Tamsalu Vallavolikogu — Arengukava muudatused Arengukava terviktekst 25.09.2003 muudatustega — KO, 149, 2244

Arengukava muudatused. Arengukava terviktekst 25. septembri 2003. a muudatustega Tamsalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrus nr 5 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 3, Tamsalu Vallavolikogu 24. augusti 2000. a määrusega nr 12 kinnitatud põhimääruse alusel Tamsalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada muudatused Tamsalu valla 2001–2005 arengukavas vastavalt lisale 1. 2. Avaldada arengukava terviktekst vastavalt lisale 2. 3. Määrus jõustub 3. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Marmelt RIIBE Tamsalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 5 lisa 1 TAMSALU VALLA 2001–2005 ARENGUKAVA MUUDATUSED TAMSALU VALD – ARENGUKAVA 2001–2005 1. Muuta peatükki «Valla juhtimisstruktuur ja eelarve kujundamine» ning kehtestada uues sõnastuses: VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR ja EELARVE KUJUNDAMINE – juhtimisstruktuuri optimeerimine, külavanemate struktuuri juurutamine, teatud ametite ühitamine linnavalitsusega ja teiste piirkonna omavalitsusüksustega väljatoodud eelarveliste vahendite kasutamise prioriteedid aastate (2001–2005 ja edasi) lõikes. Ühinemine Tamsalu linnaga aastal 2005. 2. Muuta peatükki «Investeeringud» ning kehtestada uues sõnastuses: INVESTEERINGUD – teedemajandus (külateed, talude sissepääsuteed, põhiteedevõrk), keskkond (keskkonnaseisundi parendamine), infrastruktuur, veetrassid ja kanalisatsioon. Projektid lisafinantsallikate leidmiseks, riiklike vahendite taotlemine. 3. Muuta peatükki «Keskkonnaseisundi parandamine» ning kehtestada uues sõnastuses: KESKKONNASEISUNDI parandamine – puhastid, prügimäed, jäätmejaamad, jääkreostuse likvideerimine, keskkonnateadlikkuse tõstmine 4. Muuta peatükki «Tööjõuturg» ning kehtestada uues sõnastuses: TÖÖJÕUTURG – töötutele abitööde organiseerimine, uute töökohtade loomise soodustamine 5. Muuta peatükki «Haridus, kultuur, sport» ning kehtestada uues sõnastuses: HARIDUS, KULTUUR, SPORT – koostööprojektid Tamsalu linnaga, majandamine, hariduse taseme (konkurentsivõime) tõstmine koostöös linnaga, ühised kultuuriüritused linnaga, külaliikumine (kui elab küla, elad sina ka) 6. Muuta peatükki «Kommunaalmajandus» ning kehtestada uues sõnastuses: KOMMUNAALMAJANDUS * Energia ja soojamajandus – Sääse katlamaja, Vajangu trassid * Veemajandus ja kanalisatsioon – uued trassid, renoveerimine asustatud punktides, lokaalsed puhastusseadmed nii puhtale veele kui kanalisatsioonile. Lokaalsete külakaevude korrastamine * Heakord ja planeeringud – üldplaneeringud ja arengustsenaariumid küladele * Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 7. Peatükis «Arenguplaanid» (tööplaanid) 2001–2005 teha järgmised muudatused: 7.1. Muuta VALDKOND 1 ning kehtestada uues sõnastuses: OMAVALITSUSE KUJUNDAMINE 1. Töötada välja Tamsalu linna ja valla ühinemiskava aastal 2005 * Vajalikud ühised ettevõtmised aastatel 2003–2005. Ühinemiskava koostamine 2004–2005 * Võimalik eelnev ametikohtade ühitamine, ettevõtete liitmine (erastamine) – sotsiaal, tervishoid, (maastiku)arhitekt, kultuur, kommunaalmajandus jt aladel * Lobi üleriigilisele omavalitsuspoliitikale * Ametnike täienduskoolitus 7.2. Muuta VALDKOND 2 ning kehtestada uues sõnastuses: VALLA MAINE KUJUNDAMINE 1. Külaliikumine * Külaliikumise arendamine ja selleks vahendite eraldamine, külade atraktiivsuselementide väljatoomine, korrastamine ja nende reklaam (ajalugu, legendid, kuulsad nimed, kultuur, haridus, uued ideed, omaalgatuse toetamine jpm) * Toetada organisatoorselt ja aidata kaasa (rahaliste) vahendite leidmisel kohalikul omaalgatusel, samuti äri- ja mittetulundusettevõtete poolt algatatavate küla või maapiirkonna ühishuve ning arengut teenivate ürituste (külakeskuse rajatiste – klubid, (noorte) vabaaja- ja infokeskuste renoveerimine ning ehitamine, (küla) heakorrastuse ning infrastruktuuri korrastusega seotud tööd, keskkonnakaitselised üritused) korraldamiseks * Külavanemate valimine * Juurutada toimiv regulaarselt läbiviidav iga-aastane küla(valla)päevade traditsioon 2. Heakorrakonkurss 3. Maineürituste organiseerimine (valla päev, igal aastal eri külas, rõhutada Porkunit) 4. Valla kodulehe kujundamine ja arendamine 2003–2005 5. Regulaarne vallainfo kajastamine meedias 7.3. Muuta VALDKOND 3 ning kehtestada uues sõnastuses: INFRASTRUKTUUR, KESKKOND, HEAKORD 1. Koostöö teiste omavalitsustega * Puhta põhjavee säilitamine ja säästmine (linn, vald) * Inimeste teavitamine ja õpetamine – kuidas kaitsta looduskeskkonda, olmeprügi sorteerimine (piirkonna vallad ja linnad) * Jäätmemajanduse korrastamiseks vajatavate vahendite eraldamine (linn, vald) * Üüri- ja kommunaalteenuste hinna kujundamine ja maksuvõlgade likvideerimine (linna ja valla ühtne tegevuskava) * Tamsalu prügila korrastamine, looduskeskkonna taastamine (tahked jäätmed), prügila ei vasta keskkonna nõuetele * Sääse asula staatuse määramine, elamumajanduse optimeerimine 2. Koostöö firmade ja ettevõtjatega * Sidemajanduse arendamine, arvutiside juurutamine keskustes * Elektrimajanduse korrastamine * Uute töökohtade loomise ja väikeettevõtluse soodustamine kohapeal * Koostöö põllumajandustootjatega, teave keskkonnakaitsest, loodussõbralike võtete leidmine läga laotamiseks 3. Projektid * Vallale rahaliste ja muude vahendite juurdehankimine (oma jõududega koostatud või tellitud projektid fondidest) * Kaasaegsetele nõuetele vastavate külade planeeringute koostamine ja arenguplaanid, mis lähtuvad juba läbiviidud osalisest maareformist, st uutest moodustatud ja moodustatavatest kinnistustest * Maakorralduskava koostamine * Vastavalt uutele maaüksustele ja olemasolevatele objektidele koostada külade terviklikud heakorrastusprojektid ja need realiseerida 4. Valdkonna investeeringud * Korteriomandi seadmine * Sääse aleviku kanalisatsiooni harutrasside renoveerimine * Vajangu küla kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamine * Assamalla küla kanalisatsioonitrasside ja lokaalsete puhastite ehitus * Porkuni küla kanalisatsioonitrasside ehitus * Tänavavalgustuse rekonstrueerimine (pidev) * Valla teede remont (pidev) * Vajangu küla kanalisatsiooni ja veevarustuse rekonstrueerimine * Porkuni järve puhkeala heakorrastamine (pidev) 7.4. Muuta VALDKOND 4 ning kehtestada uues sõnastuses: HARIDUS, KULTUUR, SPORT, NOORSOOTÖÖ 1. Kultuuritöö * Luua tingimused olemasolevate kultuurikollektiivide tööks ja traditsiooniliste kultuuriürituste (Porkuni järve jooks, Porkuni Pillar jt) jätkamiseks ning uute tekkimiseks (Porkuni kultuuri- ja spordipäev) * Koostöö Tamsalu linnaga, kultuuritegevuse koondamine Tamsalu Kultuurimajja * Kultuurikollektiivide osalemine vabariiklikel ja rahvusvahelistel üritustel * Porkuni Paemuuseum – ekspositsiooni arendamine, geopark loodusradade rajamine * Raamatukogud – tegevuse arendamine ja kaasajastamine, infopunktiks, kogude täiendamine 2. Sport * Rahvaspordiüritused (Porkuni