Pala Vallavolikogu — Pala valla arengukava aastateks 2003-2010 vastuvõtmine — KO, 143, 2212

«Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000; 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50; 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1,1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1 alusel Pala Vallavolikogu otsustab: 1. Võtta vastu Pala valla arengukava aastateks 2003–2010 (lisatud), välja arvatud arengukava lisa Pala valla tegevuskava aastani 2010. 2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Raivo VADI Pala – vald EL piiril Pala valla arengukava 2003–2010 SISSEJUHATUS Ajalooline kokkuvõte Pala vald sündis 1893. aastal endiste Pala, Alliku, Kadrina mõisate ja Kodavere kirikumõisa ning Jõe kogukonna ühendamise teel. Vald sai oma praegused piirid põhilises osas 1939. aastaks, kui liitus Ranna vald ja osa Kokora vallast. Pala külanõukogu oli kuni 1962. aastani, mil ta liideti Jõgeva rajooniga, Tartu rajooni koosseisus. Käesoleval ajal on Pala vald Jõgevamaa koosseisus. 30. aprillil 1992. aastal kinnitati Pala valla omavalitsuslik staatus ja Pala vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Muinasajal algas valla ala asustamine Peipsi kaldamaadelt Rannamõisa mõhnastikelt levides piki parasniiskeid, viljaka moreeniga kaetud seljandikke lääne suunas. Muinasaegne asustus jäi valla alal hõredaks. Kihelkonnakeskus kujunes Kodaveres. Muinasaja lõpust kuni talude päriseksostu alguseni 19. saj III veerandil valitses valla alal sumbküla ja ahelküla, päriseks ostetud maadel kujunes 19. saj. välja iseloomulik hajaküla, mis levis ka metsasemasse maastikku. Talu paiknemise maastikul tingisid krundi looduslikud eeldused. Sumbküla on jälgitav veel Mäkastes, ahelküla Sassukveres ja Punikveres. 1920. aastate maareform arendas välja endistel mõisapõldudel uut tüüpi hajaküla, kus hoonestus tekkis mitte maastiku iseärasuse, vaid asundustalu kruntide alusel. Nõukogude perioodil koondus ehitustegevus majandi- ja tootmiskeskustesse. Ajalooline halduskeskus kiriku, kirikumõisa ja kihelkonnakooliga hääbus oma kõrvalise asendi tõttu. Vallakeskus vallamaja, rahvamaja, kooli ja poodidega säilus ning laienes kuni Pala mõisani. Pala valla üldiseloomustus Pala vald paikneb Jõgeva maakonna idaosas. Vald piirneb põhjast Kasepää vallaga, läänest Saare vallaga, lõunast Tartu maakonna Vara ja Alatskivi valdadega ning idast Peipsi järvega. Valla keskus Pala küla on Jõgevalt 48 km, Tartust 50 km, Tallinnast 190 km kaugusel. Valla pindala on 156,7 km2. Euroopa suuruselt viienda järve Peipsiga on vallal piiri 15 km. Valla loodusliku eripära toob esile ka valla lääneosas asuv jahiulukite, marja- ja seenerikas Sõõru mets, mis eraldab valla Pala, Nõva ja Ranna piirkonnaks. Valla territoorium kujutab endast üleminekuala Vooremaastikult tasasele Peipsi nõole. Põllud paiknevad lainjatel tasandikel. Mõnevõrra esineb künkaid Assikvere ümbruses ning Nõva ja Vea külades. Valda läbib Pala-Alatskivi ürgorg. Piki Peipsi kallast laiub lame rannavall. Pala vallas on 23 küla. Suurimad külad on Pala, Nõva ja Lümati. Pala vald on rahva arvult Jõgeva maakonna väikseim vald. Kuni 1998. aastani püsis Pala valla elanike arv suhteliselt stabiilsena 1500 elaniku juures. Paaril viimasel aastal on rahva arv hakanud vähenema. 1. veebruari 2003. a seisuga oli Pala valla 661 majapidamises 1347 elanikku, neist mehi 667 ja naisi 680. Elanikkond vananeb. Vallas on üks kool – Anna Haava nim. Pala Põhikool. Pala lastel on võimalus õppida Alatskivi Kunstide Kooli Pala osakonnas. Vallas on üks kultuurimaja – Pala Kultuurimaja kahe tegevuskohaga (Pala kultuurimaja ja Ranna rahvamaja) ning kaks raamatukogu – Palal ja Lümatis. PALA VALD TÄNASEL PÄEVAL Ettevõtlus Valla majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest ja majanduse mitmekesisusest. