Türi Linnavolikogu — Türi Toimetulekukooli arengukava kinnitamine — KO, 141, 2191

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 2 ja § 30 lõike 1 punkti 3, Türi Linnavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 19 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2003, 92, 1820) § 29 lõike 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 2001, 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 3 lõike 3 ning Türi Linnavolikogu 25. oktoobri 2001. a määruse nr 32 «Türi linna üldhariduskoolide ja lasteaedade arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.4 (KO 2001, 83, 1459) ning lähtudes asjaolust, et Türi Toimetulekukooli hoolekogu on 31. jaanuaril 2003. a Türi Toimetulekukooli arengukava heaks kiitnud ja Türi Linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon on teinud ettepaneku arengukava kinnitada (09.09.2003 protokoll nr 13), Türi Linnavalitsus annab välja määruse 1. Kinnitada Türi Toimetulekukooli arengukava vastavalt juuresolevale lisale (lisa üheksateistkümnel lehel). 2. Avalikustada käesolev määrus ajalehes Türi Rahvaleht ja elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 6. oktoobril 2003. a. Linnapea Kaia IVA Linnasekretär Lii LAANEMETS Kinnitatud Türi Linnavalitsuse 30. septembri 2003. a määrusega nr 9 TÜRI TOIMETULEKUKOOLI ARENGUKAVA 2003–2005 1. Sissejuhatus 1. Türi Toimetulekukooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Kooli arengukava lähtub Türi Toimetulekukooli põhimäärusest, Türi linna arengukavast ja Järva maakonna hariduse arengukavast. 2. Üldandmed 2.1. Ülevaade koolist Kooli pidaja on Türi linn. Kooli aadress on Vabriku pst 12, 72211 Türi. Toimetulekukool teenindab raske ja sügava vaimse puudega õpilasi. Teeninduspiirkond on kehtestatud Türi Linnavolikogu 29. novembri 2001. a määrusega nr 39. Türi Toimetulekukool asub Türi linnas 1900. aastal valminud puithoones, mis ehitati Türi Paberi- ja Puupapivabriku meistri elamuks. Hoones oli alates 1946. aastast Türi Lastesõim; 1961. aastast Türi Lastepäevakodu; 1974. aastast Türi II Lastepäevakodu. Türi Toimetulekukooli asutamisajaks loetakse aastat 1989, mil alustas tööd Türi Abikool kerge vaimupuudega lastele. Siis oli koolis neli klassi. 1991. aastal lisandusid mõõduka ja raske vaimupuudega lapsed. 1993. aastast suunati kerge vaimupuudega õpilased Päinurme internaatkooli. 1993. aastast õpivad Türi Abikoolis ainult mõõduka ja raske vaimse puudega õpilased. 1997. a 1. märtsil liideti kooliga Paide Tugikodu «Pihlakas». 27. märtsil 1997. a reorganiseeriti Türi Abikool Türi linna munitsipaalkooliks. Türi Linnavolikogu kinnitas oma 25. septembri 1997. a määrusega nr 25 kooli nimetuseks Türi Toimetulekukool. 1997. aastal sõlmisid Järvamaa omavalitsused «Heade kavatsuste lepingu», milles fikseeriti kooli ja omavalitsuste kohustused. Hoone teisel korrusel oli 2000. aastani viis korterit. 2001. aastast on kogu hoone kooli käsutuses. Teisele korrusele ehitati koolile arvutiklass, jõusaal, kunstiklass ja magamistoad. Remont ja ümberehitus rahastati projektipõhiselt. Palju on kooli aidanud Rotary Türi klubi. Nende toetusel on koolile ehitatud kanalisatsioon ja ühendatud see linna kanalisatsioonivõrku, sisustatud kaasaegne jõusaal ja muretsetud üks arvuti. Teeme koostööd Türi Päevakeskusega ja meie ruumides asub osa päevakeskuse mööblit ja vahendeid. Pärast II korruse väljaehitamist on koolis ruumi piisavalt. 