Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla põhimääruse uue redaktsiooni kehtestamine — KO, 148, 2241

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558;1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22; 23, 141) § 8, § 22 lõikest 9 ja § 23 lõikest 2 ning Kuusalu valla põhimääruse § 17 lõikest 1, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuusalu valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Käesoleva Kuusalu valla põhimääruse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1999. a määrusega nr 8 kinnitatud põhimäärus. 3. Kuusalu Vallavalitsusel valmistada põhimääruse uuest redaktsioonist tulenevad vallavolikogu kehtestatavate õigusaktide eelnõud ja kehtivatesse õigusaktidesse tehtavad muudatusettepanekud, v.a Kuusalu valla arengukava, hiljemalt 31. jaanuariks 2004. a. 4. Kuusalu vallavalitsusel tagada Kuusalu valla arengukava valla põhimääruse uue redaktsiooniga kooskõlla viimine 1. juuliks 2004. a. 5. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 6. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 22 KUUSALU VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Kuusalu valla põhimääruses sätestatakse Kuusalu valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. § 2. Valla elanik (1) Kuusalu valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Kuusalu valla territooriumil. (2) Täisealisel Kuusalu valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 3. Valla territoorium (1) Kuusalu valla territoorium koosneb ühest alevikust – Kuusalu alevik ja 38 külast: Allika, Andineeme, Aru, Haavakannu, Hirvi, Ilmastalu, Kaberla, Kahala, Kiiu, Kodasoo, Koitjärve, Kolga, Kolgu, Kosu, Kupu, Kursi, Kuusalu, Külmaallika, Liiapeksi, Mustametsa, Muuksi, Mäepea, Pala, Pudisoo, Põhja, Rehatse, Rummu, Salmistu, Saunja, Sigula, Soorinna, Suru, Sõitme, Tsitre, Tõreska, Uuri, Vahastu, Valkla. (2) Kuusalu valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 4. Kuusalu valla tähtpäevad Kuusalu valla tähtpäevad on: 1) 11. aprill – Kuusalu valla taasomavalitsusliku staatuse kinnitamine 1991. aastal; 2) 10. august – Lauritsapäev; 3) 7. oktoober – Kuusalu valla loomine 1938. aastal Kiiu valla ja Kodasoo valla ühendamisel. § 5. Omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitev- ja korraldav organ. § 6. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Kuusalu valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 7. Kuusalu valla eelarve Kuusalu vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve. § 8. Kuusalu valla tunnustusavaldused (1) Kuusalu vald avaldab tunnustust: 1) Kuusalu valla tänukirja andmisega; 2) Kuusalu valla aumärgi annetamisega; 3) Kuusalu valla aukodaniku nimetuse omistamisega. (2) Kuusalu valla tänukirjaga autasustatakse isikuid, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nende inimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul. (3) Tänukirja andmise otsustab vallavalitsus. (4) Kuusalu valla aumärk annetatakse Kuusalu vallast pärit või Kuusalu vallas elavatele ja/või töötavatele inimestele, kes on saavutanud oma töös või ühiskondlikus tegevuses silmapaistva tulemuse Eesti tasandil või pikaajalise tegevuse eest valla tasandil. (5) Aumärgi andmise otsustab volikogu. (6) Kuusalu valla aukodaniku nimetus omistatakse inimesele, kes on Kuusalu vallast pärit või kes elab ja/või töötab Kuusalu vallas ja kes on oma töös ja/või ühiskondlikus tegevuses pikaajalise tegevusega saavutanud silmapaistva tulemuse Eesti ulatuses või ühekordse tegevuse tulemusena silmapaistva saavutuse rahvusvahelises ulatuses. (7) Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (8) Aukodaniku ja aumärgi saajate nimed kantakse vastavasse registrisse. (9) Kuusalu valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab volikogu. § 9. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (3) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (4) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras. § 10. Kuusalu valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab neid seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. (2) Eelarveaasta kestel võib maksumäärasid muuta ainult isikutele soodsamaks, välja arvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest. (3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuste täitmiseks valla territooriumil kehtestatud korra eeskirja täitmiseks. 2. peatükk KUUSALU VALLA SÜMBOLID § 11. Kuusalu valla sümbolid Kuusalu valla sümboliteks on Kuusalu valla lipp ja vapp (kinnitatud Riigikantseleis 03.08.1998. a). § 12. Kuusalu valla vapi kirjeldus (1) Kuusalu valla vapil on hõbedasel kilbil roheline (Pantone Matching System’is (edaspidi PMS) – 285C) ristikheinaleht ning sinine (PMS – 364C) lainelõikeline vapitüvi, mille ülaosas kolm võrdse laiuse ja vahedega lainelõikelist hõbedast varrast. (2) Kuusalu valla vapi graafiline kujutis on põhimääruse lisas 1. § 13. Kuusalu valla vapi kasutamine (1) Kuusalu valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse kantselei, valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste, Kuusalu valla äriühingute, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kuusalu vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Kuusalu valla autasudel, vapimärgil, meenetel ja samuti punktis 1 nimetatud valla ametiasutuste ümbrikel või muudel ametlikel trükistel; 3) vallamaja hoonel, valla piiritähistel ja valla transpordivahenditel; 4) juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 3, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (2) Kuusalu valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. § 14. Kuusalu valla lipu kirjeldus (1) Ristkülikukujulise, lainelõikega horisontaalselt poolitatud lipu ülemise, valge laiu keskel on roheline (PMS – 285C) ristikheinaleht; alumise, sinise (PMS – 364C) laiu ülaosas on kolm võrdse laiuse ja vahedega lainelõikelist varrast. Lipu normaalmõõtmed on 105x175 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (2) Kuusalu valla lipu graafiline kujutis on põhimääruse lisas 2. § 15. Kuusalu valla lipu heiskamine (1) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamajal kui haldushoonel; 2) ajutiselt valla tähtpäevadel; 3) suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega; 4) muudel avalikel üritustel. (2) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (3) Valla lipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui vallavanem ei ole andnud erikorraldust valla lipu heiskamise ja langetamise muu kellaaja kohta. (4) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakult teisel kohal loetuna teise riigi, Eesti riigi või maakonna lipust. 3. peatükk KUUSALU VOLIKOGU § 16. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Valimised viiakse läbi ühe või mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 16 lõikele 3. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (4) Kuusalu valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu liikmed kokku kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 17. Volikogu tegutsemine (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (2) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. (3) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõikele 1. (4) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõigetes 2 ja 3. § 18. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikes 1. (2) Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 19. Volikogu tööorganid (1) Volikogu tööorganid on: 1) eestseisus; 2) alatised komisjonid; 3) ajutised komisjonid; 4) fraktsioonid; 5) töörühmad. (2) Volikogul on sekretär, kes vallavalitsuse kantselei koosseisus korraldab volikogu asjaajamist vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 20. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme õigused ja kohustused sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 17. (3) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 18 sätestatud juhtudel ja korras. (4) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras. (5) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest volikogu liikmena. (6) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (8) Korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi; 8) kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada kantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 10) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 21. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe (aseesimehed). (2) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe koht on tasustatav volikogu otsusel. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd; 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 3) esindab või volitab teisi esindama volikogu seadustes, valla põhimääruses ning Kuusalu valla esindamise korras sätestatud pädevusele; 4) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) määrab määruse või otsuse eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) täidab muid seaduse alusel ja Kuusalu valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. § 22. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. (2) Kui volikogul on enam kui üks aseesimees, siis volikogu esimehe asendamise kord sätestatakse volikogu poolt. (3) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». § 23. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe (aseesimeeste) kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist valla valimiskomisjoni poolt. (2) Volikogu aseesimeeste arvu otsustab vallavolikogu enda volituste ajaks. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, on igal volikogu liikmel iga aseesimehe valimiseks üks hääl. (5) Pärast nimekirjade sulgemist valitakse valla valimiskomisjoni esimehe või aseesimehe ettepanekul lahtisel hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. (9) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, osutub valituks vastav arv kandidaate, kes koguvad aseesimeeste valimisel enim hääli, mis ületab või on võrdne volikogu koosseisu häälteenamusega. (11) Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui otsustati valida rohkem kui üks aseesimees, jääb teise vooru kandideerima üks kandidaat rohkem kui täitmata aseesimeeste kohtade arv. (12) Kui valiti volikogu esimeest või aseesimeest ja kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (13) Kui valiti volikogu aseesimehi ja kordushääletusel ei saanud piisaval hulgal kandideerinud volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse täitmata jäänud volikogu aseesimehe (aseesimeeste) kohtadele uute kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 24. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on üks vallavolikogu alatistest komisjonidest. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), fraktsioonide esimehed ning volikogu esimehe poolt nimetatud volikogu alatiste komisjonide esimehed. (3) Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. (4) Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul (üks) aseesimees(test). (5) Eestseisus on nõuandev organ, mille ülesanne on volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamine. (6) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (7) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige, vallasekretär ja eestseisuses arutlusele tuleva(te) eelnõu(de) juhtivkomisjoni(de) esimees (esimehed). (8) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule sõnaõigusega osa võtma volikogu liikmeid ja teisi isikuid. § 25. Volikogu komisjon (1) Komisjon on volikogu tööorgan. (2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused. (3) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (4) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (v.a revisjonikomisjon). (5) Komisjoni esimees arvestab komisjoni koostamisel võimaluste piirides volikogus esindatud fraktsioonide proportsioonidega, konsulteerides selleks enne komisjoni isikkoosseisu volikogule kinnitamiseks esitamist kõikide volikogus esindatud fraktsioonidega. Komisjoni moodustamisel fraktsioonide proportsioonidega mittearvestamisel põhjendab komisjoni esimees oma otsustust volikogule. (6) Vähemalt üks komisjoni liige peab olema vallavalitsuse liige või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametnik. (7) Komisjoni esimees esitab komisjoni isikkoosseisu volikogule kinnitamiseks. Volikogu liikmetel, fraktsioonidel ja vallavalitsusel on õigus teha muudatusettepanekuid komisjoni koosseisu. (8) Revisjonikomisjoni moodustamine ja pädevus sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 48. § 26. Volikogu töörühm (1) Töörühm on volikogu tööorgan. (2) Volikogu võib moodustada töörühmi ühekordsete ülesannete täitmiseks. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse töörühm, sätestatakse selle koosseis ja volituste ulatus. (3) Töörühm valib oma liikmete hulgast esimehe. § 27. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kaks samas valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe (või aseesimehed). (3) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) nimed, ning mille on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastavasisulise avalduse tegemisest volikogu istungil. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (8) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. (9) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni. 4. peatükk KUUSALU VOLIKOGU TÖÖKORD § 28. Volikogu eestseisuse töö alused (1) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit. Volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. (2) Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eestseisuse liikmetele kättesaadavad kantseleis eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. (3) Eestseisuse koosolekul arutatakse üldjuhul volikogu istungi päevakorra projekti ja volikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning teiste eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta. (4) Eestseisuse koosolekul kvoorumi nõue puudub. Koosolek loetakse toimunuks, kui sellest on teatatud eestseisuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne eestseisuse koosoleku toimumist ja koosolekust võtab osa volikogu esimees või tema äraolekul teda asendav aseesimees. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. (6) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele ja kõigile huvitatud isikutele. Koosoleku protokollid säilitatakse valla kantseleis vastavalt seadusele. § 29. Komisjoni töö alused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ning vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja valdkonna tegevuskavad ja -poliitika; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta; 7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid; 8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse; 9) komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär; 10) komisjoni koosoleku päevakorrapunktide arutelus võivad sõnaõigusega osaleda isikud, keda antud päevakorrapunkt puudutab; 11) teiste isikute lubamise ja kutsumise ning nende sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees; 12) komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus. (3) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (4) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. (5) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud sagedusega. (6) Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel või komisjoni liikmete kirjalikul nõudel nende poolt etteantud küsimustes. Komisjoni koosolekud on üldjuhul kinnised, kui komisjon ei otsusta teisiti. (7) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel komisjoni koosoleku kokku mitte hiljem kui kahe nädala jooksul arvates komisjoni liikmete taotluse registreerimisest valla kantseleis. (8) Kui komisjoni esimees keeldub 1/4 komisjoni liikmete nõudmisel koosoleku kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel komisjoni aseesimees. Viimase keeldumisel on komisjoni liikmetel õigus taotleda antud küsimus(te) arutelu volikogu eestseisuse koosolekul. (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust, kuid mitte vähem kui kolm komisjoni liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. (11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (12) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. (14) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 48. Revisjonikomisjoni tööplaani kinnitab volikogu kord aastas hiljemalt veebruaris. (15) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab kantselei. (16) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. § 30. Juhtivkomisjoni töö alused (1) Juhtivkomisjon on üks alatistest komisjonidest, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. (2) Juhtivkomisjoni määrab volikogu esimees. (3) Pärast eelnõule juhtivkomisjoni määramist peab komisjon kolme nädala jooksul esitama volikogu esimehele kas: 1) eelnõu istungi päevakorda võtmiseks; 2) taotluse pikema menetlusaja saamiseks. (4) Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. (5) Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. (6) Juhtivkomisjoni esindaja teeb volikogu istungil kaasettekande komisjoni menetluses olnud eelnõu kohta. (7) Juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. § 31. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras. (3) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (4) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (5) Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (6) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud: 1) seletuskiri; 2) eelnõu aluseks olevad dokumendid. (7) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt. (8) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt «Kuusalu valla asjaajamise korrale» ja haldusdokumentide vorminõuetele. (9) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või kantseleisse. (10) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. (11) Kantselei teatab kahe päeva jooksul volikogu esimehele saabunud eelnõust. (12) Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja vajadusel suunab eelnõu volikogu komisjoni(de)le, vallavalitsusele ja fraktsioonidele. Juhtivkomisjoni ei määrata ning komisjonidele, vallavalitsusele ja fraktsioonidele arutamiseks ei suunata eelnõusid, mis käsitlevad valitavatele isikutele umbusalduse avaldamist. (13) Komisjonidel on eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks juhtivkomisjonile aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. (14) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti eestseisusele arutamiseks. (15) Kantselei saadab eelnõu(d) koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti või elektronposti teel järgmisel tööpäeval pärast eestseisuse koosoleku toimumist. (16) Nõuetekohaselt istungieelse menetluse läbinud eelnõud, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist, võidakse võtta volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega. (17) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu(de)st, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist ja mis on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu. § 32. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestus ja vaheajad (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav aseesimees. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, välja arvatud juulis, kui volikogu ei otsusta teisiti, volikogu esimehe poolt nimetatud päeval, kellaajal ja kohas. (4) Üldjuhul lepitakse järgmise volikogu istungi toimumise aeg ja koht kokku sellele eelneva istungi lõpus. (5) Volikogu istung ei alga hiljem kui kell 18.00 ja ei kesta kauem kui kolm tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist 1,5 tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (7) Volikogu kutsutakse kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (8) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kutsub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete kirjalikul nõudel volikogu istungi kokku nõudes taotletud ajal. Kui see protseduurilistel põhjustel võimalikuks ei osutu, siis mitte hiljem kui kolme nädala jooksul arvates taotluse registreerimisest kantseleis. (9) Kui volikogu esimees keeldub vallavalitsuse või 1/4 volikogu liikmete nõudmisel istungi kokkukutsumisest, teeb seda nende liikmete taotluse alusel volikogu aseesimees (üks volikogu aseesimeestest). Viimas(t)e keeldumisel on vallavalitsusel või volikogu istungi kokkukutsumist taotlenud volikogu liikmetel endil õigus saata volikogu liikmetele kutse volikogu istungile. Sellisele kutsele kirjutavad alla kõik volikogu istungi kokkukutsumist taotlevad isikud, s.o vähemalt vallavalitsuse koosseisu enamus või ¼ volikogu liikmetest. Istungi kokkukutsumisel tuleb jälgida, et oleks täidetud käesoleva paragrahvi lõigetes 10, 11 ja 12 sätestatud nõuded. (10) Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (11) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. (12) Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. (13) Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 10 nimetatud dokumendid saata tavaposti asemel elektronpostiga. § 33. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimehe(ste) äraolekul volikogu vanim liige. (2) Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, juhatab istungit teda asendav aseesimees, aseesimehe(ste) äraolekul volikogu vanim liige. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, v.a vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole kohalolevatest volikogu liikmetest või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja. (6) Volikogu istung jäädvustatakse audio- või videosalvestisena. Salvestised säilitatakse vähemalt kuus kuud. (7) Avalikel istungitel võivad istungi külalised teha foto-, video- ja helisalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Soovist teha salvestusi informeeritakse istungi juhatajat. § 34. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. (3) Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. (4) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. (5) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungil tulevad arutusele päevakorra punktid, mis saavad poolthäälte enamuse. (6) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või vallavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile. § 35. Küsimuse arutamine istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarve vastuvõtmist ja/või muutmist, v.a vallale sihtotstarbeliselt eraldatavate vahendite lisamine eelarvesse; 2) valla põhimääruse muutmist, v.a seaduste muudatustest tingitud juhud; 3) valla arengukava ja/või tegevusvaldkonna vastuvõtmist ja/või muutmist; 4) valla üld- ja/või teemaplaneeringu kehtestamist ja/või muutmist; 5) pikaajaliste strateegiate vastuvõtmist ja/või muutmist; 6) vallale pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmist, mis ületavad ühte miljonit (1 000 000) krooni; 7) kohalike maksude ja koormiste kehtestamist. (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele. (4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (5) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (6) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (7) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. (8) Enne päevakorrapunkti menetlemise alustamist peab see volikogu liige, kellel on antud päevakorrapunkti suhtes huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõike 1 järgi, informeerima sellest volikogu ning tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel. Vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne 15 minutit; 2) kaasettekanne 10 minutit; 3) sõnavõtt 5 minutit; 4) küsimuse esitamine 1 minut; 5) repliik 2 minutit; 6) lõppsõna 3 minutit. (10) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist ettekandja või kaasettekandja põhjendatud taotlusel. Lubamise otsustab istungi juhataja enne sõnavõtmist. (11) Kui sõnaõiguse saanu räägib üle aja või kaldub antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (12) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ning esineda ühe repliigiga. (13) Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. (14) Pärast ettekannet (ettekandeid) avatakse läbirääkimised