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu vallas tagab inimeste sissetulekud ja seeläbi ka suurema valla eelarve. Pala valla ettevõtluse madala taseme üks põhjus on sissetulekute ja seega ka vaba kapitali vähesus. Pala valla territooriumil tegeldi varem intensiivselt põllumajandusega. Praegu tegelevad aktiivselt põllumajandusega mõned suurtalud. Traditsiooniliselt tegeldakse aiandusega ja tegutsevad ka marjakasvatustalud. Ettevõtetena tegutsevad vallas mitmed puidutööstus- ja metsandusettevõtted. Tegutseb ka üks masinate ja autode remondi ettevõte. Peipsi ääres tegutseb mõni kalatööstusettevõte. Hoogustumas on turismiga tegelevate ettevõtete areng. Vesi, kanalisatsioon, puhastusseadmed Ühisveevärk on Pala valla kolmes külas – Pala, Nõva ja Lümati külas. Ühiskanalisatsioon on Pala ja Nõva külas. Lümatis on veetarbijatel heitvee kogumiskaevud. Nõval puudub biopuhasti. Palale ehitati 1974. a biopuhasti OXYD-180, mis seiskus 1991. a. Reovesi juhitakse kahte biotiiki (1570+1120=2690 m2). Suvekuudel see süsteem toimib efektiivselt ja ilma igasuguste lisakulutusteta (elektrienergia, hooldus). Talvel, kui tiigid on jääga kaetud, ületavad aga saasteaine kogused lubatud piiri. Vajalik on uue ja ökonoomse puhasti ehitamine. Pala külas on kaks puurkaevu. Üks kaev on puuritud kaheksakümnendate lõpus ja seisab kasutamiskõlbmatuna, puudub ka pumbamaja ja ühendustorustik. Teine kaev on puuritud 1967. a. Pumbamaja on renoveeritud 1996. a. Külas tarbib vett umbes 180 inimest, lisaks põhikool, lasteaed, kultuurimaja, kauplus ja vallamaja. Veetarbimine on ligikaudu 1500 m³ kuus. Veetrassid on halvas seisukorras. Trasside kogupikkus on 1237 m. Vesi on rauarikas. 2000. a tellis vallavalitsus ekspertarvamuse olukorra kohta, milles selgus, et veesüsteemi renoveerimiseks, veepuhastussüsteemi paigaldamiseks ja reoveepuhasti rekonstrueerimiseks kulub 1,71 miljonit krooni. Teed, transport ja side Väljakujunenud teedevõrk on valla jaoks optimaalne. Valla teedevõrgu kogupikkus on 254,9 km, mille moodustavad kohalikud maanteed kogupikkusega 50,1 km, riigiteed 77,1 km (sellest kruusa kattega 42,9 km ja tolmuvaba 34,2 km), metskonnateed 38,6 km ja erateed 89,1 km. Aastatel 2003–2006 on kavas asfalteerida lasteaia tee, kooli allee, kultuurimaja ümbrus ja vallamaja parkla. Remonditakse Piibumäe-Sääritsa-Ranna tee. Tolmuvaba kattega on vaja katta Pala–Alatskivi ja Pala–Assikvere riigiteed. Riigiteede olukord vallas ei ole hea. Halvas korras on Assikvere–Pala tee, Pala–Alatskivi tee, Nõva tee. Moku teele on vaja ehitada truupe. Vallale kuuluvate teede teekate vajab remonti. Kommunaalmajandus Pala vallale kuuluvad Pala koolimaja koos lasteaiahoonega, Nõva koolimaja, Pala kultuurimaja, Ranna rahvamaja, Lümati raamatukogu, Pala vallamaja, Pala mõisahoone, Assikvere pood, nn vaestemaja (Äteniidi külas), Pala külas asuv 18-korteriga elamu ja valla eri piirkondades veel 6 korterit. Pala külas puudub tsentraalküte. Oma keskküttesüsteem on koolimajal ja kultuurimajal (kergekütteõli). Lasteaiahoonet köetakse elektriga. Ranna rahvamajas, Lümati raamatukogus, Nõva koolimajas ja vallamajas on ahiküte. Elanikkond kasutab enamasti ahikütet, osa Pala küla korteritest on elektriküttel. Lasteaiahoones on ruumid ka perearstil. Kultuurimajas asuvad raamatukogu, apteek, lillepood, konstaabli vastuvõturuum, õmbleja tööruum, kunstiõpetuse ringi ruum, Alatskivi Kunstide Kooli Pala osakonna klassid ja telefonijaam. Vallamajaga ühe katuse all on Pala Postipunkt. Prügimajandus Prügiveo leping on sõlmitud Ragn-Sels AS-iga. Pala külas on 4 konteinerit, Lümati külas 1 ja Kodavere kalmistul kolm. Nõva küla elanikud on sõlminud otselepingu Ragn-Selsiga. Prügiveoga on ka liitunud majapidamisi väljaspool nimetatud külasid. Klaasikonteinerid asuvad Pala ja Lümati külas. Vajalik on klaasikonteinerite muretsemine ka Assikvere ja Nõva külla. Möödunud sügisel korraldasime kampaania vanade telerite ja raadiote kogumiseks. 2003. aasta suvel pakub keskkonnateenistus võimaluse liituda vanade külmikute kogumiskampaaniaga. Hariduselu Pala vallas on üks põhikool, kus 2003/2004. õ-a õpib 177 last. Koolis töötab 17 erialase ettevalmistusega õpetajat. Koolis tegutsevad erinevad huvialaringid, treeningrühmad. Pala lastel on võimalus õppida Alatskivi Kunstide Kooli Pala osakonnas. Peale põhikooli lõpetamist on siirdunud lapsed haridusteed jätkama erinevatesse gümnaasiumitesse ja keskkoolidesse. Eelistatumad on olnud seni tugeva õppetasemega Tartu linna koolid ja Nõo Gümnaasium. Sissesaamist tugevatesse koolidesse on soodustanud Pala põhikooli hea õppetase. Pala põhikooli juures asuvad kaks laste ettevalmistusrühma. Ettevalmistusrühmad töötavad lasteaiahoones. Lasteaiahoone