jooks, enduro, triatlon, tünnisõit, Sääse suusapäev), suusarajad Sääsel * Ulatuslikud sportlikud kontaktid (Tamsalu, Hohenfelde ja Ruukki sõprusvalla laste sportlikud sõpruskohtumised) * Mittetulundusühingute toetamine spordielu edendamisel 3. Haridus, noorsootöö * Vajangu Põhikooli säilitamine põhikoolina kuni 2005. a * Sääse Lasteaia tegevuse arendamine, hea alguse rühm, lasteaia arengukava järgimine * Vajangu Lasteaia tegevuse arendamine * Mittetulundusühingute kaasamine valdkonna tegevusse ning nende tegevuse toetus * Noorsootöö arendamine ja toetamine 4. Valdkonna investeeringud * Töö- ja puhkelaagrite korraldamine * Porkuni Paemuuseumi ekspositsioonide täiendamine, tegevuse laiendamine, hoone renoveerimine (pidev) * Vajangu Põhikooli, Sääse ja Vajangu Lasteaia ventilatsioonid, signalisatsioonid * Sääse Lasteaia rühmaruumide remont 2003–2005, inventari soetamine * Vajangu ja Assamalla raamatukogule inventari ja tarkvara soetamine * Vajangu Lasteaed – rühmaruumide remont * Valla arhiivi rajamine 2003–2005 7.5. Muuta VALDKOND 5 ning kehtestada uues sõnastuses: SOTSIAALABI JA ELANIKKONNA TERVIS Koostada ja rakendada elanike iseseisvat toimetulekut toetav hoolekandesüsteem 1. Sotsiaalabi * Lastega perede ja suurperede toetamine * Odavate sotsiaalkorterite kohandamine (sotsiaalhoolekannet vajavatele isikutele) * Koduhoolduse töötajate võrgustiku väljaarendamine * Sääse Päevakeskuse ümberkujundamine hooldekoduks 2. Terviseedendus * Terviseedenduse projektides osalemine 3. Valdkonna investeeringud Sääse hoolekandeasutuse laiendamine, jooksvad remonttööd 2003–2005 8. Muuta peatükki «Informatsioon arengukavale – mida teha külades?» Ning kehtestada uues sõnastuses: Sääse alevikus 2003. a seisuga elanikke 497, neist mehi 217, naisi 280. Ühendustee Tamsaluga on korralik. Põhimõtteliselt on valla suurim asustatud punkt ja sümboolne keskus. Asutustest on suurim tööandja AS-le Tamsalu Veskid kuuluv Linnuvabrik. Tänavavalgustus on välja ehitatud. Sääsel on 59 valguspunkti, mis valgustavad elamusektorit, lasteaeda. ARENGUPLAANID 1. Elamumajanduse korrastamine. 2. Sidemajanduse arendamine. 3. Kanalisatsiooni, veevarustuse renoveerimine. 4. Linnuvabriku lägahoidla korrastamine, läga kasutamise tehnoloogia uuendamine (loodussõbralikumaks muutmine). 5. Elektrivarustuse korrastamine. Kaeva küla paikneb Tamsalust 4 km kaugusel lõunas. Elanike arv külas 2003. a seisuga on 18, neist mehi 10, naisi 8. Küla hoonestuse paiknemine on hajutatud, sellepärast on probleemiks taluteede olukord. Probleemiks on side, elektrimajandus vajab korrastamist. Külas paikneb prügila, mis kuulub likvideerimisele. Kaeva külas asub ka Tamsalu linna reoveepuhasti, mille halva töö tulemusel on reostatud paljud ümberkaudsete külade kaevuveed. ARENGUPLAANID 1. Prügihoidla sulgemine. Side olukorra parandamine (fikseeritud mobiilside kaudu). 2. Puhta joogivee probleemi lahendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Savalduma küla paikneb Tamsalust 5 km kaugusel läänes. Elanike arv 2003. a seisuga on 38, neist mehi 20, naisi 18. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Renoveerimist vajaks elektrivarustus ja side olukord fikseeritud mobiilside kaudu. Küla läbib Tamsalu–Ambla tee. Talude ühendusteed korralikud. Omaette vaatamisväärsus on Savalduma Pulmajalakad, mille kohta on kirjelduse andnud oma raamatutes «Ambla kihelkonna radadel», «Põhja-Eesti südamaadel» koduuurija Helmut Elstrok. Problemaatiline on Savalduma soo reostus, mida põhjustas puhastusseadmete halb olukord. Kuigi käesolevaks hetkeks on puhastusseadmed viidud nõutud tasemeni, ei ole saastunud looduskeskkond taastunud ning külaelanike joogiveekaevud on reostunud. Savaldumast on pärit Johannes Eermann – endine metsavend ja luuletaja, kes on põhjalikult uurinud Savalduma minevikku ja leidnud sealt nii mõndagi, mida saaks küla atraktiivsuse tõstmiseks ära kasutada. «Surnumäe legend» – vana Vene ja Rootsi sõdalaste matmispaik, «Einjärve legend» karstijärv, mis suurvee ajal täitub veega. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Küla atraktiivsuse tõstmine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 4. Veeprobleemile lahenduse leidmine. Alupere küla paikneb Tamsalust 4,5 km kaugusel läänes. 2003. a andmetel elab külas 16 inimest, neist mehi 8, naisi 9. 1993. aastal muudeti küla piiri Tamsalu linnaga (alev) ja selle tulemusel Alupere küla territoorium suurenes. Küla läbib Vana-Ambla maantee, samuti Tallinn–Tartu rongiliin. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. Naistevälja küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel loodes. Elanike arv 2003. a seisuga on 32, neist mehi 13, naisi 19. Hoonete paiknemine suhteliselt kompaktne, küla läbib kohalik tee, lähim suurem maantee Tamsalu–Lasila tee. Küla läbivad ka eespool mainitud Tamsalu suusa- ja terviserajad. Küla territooriumil asuvad muinsuskaitse all olevad kivikalmed. Atraktiivsuse tõstmiseks võiks kasutada nime võimalusi, rajades külla omapärase Eestimaalt ja ka mujalt pärit kuulsate naiste pargi (naiste välja), mis võiks kujuneda turismiradade meelispaigaks ja annaks tööd kohalikule külaelanikule. Tootmisobjektidest paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu noorkarjafarm. Transpordiühenduseks on ainult valla õpilasbussiliin, mis käib kaks korda päevas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. «Kuulsate naiste» pargi (väljaarendamine) loomine. 3. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. 4. Külatee ehitus (tolmuvaba kate). Vajangu küla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel edelas. Elanike arvult on Vajangu valla suurim küla. 2003. aasta andmetel on külas 420 elanikku, neist naisi 221, mehi 199. Külas elab väga palju noori, seepärast tuleb kõik teha selleks, et noorte perede osakaal säiliks ja kasvaks. Suuremateks tööandjateks külas on AS Võhmuta PM, mis tegeleb põllumajandusliku tootmisega, AS Tamsalu Veskid seafarm ja AS Vajangu EE (ehitus- ja remonditööd) ja Kuie Põllumajandusühistu, samuti põllumajandusliku tootmissuunaga. Saematerjali tootmisega tegeleb AS Kasepuu. Külas asub Vajangu Tuletõrje Ühing. Teenindusasutustest paiknevad külas AS RR Kaubandus toidu- ja esmatasandi tööstuskaupade kauplus, sidejaoskond. Munitsipaalobjektidest asuvad külas lasteaed, põhikool, raamatukogu ja saun, mis käesolevaks hetkeks on koondatud kõik ühte hoonesse. Samas hoones asub ka Tamsalu Perearstikeskuse meditsiinipunkt. Külas on ka valla sotsiaalkorter. Sotsiaalkorteris tegutseb Vajangu küla piirkonna pensionäride ühendus, samas on võimalik korra kuus kasutada juuksuri teenuseid. Kultuuriline tegevus toimub peamiselt koolimajas. Küla keskmes paikneb taastatud rahvamaja hoone, kus on endale ruumid leidnud ka noortekeskus. Probleemiks on jäänud telefonside halb kvaliteet. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. 3. Suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamine. 