitise või selle osa võõrandamise lepingule ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem või tema volitatud isik. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse vallavolikogu otsuses või vallavalitsuse korralduses. 31. Vallavara võõrandamise viisid 31.1. Vallavara võõrandatakse: 31.1.1. otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 31.1.2. avaliku enampakkumise korras suuliselt või kirjalikult; 31.1.3. eelläbirääkimistega pakkumise korras. 31.2. Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. 32. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 32.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 32.1.1. võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 30 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 32.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 32.1.3. enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 32.1.4. vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 32.1.5. võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale. 33. Vallavara müük enampakkumise korras 33.1. Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja punktides 17 ja 20–24 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 33.1.1. enampakkumise esemeks on ostuhind; 33.1.2. enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 17 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad; 33.13. enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 33.1.4. pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse või korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 33.1.5. enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul otsuse või korralduse kättesaamisest. 34. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras 34.1. Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. 34.2. Lisatingimusteks võivad olla: 34.2.1. tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 34.2.2. investeeringute suurus; 34.2.3. keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 34.2.4. tööhõive tagamine; 34.2.5. vallavolikogu kehtestatud muud lisatingimused. 34.3. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja paragrahvides 17, 20–21, 23 ja 24 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 34.3.1. eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 34.3.2. eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja punktis 17.2 ja punktis 33.1.2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 34.3.3. isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 34.3.4. eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 34.3.5. eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 34.3.6. pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 34.3.7. võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 34.3.8. eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 34.3.9. pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 34.3.10. eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. 35. Alghind 35.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks asja bilansiline väärtus. Vajadusel tellitakse eksperthinnang. 35.2. Teistkordsel enampakkumisel on lubatud alghinda vähendada. VI. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 36. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 37. Vallavara koormamise tingimused 37.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 37.1.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 37.1.2. vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 37.1.3. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 37.1.4. vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla planeerimise kava või vallavara majandamise kavaga. 37.2. Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: 37.2.1. 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; 37.2.2. 50 aasta reaalservituudi seadmisel; 37.2.3. 5 aasta kasutusvalduse seadmisel; 37.2.4. 5 aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; 37.2.5. 50 aasta reaalkoormatise seadmisel. 37.3. Kõigil nimetatud juhtudel võib vallavolikogu määrata teistsuguse tähtaja, kui vallavara koormamine teistsuguseks tähtajaks on põhjendatud või vallale kasulikum. 38. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 38.1. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 38.1.1. see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 38.1.2. see toimub valla huvides. 38.2. Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavolikogu otsuse alusel. 38.3. Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib valla nimel vallavanem. 39. Isikliku servituudi seadmine 39.1. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 39.1.1. see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 39.1.2. see toimub valla huvides; 39.1.3. see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. 39.2. Isikliku servituudi seadmise otsustab: 39.2.1. vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 39.2.2. muudel juhtudel vallavolikogu. 39.3. Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või valla huvidest lähtuvalt. Sellekohast valla huvi peab põhjendama. 39.4. Isikliku servituudi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega volitatud isik. 40. Hoonestusõiguse seadmine 40.1. Iisaku valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. 40.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 41. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine 41.1. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 41.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle omandamiseks vajaliku raha allikas. 42. Vallavara mahakandmine 42.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 42.1.1. kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 42.1.2. kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 42.2. Eelmises punktis nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 42.3. Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 30 000 krooni või vallavara on kinnisasi, vallavarana hooned ja rajatised. 42.4. Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus, kui vara bilansiline väärtus on alla 30 000 krooni. Vallavara mahakandmisest informeerib vallavanem vallavolikogu korralisel istungil. 43. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 43.1. Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või valla hallatav asutus. 43.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada: 43.2.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 43.2.2. vallavalitsus, kui nõue on suurem kui 10 000 krooni, kuid väiksem kui 50 000 krooni; 43.2.3. valla hallatav asutus, kui nõue ei ole suurem kui 10 000 krooni. 43.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. LISA 2 Iisaku valla põhimääruse juurde IISAKU VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA TÄITMISE KORD Käesolev kord sätestab Iisaku valla eelarve (edaspidi eelarve) ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 1. Üldsätted 1.1. Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele. 1.2. Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. 1.3. Valla eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.4. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras. 2. Eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud 2.1. Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla varalt ja majandustegevusest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) muud tulud. 2.2. Eelarve kulud on: 1) tegevuskulud, mille alla mahuvad personali- ja majandamiskulud; 2) eraldised lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) varade soetamine ja renoveerimine; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust. 2.3. Finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurenemine; 2) finantsvarade vähenemine; 3) kohustuste suurenemine; 4) kohustuste vähenemine; 5) muutused kassas ja hoiustes. 2.4. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel. 2.5. Vald võib võtta laenu järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenude kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. 2.6. Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus on määratud käesoleva korraga lähtudes rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorist. 3. Valla eelarve koostamine 3.1. Vallaeelarve projekt koostatakse klassifikaatori lõikes, mis on kinnitatud volikogu poolt käesoleva korraga. 3.2. Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutused, alaeelarvete kasutajad ja vallavolikogu komisjonid ning väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks (või vallavalitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga. 3.3. Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib vallavalitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal. 3.4. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos volikogu eelarve-majanduskomisjoniga (edaspidi juhtivkomisjon), kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. 3.5. Vallavalitsus koostab valla arengukavast lähtudes valla eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute projekti ning esitab selle juhtivkomisjonile kümme päeva enne eelarve esimest lugemist volikogus. 3.6. Juhtivkomisjon vaatab eelarve projekti läbi ja esitab omapoolsed muudatusettepanekud vallavalitsusele. 3.7. Juhtivkomisjoni seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus eelarve projekti ning esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks. 3.8. Kõik täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist vallavalitsusele, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolse ettepanekuga volikogule. Eelarve projekti muutmise ettepanekule pärast teist lugemist tuleb algatajal lisada arvutused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad ning sel juhul hääletatakse parandusettepanekud juba volikogus läbi kolmanda lugemise käigus. 4. Eelarve vastuvõtmine 4.1. Eelarve võtab vallavolikogu vastu seaduses sätestatud korras. 4.2. Volikogu kinnitab eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud käesoleva korraga kehtestatud ulatuses. 4.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 4.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 4.5. Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 5. Eelarve täitmine 5.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 5.2. Alaeelarvete ja allasutuste lõplikud eelarved kulude lõikes majandusliku sisu järgi kinnitab vallavalitsus kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus. 5.3. Reservfondist võib vallavalitsuse korralduse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi: 5.3.1. erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine); 5.3.2. ühekordsete toetuste maksmiseks (valla eakatele ja puudustkannatavatele isikutele, vallavalitsuse ja valla allasutuste töötajatele, õnnetuse läbi kannatanud isikutele); 5.3.3. osalemiseks ettevõtluses; 5.3.4. omaosaluseks investeeringutele; 5.3.5. sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport); 5.3.6. ja muude ettenägemata vajalike kulude katteks. 5.4. Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. 5.5. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. 5.6. Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. 6. Eelarve muutmine, lisaeelarve 6.1. Alaeelarvete kasutajad võivad teha kulutunnuste vahelisi muutusi kaks korda aastas, taotledes selleks vallavalitsuselt luba; muudatusi võib teha vallavalitsuse korralduse alusel kuni 1. detsembrini. 6.2. Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. 6.3. Punktide 6.1 ja 6.2 alusel tehtud eelarvemuutused, samuti reservfondi arvel tehtud kulutused esitab vallavalitsus volikogule arupärimise korral. 6.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne eelarveaasta lõppu. Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 6.5. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus toimub vastavalt eelarve vastuvõtmise korrale. 7. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 7.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamisseadusega ning valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevaga. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 7.2. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 7.2.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 7.2.2. tulude ja kulude aruanne; 7.2.3. reservfondi käsutamise aruanne. 7.3. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.