vajab remonti. Kooli peahoone ehitati 1928. aastal. Kooli juurdeehitus valmis 1999. aastal. Juurdeehituses asuv köögiplokk vastab tervisekaitse nõuetele. Koolimaja vanas osas on ruumipuudus, puuduvad erialakabinetid (kunst, muusika). Valgustus ei vasta tervisekaitse nõuetele. Üks algklass on läbikäidav. Algklasside ruumid vajavad kapitaalremonti. Kooli teeninduspiirkond on suur. Osa õpilasi sõidavad liinibussiga, jõuavad vara kooli, seetõttu nende koolipäev väga pikk. Olukorra lahendaks õpilaskodu olemasolu. Ka probleemsete perede laste olukorda leevendaks õpilaskodu olemasolu. Õpilaskodu saaks rajada kooli peahoone pööningu väljaehitamisega. Kooli fassaad ja katus vajavad vahetamist, katus värvimist. Kultuur Pala vallas tegutsevad Pala kultuurimaja ja Pala kultuurimaja Ranna rahvamaja. Pala valla rahvast teenindavad raamatukogud Palal ja Lümatis. Kultuurielu on aktiivne. Tegutsevad elujõulised isetegevuskollektiivid (segakoor, naisansambel, tantsurühmad, näiteringid, käsitööring). Säilinud on kinoaparatuur ja võimalus näidata filme. Palal asub vabaõhulava, kus korraldatakse suviseid üritusi. Toimuvad ülevallalised traditsioonilised kultuuriüritused. Pala raamatukogus valitseb ruumipuudus, Lümati raamatukogu asub remonditud ruumides. Mõlemas raamatukogus on Internetiühendus. Sport Vallal on olemas kaasaegne spordihoone, kus tegutsevad mitmed spordiringid. Võimla on avatud kõigile valla elanikele. Koolivaheaegadel on võimalus võimlat üürida erinevatele spordilaagritele. Tänu headele suusaradadele toimuvad Pala vallas mitmed kohalikud ja üleriigilised võistlused. Suusabaas vajab täiendamist. Pala kooli staadionil tehakse renoveerimistöid. Jooksurada vajab tartaankatet. Kooli juures asub mänguväljak. Sotsiaal- ja tervishoid Sotsiaalne keskkond on suhteliselt turvaline. Pensioniealised moodustavad rahvastikust 26%, lapsed 22% ja tööealised 52%. Regulaarne on vanurite avahooldus, sellega tegeleb kolm hooldustöötajat. Momendil pakutakse teenust 33 isikule. Hooldusõdede koolitamine jätkub pidevalt. Peale avahoolduse toimib vallas ka naabrihooldus. Puuetega isikutele on vallavalitsuse poolt määratud 107 hooldajat. Hooldusasutustes viibib üheksa valla elanikku. Vallas on kaks sotsiaalkorterit, mis vajavad remonti ja sisustamist. Oluline probleem on töötus. Valla 634 tööealisest elanikust on töötuid 139. Probleemsete kodude laste olukorra parandamiseks on vajalik õpilaskodu loomine kooli juurde. Valla keskuses on nõuetele vastav perearstikeskus. Apteegi ruumid vajavad laiendamist. Töötab hambaarst, vajalik nõuetele vastavad tööruumid. Külad, seltsid ja seltsingud Palal on aktiviseerunud külaliikumine. Luuakse hoogsalt seltse ja seltsinguid. Pikka aega on tegutsenud Halliku Haridusselts. On loodud seltsingud «Särapi», «Raatvere Küla Seltsing», «Kodukooli Seltsing» ja «Jõevalla». Seltsitegevusest on haaramata veel Pala ümbrus. Traditsiooniks on muutumas külapäevade korraldamine. Küladesse rajatakse mänguväljakuid. Turism Pala vallas on ajendanud inimesi turismiga tegelema Pala valla Peipsi-äärne asend. Pala keskuses ja Nõva piirkonnas on aga potentsiaal kasutamata. Vallas on omapärane loodus, kaunid metsad, loodud on suusa-, jalgratta- ja matkarajad. Valla territooriumil asub mitmeid kultuurimälestisi. Atraktiivsemad neist on Kodavere kirik, Kodavere põline kalmistu, mälestuskivi 1688. a. Kodavere koolile, Rannamõisa tamm, Anna Haava kodukoht Haavakivil, Sõõru metsavalvetorn. Heakord Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ümbrus keskasulas kena ja korras. Lahendamata on endiste ja mahajäetud tootmishoonete küsimus. Mõnede tegutsevate ettevõtete territooriumid on korrastamata. On loomata korteriühistud ja seetõttu on korterelamute ümbrus korrastamata. Pala keskuses puudub tänavavalgustus. Pala mõisahoone on väga halvas seisus. Koostöö Praegusel kiire arengu ajastul on väga oluline koostöö nii naabritega kui ka terve maakonna omavalitsustega. Valla olulisemaks koostööpartneriks on Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, kuhu on ühinenud kõik maakonna omavalitsused. Liidu eesmärgiks on Jõgeva maakonna omavalitsuste ühistegevuse kaudu aidata kaasa maakonna arengule, säilitada ja arendada kultuuritraditsioone, esindada omavalitsusi ja kaitsta