4. Keskkonnasaastuse ohu vähendamine (läga probleemide lahendusele kaasaaitamine). Kursi küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel edelas. Elanikke on 2003. aasta seisuga 54, neist mehi 32, naisi 22. Külamajad on põhiliselt koondunud endise mõisakompleksi Einmanni mõisa lähedusse. ARENGUPLAANID 1. Einmanni mõisakompleksi korrastamine (ajalooline puitarhitektuur) eraettevõtluse baasil. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Kuie küla paikneb Tamsalust 14 km põhjas. Elanike arv 47, neist mehi 26, naisi 21. Küla ettevõtlus on põhiliselt rajatud Kuie PÜ-le, kus saab tööd enamik küla tööealisest elanikkonnast. Küla on hajaasustusega. Küla siseteed vajavad suuremat remonti. Külast väljuvate põhiteede olukord hea. Küla territooriumil paikneb mõisahoone ning muinsuskaitsealune eriline veski. Külas asub eraomanduses olev mõisakompleks. Aavere küla – moodustati 01.01.1999 eraldumisega Kuie külast. Elanike arv 17, neist mehi 8, naisi 9. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Kuie mõisahoone ning veski korrastamine eraettevõtluse baasil. 3. Küla siseteede remont. 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Võhmuta küla paikneb Tamsalust 16 km kaugusel edelas. Elanike arv 2003. a andmetel on 66, neist mehi 35, naisi 31. Küla paikneb valla piirialal, sellepärast ka suund Järvamaale – Järva-Jaani (8 km), kus käiakse poes, surnuaial, kontsertidel ja kirikus. Küla territooriumil paikneb A/S Võhmutale kuuluv Võhmuta mõis. Mõis koos kõrvalhoonetega põhilises osas säilinud, võimalik (ideede olemasolul) korralikult kasutusele võtta (vt mõisad). Külas paikneb AS Võhmuta PM laut, mis annab tööd kohalikele elanikele. Side olukord halb, elektrimajandus vajab korrastamist. Külas paikneb ka kruusakarjäär ning paekivikarjäär, võimalused lubjakivi tööstuse arendamiseks. Türje küla – nimi taastati 01.01.1999, elanike arv seisuga 2003. a 9, neist mehi 3, naisi 6. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Järsi küla paikneb Tamsalust 19 km kaugusel lõunas. 2003. aasta andmetel elab külas 5 inimest, neist mehi 4 naisi 1. Tegemist on valla tõelise ääremaaga. Teede olukord halb, side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Külaelanikud suhtlevad põhiliselt Järva-Jaani suunas. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Teede remont. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Porkuni küla paikneb Tamsalust 7 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a andmetel 222 elanikku, neist mehi 103, naisi 119. Tootmisettevõtetest paikneb külas taime- ja loomakasvatusega tegelev Porkuni PÜ. Porkunis asub Paemuuseum, mis tutvustab Eesti rahvuskivi – paekivi. Porkunis toimub üle aasta valla poolt korraldatav rahvusvaheline laste folkloorifestival «Porkuni Pillar». Igal aastal toimub traditsiooniline jooks ümber Porkuni järvede. Külas paikneb Porkuni Kool. Külas asub RR Kaubanduse kauplus, sidejaoskond, Porkuni PÜ baar. Suviti on võimalik sõita Porkuni järvel paatide ja vesijalgratastega ning korraldada jalgsimatku loodusesse. Suveperioodil tegutseb järve kaldal kohvik. Porkuni elu arendamisega on tõsiselt tegelema hakanud loodud mittetulundusühing Porkuni. Porkunis toimuvad mitmed valla üritused – «Porkuni Päev», Porkuni triatlon, enduro võistlused, jooks ümber Porkuni järvede. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Porkuni kui atraktiivse valla suvituskoha reklaamimine ja täielikum kasutuselevõtmine. 3. Atraktiivsete maaalade munitsipaliseerimine, elamukruntide müümine. 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 5. Teede parandamine (tolmuvabad teed) ja liikluskorralduse parandamine. 6. Viidamajanduse arendamine. 7. Tänavavalgustuse rajamine. 8. Küla info/internetikeskuse rajamine. 9. Järveäärse puhkepiirkonna pidev korrastamine, rentniku leidmine puhkepiirkonnale. Metskaevu küla paikneb Tamsalust 3 km kaugusel. Ligidus Tamsalu linnale võimaldab külaelanikel operatiivsuse olmeprobleemide lahendamisel. Ajalooline nimi «Metskaevu» ennistati külale 1998. aasta jaanuaris ning eelnevalt oli küla osa Sauvälja külast. Külas on 7 majapidamist. Külas elab 2003. a andmetel 14 elanikku, neist mehi 7, naisi 7. Teede olukord rahuldav Sääse–Metskaevu tee, Sääse–Sauvälja bussijaam, Väike-Maarja–Porkuni teesõlm. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Külas asub saekaater. Suured keskkonnareostusprobleemid. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Kerguta küla paikneb Tamsalust 8 km kaugusel. Küla läbib vana Tamsalu–Järva-Jaani maantee. Küla ajalooline nimi ennistati 1998 jaanuaris, eelnevalt oli küla osa Vajangu külast. Külas elab 2003. a seisuga 15 elanikku, neist mehi 10, naisi 5. Side- ja elektrimajandus vajab korrastamist. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Uudeküla paikneb Tamsalust 1,2 km kaugusel kirdes. Elanike arv 2003. a seisuga 113, neist mehi 60, naisi 53. Külas paikneb valla ainuke surnuaed, kuhu on maetud kirjanik Otto Münther, kes elas Savalduma külas. Tänu energilistele eestvedajatele on külas tekkinud ühtekuuluvustunne. Külas on korraldatud külapäevi, ehitati vabaõhulava ühisürituste korraldamiseks (jaanituli, kontserdid). Sidemajanduse olukord halb. Külas asuvad suusa- ja terviserajad. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Valla ettevõtmiste toetamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 4. Tolmuvaba külatee ehitamine. Järvajõe küla paikneb Tamsalust 6,5 km kaugusel kirdes. 2003. a andmetel elab külas 28 inimest, neist mehi 15, naisi 13. Küla läbib Tamsalu–Lasila tee ja piiriks on Valgejõgi. Tootmishoonena paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu laut... Puhkamisvõimalusi pakub Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluv Porkuni Jahimaja, kus on majutus 10 inimesele, saun, telkimisplats. Külas asub Mesilinnu talu, mis tegeleb mee tootmisega, väga hästi korrastatud majapidamine. 1998. aastal arvati Lääne-Virumaa 4 parima talumajapidamise hulka. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Vaatamisväärsusena paikneb lubjaahi. Kadapiku küla – nimi taastati 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 8, neist mehi 5, naisi 3. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Jahiturismi edasine arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Piisupi küla paikneb Tamsalust 10 km kaugusel põhjas. On valla piiriäärne küla, omab ühist piiri Saksi ja Rakvere vallaga. Valgejõgi on piiriks naabri Järvajõe külaga. Valla mastaabis on küla pindala poolest üks suuremaid, elanike arvu poolest jääb aga viimaste hulka. Elanikke külas 2003. a seisuga 53, neist mehi 33, naisi 20. Tootmisobjekte külas ei paikne. Probleemiks on halb telefoniside. Küla läbib Tamsalu–Lasila tee. Üheks põhiprobleemiks on ka transport. Bussiühendus suuremate asustatud keskustega on ainult valla õpilasliini näol. Samuti puudub regulaarne bussiliin ka Järvajõe, Lemmküla ja Naistevälja külas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Transpordiprobleemistiku lahendamine. 3. Suvilakruntideks (individuaalehituseks) maa eraldamine (müümine). 