2.2. Kool paikkonna haridussüsteemis Türi Toimetulekukool on ainus Järvamaal töötav kool mõõduka ja raske vaimse puudega õpilastele. Kool õpetab ja arendab õpilasi toimetuleku riikliku õppekava alusel, millele vajadusel lisatakse elemente hoolduskooli riiklikust õppekavast. Õppekava alusel on õpilased jagatud kolme kooliastmesse: I aste 1.–3. klass II aste 4.–6. klass III aste 7.–9. klass Õppetöö toimub iga õpilase jaoks koostatud individuaalse õppekava alusel, mis arvestab tema arengut. Türi Toimetulekukoolist on igaühel võimalik saada parim võimetekohane toimetulekuharidus. Koolis töötavad hea erialase väljaõppe ja suurte kogemustega õpetajad. Kool suudab vastu võtta kuni 35 mõõduka ja raske vaimse puudega õpilast. Toimetulekukooli juures töötab kooliks ettevalmistav rühm mõõduka ja raske vaimse puudega koolieelikutele. Koolil on internaat, kus praegu elab esmaspäevast reedeni 16 õpilast. Türi Toimetulekukoolis toimub õppetöö 1. klassist kuni 9. klassini. Õpilased on vanuses 7 kuni 17 aastat. 2.3. Kooli visioon Türi Toimetulekukool on mõõduka ja raske vaimse puudega laste õpetamise ja arendamisega tegelev õppeasutus ning eriõppe nõustamiskeskus, kus oma ala parimad spetsialistid teevad laiapõhjalist koostööd lastevanemate ja üldsusega. Kool on praktikabaasiks eripedagoogika ja kasvatusteaduste eriala üliõpilastele. Kool teeb sisukat koostööd Türi Päevakeskusega, et üleminek koolist päevakeskusesse oleks edukas ja koolis õpetataks oskusi, milleta noor päevakeskuses hakkama ei saa. 2.4. Kooli missioon Õpetades ja arendades valmistame mõõduka ja raske vaimse puudega õpilasi ette eluga väljaspool kooli iseseisvalt või abistajaga toime tulema. Selleks tuleb: – arvestada õppesisu valikul õpilaste vanuselisi ja individuaalseid iseärasusi; – maksimaalselt vähendada mahajäämust eakohasest arengust; – kujundada koostöösuhteid õpetajate, õpilaste ja lastevanemate vahel. 2.5. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna analüüs 2.5.1. Õpilaste arv Õppeaasta Õpilaste arv 1.–4. kl/kl kompl. Õpilaste arv 5.–9. kl/kl kompl. Kokku õpilasi Klassikomplekti täituvus (keskmine) 1999/2000 18/3 4/1 22/4 5,5 2000/2001 16/2 7/2 23/4 5,75 2001/2002 14/2 13/2 27/4 6,75 2002/2003 10/2 22/3 32/5 6,4 2.5.2. Õpilased elukoha järgi Omavalitsus Õpilaste arv Türi linn 5 Paide linn 5 Türi vald 4 Oisu vald 4 Roosna-Alliku vald 3 Koeru vald 3 Kabala vald 2 Ambla vald 1 Paide vald 1 Albu vald 1 Imavere vald 1 Kareda vald 1 Väätsa vald 1 2.5.3. Kooliks ettevalmistav rühm Õppeaasta Laste arv Omavalitsus 2001/2002 4 Paide linn 2 Türi vald 2 2002/2003 2 Paide linn 1 Türi vald 1 2.5.4. Pedagoogiline personal Koolis töötab 2002/2003. õppeaastal 10 õpetajat. Pedagoogid omandatud hariduse järgi Õppeaasta Kõrgharidus Keskeriharidus 2000/2001 4 2 2001/2002 4 3 2002/2003 6 4 Pedagoogid ametijärkude järgi Õppeaasta Vanemõpetaja Õpetaja Nooremõpetaja 2000/2001 2 4 2001/2002 2 5 2002/2003 2 6 2 Õpetajate kaader on pedagoogilise haridusega, kogemustega, püsiv ja pidevalt ennast tööalaselt täiendav. Iseloomulik on, et õpetaja, kes meie kooli tööle asub, ei soovi töökohta vahetada. 