nende ühiseid huve. Eesti Omavalitsuse Ühendus (EOÜ) on vajalik omavalitsuste ja Vabariigi Valitsuse vaheliste läbirääkimiste korraldamiseks. Omavalitsuste koostöö tulemusena loodi Jõgevamaa Infotehnoloogia Keskus. IT Keskuse ülesanneteks on infotehnoloogia alase töö ja süsteemi korrastamine maakonnas. Eesmärgiks on seatud ka ühtse teenindusvõrgu ja andmebaaside loomine. Praegu on loomisel Jõgevamaa Arenduskeskus, mille eesmärgiks on maakonna regionaalsele ja kohalikule arengule kaasaaitamine. Ülesanneteks on ettevõtluskeskkonna parandamine, koostööprogrammides ja projektides osalemine, arenduslike teenuste pakkumine, uuringute ja arendusprojektide algatamine ja korraldamine. Kohapealse koostöö tulemusena loodi 1994. aastal Peipsi Piirkonna Arenduskoda, kuhu kuuluvad Jõgeva maakonna viis Peipsi-äärset omavalitsust. Arenduskoda on vajalik Peipsi piirkonnas suuremate tegevuste ja projektide teostamisel ning käivitamisel. Koostöös Peipsi Piirkonna Arenduskojaga ja Tabivere vallaga loodi Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus asukohaga Saare vallas Voore külas. Aktiviseerimiskeskuse eesmärgiks on tööoskuste ja tööharjumuste ning psühholoogilise tasakaalu taastamisega tuua töötuid tagasi tööjõuturule, koostöös ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja tööturuametiga aidata leida võimalusi töötute rakendamiseks. Lähinaabritega Tartu maakonnas Kallaste linna ja Alatskivi vallaga seob meid ühine ajalooline kuulumine Kodavere kihelkonda. Praegu on olnud ühiseid tegevusi nelja Tartumaa omavalitsusega Alatskivi Hoolde- ja Pikaravikeskuse baasil ühise ravi- ja hoolduskeskuse loomisel. Pala lapsi teenindab Alatskivi Kunstide kooli Pala osakond, millega koostöö on sujunud edukalt. Samuti on koostööd teinud Pala ja Alatskivi isetegevuslased. Kuna Pala ja Alatskivi vallal on aegade jooksul välja kujunenud palju ühiseid kultuurilisi ettevõtmisi, siis oleks vaja omavahelisi suhteid tihendada just eelkõige kultuuri valdkonnas. Sellel aastal käivitasime ka ühise lehe Alatskivi vallaga. Alatskivi vallaga on meil ühine ehitusjärelevalveinsener. Ühiste ametnike töölevõtmine oleks üks koostöö võimalusi. Haldusreform Käesoleval ajal puudub avaliku halduse ümberkorraldamiseks, eriti haldusterritoriaalsete muudatuste tegemiseks piisav õiguslik alus. Haldusreformi käsitlemisel valitseb mõistete segadus ning paljud probleemsed valdkonnad on seni jäänud läbi arutamata. Põhiline, millele rajanevad avaliku halduse eesmärgid, on inimeste elukvaliteet, elukeskkond, teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning demokraatia ja osalusdemokraatia. Nendest peavad juhinduma ka avaliku halduse reformid. Avaliku halduse ümberkujundamist ja haldusterritoriaalseid muudatusi saab teostada ainult elanikele ning valdadele ja linnadele ja nende volitatud esindajatele toetudes ja nende seisukohti arvestades, võimaldades ja soosides teatud aja jooksul omavalitsusüksuste vabatahtlikke liitumisi. Avaliku halduse ümberkujundamise, sealhulgas haldusterritoriaalsete ümberkorralduste aluseks ja eeldus on piisava õigusliku baasi loomine, seejärel on eriti oluline avaliku sektori funktsioonide eri tasandite vaheline selgepiiriline jaotamine ning ülesannete maksumuse ja rahastamise määratlemine. Haldusreformi esimesel etapil tuleb keskenduda eelkõige keskvõimu haldussuutlikkuse tõstmisele ning selle haldusstruktuuride ja -kulude optimeerimisele. Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 8 lõikele 1 algatab Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise, tehes maavanema kaudu vastava ettepaneku asjaomasele valla või linna volikogule. Vabariigi Valitsus lisab ettepanekule seletuskirja, milles peab olema haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise vajaduse põhjendus, ning vastava valla või linna kaart koos kavandatava piiri kirjeldusega. Korraldamata on Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses toodud elanike arvamuse väljaselgitamine, vajalikuks peetavate uuringute tegemine, haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ning eelarveliste ja muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine. Pala Vallavolikogu peab uuringute tegemist kõigis omavalitsustes eriti oluliseks, sest Peipsi-äärsed omavalitsusüksused on