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Lemmküla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel kirdes. Elanikke külas ei ole. Pindalalt suur, rahvaarvult väike. Küla territooriumil paiknevad Triigi Metskonnale kuuluvad suured metsaga kaetud alad. Eksisteerib Lemmküla karstijärvede ala, mis kevaditi suurvee ajal ja sügiseste vihmaperioodidega täituvad, millega rikastavad looduspilti. Võhmetu küla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 15, neist mehi 6, naisi 9. Vadiküla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 8, neist mehi 4, naisi 4. ARENGUPLAANID 1. Jahiturismiks soodustingimuste loomine. 2. Teede remont. Assamalla küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a seisuga 133 elanikku, neist mehi 57, naisi 76. Külas asuvad järgmised tootmisüksused: Hansujüri Põllumajandusühistu, tegeleb piimakarja- ja teraviljakasvatusega, OÜ Lemküla Põllumehed, mis tegeleb teravilja kasvatusega. Ettevõtetest tegeleb veel oma toodangu kartuli- ja teravilja kasvatusega Assamalla maadel TÜ Mugul. Assamallas on oma kauplus, mis kuulub OÜ-le Hilvia, kaubeldakse seal nii toidu- kui tööstuskaupadega. Külas on valla raamatukogu, mis tegutseb 2001. a valminud hoones, raamatukogu hoones asub ka avalik internetipunkt. Külas tegutseb sotsiaalobjektidest veel valla sotsiaalkorter, mille ruume kasutavad nii lapsed kui pensioniealised oma ürituste korraldamiseks. Küla paikneb Rakvere–Väike-Maarja tee ääres, mistõttu võib pidada transpordiühendust Rakvere ja Väike-Maarjaga suhteliselt heaks, kehvem on aga ühendus Tamsaluga. Külas paikneb mälestustahvel Vabadussõjas langenutele. Koplitaguse küla – taasloodi 01.01.1999, eraldunud Assamalla külast. 2003. a seisuga elanike arv 5, neist mehi 2, naisi 3. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise käivitamine. Kullenga küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a seisuga 29 elanikku, neist mehi 16, naisi 13. Teede olukord väga hea. Rakvere–Väike-Maarja ja Tamsalu–Kadila tee ristpunkt. Küla tervikuna asub põldude keskel. Side- ja elektrimajandus vajab ülevaatamist. Koiduküla – taasloodi 01.01.1999, 2003. a seisuga elanike arv 6, neist mehi 2, naisi 4. ARENGUPLAANID 1. Kaasa haarata valla ühistegevusse, külaliikumise arendamine. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Vistla küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel kirdes, Porkuni külje all, suund Porkunile. Elanikke on külas 18, neist naisi 9, mehi 9. Külas on mälestusrist II Maailmasõjas Porkuni lahingus osalenute mälestamiseks. Tootmisobjekte külas ei paikne. Sidemajandus vajab korrastamist. Elektrivarustus hea. Külas asub ka vallale kuuluv kruusakarjäär. ARENGUPLAANID 1. Sidemajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Põdrangu küla elanike arv 98, neist mehi 52, naisi 46. Küla territooriumil paikneb Põdrangu mõis oma säilinud mõisapargiga, mis vajab puhastamist ja korrastamist. Külas paiknes endise Põdrangu sovhoosi keskus, mis oli ühtlasi ka kultuuritegemise kohaks. Tegutseb Põdrangu PÜ, mis tegeleb lüpsikarja kasvatusega, toodab teravilja. Laudakompleksidest üks kasutusele võtmata. Külas töötab kauplus. Sidesüsteemid vajavad uuendamist, elektrisüsteemid heas korras. Küla entusiastide eestvõtmisel on puhastatud tiik. Araski küla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv ARENGUPLAANID 1. Sidesüsteemide korrastamine. 2. Mõisakompleksi kui atraktiivse elemendi kasutamine küla reklaamimiseks. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Sauvälja küla paikneb Tamsalust 3,5 km kaugusel idas. Elanike arv 2003. a seisuga 19, neist mehi 7, naisi 12. Küla läbib Tamsalu–Väike-Maarja maantee. Küla territooriumil paikneb mälestuskivi II Maailmasõja Porkuni lahingu tähistamiseks. Side- ja elektrisüsteemid vajavad korrastamist. Külasse on paigaldatud Q-GSM tugimast. Tootmishooneid külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrisüsteemide arendamine. 2. Külaliikumise käivitamine, külavanema valimine. Loksa küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel idas. Külas on 2003. a seisuga 40 elanikku, neist mehi 16, naisi 24. Küla territooriumil paikneb mälestusmärk (kalmistu) Porkuni lahingus langenute mälestuseks. Külas on Tamsalu veehaare, mis varustab nii Tamsalu linna kui ka Sääse alevikku puhta veega. ARENGUPLAANID 1. Külaliikumise juurutamine. Külavanema valimine. 2. Väikeettevõtlus talude baasil. Tamsalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 5 lisa 2 ARENGUKAVA TERVIKTEKST TAMSALU VALD – ARENGUKAVA 2001–2005 TAMSALU VALLA AJALUGU JA ÜLDISELOOMUSTUS Tamsalu vald asub Lääne-Virumaa lääneserval. Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221–1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanim küla on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253. a. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858–1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisas. Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valla aladel. Tamsalu valla kogupindala on 210 km2. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogu, mis praegu on Tamsalu valla külad. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas. Tamsalu vald piirneb edelast ja läänest Järvamaal asuva Ambla ja Järva-Jaani vallaga, põhjast Rakvere vallaga, kirdest Vinni vallaga ning idast ja lõunast Väike-Maarja vallaga, loodest Saksi vallaga. Tamsalu valla omavalitsus asub Tamsalu linnas. Vallavalitsusest kaugemad paigad on Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ja Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi küla on endisel ajal kuulunud Järvamaale, seetõttu on ka nende külade elanikel säilinud küllalt tihedad sidemed oma naabritega Järva-Jaanis ning samuti on endiste aegade seotuse tõttu tihedad sidemed Kullenga ja Assamalla küla elanikel Väike-Maarja aleviga. Tamsalu valla jaotab kaheks Tamsalu linn, kus asuvad sotsiaalobjektid, mida kasutavad ka valla elanikud, nii on vallarahva teenistuses Tamsalu Tervisekeskus, Tamsalu Gümnaasium, kauplused, sidejaoskond ning pank. Väga palju vallarahvast käib tööle linna territooriumil asuvates ettevõtetes ning samas käib ka linnarahvas tööl vallas asuvates ettevõtetes. Valla äärealade inimesed käivad tööle ja lapsed kooli naabervaldadesse. Tamsalu linna ja valla puhketsooniks on kujunenud Porkuni järve ümbrus. Alates 1994. a aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega, korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused suveperioodil leiavad aset just Porkuni järve ääres. Järve äärseid laagriplatse Kaieallikal ja Külmaallikal on võimalik kasutada ettevõtetel või eraisikutel oma ürituste korraldamiseks. Tamsalu valla võib tinglikult jagada kahte ossa, sellise jaotuse tingib valla keskel asuv Tamsalu linn. Veel ühismajandite ajastul nimetati ühte piirkonda Vajangu piirkonnaks ja teist Põdrangu piirkonnaks. Jaotus oli tekkinud majanditele kuuluvate maade alusel. Nii jääbki nn Vajangu piirkonda 8 küla, millest suurim on Vajangu, kus asub valla lasteaed ja põhikool