Kuusalu Vallavolikogu — Kuusalu valla avaliku korra eeskirja, heakorra eeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja ja avaliku ürituse korraldamise eeskirja kinnitamine — KO, 148, 2240

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktid 362 ja 363, Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 109 kinnitatud «Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja» (RT I 1997, 45, 728) punkti 11.7 ja punkti 12, Kuusalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kuusalu valla avaliku korra eeskiri vastavalt lisale 1. 2. Kinnitada Kuusalu valla heakorraeeskiri vastavalt lisale 2. 3. Kinnitada Kuusalu valla koerte ja kasside pidamise eeskiri vastavalt lisale 3. 4. Kinnitada Kuusalu valla avaliku ürituse korraldamise eeskiri vastavalt lisale 4. 5. Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 29. septembri 1994. a määrus nr 2 «Kuusalu valla korra eeskiri». 6. Tunnistada kehtetuks Kuusalu Vallavolikogu 26. juuni 1997. a määrus nr 3 «Kuusalu valla avaliku korra eeskiri». 7. Saata käesolev määrus Riigikantseleile avaldamiseks. 8. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Kalmer MÄRTSON Lisa 1 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 21 KUUSALU VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Avaliku korra eeskirja ülesanne on koos vastavate riigi õigusaktidega tagada Kuusalu valla haldusterritooriumil avalik kord ja inimeste turvalisus. 1.2. Eeskiri kehtib Kuusalu valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad valla haldusterritooriumil. 1.3. Avalik koht on iga territoorium, ehitis, ruum või ühissõiduk, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis tegelikult on üldkasutatav. 1.4. Iga inimese kohus on hoida korda ja pidada puhtust, ära hoida iseenda ja tõkestada teiste tegevust, mis rikub käesolevas eeskirjas sätestatud või üldtunnustatud käitumisreegleid. 1.5. Lapsevanemate või eestkostjate kohus on teostada avalikes kohtades järelevalvet oma laste või eestkostetavate üle. II. AVALIKU KORRA NÕUDED 2.1. Kõigis avalikes kohtades on keelatud kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, sõimamine ja muud kaaskodanike sündsustunnet ja ühiselu reegleid rikkuvad teod. 2.2. Öörahu vallas kehtib kella 23.00 kuni 6.00 ja öörahu rikkumine ükskõik millisel viisil on keelatud (sh muusikaline müra, sõidukite kasutamisega seotud põhjendamatu müra jms tegevus). 2.3. Töid, millega kaasnev müra ületab sanitaareeskirjas kehtestatud päevase olmemüra normi, võib teha kooskõlas heade tavade ja kommetega ajavahemikus kella 8.00–20.00. Erandina ei kehti see nõue avariide ja õnnetuste likvideerimisel. 2.4. Ilutulestiku (pürotehniliste vahenditega heli- ja valgusefektide tekitamine) korraldamisel peab rangelt järgima nende kasutuseeskirju ja ohutusnõudeid. 2.5. Keelatud on viibida avalikes kohtades joobeseisundis, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, samuti on keelatud alkohoolsete jookide pruukimine avalikes kohtades, kus puudub lahtise alkohoolse joogi müügi luba. 2.6. Keelatud on eluruumidesse, ettevõtetesse või ametiasutustesse sisenemisega seotud kauplemine, teenuste ja kaupade pakkumine, tellimuste korjamine ning aateline ja usuline tegevus, kui sellega kaasneb kaasinimeste häirimine. 2.7. Turvalisuse ja heakorra tagamiseks on kortermajade elanikel õigus lukustada kortermaja ühiskasutuses olevaid ruume, tagades vajadusel operatiivtalituste juurdepääsu. 2.8. Üldkasutatavate hoonete sisekorraeeskirjad on kohustuslikud täitmiseks kõigile hoones viibivatele isikutele. 2.9. Keelatud on lõhkuda, rikkuda, risustada või muul viisil kahjustada teid, platse, mänguväljakuid, bussipaviljone, surnuaedasid jm avalikke kohti ja nende inventari, valgusteid, hoonete fassaade, aknaid, uksi, piirdeaedu, kanalisatsioonikaeve, soojatrasse, prügikaste, liiklusmärke, reklaamtahvleid ning muid avalikku otstarvet omavaid objekte. 2.10. Keelatud on omavoliliselt maha võtta või ümber paigutada liiklusmärke, viitasid, kuulutuste tahvleid ja sinna paigutatud kuulutusi ja teateid, tuletõrjevahendeid jne. III. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTE SUHTES 3.1. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid. Nende vanemad, hooldajad või neid asendavad isikud on kohustatud tagama, et alaealised täidaksid käesolevat eeskirja ning nad vastutavad laste poolt kordasaadetud tegude eest seadusega ettenähtud korras. 3.2. Alla 16-aastastel alaealistel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades 1. septembrist 31. maini kella 23.00 kuni 6.00 ja 1. juunist kuni 31. augustini kella 24.00 kuni 5.00. 3.3. Alla 18-aastastel on keelatud suitsetada, tarvitada alkohoolseid jooke ja muid joovastavaid aineid. Täisealised on kohustatud takistama alaealiste sellist tegevust. 3.4. Alaealistel on keelatud tule tegemine täiskasvanu juuresolekuta. IV. LÕPPSÄTTED 4.1. Avaliku korra eeskirja rikkumisel vastutab rikkuja karistusseadustikus ettenähtud korras. Lisa 2 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 21 KUUSALU VALLA HEAKORRAEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Kuusalu valla (edaspidi vald) heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil puhtus ning heakord. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes elavad või viibivad valla haldusterritooriumil. 1.3. Käesolevas eeskirjas on: 1.3.1. puhastusala – teega külgneva kinnistu või ehitise ja sõidutee vahel olev ala; 1.3.2. heakorranõuete täitmise eest vastutavaks isikuks omanik või temaga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja; 1.3.3. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 1.3.4. avalikuks kohaks iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav. II. HEAKORRANÕUDED 2.1. Valla haldusterritooriumil on iga inimese hea tava ja kohus hoida korda ja pidada puhtust. 2.2. Valla üldkasutataval territooriumil tohib jäätmeid ja prügi panna vaid selleks ettenähtud kohta. 2.3. Kinnistu või ehitise omanik on kohustatud korras hoidma kinnistu või ehitisega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee ääreni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 2.4. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 2.5. Kallasradade, parkide, haljasalade ning nendega külgnevate kõnniteede puhastamist ja korrastamist on kohustatud korraldama nende omanik. 2.6. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 2.6.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 2.6.2. tänavate ja külade nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 2.6.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 2.7. Kinnistu omanik on kohustatud oma kinnistu piires: 2.7.1. korras hoidma piirdeaia; 2.7.2. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning kõnnitee olemasolul tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libedusetõrjel tohib kasutada liiva, peent killustikku või töödeldud kruusa. Lumetõrje tegemisel on keelatud lume lükkamine sõiduteele; 2.7.3. hoidma söötis ja kasutuseta maa umbrohuvaba, agrotehniliselt õigel ajal niitma muru ja rohu, õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, mis kasvavad väljapoole kinnistu piire ja varjavad liiklust reguleerivaid tehnilisi vahendeid või takistavad sõidukite liiklust; 2.7.4. puhastama sademeveekraave ja truupe, maa-aluse tehnovõrgu luuke ja reste, tagades eelvoolu, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 2.7.5. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 2.7.6. hoidma korras ja puhtad prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele; 2.7.7. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks; 2.7.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 2.7.9. tähistama ja säilitama kinnistu piirimärgid. 2.8. Ehitise omanik on kohustatud: 2.8.1. korras hoidma ehitise fassaadi; 2.8.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 2.8.3. hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi, vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms tagades nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse; 2.8.4. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsu ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende liivatamise; 2.8.5. varustama ehitised ja elamute korterid korrektsete numbrisiltidega tagades numbrite ööpäevaringse nähtavuse; 2.8.6. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 2.8.7. omama kinnistul jäätmete, sh tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavad prügikonteinerid, koguma jäätmeid, kindlustama konteinerite õigeaegse väljaveo ja tühjendamise selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima konteinereid; 2.8.8. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, keskkonnaohutuse, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 2.8.9. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 2.8.10. tagama loomakasvatushoone vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 2.8.11. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 2.8.12. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse; 2.8.13. heiskama hoonetel ja selleks ette nähtud kohtades riigilipud kehtestatud lipupäevadel. 2.9. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud: 2.9.1. vormistama dokumentatsiooni ja võtma vallavalitsusest vormikohase loa; 2.9.2. ehitise välisilme muutmisel ning ümberehitamisel järgima riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2.9.3. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 2.9.4. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 2.9.5. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 2.9.6. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 2.10. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 2.10.1. tähistama ja hoidma korras temale kuuluv tehnovõrk; 2.10.2. hoidma tehnovõrgu nähtav osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja inimeste turvalisuse. 2.11. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama ala omanik. 2.12. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas. 2.13. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus läbi viidi, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 2.14. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise kohe pärast tööde lõppu. 2.15. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, haagis, paviljon, lett) omanik on kohustatud: 2.15.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalituse lubatud kohta; 2.15.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse 6 meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratud teisiti. 2.16. Veose vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahalangenud veose ja prügi. 2.17. Heakorra tagamiseks on valla haldusterritooriumil keelatud: 2.17.1. risustada ja reostada territooriumi; 2.17.2. kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 2.17.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude (välja arvatud viljapuud) mahavõtmine võib toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 2.17.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on eelnevalt informeeritud vallavalitsust ja päästeteenistust; 2.17.5. lõkke tegemine selleks mitte ettenähtud kohtades; 2.17.6. omavoliliselt püstitada ehitisi; 2.17.7. kallasraja kasutamisel kahjustada kinnistu omaniku vara; 2.17.8. vedada ja maha panna jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 2.17.9. kloppida riiet ja vaipa mitmekorterilise elamu rõdul, aknal ja uksel; 2.17.10. loata tarastada mitmekorteriliste elamute juurde kuuluvat territooriumi ja kortermajade juures asuvaid aiamaid; 2.17.11. ebaseaduslikult ehitada kinni rõdu või lod�at; 2.17.12. paigaldada prüginõusid ja -konteinereid väljaspoole kinnistu piire vallavalitsusega kirjalikult kooskõlastamata; 2.17.13. panna üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, samuti jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 2.17.14. hoida korralikult ladustamata küttepuid, ehitusmaterjali jms õue tänavapoolses osas või laduda neid vastu kasvavaid puid; 2.17.15. reostada või risustada sademeveekraavi või sademeveekanalisatsiooni lastes sinna olme- ja heitvett vms; 2.17.16. lasta veekogusse pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 2.17.17. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale ning hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 2.17.18. matta jäätmeid pinnasesse; 2.17.19. telkida selleks mitte ettenähtud kohas; 2.17.20. pesta mootorsõidukit veekogus ning lähemal kui 50 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta; 2.17.21. karjatada koduloomi avalikel haljasaladel; 2.17.22. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 2.17.23. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 2.17.24. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele, üldkasutatavate supelkohtade territooriumile selleks mitte ettenähtud kohtadesse või nendega seal sõita; 2.17.25. peatumise ja parkimisega takistada läbipääsu ja liiklemist teistele liiklusvahenditele; 2.17.26. sõita asfaltkattega teedel roomikmasinate ja teiste teekatet lõhkuvate mehhanismidega. 2.18. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb arvestada järgmist: 2.18.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud pinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2.18.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 2.18.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 2.18.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 2.18.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist kooskõlastatult päästeteenistusega. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. 2.19. Vallavalitsusel on õigus metsa ajutiselt sulgeda tuleohutuse tagamiseks. 2.20. Veekogudel on keelatud: 2.20.1. ujuda kaugemale selleks ettenähtud ja tähistatud piirkondadest; 2.20.2. kasutada ujumiseks palke, laudu või selleks mitte ettenähtud vahendeid; 2.20.3. supelda ebakaines olekus; 2.20.4. reostada supelkohti; 2.20.5. kuni 15 aasta vanustel lastel sõita paadiga ilma täisealise saatjata; 2.20.6. sõita veesõidukiga ujumispiirkondades; 2.20.7. ronida tehnilistele hoiatusmärkidele (poid, lipud), neid rikkuda või vastava loata teisaldada; 2.20.8. murda veekogudel vesiroose ja muid kaitsealuseid taimi; 2.20.9. sõita väikeujuvvahenditega väljaspool märgistatud ala lähemal kui 200 meetrit märgistatud ujumistsoonist või ranna veepiirist, välja arvatud käesoleva peatüki 2.20.10. ettenähtud juhtudel või avariiolukorras abi saamiseks. 2.21. Ranna haldaja on kohustatud: 2.21.1. väljavõtte piirangutest ja käesolevast eeskirjast koos ranna plaaniga teadetetahvlil välja panema tutvumiseks ranna külastajatele; 2.21.2. halduslepinguga määratletud alal märgistama ujumistsooni poidega, mille diameeter on suurem kui 30 cm ja poide omavaheline kaugus on 25–30 m, eelnevalt kooskõlastades tsooni pikkuse ja märgistused vallavalitsusega. Suplusala piiri ja sadamate, paadisildade, muulide ja veesõidukite liiklemiseks märgistatud alade vaheline kaugus peab olema vähemalt 50 m; 2.21.3. halduslepinguga määratletud alal juhul, kui haldaja laenutab väikeujuvvahendeid või lubab teistel isikutel ala kasutada väikeujuvvahendite vettelaskmisel, märgistama poidega, mille diameeter on suurem kui 0,3 m, väikeujuvvahendite ristküliku kujulise sõidutsooni rannariba poolsed nurgad ja neid ühendava sirge, mis peavad paiknema ujumistsoonist või veepiirist vähemalt 200 m kaugusel merel ning väikeujuvvahendite väljasõidukoridori sõidutsooni laiusega mitte rohkem kui 35 m, arvestades poide omavaheliseks kauguseks 30–40 m. 2.22. Randades, kus puudub väikeujuvvahendite väljasõiduks märgistatud 200 m pikkune koridor, tohib väikeujuvvahenditega sõita merele ja tagasi randa otse ristisuunas kaldaga, sooritamata sihtpunkti jõudmiseks mittevajalikke pöördeid. 2.23. Veekogudel on mootoriga varustatud veesõiduki juht kohustatud andma teed ilma mootorita liikuvale veesõidukile. III. LÕPPSÄTTED 3.1. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Lisa 3 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 21 KUUSALU VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Kuusalu valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses (edaspidi omanik) on koer ja/või kass. Käesoleva eeskirja nõudeid tuleb täita ka teiste lemmikloomade pidamisel. 1.3. Koerte ja kasside pidamisel lähtutakse loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, veterinaarkorralduse seadusest, muudest loomapidamist reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevast eeskirjast. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED 2.1. Koera ja kassi võib pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil. 2.2. Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kaelarihmaga, millel on omaniku nimi ja kontaktandmed. 2.3. Koera või kassi pidamine ei tohi häirida avalikku korda. 2.4. Kui koera peetakse lahtiselt, peab territoorium olema piiratud selliselt, et on välistatud koera väljapääsemine ning kaaskodanikele ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 2.5. Omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale territooriumile sildiga «Kuri koer» või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. 