Eesti madalaima tulubaasiga. Omavalitsusüksuste suurenemisega peab kaasnema tulubaasi kujunemise kardinaalne muutus, muidu ei tuleks ka suurem omavalitsusüksus praeguste vahenditega toime, arvestades vajadust areneda ja investeerida. Senised üritused suurendada omavalitsuste tulubaasi olemasolevate (ja aja jooksul lisandunud) ülesannete täitmiseks on teatavasti ebaõnnestunud. Riik peaks seadusandluse kaudu kindlustama omavalitsusüksusele piisavad rahalised vahendid, millest üks pool oleks enda maksutulu ja teine pool riigi kohustus toetada omavalitsusüksust sellises ulatuses, et omavalitsusüksus oleks võimeline talle seadusega pandud ja oma võetud kohustusi täitma. See aga tähendab, et omavalitsusüksuse suurusel ei ole otsustavat tähtsust. Pala Vallavolikogu andis haldusreformi kohta arvamuse 15. mai 1998. a otsusega nr 11. Osundatud otsuse järgi tekib Pala valda puudutavate piirimuutuste puhul suur vald, millel puudub tõmbekeskus, välja on arendamata infrastruktuur (teed, elekter jms). Piirkonnas ei ole aktiivset ettevõtluse kasvu. Praegu on Pala terviklik vald. Välja pakutud variantide puhul oleks tegemist erinevate kultuuridega. Juba ajalooliselt puudub ühtekuuluvus. Sellist välja pakutud haldusüksust – Kodavere kihelkonda, ei ole olnud, olid kultuurilised sidemed. Tegemist on väga erinevate traditsioonidega kogukondadega, mille vabatahtlik liitmine ei ole võimalik. Peame haldusterritoriaalse korralduse muutmisega seotud küsimuste lahendatust ebapiisavaks. Otsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise kohta saab teha alles pärast kõigi sellega seotud küsimuste lahendamist. PALA VALLA STRATEEGILISED ARENGUSUUNAD JA EESMÄRGID Aastateks 2003–2010 koostatud strateegia hõlmab viit strateegilist suunda, milles on püstitatud põhieesmärgid ning nende saavutamist tagavad ülesanded. Iga eesmärgi puhul on määratletud soovitav tulemus ja eesmärgi saavutamise ning arengukava elluviimise tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatavad arengunäitajad. VISIOON: • Pala vald on Peipsi ääres asuv tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga, mitmekesise loodusega, turismi soosiv meeldiv elamispaik • Pala vald on konkurentsivõimelise hariduse pakkuja • Pala on aktiivse ja traditsioonidega kultuurieluga vald • Pala on heade puhke- ja sportimisvõimalustega turismipiirkond • Pala kui turvalise sotsiaalkeskkonnaga vald PALA VALD KUI TASAKAALUSTATUD, KONKURENTSIVÕIMELISE JA ELUJÕULISE MAJANDUSEGA VALD Eesmärk: parandada valla elanike heaolu, suurendada ettevõtete ja hästitasuvate töökohtade arvu Eesmärgi saavutamiseks: • mitmekesistada elanike töövõimalusi • luua uusi töökohti • suurenda püsielanikkonda (uute püsielanike juurdemeelitamine linnastunud aladelt) • vahendada täienduskoolituse võimalusi • korraldada piirkonnas ümber- ja täiendusõpet • koostada investeerimisvõimalusi tutvustav kogumik • arendada ja parandada infrastruktuuri • ettevõtjate kaasamine vallale oluliste otsuste tegemisse • koostöö arendamine ettevõtjatega valla arengu seisukohalt oluliste infrastruktuuride arendamisel-haldamisel Arengunäitajad: • tööpuudus on vähenemas • vallas tegutseb ettevõtjate ühendus • suurenevad inimeste sissetulekud • on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks • on koostatud investeerimisvõimalusi tutvustav kogumik • valla kodulehel on ettevõtlusalasel infol kindel koht Eesmärk: luua turismi ja puhkemajanduse alast ettevõtlust soosiv atraktiivne ettevõtluskeskkond Eesmärgi saavutamiseks: • rajada puhkekohti Pala valla territooriumile • arendada valla ja ettevõtjate vahelist regulaarset suhtlemist • luua ettevõtjate ühendus • tagada erinevate koostööprogrammide info jõudmine valla ettevõtjateni • vallas olevate investeeringuvõimaluste (maa-alad, hooned) realiseerimine • korraldada turismi- ja puhkemajandusalast koolitust ja täiendusõpet (kodumajutus, teenindus jne) • koostada ja levitada temaatilisi trükiseid ja infomaterjale • korraldada õppepäevi ja -seminare jt informatiivseid üritusi Arengunäitajad: • tööpuudus on vähenemas • tihenenud on koostöö ettevõtete ja valla vahel, vallas tegutseb ettevõtjate ühendus • suurenevad inimeste sissetulekud • on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks Eesmärk: Tagada kvaliteetsed ja