ning kauplused. Põdrangu piirkonda jääb 22 küla ja üks alevik Sääse, mis on rahvaarvu poolest suurim asustatud punkt, selles piirkonnas ja ka vallas. Vaatamata sellele et ühismajandite tegevus on lõppenud ja asemele on asunud mitmed väikeettevõtted, on aastate jooksul kujunenud piirkondlik eraldatus jäänud. Põllumajandusreformiga kadus ka Sääse aleviku osatähtsus keskusena, praeguseks momendiks seisavad täiesti kasutuna endise kaupluse-söökla-teeninduspunkti hoone, mis pärast põllumajandusreformi leidis küll kasutust kauplus-baarina, kuid üldise konkurentsi tingimuses ei suutnud suurel pinnal paiknev kauplus ca 650 elanikuga asulas end ära majandada. Samuti on tulnud sulgeda saun Sääsel, mis eraettevõtjale ära ei tasunud. Suureks probleemiks vallale on ka Sääse paneelelamud, mis on küllaltki amortiseerunud ning vajavad juba lähiajal tugevat remonti. Vallaasutustest asuvad Sääsel lastepäevakodu ja päevakeskus. Vallavolikogu otsusel taotleti endiste külanimede ennistamist ja Vabariigi Valitsuse otsusel lisandusid 1999. aastast külade nimistusse veel Aavere, Koiduküla, Kadapiku, Võhmetu, Vadiküla, Koplitaguse, Türje, Araski, need külad olid kõik 1977. aastal liidetud suuremate küladega. 1998. aastal ennistati endised külanimed Kerguta ja Metskaevu. TAMSALU VALLA SWOT, VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU NÄGEMUS Tugevused * Traditsioonid (Porkuni Pillar) * Arenenud teedevõrk ja raudtee olemasolu * Mitmekesine maastik ja looduslikud vaatamisväärsused * Mõisad * Lasteaiad ja põhikool * Paekivi lademed ja kruus * Metsad (kui puidutööstuse toorainebaas) * Vabad tootmispinnad * Õpilasliinid * Vajangul palju noori * Vaba tööjõud * Vanurite hoolekandeasutus Nõrkused * Ekstensiivne põllumajandus, ühekülgne ettevõtlus * Turu puudumise tõttu põllumehele on kujunenud elustiiliks naturaalmajandus * Kvalifitseeritud tööjõu puudus * Maareform lõpuni viimata * Noorte väljaränne, elanikkonna vananemine * Keskkonnanõuetele vastava lägahoidla puudumine, põhjavee reostus * Side, Assamalla kanalisatsioon, elekter * Elanikkonna vähene maksujõulisus * Suurte perede raske majanduslik olukord * Viidamajandus ja mainekujundus * Vallamaja puudumine * Inimeste passiivsus * Assamalla vähene seotus vallaga * Elamumajandus (Sääse) NB! * Puudulik koostöö valla ja linna vahel * Vähene poliitiline aktiivsus (puudub «oma mees» Toompeal) Võimalused * Keskuste lähedus (Tamsalu, Tapa, Väike-Maarja, Rakvere) * Sõprusvallad Soomes ja Saksamaal * Arenduskoda oma liikmeskonnaga (koostöö) * Ühinemine Tamsalu linnaga * Külaliikumise aktiviseerimine Ohud: põllumajanduse negatiivsed suunad (turustamisraskused, riiklik põllumajanduspoliitika) TAMSALU VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2001–2005 VALLA JUHTIMISSTRUKTUUR ja EELARVE KUJUNDAMINE – juhtimisstruktuuri optimeerimine, külavanemate struktuuri juurutamine, teatud ametite ühitamine linnavalitsusega ja teiste piirkonna omavalitsusüksustega (nt maastikuarhitekt jt), väljatoodud eelarveliste vahendite kasutamise prioriteedid aastate (2001–2005 ja edasi) lõikes. Ühinemine Tamsalu linnaga aastal 2005. INVESTEERINGUD – teedemajandus (külateed, talude sissepääsuteed, põhiteedevõrk), keskkond (keskkonnaseisundi parendamine), infrastruktuur, veetrassid ja kanalisatsioon. Projektid lisafinantsallikate leidmiseks, riiklike vahendite taotlemine. MAAKASUTUS – maaplaneering, maareformi põhiline lõpetamine, maa munitsipaliseerimine, maa ost-müük. KESKKONNASEISUNDI parandamine – puhastid, prügimäed, jäätmejaamad, jääkreostuse likvideerimine, keskkonnateadlikkuse tõstmine. TÖÖJÕUTURG – töötutele abitööde organiseerimine, uute töökohtade loomise soodustamine. MAJANDUS – äriregistri võimaluste kasutamine ettevõtjate info osas, uute ettevõtete loomisele soodustingimuste loomine, väikeettevõtluse (tootmine) toetamine. TURISM – atraktiivsus (ühisprojekt linnaga, külad, loodus, muinasaeg, legendid, turismitalud jne) turunduse arendamine, infostendid, külade nimesildid. ELEKTRIMAJANDUS ning TRANSPORT JA SIDE – kohaliku tähtsusega autobussiliikluse korraldus, sideliinide ehitus koostöös sidefirmaga – korralik side igasse külasse (talusse), elektrialajaamade võimsuse tõstmine. HARIDUS, KULTUUR, SPORT – koostööprojektid Tamsalu linnaga, majandamine, hariduse taseme (konkurentsivõime) tõstmine koostöös linnaga, ühised kultuuriüritused linnaga, külaliikumine (kui elab küla, elad sina ka). SOTSIAALHOOLEKANNE – * Abi noortele peredele – otsetoetused lisaks riiklikele, noorte vaba aja sisustamine * Töötud – vallasisesed abitööd, koostöö THA-ga * Vanurid – sotsiaalabi töötajate süsteemi käivitamine kogu valla territooriumil * Sotsiaalhoolekande asutused – sotsiaalabi korterid, vanurite sotsiaalhoolekanne, koostöö mittetulundusühingutega * Elanikkonna sotsiaalne tervis – toimetuleku jälgimine, abi nendele, kes seda tõeliselt vajavad KOMMUNAALMAJANDUS * Energia- ja soojamajandus – Sääse katlamaja, Vajangu trassid * Veemajandus ja kanalisatsioon – uued trassid, renoveerimine asustatud punktides, lokaalsed puhastusseadmed nii puhtale veele kui kanalisatsioonile. Lokaalsete külakaevude korrastamine * Heakord ja planeeringud – üldplaneeringud ja arengustsenaariumid küladele * Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava TURVALISUS – koostöö Tamsalu, Väike-Maarja politsei, kaitseliidu jt struktuuridega LOODUSRESSURSSIDE arvele- ja kasutuselevõtmine – kruusakarjäärid, väetisturvas, liiv, lubjakivi. KOOSTÖÖ – välissuhete arendamine, suhted teiste Eestimaa valdade ja linnadega; kaasata valla eluvaldkondade arendamisse mittetulundusühinguid TAMSALU VALLA KAART (digitaalversioon) – GIS juurutamine ARENGUPLAANID (tööplaanid) 2001–2005 VALDKOND 1 OMAVALITSUSE KUJUNDAMINE 1. Töötada välja Tamsalu linna ja valla ühinemiskava aastal 2005 * Vajalikud ühised ettevõtmised aastatel 2003–2005. Ühinemiskava koostamine 2004–2005 * Võimalik eelnev ametikohtade ühitamine, ettevõtete liitmine (erastamine) – sotsiaal, tervishoid, (maastiku)arhitekt, kultuur, kommunaalmajandus jt aladel * Lobi üleriigilisele omavalitsuspoliitikale * Ametnike täienduskoolitus VALDKOND 2 VALLA MAINE KUJUNDAMINE 1. Külaliikumine * Külaliikumise arendamine ja selleks vahendite eraldamine, külade atraktiivsuselementide väljatoomine, korrastamine ja nende reklaam (ajalugu, legendid, kuulsad nimed, kultuur, haridus, uued ideed, omaalgatuse toetamine jpm) * Toetada organisatoorselt ja aidata kaasa (rahaliste) vahendite leidmisel kohalikul omaalgatusel, samuti äri- ja mittetulundusettevõtete poolt algatatavate küla või maapiirkonna ühishuve ning arengut teenivate ürituste (külakeskuse rajatiste – klubid, (noorte) vabaaja- ja infokeskuste renoveerimine ning ehitamine, (küla) heakorrastuse ning infrastruktuuri korrastusega seotud tööd, keskkonnakaitselised üritused) korraldamiseks * Külavanemate valimine * Juurutada toimiv regulaarselt läbiviidav igaaastane küla(valla)päevade traditsioon 2. Heakorrakonkurss 3. Maineürituste organiseerimine (valla päev, igal aastal eri külas, rõhutada Porkunit). 