2.6. Omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ega ole seotud olukorraga, kus looma kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 2.7. Lubatud on pidada üksnes koeri, kes on registreeritud Kuusalu Vallavalitsuses. Loomapidaja on kohustatud registreerima täiskasvanud koerad kahe kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja kehtestamist, vastsoetatud koerad ühe kuu jooksul soetamisest. 2.8. Koera registreerimisel esitab koera omanik (vähemalt) järgmised andmed: 2.8.1. omaniku nimi, elukoht ja telefoninumber; 2.8.2. koera nimi ja asukoht; 2.8.3. koera tõug või/ja tunnusmärkide kirjeldus; 2.8.4. koera vaktsineerimist tõendav dokument. 2.9. Koera registreerimisel väljastatakse omanikule vastav teatis. 2.10. Koera indentifitseerimiseks peab olema koer varustatud kas numbriga kõrvas, kaelarihmal või mikrokiibiga. 2.11. Koera surma korral, kadumaminekul või omaniku muutumisel peab omanik (omaniku muutumisel uus omanik) teavitama sellest Kuusalu Vallavalitsust kümne päeva jooksul. 2.12. Omanik on kohustatud oma looma vaktsineerima marutaudi vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid. 2.13. Koerte ja kasside pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 2.14. Kui koer või kass on hammustanud inimest või teist looma, peab omanik sellest kohe teatama veterinaartalitusse või arstile ja järgima ettekirjutusi koera seisundi jälgimisel. 2.15. Koera või kassi soetamiseks rohkem kui ühe korteriga elamusse on vajalik kõigi sama trepikoda kasutavate korteriomanike või eluruumide kasutajate nõusolekut. III. KOERA VÕI KASSIGA AVALIKUS KOHAS VIIBIMINE 3.1. Koera või kassiga avalikus kohas viibimisel peab omanik tagama järelevalve oma koera või kassi üle vältimaks nende lahtipääsemist. 3.2. Koeraga avalikus kohas viibimisel peab koer olema rihma otsas ja kandma suukorvi. 3.3. Omanikul on keelatud lasta oma loomal reostada koridori, trepikoda, hoovi, tänavat ja muud avalikku või üldkasutatavat kohta. Kui koer või kass on reostanud eelnimetatud kohti, on looma omanik kohustatud need kohe koristama 3.4. Üldkasutatavates hoonetes või territooriumitel ja avalikel kultuuriüritustel on koerte ja kassidega viibimine keelatud (välja arvatud selleks ettenähtud kohad ja üritused, pimeda isiku juhtkoer või teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel). 3.5. Koera või kassi ujutamine avaliku supelranna ujumistsoonis on keelatud. 3.6. Nakkusohtlikult haige koera või kassiga avalikus kohas viibimine on keelatud. IV. OMANIKUTA VÕI HULKUVATE KOERTE JA KASSIDE PÜÜDMINE, PIDAMINE JA HUKKAMINE 4.1. Omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist ning hukkamist korraldab Kuusalu Vallavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 4.2. Kui omaniku juurest lahti pääsenud koera või kassi kinnipüüdmise korraldab vallavalitsus, kannab nimetatud koera või kassi püüdmise ja pidamisega seotud kulud looma omanik. 4.3. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise. V. LÕPPSÄTTED 5.1. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Lisa 4 Kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu 25. septembri 2003. a määrusega nr 21 KUUSALU VALLA AVALIKU ÜRITUSE KORRALDAMISE EESKIRI 1. Avaliku ürituse korraldajaks on füüsiline või juriidiline isik (edaspidi korraldaja). 2. Korraldaja esitab ürituse läbiviimiseks vähemalt kümme tööpäeva varem vormikohase taotluse koos kõigi nõutud lisadokumentidega valla kantseleisse. Loa taotluse vormi kehtestab Kuusalu Vallavalitsus. 3. Taotluse vorm avaliku ürituse korraldamiseks on kättesaadav valla veebilehel www.kuusalu.ee ja vallakantseleis. 4. Taotluses märgitakse avaliku ürituse: 4.1. nimetus ja vorm (spordivõistlus, vabaõhukontsert-etendus, näitus, laat, või muu üritus); 4.2. iseloomustus ürituse sisu kohta koos ajakavaga, mille võib avaldusele lisada ka eraldi; 4.3. osavõtjate/külastajate eeldatav arv; 4.4. läbiviimise koht ja liikumismarsruut (selle olemasolu korral); 4.5. alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg, mis hõlmab ettevalmistamise ja korrastuse aega; 4.6. korraldaja või tema esindaja nimi, asukoht, isikukood või registrinumber, elu- või asukoht, kontaktandmed; 4.7. kasutatava helitehnika ja/või valgustehnika ja/või pürotehnika kasutamine ja tehnilised tingimused; 4.8. turvalisust tagava turvaettevõtte nimi, aadress ja registrikood. 