kaasaja nõuetele vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenused Eesmärgi saavutamiseks: • koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava • ehitada Palale uus ja ökonoomne reoveepuhasti • ehitada Palale joogivee puhasti ja renoveerida veetrassid • inventeerida puur- ja salvkaevud ning luua vastav andmebaas Arengunäitajad: • vesi on puhas ja vähese rauasisaldusega • pumbajaamades ei esine rikkeid • puhastist väljuv vesi vastab normidele • lekked trassides ja vee kadu on vähenenud Eesmärk: kvaliteetne, aastaringselt läbitav ning optimaalne teedevõrk Eesmärgi saavutamiseks: • tagada teedevõrgu sihipärane arendamine ja pidev hooldus • koostada teederegister ja teehoiukava ning aktualiseerida neid regulaarselt • viia koostöös riigi maanteeameti, maavalitsuse, teedevalitsuse ja erateede omanikega teehoiukava ellu • kooskõlastada teede hoolduse ja renoveerimise alane tegevus Riigi Maanteeameti, maavalitsuse, teedevalitsuse ja erateede omanikega • tagada vallateede sõidetavus aastaringselt (sh talihoolde tõhustamine) • määratleda täpselt eraomanike ja valla kohustused ja õigused teede (eelkõige erateed) haldamisel • määratleda erateede kasutamise kord ja tingimused (näit ligipääs Peipsi äärde) • ehitada välja tänavavalgustus Palal, Nõval ja Lümatis Arengunäitajad: • on koostatud teederegister ja teehoiukava • vallateed on sõidetavad • Palal, Nõval ja Lümatis on olemas tänavavalgustus • on määratletud erateede kasutamise kord ja tingimused Eesmärk: Pala vald on heakorrastatud, loodushoidlik töö-, elu- ja puhkekoht Eesmärgi saavutamiseks • valla heakorra eeskirjade aktualiseerimine-täiendamine • heakorrakonkursside («Kaunis kodu») korraldamine • heakorra hoogtööpäevade ja talgute korraldamine (munitsipaalomandis olevate alade, metsaaluste jne heakorrastamine) • valla jäätmekava väljatöötamine • suuregabariidiliste ja ohtlike jäätmete kogumine • valla prügimajanduse korrastamine • «isetegevuslike» prügimägede likvideerimine ja rekultiveerimine • kasutuseta ehitiste ja rajatiste probleemi lahendamine (lammutamine, peremehetuks varaks tunnistamine, omanikele surve avaldamine) • vallapoolse initsiatiivi tõhustamine jäätmekäitlusalase tegevuse vajaduse teadvustamisel ja tegevuse kujundamisel ning jäätmelepingute (eramaja omanikud) sõlmimisel • üldkasutatavate prügikastide süsteemi arendamine-laiendamine Arengunäitajad: • heakorraeeskirjad on koostatud, neid aktualiseeritakse regulaarselt • tihenenud on koostöö ettevõtete ja valla vahel, vallas tegutseb ettevõtjate ühendus • suurenevad inimeste sissetulekud • on loodud soodsad tingimused ettevõtluse arenguks Eesmärk: Valla kõigis osades tagatud piisav elektrivarustus ja kaasaegsed kommunikatsiooniteenused Eesmärgi saavutamiseks • tagada kvaliteetse telefonside (fix-võrk) kättesaadavus kogu Pala valla territooriumil • rajada Assikverre ja Nõvale avalikud Internetipunktid • korraldada elanikele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja Interneti kasutamise alaseid koolitusi (vallaraamatukogude ja kooli baasil) • tagada kvaliteetne mobiilside kogu Pala valla territooriumil • kaasajastada elektrijaotusvõrk tagamaks stabiilne ja nõuetele vastav elektrivarustuse kättesaadavus kogu Pala valla territooriumil Arengunäitajad: • kvaliteetne telefoni- ja mobiilside kogu Pala valla territooriumil • valla erinevates piirkondades (Lümati, Assikvere, Nõva) on avalikud Internetipunktid • stabiilne ja nõuetele vastav elektrivarustus kogu Pala valla territooriumil PALA VALD KUI KONKURENTSIVÕIMELISE HARIDUSE PAKKUJA Eesmärk: Tagada konkurentsivõimelise ja kaasaja nõutele vastava hariduse omandamine Eesmärgi saavutamiseks • remontida ja varustada kaasaegsete õppevahenditega Pala põhikool • ehitada välja kooli pööning lisaruumide saamiseks • rakendada tööle õpilaskodu ja noortekeskus • rajada mängutuba algklassi õpilastele • heakorrastada kooli park • kaasajastada ja remontida staadion • laiendada koostööd Alatskivi Kunstide Kooliga • kooli baasil rakendada tööle täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe Arengunäitajad: • kooli lõpetanud on konkurentsivõimelised nii haridusteed jätkates kui ka tööjõuturul • on loodud võimalused noortele mitmekülgseks arenemiseks • toimib täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe PALA VALD KUI AKTIIVSE JA TRADITSIOONIDEGA KULTUURIELUGA VALD Eesmärk: Aktiivse kultuurielu jätkumine ja valla elanike huvi aktiviseerumine isetegevuse ja kultuuriürituste vastu Eesmärgi saavutamiseks: • remontida Pala kultuurimaja • kaasajastada kultuurimaja tehnilised seadmed • laiendada ja kaasajastada raamatukogude ruumid • jätkata traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist • aidata kaasa küla ühistegevusele • käivitada Anna Haavale pühendatud loomingukonkurss • remontida Ranna rahvamaja ja sisustada seal Kodavere murret ja kultuuri tutvustavad näitused Arengunäitajad: • korrastatud kultuurimajas on meeldivam isetegevust teha ja nautida • kaasajastatud seadmed tagavad parema kvaliteedi • laiendatud Pala ja Lümati raamatukogu ruumides tegutsevad kaasaegsed infopunktid ning lugejate huvitatus on suurenenud • avalikud Internetipunktid on Nõva ja Assikveres • traditsioonilised kultuuriüritused ja aktiviseerunud ühistegevus külades loovad ühtekuuluvustunde ja tagavad valla elanikkonna suurenemise • tagab ainulaadse Kodavere murde tutvustamise ja säilimise, suureneb turistide huvitatus Pala vallast Eesmärk: külaelu aktiviseerumine ja külade elujõu säilimine Eesmärgi saavutamiseks: • toetada seltside ja seltsingute teket ning tegevust • anda seltside kasutada korrastatud ruumid Ranna rahvamajas ja Nõva koolimajas • toetada küladesse mänguväljakute ja spordiplatside rajamist • laiendada avalike Internetipunktide võrku Arengunäitajad: • ühistegevuse kaudu tugevneb külade ühtekuuluvustunne • tegutsevad seltsid ja seltsingud • külaelu juhib külavanem, tema eestvedamisel aktiviseerub külaelu ja paraneb külade heakord • külades on olemas mänguväljakud ja spordiplatsid, mis aitavad sisustada noorte vaba aega • toimuvad heakorrakonkursid • Palal, Lümatis, Assikveres ja Nõval on avatud Internetipunktid PALA KUI HEADE PUHKE- JA SPORTIMISVÕIMALUSTEGA TURISMIPIIRKOND Eesmärk: kasutada ära nii looduslikke kui ka väljaarendatud ressursse ja tingimusi sporditegevuse aktiviseerimiseks Eesmärgi saavutamiseks: • uuendada ja kaasajastada spordirajatisi • täiendada suusabaasi ja spordiinventari laenutust • jätkata ja parandada vabariiklike ja traditsiooniliste kohalike spordiürituste korraldamist • aktiviseerida spordiseltside tegevust Arengunäitajad: • uuendatud ja kaasajastatud spordirajatiste kasutamine on aktiviseerunud • valla elanike tervislik seisund on paranenud • spordivõistluste kaudu tutvustatakse Pala valda Eesmärk: Turismi kui perspektiivse majandusharu aktiveerumise kasutamine ettevõtluskeskkonna parendamiseks ja lisaväärtuste loomiseks Eesmärgi saavutamiseks: • korrastada viidad ja stendid kultuurimälestiste juures • arendada erinevaid turismiliike (konverentsi-, spordi-, loodusturism) • välja ehitada majutus- ja toitlustuskohad • tõsta piirkonna atraktiivsust • eksponeerida Kodavere kirikut • tutvustada omapärast Kodavere murret • lülituda ühtsesse koordineeritud turismivõrgustikku • koostada ja välja anda valda tutvustav infovoldik • koostada valla territooriumil olevate kultuuri ja ajaloomälestiste ning vaatamisväärsuste kataloog Arengunäitajad: • informatsioon ja ülevaade turismiobjektide kohta • turismialase ettevõtluse laienemine • valla elanike heaolu kasv • piirkonna ühtsesse turismivõrgustikku lülitumine PALA KUI TURVALISE SOTSIAALSE KESKKONNAGA VALD Eesmärk: kindlustada kõikidele valla elanikele turvaline sotsiaalne elukeskkond Eesmärgi saavutamiseks • sisse seada sotsiaalkorterite süsteem • koostöös teiste omavalitsustega leida optimaalsemad võimalused vanurite hooldamiseks (hooldekodusse paigutamiseks) • toetada võimaluste piires ja vastavalt seadustele abivajajaid • aidata kaasa apteegi ja hambaarsti ruumide nõuetele vastavusse viimisele • osaleda SA Peipsiveere Hooldusravikeskus tegevuses Arengunäitajad: • probleemsed pered on võimalik varustada võimetekohase elamispinnaga • on võimalused vanurite hooldamiseks Pala Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määruse nr 14 lisa PALA VALLA ARHEOLOOGIAMÄLESTISED Assikvere küla, Väljavahe talust (Tarto ja Rätsepa pered) kuni 100 m põhja, läände ja lõuna pool, Lauri talust (Puusepa pere) 50–350 m kirde pool Asukoht I at lõpp – II at Assikvere küla, Väljavahe