2.5.5. Muu personal 1. Direktor 1,0 2. Kasvataja 2,55 3. Logopeed 0,5 4. Raamatupidaja 0,5 5. Kasvataja abi 5,0 6. Kokk 1,0 7. Abitööline 1,0 8. Kütja 1,0 9. Koristaja 1,5 10. Majahoidja 0,5 11. Remonditööline 0,5 3. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 3.1.1. Koolisisene juhtimine 3.1.1.1. Koolisisene juhtimine 3.1.1.2. Hoolekogu 3.1.1.3. Lastevanemate osalemine kooli töös 3.1.2. Kooli töö planeerimine 3.1.2.1. Kooli arengukava, plaanid 3.1.3. Õpetamine ja õppimine 3.1.3.1. Ainealase töö planeerimine 3.1.3.2. Ainealase töö korraldus 3.1.4. Kooli töökeskkond 3.1.5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused 3.2.1. Koolisisene juhtimine 3.2.1.1. Koolisisene juhtimine Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Ta suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatust. Tunneb seadusandlust, jälgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Klassijuhataja lähtub oma töös kooli õppe-kasvatustöö ülesannetest. Et klassijuhatajal oleks ülevaade üksikute õpilaste arenemisest, peab ta analüüsima ja planeerima õpetajate, õpilaste ja lastevanemate koostööd. See tähendab klassijuhatajate professionaalsuse edasise tõstmise vajadust. Sellele aitab kaasa ka klassijuhataja parem varustamine informatsiooniga. Personal ja õpetajad lähtuvad oma töös kooli arengukavast, õppekavast ning kooli, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Tuleb teha edasist koostööd selle nimel, et kõik kooli töötajad täidaksid paremini oma ülesandeid, omaksid otsustus- ja vastutuspädevust. Info levitamine vajab paremat organiseerimist. Koolis on personalile kehtestatud kindlad reeglid, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorraeeskiri, ametijuhendid). Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi, võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla arengu. Sisehindamine aitab otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii pedagoogide kui kogu kollektiivi arengut, näidates arenguvajadusi. Sisehindamine vajab koolis edasiarendamist. 3.2.1.2. Hoolekogu Hoolekogu koosseis ja juhtimine vastavad kehtiva 22. juuni 2000. a määruse nr 19 nõuetele. Hoolekogu liikmeteks on erinevate omavalitsuste ja erinevate elukutsetega inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi toimetulekuhariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia. 2003. aastal vajab hoolekogu koostöös kooli pidajaga uuendamist. Tõhustada tuleb hoolekogu tööd kooli arendamisel. 3.2.1.3. Lastevanemate osalemine kooli töös Regulaarselt vahetatakse infot õpilase arengu kohta. Vaja on leida rohkem võimalusi selleks, et lastevanemad saaksid koos õpetajate ja logopeediga arutada oma lapse arengu üle. Tuleb kaasata suuremal määral lastevanemaid õpilase individuaalse õppekava koostamisse ja kooli edasise arengu planeerimisse. Eesmärgiks tuleb seada parema ülevaate saamine lastevanemate ootustest ja muredest. Hoida edaspidi rohkem lastevanemaid kursis kooli eesmärkide ja arendustegevusega. 3.2.2. Kooli töö planeerimine 3.2.2.1. Kooli arengukava, plaanid Kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli pedagoogiline kollektiiv ja muu personal, hoolekogu ja lastevanemad. Arengukava mõjutab kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldab kooli prioriteete ning keskendub õpetamisele, kooli töökeskkonnale. Kooli arenguplaan sisaldab kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad arengukavast, õppe-kasvatustöö probleemidest ja riikliku järelevalve tulemustest. 