antud päevakorra küsimuses. (15) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. (16) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (17) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. § 36. Hääletamine volikogu istungil (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. (2) Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 5-minutilist vaheaega nõupidamiseks. (3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (4) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. (5) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse: 1) volikogu istungi toimumise kuupäev; 2) päevakorrapunkti järjekorranumber ning eelnõu nimetus, mille kohta hääletamine läbi viidi; 3) istungil kohalolnud volikogu liikmete arv; 4) enesetaanduse teinud volikogu liikmete arv; 5) hääletustulemus (poolt või vastu hääletanud, erapooletuks jäänud või mitte hääletanud volikogu liikmete arv); 6) volikogu liikme otsustus – poolt, vastu, erapooletu või ei hääletanud; 7) volikogu liikme puudumine antud päevakorrapunkti hääletamiselt. (6) Hääletustulemuste protokoll vormistatakse volikogu liikmete tähestikulises järjekorras fraktsioonide kaupa. Fraktsioonid kantakse protokolli nende registreerimise järjekorras. Fraktsioonidega mitteliitunud volikogu liikmed kantakse hääletustulemuste protokolli lõppu. (7) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõike 5 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (9) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga ja/või asjakohase lausega. § 37. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi: 1) vallavanemale; 2) vallavalitsuse liikmele; 3) volikogu esimehele; 4) volikogu aseesimehele (aseesimeestele); 5) volikogu alatise ja ajutise komisjoni esimehele; 6) volikogu alatise ja ajutise komisjoni aseesimehele; 7) revisjonikomisjoni liikmele. (2) Arupärimine loetakse volikogu liikmetele ette pärast volikogu istungi päevakorra kinnitamist ning esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. (3) Volikogu esimees edastab selle kolme tööpäeva jooksul adressaadile. (4) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (5) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. (6) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. (7) Pärast arupärimisele suulise vastuse esitamist on volikogu liikmeil õigus esitada arupärimisele vastajale täpsustavaid küsimusi, kusjuures ühel volikogu liikmel on õigus esitada vastajale kuni kaks täpsustavat küsimust. § 38. Umbusaldusmenetlus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik avaldus umbusaldusmenetluse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loetakse istungil ette ühe allakirjutanu poolt ja antakse üle koos volikogu õigusakti eelnõuga istungi juhatajale. (3) Kirjalikus avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. (4) Umbusaldusmenetluse algatamise avaldus registreeritakse hiljemalt järgmisel tööpäeval. (5) Kantselei saadab avalduse registreerimise päeval väljastusteatega kirja koos volikogule esitatud dokumentide koopiatega, milles teavitab isikut (isikuid), kelle vastu umbusaldusmenetlus algatati. (6) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Umbusalduse avaldamise eelnõu ei saa menetlusest tagasi võtta. (7) Umbusalduse menetlemisel teeb üks umbusalduse algatajatest kuni 15 minuti pikkuse ettekande. Iga volikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei avata. (8) Isikul (isikutel), kelle suhtes on algatatud umbusaldusmenetlus, on õigus esineda kuni 15 minuti pikkuse kõnega. (9) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. (10) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (11) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule ei saa kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldusmenetlust. (12) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (13) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (14) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või -valitsuse liikme vallavanema või -valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral määrab volikogu samas otsuses ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema poolt moodustatud vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (15) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni vastavalt seadusele. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (16) Vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral võib volikogu samal istungil valida uue vallavanema ja kinnitada vallavalitsuse. (17) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri. (18) Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. (19) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi aluseks avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 39. Istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja/või kinnitab seda haamrilöögiga. (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. § 40. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungi protokollijal on õigus kasutada protokolli koostamiseks audio-videotehnikat. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, hääletamise tulemused ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. (5) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist. § 41. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist valla veebilehel. (2) Volikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist kohaliku omavalitsusüksuse põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu otsused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. (6) Kantselei korraldab volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 5. peatükk KUUSALU VALLAVALITSUS § 42. Vallavalitsuse tegutsemine (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. (5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. § 43. Vallavanem Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes juhindub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 50, käesolevast põhimäärusest ning teistest õigusaktidest. § 44. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. (2) Kui on enam kui üks abivallavanem, siis sätestab vallavanema asendamise korra vallavalitsus. (3) Abivallavanema(te) äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirja alusel ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isik või mõni teine ametnik vallavanema poolt antud volituste piires. Käskkirja või asendamise korra puudumisel asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige. (4) Vallavanema äraolek rohkem kui üks tööpäev fikseeritakse vallavanema käskkirjaga, v.a vallavanema ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. (5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 45. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (4) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (5) Valimisbülletäänile märgitakse horisontaalritta kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kaks tühja ruutu; esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl. Poolt- või vastuhääle andmine tähistatakse ristiga vastavas ruudus. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati ainult üks vallavanema kandidaat, osaleb teises hääletusvoorus tema. (10) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (11) Ühel volikogu istungil viiakse läbi mitte rohkem kui neli vallavanema valimise hääletusvooru. (12) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 46. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui kolm liiget. (2) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (3) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (4) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirja. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab volikogu poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel. (5) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (6) Hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mis moodustatakse ja tegutseb vastavalt paragrahvi 45 lõigete 3–7 alusel. (7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 47. Vallavalitsuse ametiasutuste struktuur (1) Vallavalitsus moodustab volikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ettenähtud vallavalitsuse struktuuriüksused. (2) Vallavalitsuse struktuuriüksuse töökord ja tegevuse alused sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses ja kinnitatakse vallavalitsuse poolt. (3) Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses. § 48. Vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone või ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega. (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus korraldusega. (5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (8) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada töörühmasid, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. 6. peatükk KUUSALU VALLAVALITSUSE TÖÖKORD § 49. Vallavalitsuse töö kavandamine (1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Kuusalu valla põhimäärusest ja teistest volikogu õigusaktidest. (2) Vallavalitsus peab oma korralist istungit üldreeglina üks kord nädalas vallavalitsuse poolt määrusega sätestatud ajal ja kohas. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, korraliselt toimuvast istungist eraldi ette teatamata. (3) Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette. (4) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele mitte vähem kui kolm tundi enne istungi toimumist. § 50. Vallavalitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile (1) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal; 2) vallavalitsuse liikmel; 3) vallasekretäril; 4) volikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) volikogul; 7) volikogu esimehel. (2) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) volikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid ja töörühmad. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette kantselei. (4) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. (5) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane vallavalitsuse liige või vallavanem. (6) Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul kantselei. (7) Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse vallavalitsusele vastava otsustuse eelnõu. Vallavalitsuse otsustus dokumenteeritakse märkena istungi protokollis. (8) Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada viseerimise teel (dokumendi tagaküljele märgitakse asjassepuutuva ametiisiku nimi, allkiri, ametikoht ja kuupäev). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele on esitatud eelnõu kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõud tuleks muuta, täiendada vms, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. (9) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 3) struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) valdkonda kureeriv vallavalitsuse liige; 5) vallavalitsuse liikmed, kellele antakse ülesandeid või kelle kureeritavat valdkonda see puudutab; 6) vallasekretär; 7) jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. (10) Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe, kuid mitte kauem kui kolme tööpäeva jooksul. (11) Vallavalitsuse eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Määruse eelnõule peab olema lisatud ka seletuskiri, mis on allkirjastatud esitaja poolt. (12) Seletuskiri peab sisaldama: 1) eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2) õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestust ja finantseerimisallikaid; 4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 5) andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 6) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. (13) Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (14) Vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega registreerib koostaja elektroonilises dokumendihaldussüsteemis hiljemalt kaks tööpäeva enne korralise vallavalitsuse istungi toimumist kella 16.00-ks. (15) Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. (16) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. (17) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõike 13 kehtestatud nõuetega ja esitama selle allkirjastamiseks. § 51. Vallavalitsuse istungi päevakorra koostamine ja kinnitamine (1) Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel, mis on vallasekretärile esitatud paragrahvi 49 lõikes 14 sätestatud tähtajaks, koostab vallasekretär vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorra küsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva kella 15.00-ks. (2) Vallasekretär ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (3) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (4) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (5) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. § 52. Vallavalitsuse istungi läbiviimine (1) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul abivallavanem, viimase äraolekul vallavalitsuse liige vastavalt kehtestatud korrale. (3) Vallavalitsuse istungitel võivad viibida istungi juhataja kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Istungi juhataja võib kutsutud isikutele anda sõna. (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (6) Kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei pea arutama ning otsuseid vastu võtma. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud vallavalitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le. (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. (10) Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (11) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase vallavalitsuse liikme või vallavanema ettepanekul. (12) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (13) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (14) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. § 53. Vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine, allakirjutamine (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks. (2) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. (3) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku ja vallasekretäri allkiri. (4) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatas. (5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule. (6) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (7) Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud, piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. § 54. Vallavalitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. (2) Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 41. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vastavalt avaliku teabe seadusele üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, v.a andmekaitseseadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla arhiivis ja valla veebilehel. (4) Vallavalitsuse korraldused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. (5) Kantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 7. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 55. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Kuusalu valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse 3. peatüki §-des 40 kuni 58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatüki §-des 59 kuni 76 sätestatud kohustused. (5) Kohaliku omavalitsuse teenistujale lisatasude maksmine, sh tulemustasu ja avaliku teenistuse seaduse §-des 37 kuni 39 sätestatud tasud, toimub volikogu kinnitatud vallaeelarve piirides ja volikogu poolt kehtestatud korras. § 56. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Volikogu palgalisele esimehele või aseesimehele, vallavanemale ning vallavalitsuse liikmele makstakse tema ametist vabastamisel hüvitist vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 541. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud isik astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse §-s 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujate, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistujad, vabastamisel makstakse hüvitist vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 131. (4) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) 5 kuni 10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; 2) üle 10 aasta – viie kuu ametipalga ulatuses. (5) Ametniku teenistusest vabastamisel ametiasutuse algatusel, kui ta on saanud 65-aastaseks, kui ta on töötanud valla ametiasutuses pidevalt: 1) 5 kuni 10 aastat – ühe kuu ametipalga ulatuses; 2) üle 10 aasta – kahe kuu ametipalga ulatuses. (6) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. (7) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 kuni 6 nimetatud hüvitisi ja lõikes 7 nimetatud toetust makstakse lisaks muudele avaliku teenistuse seaduses ettenähtud hüvitistele tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased viis aastat enne teenistussuhte lõppemist. (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitiste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitiste muutmisel hakkavad muudatused kehtima volikogu järgmise koosseisu volitustega. § 57. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib kantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-s 55. 8. peatükk KUUSALU VALLAVARA § 58. Vallavara mõiste (1) Vallavara on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevad kinnis- ja vallasasjad, sh avalikud asjad, samuti asjaõigused ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara kohta peetakse registrit vallavalitsuse raamatupidamises. § 59. Vallavara valitsemine, käsutamine ja kasutamine (1) Vallavara valitsejad on: 1) vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksused ja hallatavad asutused, kui neil on iseseisev bilanss. (2) Vallavara kasutajad on: 1) vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksused; 3) vallavalitsuse hallatavad asutused; 4) kolmandad isikud vastavate otsustuste ja kirjalike kokkulepete olemasolul. (3) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. § 60. Vallavara jaotus ja üleandmine valitsejate vahel (1) Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. (2) Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate valitsejate kirjalikul kokkuleppel. (3) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. § 61. Vallavara üleandmise ja vastuvõtmise akt (1) Vallavara üleandmise ja vastuvõtmise akti märgitakse järgmised andmed: 1) üleandja ja vastuvõtja; 2) üleandmise aeg; 3) vara koosseis; 4) vara bilansiline väärtus. (2) Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registri volitatud ametnikule. (3) Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. § 62. Vallavara arvestus (1) Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. (2) Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. Vallavara registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab volikogu. (3) Vallavara jaotust kasutajate lõikes otsustavad ja peavad selle üle arvestust vallavara valitsejad. § 63. Asja ostmine ja teenuse tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavara kasutava hallatava asutuse või vallavalitsuse struktuuriüksuse juht jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara või teenuse hind ei ületa 100 000 krooni ja vallavara omandamine või teenuse tellimine on vajalik nimetatud asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, või kui võetavad kohustused on pikemad kui jooksev eelarveaasta; 3) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara kasutaja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastav vallavara kasutaja. § 64. Ostueesõiguse kasutamine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. § 65. Pärandi vastuvõtmine Pärandi vastuvõtmine toimub vastavalt pärimisseadusele. § 66. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab valla nimel vallavalitsus. (2) Riigihangete teostamise korra kehtestab volikogu. (3) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (4) Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või sõlmitakse raamleping, mille kestus ületab eelarve aastat, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. § 67. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. § 68. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Vallavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste vara kasutusse andmise otsustab vallavalitsus. (2) Kolmandatele isikutele antakse vallavara: 1) enampakkumise või otsustuskorras üürile; 2) tasuta kasutada. § 69. Vallavara kolmandatele isikutele kasutusse andmise otsustamine (1) Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui vallavaraks on: 1) kinnisasjad või vallale kuuluvad ehitised kui vallasasjad; 2) hoonete või ehitiste osad, mis antakse kasutusse tähtaega määramata või määratud tähtajaks, mille pikkus ületab ühte aastat; 3) vallasasjad ja need antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 4) vallasasjad, mis antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara jääkväärtus on suurem kui 10 000 krooni; 5) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara kasutava hallatava asutuse või vallavalitsuse struktuuriüksuse juht, kui kasutusse antakse: 1) hallatava asutuse või struktuuriüksuse kasutuses olevaid ruume nende kasutamiseks väljaspool asutuse või vallavalitsuse struktuuriüksuse ametlikku tööaega; 2) väheväärtuslikku kuluinventari. (3) Vallavara kasutusse andmise otsustab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 märkimata juhtudel vallavalitsus. (4) Lepingu vara kasutusse andmise kohta sõlmib vallavalitsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhud. § 70. Vallavara kasutusse andmise tähtaeg (1) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul – kümme aastat; 2) kinnisasja puhul – 25 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes või majanduslikes huvides. (2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on vaja jätta võimalus leping valla algatusel oma huvides lõpetada. § 71. Vallavara kasutusse andmise tasu suurus (1) Käesoleva põhimääruse § 69 lõikes 1 sätestatud juhtudel kehtestab tasu suuruse volikogu. (2) Käesoleva põhimääruse § 69 lõikes 2 sätestatud juhtudel kehtestab tasu hallatava asutuse juht või vallavalitsuse struktuuriüksuse juht, kusjuures sama lõike punktis 1 sätestatud juhtudel peab vallavara kasutusse andja lähtuma vallavalitsuse poolt kehtestatud miinimumhindadest. (3) Muudel juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise tasu suuruse vallavalitsus. § 72. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara antakse üldjuhul kolmandate isikute kasutusse enampakkumise korras. (2) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) teistele isikutele juhul, kui otsustuskorras kasutusse andmisele on eelnenud vähemalt kaks nurjunud avalikku enampakkumist; 6) teistele isikutele kasutusse andmise pikendamisel järgmiseks perioodiks; 7) teistele isikutele, kui otsustuskorras kasutusse andmine on tingitud vara eripärast. (3) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtib käesoleva määruse §-des 69, 70 ja 71 sätestatu. § 73. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise viisi ja tingimused; 2) vajadusel alghinna; 3) enampakkumise korraldaja; 4) lepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse. (2) Enampakkumisest teatatakse vähemalt ühes maakondliku levikuga ajalehes, vajadusel ka üleriiklikus ajalehes (ajalehtedes), avalik-õiguslikus raadios või televisioonis. (3) Enampakkumise teade avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teade peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) kasutusse antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) alghind; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis, pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (4) Enampakkumise teate avaldamise korraldab enampakkumise korraldaja. § 74. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad kui isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine, välja arvatud juhud, mil alghinna määrab ja tulemused kinnitab volikogu) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased, samuti juriidilised isikud, mille juhtorganitesse nimetatud isikud kuuluvad; 2) võlglased vallale; 3) enampakkumise läbiviimise korras määratletud muud isikud, kes ei või osaleda pakkumise tegemisel. § 75. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi suuliselt, kirjalikult, eelläbirääkimistega või elektrooniliselt. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe ning komisjoni sekretäri. § 76. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviimiseks määrab komisjon enampakkumise juhataja. (2) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse enampakkumise kuulutuses määratud tähtajaks ja kohas pakkujatena. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja vajadusel volitusi tõendavad dokumendid. (3) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning vajadusel esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. (4) Pakkumisest ei lubata osa võtma isikuid, kes: 1) keelduvad allkirja andmisest, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest; 2) ei ole tasunud tähtajaks nõutavat osavõtumaksu ja tagatisraha; 3) kuuluvad käesoleva põhimääruse paragrahvi 74 lõikega 2 sätestatud isikute ringi. (5) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ette nähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (7) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab pakkujaid; 2) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 3) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse. (8) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja. (9) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise juhataja haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (10) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (11) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja protokolli selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 77. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise teates märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema kinnises ümbrikus ning sellele peab olema märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikood; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras, märkides pakkumise saabumise kuupäeva ja kellaaja. (5) Kui enampakkumise teates märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise teates nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse pakkujate nimed ja iga pakkuja poolt pakutud summa ning millele kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. (8) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga. (9) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 78. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kord (1) Eelläbirääkimistega pakkumise menetlust kasutatakse juhul, kui pakkumise summale on lisaks muid olulisi lisatingimusi. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) muud volikogu või vallavalitsuse poolt sätestatud lisatingimused. (3) Eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on pakkumise suurus ja lisatingimused. (4) Eelläbirääkimistega pakkumise teates märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. (5) Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. (6) Eelläbirääkimistel tehtud pakkumiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele pakkumise menetlemise käigus avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib ainult asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele. (7) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi tingimuste kohta. (8) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada. § 79. Elektroonilise enampakkumise läbiviimise kord (1) Vallavara võib kasutusse anda elektroonilise enampakkumise teel. (2) Elektroonilise enampakkumise esemeks on tasu suurus. (3) Elektroonilise enampakkumise teenuse osutaja ning muud elektroonilise pakkumise tingimused määratakse pakkumise korras. § 80. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab: 1) volikogu, kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasajad; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt sätestatud korda. (4) Enampakkumise võitjale saadetakse otsustus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta väljastusteatega kirjaga või väljastatakse kantseleist allkirja vastu. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga vastavasisuline leping. (6) Teistele enampakkumises osalejaile tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud (7) Enampakkumise võitjale väljastatavale otsustusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu ta peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. Võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsustuse kättesaamisest. (8) Kui enampakkumise võitja ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (10) Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (11) Üürilepingu sõlmimisel tuleb lepingus ära määrata isik, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (12) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, v.a juhtudel kui enampakkumise objektiks olid eluruumid, kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade korral otsustab vallavara edasise käsutamise volikogu. § 81. Üürilepingute muutmine ja uuendamine (1) Vallasvarale sõlmitud üürilepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. (2) Eluruumide, kinnisasjade või ehitiste kui vallasasjade, samuti hoonete ja ehitiste osade pikemaks kui üheks aastaks sõlmitavate üürilepingute uuendamise ning rentnikule renditingimuste soodustuste andmise otsustab volikogu. § 82. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam vallale vajalik; 2) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 83. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui võõrandatavaks esemeks on 1) kinnisasi või ehitis kui vallasasi; 2) võõrandatava vallavara müügihind on suurem kui 100 000 krooni; 3) vallavara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle tegelik väärtus on suurem kui 50 000 krooni; 4) vallavara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara tegelik väärtus on suurem kui 20 000 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel vallavalitsus. (3) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab organ, kelle pädevuses on vallavara võõrandamise otsustamine. Lepingu sõlmimise korraldab vallavalitsus. (4) Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 84. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest; 2) otsustuskorras tasuta; 3) otsustuskorras alandatud hinna eest; 4) enampakkumise korras. § 85. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui: 1) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud vähemalt kahel korral; 3) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. § 86. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva põhimääruse §-des 73 kuni 80 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on müügihind; 2) enampakkumise teates märgitakse lisaks § 73 lõikes 3 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale üleandmise kord, müügihinna tasumise kord ja tähtajad ning müügihinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab teade sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise otsustuse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul otsustuse kättesaamisest. (2) Kui laekunud enampakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest. § 87. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. § 88. Vallavara erastamine Vallavara erastamine toimub seaduses ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. § 89. Vallavara koormamise mõiste (1) Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 90. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse volikogu. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab volikogu. § 91. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui see: 1) toimub selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) toimub avalikes huvides; 3) seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise ja lepingu sõlmimise otsustab volikogu. Lepingu sõlmimise korraldab vallavalitsus. (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. § 92. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab volikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. § 93. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab, arvestades kehtestatud planeeringut, kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes koostab vallavalitsus volikogu otsuse eelnõu hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise läbiviimise viis; 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita volikogu otsuse eelnõusse käesoleva § lõike 3 punktides 6, 7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva põhimääruse §-des 73 kuni 80 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise teates märgitakse lisaks käesoleva põhimääruse § 73 lõikes 3 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 94. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 95. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva põhimääruse §-des 92 kuni 94 sätestatust. § 96. Vallavara mahakandmine (1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, samuti kui see on varastatud või hävinenud, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: 1) vallavara täpne koosseis; 2) bilansiline maksumus; 3) lühiiseloomustus; 4) kõlbmatuks muutumise põhjused; 5) vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused; 6) vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus; 7) muud vallavaraga seotud olulised andmed. (3) Vallavara, v.a ehitiste kui vallasasjade mahakandmise otsustab vallavalitsus. Ehitiste kui vallasasjade mahakandmise ja hävitamise otsustab volikogu. (4) Vallavara hävitamise kohta koostab vallavalitsus akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta. (5) Vallavalitsus korraldab vastava kande tegemise vallavara registrisse ja raamatupidamise dokumentidesse. § 97. Nõuetest loobumine (1) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavalitsus, 1) kui nõue on väiksem kui 10 000 krooni; 2) kui nõue on lootusetu; 3) selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel volikogu. 9. peatükk KUUSALU VALLA ARENGUKAVAD JA PLANEERINGUD § 98. Vallas kehtivate arengukavade liigid (1) Vallas kehtivad arengukavad on: 1) valla arengukava; 2) tegevusvaldkondade arengukavad; 3) hallatavate asutuste arengukavad. § 99. Valla arengukava (1) Valla arengukava on strateegiline alusdokument, mis sisaldab Kuusalu valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi, kajastab Kuusalu valla üldisi eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. (2) Valla arengukava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 alusel vähemalt kahe järjestikuse volikogu volituste ajaks. (3) Valla arengukava vaadatakse üle ning viiakse sellesse sisse vajalikud muudatused iga aasta 1. oktoobriks. (4) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva valla arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. (5) Valla arengukava on koos vallaeelarve strateegiaga vallaeelarve koostamise, investeeringute kavandamise sõltumata nende rahalistest allikatest ning ühest eelarveaastast pikema perioodiga laenude võtmise või võlakirjade emiteerimise aluseks. § 100. Tegevusvaldkonna arengukava Tegevusvaldkonna arengukava on dokument, mis kajastab eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ühes või mitmes valla sotsiaalmajanduslikus sektoris. § 101. Hallatava asutuse arengukava Asutuse arengukava kajastab vallavalitsuse hallatava asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. § 102. Arengukavade omavaheline seos Valla-, valdkonna ja asutus(t)e arengukavad ei või olla üksteisega ega valla üldplaneeringuga vastuolus. § 103. Nõuded arengukavadele ja arengukavade menetlemine Täpsemad nõuded valla, valdkonna ja asutus(t)e arengukavadele ning nende menetlemise korra kehtestab volikogu. § 104. Kuusalu vallas kehtivad planeeringud (1) Tulenevalt planeerimisseadusest on Kuusalu vallas järgmised planeeringud: 1) valla üldplaneering; 2) teemaplaneering(ud); 3) detailplaneering(ud). § 105. Valla üldplaneering ja teemaplaneeringud (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Üldplaneeringu võib koostada ka teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. § 106. Detailplaneeringud (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. (2) Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 107. Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringu(te)le ning detailplaneeringutele, samuti nende menetlemise korra kehtestab volikogu. (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad planeeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kuue kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest alates. 10. peatükk KUUSALU VALLA VÄLISSUHTED § 108. Kuusalu valla välissuhete korraldamise alused (1) Kuusalu vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Kuusalu omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega. § 109. Kuusalu valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Kuusalu vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Kuusalu valla arengu ja elanike huvides. (2) Kuusalu valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Kuusalu valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Kuusalu valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. 11. peatükk KUUSALU VALLA ESINDAMINE § 110. Valla esindamine (1) Käesoleva korra eesmärk on sätestada Kuusalu valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Kuusalu valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Kuusalu valla põhimäärus, käesolev kord, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad Kuusalu valda: 1) volikogu või selle esindus; 2) vallavalitsus või selle esindus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) vallavalitsuse ametnikud ja Kuusalu valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. (4) Kolmandad isikud esindavad Kuusalu valda nendele antud volituste piires. § 111. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Volikogu esindab Kuusalu valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees esindab Kuusalu valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) Harjumaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust; 7) volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 22. (3) Vallavalitsus esindab Kuusalu valda: 1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle volikogu poolt antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (4) Vallavanem esindab Kuusalu valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle Kuusalu Vallavolikogu poolt antud volituste piires; 2) suhetes Harju Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel Kuusalu Vallavolikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks; 9) vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 44. (4) Avalikel üritustel esindavad Kuusalu valda volikogu esimees ja/või vallavanem. § 112. Valla esindamine kohtus (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Kuusalu valda volikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Kuusalu valda vallavalitsus. (2) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. (3) Volikogu esimees esindab kohtus volikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. (4) Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallasekretäri volikirja alusel. (5) Volikogu ja vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. § 113. Valla esindamine ametliku delegatsiooni esinduse poolt (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). (2) Volikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega. (3) Volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab volikogu oma otsusega. (4) Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. 12. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE §114. Kuusalu valla põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kuusalu valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseis häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist , v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub määruses näidatud päeval. Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 22 lisa 1 KUUSALU VALLA VAPI GRAAFILINE KUJUTIS

Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 22 lisa 2 KUUSALU VALLA LIPU GRAAFILINE KUJUTIS