talust (Tarto ja Rätsepa pered) 250 m loode pool, Kiltre talust (Lea pere) 70 m põhja pool, üksiku murdunud ladvaga männi («Kalmepedajas») ümbruses Kalmistu II at Ipool Assikvere küla loodeosas, Antsu talust (Vene pere) 200 m lõuna pool, Kiltre talust (Lea pere) 650 m põhja pool, Assikvere–Perametsa teest end. majandi lauda juures 500 m lääne pool, kõrgemal mäeharjal. Ohverdamiskoht II at. I pool Haavakivi (end. Pala) küla, Pala–Assikvere teest kuni 270 m edela pool, Kulli ja Vadi perede hoonetest (Jaagu-Reinu talu) läänes, kahel pool oja kaldal (200x350 m ala). Asukoht II at. I pool Kodavere küla, kahel pool Mustvee-Kallaste maanteed Soonitsa pere elamute juures, hoonetest kuni 100 m lääne ja 200 m ida pool, peamiselt Kodavere kiriku juurde viivast teest lõuna pool (100x300 m ala). Asukoht II at. I pool Punikvere küla keskel, külateest ida poole jäävate majapidamiste aiamaadel (80x200) m ala). Asukoht II at. I pool Raatvere küla tuumikus, külateest kuni 150 m Peipsi pool, peamiselt Maeka ja Kooli talude vahel ja ümbruses (120x350 m ala). Asukoht I at. Lõpp – II at. algus Raatvere küla, Vaino talust u. 50–150 m loode, põhja ja kirde pool, Kallaste–Omedu–Mustvee maantee mõlemal küljel, põhiosas teest lääne pool, põllul. Kalmistu 11.–18. saj. Raatvere küla, Vaino talust u. 50–150 m loode, põhja ja kirde pool, Kallaste–Omedu–Mustvee maantee mõlemal küljel, põllul. Rauasulatus I at. Ranna küla, Ranna mõisahoone varemetest kuni 100 m lääne ja loode pool. Asukoht II at. I pool Ranna (end. Sooküla) küla, Kangro talust 50 m, Avi talust (Kaljundi pere) 150 m edela pool, Alatskivi–Mustvee tee lääneküljel, ohvritamme ümbruses. Kalmistu 11.–18. saj. Ranna (end. Sooküla) küla, Kangro talust 50 m, Avi talust (Kaljundi pere) 150 m edela pool, Alatskivi–Mustvee tee lääneküljel. Ohvripuu II at. Sassukvere küla, külatee ja Sassukvere oja vahel, Raiase, Raimetsa, Kaldaru, Kiiroja perede aiamaadel, osalt ka põhja pool külateed (300x100 m ala). Asukoht II at. I pool Sääritsa küla, Reinu ja Tõnu talu hoonete vahel Asukoht II at. I pool Sääritsa küla, Tõnu talust (Seljandi pere) 70–170 m ida pool, Peipsi kaldal asuval kõrgemal põllustatud seljakul, Peipsist kuni 100 m kaugusele ulatuval kaldaribal. Kalmistu 11.–13. saj. Pala Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 lisa Pala valla arhitektuurimälestised 1. Kodavere kirik 18. saj. 2. Kodavere kirikumõisa maja 19. saj. Pala Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 lisa Pala valla ajaloomälestised 1. Anna Haava kodukoht Haavakivil 2. Ühishaud Kodavere kalmistul 3. Vabadussõja mälestussammas Kodavere kalmistul Pala Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 lisa PALA VALLAS TEGUTSEVAD ETTEVÕTTED Ettevõte Tegevusvaldkond OÜ RANMAN GRUPP puitkonstruktsioonide valmistamine, toidukaupade jaemüük OÜ TERASVÕTI mootorsõidukite ja põllutöömasinate hooldus ja remont OÜ KALJUPOJAD metsatööstus OÜ KAUBAMAX puidu töötlemine OÜ POOTSMAN PT majutusteenuse osutamine, jae- ja hulgikaubandus OÜ SÄÄRITSA KORDON majutusteenuse osutamine, toitlustamine OÜ PALMET metallitöö AS VAWE KER toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus OÜ ERISISU puidu töötlemine AS PROFIT PLUS kala töötlemine OÜ MÕISAMASIN põllumajandus OÜ PALA FARMER põllumajandus OÜ L.K.R. PALA vedelkütuse jaemüük OÜ SUITSU SUURTALU põllumajandus ANU KOOLI MÄNNI PUHKEMAJA majutusteenuse osutamine MARGUS KURSI ETTEVÕTE toidu- ja tööstuskaupade jaekaubandus OÜ SULLIPOJAD metsa töötlemine OÜ A-PUIT puidu töötlemine HANSU TALU majutusteenuse osutamine, toitlustamine Pala Vallavolikogu 26. septembri 2003. a määrus nr 14 lisa Pala valla teede nimekiri Tee nimi km Assikvere poe 0,3 Assikvere–Perametsa 2,5 Kose–Piibumäe 1,6 Kose–Piibumäe 2,0 Rannamõisa–Sääritsa–Piibumäe 5,5 Paluküla 2,3 Äteniidi 2,0 Äteniidi–Sooküla 1,4 Kodavere kalmistu 0,8 Kantküla 1,5 Kantküla–Punikvere 3,4 Kokanurga 2,5 Kirtsi 1,1 Karjamõisa Vadi–Risti 0,7 Tõlla 1,3 Viljuse 6,8 Nõva rist–Luigemetsa 2,6 Mäkaste 1,8 Sadama 0,2 Kooli–Kirikali 2,06 Otterklau–Kriska 1,6 Kriska–Tuha 1,0 Punga 0,2 Rannamõisa 0,3 Sääritsa 0,5 Punikvere 1,0 Tagumaa 1,0 Sassukvere–Kodavere 2,7 Pala Vallavolikogu 23. septembri 2002. a määrus nr 14 lisa

Pala Vallavolikogu 23. septembri 2002. a määrus nr 14 lisa