3.2.3. Õpetamine ja õppimine 3.2.3.1. Ainealase töö planeerimine Türi Toimetulekukooli õppekava üldosa on kooskõlas toimetuleku riikliku õppekavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Kirja on pandud ka hindamise kriteeriumid. Vajadusel kasutatakse elemente hoolduskooli õppekavast. Ära on toodud individuaalse õppekava koostamise juhised ja individuaalse õppekava realiseerimise etapid. Eesmärgiks on edaspidi kaasata lapsevanemaid veelgi rohkem individuaalsete õppekavade koostamisse. Kooli õppekava järgi on koostatud õpetajate töökavade ühtne vorm, mis arvestab veelgi enam kooli õpilaskontingendi eripäraga. Kool on varustatud põhiliste õppematerjalidega. Igal aastal muutub õpilaste arengutase ja tuleb juurde erineva diagnoosiga õpilasi, selle tõttu õppematerjale ja -vahendeid pidevalt kaasajastatakse ja täiendatakse. Juurde on vaja: – pildimaterjali (tänapäeva elukutsed, vajalikud kodumasinad), – gloobust, – helitekitavaid mänguasju, – spordivahendeid võimlemistunniks (keppe, rõngaid, kurikaid), – CD plaate, kassette. Koolis on loodud tingimused õpetajate enesetäiendamiseks. Osaletakse piirkondlikel ja üleriigilistel täienduskoolituskursustel. Kolm õpetajat omandavad riigieelarvevälistel õppekohtadel kõrgharidust. Tuleb saavutada kõikide õpetajate vastavus uutele kvalifikatsiooninõuetele. Õpilaste tegevus koolis on väga mitmekesine. Õpilased vajavad tervistavaid ja lihaseid arendavaid üritusi: – ujumine üks kord nädalas Türi ujulas; – ratsutamine üks kord nädalas kooli juures (tulekul Rotary klubi projekt Säreveres «Ratsutamine puuetega inimestele»); – keeglimäng üks kord kuus Veskisillal; – võimla ja koolistaadioni kasutamine üks kord kuus; – Eesti Eriolümpia üritustest osavõtmine: 1. matkad kevadel ja sügisel, 2. suusatamise ja kelgutamise võistlused Otepääl, 3. ujumisvõistlused Türil; – keegliturniir Tallinnas; – iga-aastane jõulupidu. Sotsiaalsete ja käitumuslike harjumuste süvendamine ja kinnistamine: – huvikooli ürituste külastamine (teatrietendused, rahvakalendri tähtpäevad), – Eesti teatrite ühiskülastused (Tallinn, Tartu, Viljandi), – muuseumide külastamine, – näituste külastamine, – kooli kunstinäitus igal kevadel, – õpilastööde näitustel osalemine (2002. aastal oli 12 tööd eksponeeritud Tallinnas vabariiklikul õpilastööde näitusel), – seltskonnatantsu tunnid tantsuõpetaja juhendamisel (üks kord nädalas). Üritused koos lastevanematega: – 1. septembri aktus, ühine kohvilaud, – jõulupidu, – kevadpidu, – ekskursioon kevadel, – ühised loengud laste arendamiseks kutsutud spetsialistidega, – ühised individuaalse õppekava arutelud. Toimetulekukooli koostöö üldsusega: – koostöö omavalitsustöötajatega (osavõtt kooli üritustest), – koostöö Türi linna sõpruslinna Åmåliga Rootsist, – koolielu jäädvustamine videofilmile ja selle tutvustamine lastevanematele ja kooli külastavatele inimestele, – osavõtt ülelinnalistest õpilasüritustest, – koostöö Inner-Wheeli klubi naistega (jõulud, piknikud, teatrid, sõbrapäev), – iga-aastane jõululõuna «Kuldkrooni» restoranis, – praktikantide juhendamine, – mõõduka ja raske vaimse puudega õpilastega töötamine (töötute grupile meie töö tutvustamine, juhendaja Laine Sinikas). 