4. Valla kodulehe kujundamine ja arendamine 2001–2005. 5. Regulaarne vallainfo kajastamine meedias. VALDKOND 3 INFRASTRUKTUUR, KESKKOND, HEAKORD 1. Koostöö teiste omavalitsustega * Puhta põhjavee säilitamine ja säästmine (linn, vald) * Inimeste teavitamine ja õpetamine – kuidas kaitsta looduskeskkonda, olmeprügi sorteerimine (piirkonna vallad ja linnad) * Jäätmemajanduse korrastamiseks vajatavate vahendite eraldamine (linn, vald) * Üüri- ja kommunaalteenuste hinna kujundamine ja maksuvõlgade likvideerimine (linna ja valla ühtne tegevuskava) * Tamsalu prügila korrastamine, looduskeskkonna taastamine (tahked jäätmed), prügila ei vasta keskkonna nõuetele * Sääse asula staatuse määramine, elamumajanduse optimeerimine 2. Koostöö firmade ja ettevõtjatega * Sidemajanduse arendamine, arvutiside juurutamine keskustes * Elektrimajanduse korrastamine * Uute töökohtade loomise ja väikeettevõtluse soodustamine kohapeal * Koostöö põllumajandustootjatega, teave keskkonnakaitsest, loodussõbralike võtete leidmine läga laotamiseks 3. Projektid * Vallale rahaliste ja muude vahendite juurdehankimine (oma jõududega koostatud või tellitud projektid fondidest) * Kaasaegsetele nõuetele vastavate külade planeeringute koostamine ja arenguplaanid, mis lähtuvad juba läbiviidud osalisest maareformist, st uutest moodustatud ja moodustatavatest kinnistustest, * Maakorralduskava koostamine * Vastavalt uutele maaüksustele ja olemasolevatele objektidele koostada külade terviklikud heakorrastusprojektid ja need realiseerida 4. Valdkonna investeeringud * Korteriomandi seadmine * Sääse aleviku kanalisatsiooni harutrasside renoveerimine * Vajangu küla kanalisatsioonitrasside ehituse jätkamine * Assamalla küla kanalisatsioonitrasside ja lokaalsete puhastite ehitus * Porkuni küla kanalisatsioonitrasside ehitus * Tänavavalgustuse rekonstrueerimine (pidev) * Valla teede remont (pidev) * Vajangu küla kanalisatsiooni ja veevarustuse rekonstrueerimine * Porkuni järve puhkeala heakorrastamine (pidev) VALDKOND 4 HARIDUS, KULTUUR, SPORT, NOORSOOTÖÖ 1. Kultuuritöö * Luua tingimused olemasolevate kultuurikollektiivide tööks ja traditsiooniliste kultuuriürituste (Porkuni järve jooks, Porkuni Pillar jt) jätkamiseks ning uute tekkimiseks (Porkuni kultuuri- ja spordipäev) * Koostöö Tamsalu linnaga, kultuuritegevuse koondamine Tamsalu Kultuurimajja * Kultuurikollektiivide osalemine vabariiklikel ja rahvusvahelistel üritustel * Porkuni Paemuuseum – ekspositsiooni arendamine, geopark, loodusradade rajamine * Raamatukogud – tegevuse arendamine ja kaasajastamine, infopunktiks, kogude täiendamine 2. Sport * Rahvaspordiüritused (Porkuni jooks, enduro, triatlon, tünnisõit, Sääse suusapäev), suusarajad Sääsel * Ulatuslikud sportlikud kontaktid (Tamsalu, Hohenfelde ja Ruukki sõprusvalla laste sportlikud sõpruskohtumised) * Mittetulundusühingute toetamine spordielu edendamisel 3. Haridus, noorsootöö * Vajangu Põhikooli säilitamine põhikoolina kuni 2005. a * Sääse Lasteaia tegevuse arendamine, hea alguse rühm, lasteaia arengukava järgimine * Vajangu Lasteaia tegevuse arendamine * Mittetulundusühingute kaasamine valdkonna tegevusse ning nende tegevuse toetus * Noosrootöö arendamine ja toetamine 4. Valdkonna investeeringud * Töö- ja puhkelaagrite korraldamine * Porkuni Paemuuseumi ekspositsioonide täiendamine, tegevuse laiendamine, hoone renoveerimine (pidev) * Vajangu Põhikooli, Sääse ja Vajangu Lasteaia ventilatsioonid, signalisatsioonid * Sääse Lasteaia rühmaruumide remont 2003–2005, inventari soetamine * Vajangu ja Assamalla raamatukogule inventari ja tarkvara soetamine * Vajangu Lasteaed – rühmaruumide remont * Valla arhiivi rajamine 2003–2005 VALDKOND 5 SOTSIAALABI JA ELANIKKONNA TERVIS Koostada ja rakendada elanike iseseisvat toimetulekut toetav hoolekandesüsteem 1. Sotsiaalabi * Lastega perede ja suurperede toetamine * Odavate sotsiaalkorterite kohandamine (sotsiaalhoolekannet vajavatele isikutele) * Koduhoolduse töötajate võrgustiku väljaarendamine * Sääse Päevakeskuse ümberkujundamine hooldekoduks 2. Terviseedendus * Terviseedenduse projektides osalemine 3. Valdkonna investeeringud Sääse hoolekandeasutuse laiendamine, jooksvad remonttööd 2003–2005 INFORMATSIOON ARENGUKAVALE – MIDA TEHA KÜLADES? Sääse alevikus 2003. a seisuga elanikke 497, neist mehi 217, naisi 280. Ühendustee Tamsaluga on korralik. Põhimõtteliselt on valla suurim asustatud punkt ja sümboolne keskus. Asutustest on suurim tööandja AS-le Tamsalu Veskid kuuluv Linnuvabrik. Tänavavalgustus on välja ehitatud. Sääsel on 59 valguspunkti, mis valgustavad elamusektorit, lasteaeda. ARENGUPLAANID 1. Elamumajanduse korrastamine. 2. Sidemajanduse arendamine. 3. Kanalisatsiooni, veevarustuse renoveerimine. 4. Linnuvabriku lägahoidla korrastamine, läga kasutamise tehnoloogia uuendamine (loodussõbralikumaks muutmine). 5. Elektrivarustuse korrastamine. Kaeva küla paikneb Tamsalust 4 km kaugusel lõunas. Elanike arv külas 2003. a seisuga on 18, neist mehi 10, naisi 8. Küla hoonestuse paiknemine on hajutatud, sellepärast on probleemiks taluteede olukord. Probleemiks on side, elektrimajandus vajab korrastamist. Külas paikneb prügila, mis kuulub likvideerimisele. Kaeva külas asub ka Tamsalu linna reoveepuhasti, mille halva töö tulemusel on reostatud paljud ümberkaudsete külade kaevuveed. ARENGUPLAANID 1. Prügihoidla sulgemine. Side olukorra parandamine (fikseeritud mobiilside kaudu). 2. Puhta joogivee probleemi lahendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Savalduma küla paikneb Tamsalust 5 km kaugusel läänes. Elanike arv 2003. a seisuga on 38, neist mehi 20, naisi 18. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Renoveerimist vajaks elektrivarustus ja side olukord fikseeritud mobiilside kaudu. Küla läbib Tamsalu–Ambla tee. Talude ühendusteed korralikud. Omaette vaatamisväärsus on Savalduma Pulmajalakad, mille kohta on kirjelduse andnud oma raamatutes «Ambla kihelkonna radadel», «Põhja- Eesti südamaadel» kodu-uurija Helmut Elstrok. Problemaatiline on Savalduma soo reostus, mida põhjustas puhastusseadmete halb olukord. Kuigi käesolevaks hetkeks on puhastusseadmed viidud nõutud tasemeni, ei ole saastunud looduskeskkond taastunud ning külaelanike joogiveekaevud on reostunud. Savaldumast on pärit Johannes Eermann – endine metsavend ja luuletaja, kes on põhjalikult uurinud Savalduma minevikku ja leidnud sealt nii mõndagi, mida saaks küla atraktiivsuse tõstmiseks ära kasutada. «Surnumäe legend» – vana Vene ja Rootsi sõdalaste matmispaik, «Einjärve legend» karstijärv, mis suurvee ajal täitub veega. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Küla atraktiivsuse tõstmine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 4. Veeprobleemile lahenduse leidmine. Alupere küla paikneb Tamsalust 4,5 km kaugusel läänes. 2003. a andmetel elab külas 16 inimest, neist mehi 8, naisi 9. 1993. aastal muudeti küla piiri Tamsalu linnaga (alev) ja selle tulemusel Alupere küla territoorium suurenes. Küla läbib Vana-Ambla maantee, samuti Tallinn–Tartu rongiliin. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. Naistevälja küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel loodes. Elanike arv 2003. a seisuga on 32, neist mehi 13, naisi 19. Hoonete paiknemine suhteliselt kompaktne, küla läbib kohalik tee, lähim suurem maantee Tamsalu–Lasila tee. Küla läbivad ka eespool mainitud Tamsalu suusa- ja terviserajad. Küla territooriumil asuvad muinsuskaitse all olevad kivikalmed. Atraktiivsuse tõstmiseks võiks kasutada nime võimalusi, rajades külla omapärase Eestimaalt ja ka mujalt pärit kuulsate naiste pargi (naiste välja), mis võiks kujuneda turismiradade meelispaigaks ja annaks tööd kohalikule külaelanikule. Tootmisobjektidest paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu noorkarjafarm. Transpordiühenduseks on ainult valla õpilasbussiliin, mis käib kaks korda päevas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. «Kuulsate naiste» pargi (väljaarendamine) loomine. 3. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. 4. Külatee ehitus (tolmuvaba kate). Vajangu küla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel edelas. Elanike arvult on Vajangu valla suurim küla. 2003. aasta andmetel on külas 420 elanikku, neist naisi 221, mehi 199. Külas elab väga palju noori, seepärast tuleb kõik teha selleks, et noorte perede osakaal säiliks ja kasvaks. Suuremateks tööandjateks külas on AS Võhmuta PM, mis tegeleb põllumajandusliku tootmisega, AS Tamsalu Veskid seafarm ja AS Vajangu EE (ehitus- ja remonditööd) ja Kuie Põllumajandusühistu, samuti põllumajandusliku tootmissuunaga. Saematerjali tootmisega tegeleb AS Kasepuu. Külas asub Vajangu Tuletõrje Ühing. Teenindusasutustest paiknevad külas AS RR Kaubandus toidu- ja esmatasandi tööstuskaupade kauplus, sidejaoskond. Munitsipaalobjektidest asuvad külas lasteaed, põhikool, raamatukogu ja saun, mis käesolevaks hetkeks on koondatud kõik ühte hoonesse. Samas hoones asub ka Tamsalu Perearstikeskuse meditsiinipunkt. Külas on ka valla sotsiaalkorter. Sotsiaalkorteris tegutseb Vajangu küla piirkonna pensionäride ühendus, samas on võimalik korra kuus kasutada juuksuri teenuseid. Kultuuriline tegevus toimub peamiselt koolimajas. Küla keskmes paikneb taastatud rahvamaja hoone, kus on endale ruumid leidnud ka noortekeskus. Probleemiks on jäänud telefonside halb kvaliteet. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Külaliikumise arendamine, külavanema valimine. 3. Suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamine. 4. Keskkkonnasaastuse ohu vähendamine (läga probleemide lahendusele kaasaaitamine) Kursi küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel edelas. Elanikke on 2003. aasta seisuga 54, neist mehi 32, naisi 22. Külamajad on põhiliselt koondunud endise mõisakompleksi Einmanni mõisa lähedusse. ARENGUPLAANID 1. Einmanni mõisakompleksi korrastamine (ajalooline puitarhitektuur) eraettevõtluse baasil. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Kuie küla paikneb Tamsalust 14 km põhjas. Elanike arv 47, neist mehi 26, naisi 21. Küla ettevõtlus on põhiliselt rajatud Kuie PÜ-le, kus saab tööd enamik küla tööealisest elanikkonnast. Küla on hajaasustusega. Küla siseteed vajavad suuremat remonti. Külast väljuvate põhiteede olukord hea. Küla territooriumil paikneb mõisahoone ning muinsuskaitsealune eriline veski. Külas asub eraomanduses olev mõisakompleks. Aavere küla – moodustati 01.01.1999 eraldumisega Kuie külast. Elanike arv 17, neist mehi 8, naisi 9. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Kuie mõisahoone ning veski korrastamine eraettevõtluse baasil. 3. Küla siseteede remont. 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Võhmuta küla paikneb Tamsalust 16 km kaugusel edelas. Elanike arv 2003. a andmetel on 66, neist mehi 35, naisi 31. Küla paikneb valla piirialal, sellepärast ka suund Järvamaale – Järva-Jaani (8 km), kus käiakse poes, surnuaial, kontsertidel ja kirikus. Küla territooriumil paikneb A/S Võhmutale kuuluv Võhmuta mõis. Mõis koos kõrvalhoonetega põhilises osas säilinud, võimalik (ideede olemasolul) korralikult kasutusele võtta (vt mõisad). Külas paikneb AS Võhmuta PM laut, mis annab tööd kohalikele elanikele. Side olukord halb, elektrimajandus vajab korrastamist. Külas paikneb ka kruusakarjäär ning paekivikarjäär, võimalused lubjakivitööstuse arendamiseks. Türje küla – nimi taastati 01.01.1999, elanike arv seisuga 2003. a 9, neist mehi 3, naisi 6. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Järsi küla paikneb Tamsalust 19 km kaugusel lõunas. 2003. aasta andmetel elab külas 5 inimest, neist mehi 4 naisi 1. Tegemist on valla tõelise ääremaaga. Teede olukord halb, side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Külaelanikud suhtlevad põhiliselt Järva-Jaani suunas. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Teede remont. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Porkuni küla paikneb Tamsalust 7 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a andmetel 222 elanikku, neist mehi 103, naisi 119. Tootmisettevõtetest paikneb külas taime- ja loomakasvatusega tegelev Porkuni PÜ. Porkunis asub Paemuuseum, mis tutvustab Eesti rahvuskivi – paekivi. Porkunis toimub üle aasta valla poolt korraldatav rahvusvaheline laste folkloorifestival «Porkuni Pillar». Igal aastal toimub traditsiooniline jooks ümber Porkuni järvede. Külas paikneb Porkuni Kool. Külas asub RR Kaubanduse kauplus, sidejaoskond, Porkuni PÜ baar. Suviti on võimalik sõita Porkuni järvel paatide ja vesijalgratastega ning korraldada jalgsimatku loodusesse. Suveperioodil tegutseb järve kaldal kohvik. Porkuni elu arendamisega on tõsiselt tegelema hakanud loodud mittetulundusühing Porkuni. Porkunis toimuvad mitmed valla üritused – «Porkuni Päev», Porkuni triatlon, enduro võistlused, jooks ümber Porkuni järvede. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Porkuni kui atraktiivse valla suvituskoha reklaamimine ja täielikum kasutuselevõtmine. 3. Atraktiivsete maaalade munitsipaliseerimine, elamukruntide müümine. 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 5. Teede parandamine (tolmuvabad teed) ja liikluskorralduse parandamine. 6. Viidamajanduse arendamine. 7. Tänavavalgustuse rajamine. 8. Küla info/internetikeskuse rajamine. 9. Järveäärse puhkepiirkonna pidev korrastamine, rentniku leidmine puhkepiirkonnale. Metskaevu küla paikneb Tamsalust 3 km kaugusel. Ligidus Tamsalu linnale võimaldab külaelanikel operatiivsuse olmeprobleemide lahendamisel. Ajalooline nimi «Metskaevu» ennistati külale 1998. aasta jaanuaris ning eelnevalt oli küla osa Sauvälja külast. Külas on 7 majapidamist. Külas elab 2003. a andmetel 14 elanikku, neist mehi 7, naisi 7. Teede olukord rahuldav: Sääse–Metskaevu tee, Sääse–Sauvälja bussijaam, Väike-Maarja Porkuni teesõlm. Suuremaid tootmisobjekte külas ei paikne. Külas asub saekaater. Suured keskkonnareostus probleemid. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Kerguta küla paikneb Tamsalust 8 km kaugusel. Küla läbib vana Tamsalu–Järva Jaani maantee. Küla ajalooline nimi ennistati 1998. a jaanuaris, eelnevalt oli küla osa Vajangu külast. Külas elab 2003. a seisuga 15 elanikku, neist mehi 10, naisi 5. Side- ja elektrimajandus vajab korrastamist. Tootmisobjekte külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Uudeküla paikneb Tamsalust 1,2 km kaugusel kirdes. Elanike arv 2003. a seisuga 113, neist mehi 60, naisi 53. Külas paikneb valla ainuke surnuaed, kuhu on maetud kirjanik Otto Münther, kes elas Savalduma külas. Tänu energilistele eestvedajatele on külas tekkinud ühtekuuluvustunne. Külas on korraldatud külapäevi, ehitati vabaõhulava ühisürituste korraldamiseks (jaanituli, kontserdid). Sidemajanduse olukord halb. Külas asuvad suusa- ja terviserajad. ARENGUPLAANID 1. Andmeside arendamine. 2. Valla ettevõtmiste toetamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. 4. Tolmuvaba külatee ehitamine. Järvajõe küla paikneb Tamsalust 6,5 km kaugusel kirdes. 2003. a andmetel elab külas 28 inimest, neist mehi 15, naisi 13. Küla läbib Tamsalu–Lasila tee ja piiriks on Valgejõgi. Tootmishoonena paikneb külas Porkuni Põllumajandusühistu laut. Puhkamisvõimalusi pakub Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluv Porkuni Jahimaja, kus on majutus 10 inimesele, saun, telkimisplats. Külas asub Mesilinnu talu, mis tegeleb mee tootmisega, väga hästi korrastatud majapidamine. 1998. aastal arvati Lääne-Virumaa 4 parima talumajapidamise hulka. Side- ja elektrimajandus vajavad korrastamist. Vaatamisväärsusena paikneb lubjaahi. Kadapiku küla – nimi taastati 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 8, neist mehi 5, naisi 3. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Jahiturismi edasine arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Piisupi küla paikneb Tamsalust 10 km kaugusel põhjas. On valla piiriäärne küla, omab ühist piiri Saksi ja Rakvere vallaga. Valgejõgi on piiriks naabri Järvajõe külaga. Valla mastaabis on küla pindala poolest üks suuremaid, elanike arvu poolest jääb aga viimaste hulka. Elanikke külas 2003. a seisuga 53, neist mehi 33, naisi 20. Tootmisobjekte külas ei paikne. Probleemiks on halb telefonside. Küla läbib Tamsalu –Lasila tee. Üheks põhiprobleemiks on ka transport. Bussiühendus suuremate asustatud keskustega on ainult valla õpilasliini näol. Samuti puudub regulaarne bussiliin ka Järvajõe, Lemmküla ja Naistevälja külas. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Transpordiprobleemistiku lahendamine. 3. Suvilakruntideks (individuaalehituseks) maa eraldamine (müümine). 4. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Lemmküla paikneb Tamsalust 11 km kaugusel kirdes. Elanikke külas ei ole. Pindalalt suur, rahvaarvult väike. Küla territooriumil paiknevad Triigi Metskonnale kuuluvad suured metsaga kaetud alad. Eksisteerib Lemmküla karstijärvede ala, mis kevaditi suurvee ajal ja sügiseste vihmaperioodidega täituvad, millega rikastavad looduspilti. Võhmetu küla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 15, neist mehi 6, naisi 9. Vadiküla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv 2003. a seisuga 8, neist mehi 4, naisi 4. ARENGUPLAANID 1. Jahiturismiks soodustingimuste loomine. 2. Teede remont. Assamalla küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a seisuga 133 elanikku, neist mehi 57, naisi 76. Külas asuvad järgmised tootmisüksused: Hansujüri Põllumajandusühistu, tegeleb piimakarja- ja teravilja kasvatusega, OÜ Lemküla Põllumehed, mis tegeleb teraviljakasvatusega. Ettevõtetest tegeleb veel oma toodangu kartuli- ja teraviljakasvatusega Assamalla maadel TÜ Mugul. Assamallas on oma kauplus, mis kuulub OÜ-le Hilvia, kaubeldakse seal nii toidu- kui tööstuskaupadega. Külas on valla raamatukogu, mis tegutseb 2001. a valminud hoones, raamatukogu hoones asub ka avalik internetipunkt. Külas tegutseb sotsiaalobjektidest veel valla sotsiaalkorter, mille ruume kasutavad nii lapsed kui pensioniealised oma ürituste korraldamiseks. Küla paikneb Rakvere-Väike-Maarja tee ääres, mistõttu võib pidada transpordiühendust Rakvere ja Väike-Maarjaga suhteliselt heaks, kehvem on aga ühendus Tamsaluga. Külas paikneb mälestustahvel Vabadussõjas langenutele. Koplitaguse küla – taasloodi 01.01.1999, eraldunud Assamalla külast. 2003. a seisuga elanike arv 5, neist mehi 2, naisi 3. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 2. Külaliikumise käivitamine. Kullenga küla paikneb Tamsalust 13 km kaugusel kirdes. Külas elab 2003. a seisuga 29 elanikku, neist mehi 16, naisi 13. Teede olukord väga hea. Rakvere–Väike-Maarja–Tamsalu–Kadila tee ristpunkt. Küla tervikuna asub põldude keskel. Side- ja elektrimajandus vajab ülevaatamist. Koiduküla – taasloodi 01.01.1999, 2003. a seisuga elanike arv 6, neist mehi 2, naisi 4. ARENGUPLAANID 1. Kaasa haarata valla ühistegevusse, külaliikumise arendamine. 2. Side- ja elektrimajanduse arendamine. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Vistla küla paikneb Tamsalust 5,5 km kaugusel kirdes, Porkuni külje all, suund Porkunile. Elanikke on külas 18, neist naisi 9, mehi 9. Külas on mälestusrist II Maailmasõjas Porkuni lahingus osalenute mälestamiseks. Tootmisobjekte külas ei paikne. Sidemajandus vajab korrastamist. Elektrivarustus hea. Külas asub ka vallale kuuluv kruusakarjäär. ARENGUPLAANID 1. Sidemajanduse arendamine. 2. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Põdrangu küla elanike arv 98, neist mehi 52, naisi 46. Küla territooriumil paikneb Põdrangu mõis oma säilinud mõisapargiga, mis vajab puhastamist ja korrastamist. Külas paiknes endise Pödrangu sovhoosi keskus, mis oli ühtlasi ka kultuuritegemise kohaks. Tegutseb Põdrangu PÜ, mis tegeleb lüpsikarja kasvatusega, toodab teravilja. Laudakompleksidest üks kasutusele võtmata. Külas töötab kauplus. Sidesüsteemid vajavad uuendamist, elektrisüsteemid heas korras. Küla entusiastide eestvõtmisel on puhastatud tiik. Araski küla – taasloodud 01.01.1999, elanike arv ARENGUPLAANID 1. Sidesüsteemide korrastamine. 2. Mõisakompleksi kui atraktiivse elemendi kasutamine küla reklaamimiseks. 3. Külaliikumise juurutamine, külavanema valimine. Sauvälja küla paikneb Tamsalust 3,5 km kaugusel idas. Elanike arv 2003. a seisuga 19, neist mehi 7, naisi 12. Küla läbib Tamsalu–Väike Maarja maantee. Küla territooriumil paikneb mälestuskivi II Maailmasõja Porkuni lahingu tähistamiseks. Side- ja elektrisüsteemid vajavad korrastamist. Külasse on paigaldatud Q-GSM tugimast. Tootmishooneid külas ei paikne. ARENGUPLAANID 1. Side- ja elektrisüsteemide arendamine. 2. Külaliikumise käivitamine, külavanema valimine. Loksa küla paikneb Tamsalust 6 km kaugusel idas. Külas on 2003. a seisuga 40 elanikku, neist mehi 16, naisi 24. Küla territooriumil paikneb mälestusmärk (kalmistu) Porkuni lahingus langenute mälestuseks. Külas on Tamsalu veehaare, mis varustab nii Tamsalu linna kui ka Sääse alevikku puhta veega. ARENGUPLAANID 1. Külaliikumise juurutamine. Külavanema valimine. 2. Väikeettevõtlus talude baasil.