5. Taotlusele tuleb lisada esialgne turvaplaan, mis sisaldab järgmisi andmeid: 5.1. ürituse turvalisust tagavate töötajate arv ja tööülesanded; 5.2. territooriumi valve skeem; 5.3. esemete ja /või loomade nimekiri, mida/keda on keelatud üritusele kaasa võtta; 5.4. liikluskorralduse ja parkimiskorralduse esialgne skeem. 6. Kui avaliku ürituse korraldamisega kaasneb vajadus paigaldada inventari (lava, poodium, telk, varjualused jne), tuleb avaliku ürituse teate juurde lisada nende täpne asendiplaan. 7. Avaliku ürituse loa taotlus koos punktides 12 ja 13 nõutud tingimustega kooskõlastatakse sõltuvalt avaliku ürituse iseloomust kas Harju Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonnaga või Harju Päästeteenistusega. Rahvaürituste (osalejate arvuga üle 50 inimese) korraldamine kaitsealadel väljaspool selleks planeeringuga ettenähtud kohti kooskõlastatakse täiendavalt territooriumi valdajaga. 8. Vallavalitsus annab avaliku ürituse läbiviimiseks loa kümne tööpäeva jooksul taotluse vallakantseleisse saabumise päevast arvates või jätab punktis 11 sätestatud juhtudel loa andmata. 9. Avaliku ürituse loas märgitakse: 9.1. ürituse nimetus; 9.2. isiku nimi, asukoht, registrinumber; 9.3. korraldaja esindaja nimi, elu- või asukoht Eestis, isikukood või registrinumber, kontaktandmed; 9.4. ürituse läbiviimise koht (vajadusel marsruut) ja vastutaja; 9.5. ürituse toimumise alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg. 9.6. eritingimused ürituse läbiviimisel. 10. Avaliku ürituse loa andmisest keeldumisest peab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul taotluse vallakantseleisse saabumise päevast arvates korraldajale teatama, selgitades põhjuse ning viidates õigusaktidele, mis on loa väljaandmata jätmise aluseks. Loa andmisest keeldumine vormistatakse vallavalitsuse motiveeritud korraldusega. 11. Vallavalitsus võib jätta avaliku ürituse läbiviimiseks loa andmata: 11.1. kui loa taotlus ei vasta esitatud nõuetele või ei ole esitatud õigeaegselt; 11.2. kui samal ajal ja samas kohas või liikumismarsruudil on varem lubatud mõne teise avaliku ürituse või koosoleku läbiviimine; 11.3. kui avalik üritus on loa taotluses märgitud ajal ja kohas oma sisult mittesobilik; 11.4. kui loa taotluses toodud avaliku ürituse läbiviimine ei ole lubatud Eesti Vabariigi või Kuusalu valla õigusaktidest tulenevalt; 11.5. kui korraldaja ei täida avaliku ürituse loa taotluse kooskõlastanud ametkondade ettekirjutusi. 12. Korraldaja on ürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel kohustatud: 12.1. avaliku ürituse toimumisel viima selle läbi vastavalt esitatud avaliku ürituse loa taotluses märgitud ürituse vormile, iseloomule ja tingimustele; 12.2. tagama üritusest osavõtjate ohutuse ja turvalisuse vastavalt kooskõlastatud turvaplaanile, kindlustama parkimiskorralduse vastavalt ürituse iseloomule ning kooskõlastatud liikluskorralduse skeemile; 12.3. järgima tervisekaitsenõudeid; 12.4. täitma politsei ning päästeteenistuse ametnike korraldusi ja ettekirjutusi; 12.5. tagama avaliku korra ja heakorra; 12.6. täitma üritust kooskõlastavate ametkondade ettekirjutusi. 12.7. ürituse territoorium peab olema korrastatud hiljemalt 12 tundi pärast selle lõppemist. 13. Vallavalitsuse motiveeritud korraldusega võib avaliku ürituse läbiviimiseks antud loa tunnistada kehtetuks, kui: 13.1. korraldaja on esitanud loa taotluses ürituse läbiviimise kohta valeandmeid; 13.2. korraldaja ei täida avaliku ürituse korraldamisel Eesti Vabariigi ja Kuusalu valla õigusaktidest tulenevaid kohustusi või loa taotluse kooskõlastanud ametkondade ettekirjutusi; 13.3. loa kehtetuks tunnistamist tingivad asjaolud, mida ei olnud loa andmisel võimalik ette näha. 14. Kauplemine avalikul üritusel toimub tarbijakaitseseaduse ja alkoholiseaduse sätete alusel. 15. Avaliku ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise eest vastutab ürituse korraldaja seaduses ettenähtud korras. Üritusega Kuusalu vallale tekitatud materiaalne kahju kuulub hüvitamisele korraldaja poolt. 16. Eeskirja rikkujat karistatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.