3.2.4. Kooli õppe- ja töökeskkond Kooli õppe- ja töökeskkond vastab kooli tervisekaitsenõuetele. Õppeasutuse ruumid on puhtad ning maitsekalt kujundatud. Selge kodukord ja ühtsed nõuded on taganud kooli vara heaperemeheliku hoidmise ja kasutamise. Õppeklassides ja magamisruumides on tagatud ohutu õppe- ja töökeskkond. Koolil puudub kaldtee ratastoolidega koolimajja pääsemiseks. Türi linna sõpruslinnalt Åmål abiga värvime maja üle. 3.2.5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Koolil on kaks arvutit. Lisaks saavad õpilased kasutada Türi Päevakeskusele kuuluvat nelja arvutiga arvutiklassi. Kõik arvutid on ühendatud interneti püsiühendusega. Kasutame Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt saadud abikoolidele mõeldud viis CD õppemängudega, mille abil saab arendada mälu ja tähelepanu. Kasutame ka mänge, mis õpetavad õpilasi arvutama (kümne piires). Juurde vajame erinevate õppeainete juurde kuuluvaid materjale ja eri raskusastmega mänge. Praegu puudub kooli tutvustav info kirjalike voldikute näol. Koolil pole oma kodulehekülge. Kooli elektronposti aadress on: ttkool@hot.ee 3.3. Arengu üldeesmärgid ja prioriteedid 3.3.1. Koolisisene juhtimine 3.3.1.1. koolisisene juhtimine – klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine, – personali tööjuhendid vajavad täpsustamist, – pedagoogilise personali informeerituse tõstmine, – õppenõukogus käsitletava temaatika laiapõhjalisem planeerimine, – sisehindamise regulaarseks muutmine, – praktikantide kasutamine. 3.3.1.2. Hoolekogu – hoolekogu töö viia vastavusse haridusministri 22. juuni 2000. a määrusega nr 19, – tõhustada hoolekogu tööd kooli arendamisel. 3.3.1.3. Lastevanemate osalemine kooli elus – ülevaate saamine lastevanemate ootustest, – lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega, – lastevanemate nõustamine, – suvelaagri korraldamine oma kooli õpilastele (1 või 2 nädalat). 3.3.2. Kooli töö planeerimine – arengukavast informeerituse tagamine 3.3.3. Õpetamine ja õppimine 3.3.3.1. Ainealase töö planeerimine – kooli õppekavade järgi koostatud õpetajate töökavade ühtlustamine. 3.3.3.2. Ainealase töö korraldus – kõigi õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse saavutamine, – õppepäevade korraldamine õpetajatele, – õppematerjalide ja -vahendite täiendamine, – metoodilise töö kvaliteedi tõstmine, – koostöös päevakeskusega savitööde ja õmblemise õppimine. 3.3.4. Kooli õppe ja töökeskkond – ruumide ja sisustuse tervisekaitse nõuetele vastavuse tagamine (köögi renoveerimine), – turvalise töökeskkonna loomine, – kooli juurde mängu- ja spordiväljaku rajamine, – kaldtee ehitamine kooli sissepääsuks, – koolimaja välisseinte renoveerimine ja värvimine. 3.3.5. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia – kooli tutvustava infovoldiku koostamine ja trükkimine, – erineva raskusega arvutiõppemängude muretsemine, – kodulehekülje loomine internetis. 4. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Koolisisene juhtimine

5. Arengukava täiendamine ja korrigeerimine Kooli arengukava on ajas muutuv dokument. Arengukava täitmist hinnatakse regulaarselt. Vastavalt vajadusele täiendatakse kooli arengukava üks kord aastas. Ettepanekuid võivad teha lastevanemad, kooli hoolekogu, pedagoogid.