Martna Vallavolikogu — Põhipalkade, lisatasude, toetuste ja preemiate maksmise alused — KO, 142, 2198

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punktist 36 ja § 6 lõike 3 punktist 2 ning töölepingu seadusest, Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Martna Vallavalitsuse hallatavate asutuste põhipalkade, lisatasude, toetuste ja preemiate maksmise alused vastavalt käesolevale lisale. 2. Avaldada käesolev eeskiri elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Arvo NINN Lisa 1 Kinnitatud Martna Vallavolikogu 17. septembri 2003. a määrusega nr 26 PÕHIPALKADE, LISATASUDE, TOETUSTE JA PREEMIATE MAKSMISE ALUSED 1. Palgamäärade diferentseerimine ja juurdemaksed 1.1. Vallavanemal ja hallatavate asutuste juhtidel on õigus teha vallavalitsusele enne iga-aastast struktuuri, töötajate koosseisude ja palgamäärade täpsustamist, ettepanek kasutada erijuhtudel kehtestatud palgamääradest kuni 30% kõrgemaid (diferentseeritud) palgamäärasid. Palgamäära võib diferentseerida omavalitsusele olulistel töökohtadel kvalifikatsiooni, töötingimuste erisuse, antud palgaastmele ettenähtust suurema töökoormuse (töömahu) ja muude töö eripära iseloomustavate näitajate alusel. Taotluses näidatakse põhjendustega ära töökohad koos palgaastmetega, mille suhtes soovitakse rakendada palgamäärade diferentseerimist. 1.2. Töötajale on lubatud maksta juurdemakseid. Juurdemaksed kinnitatakse palgamäärade diferentseerimisega samas korras. Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine. 1.3. Töötajatele võib soovi korral maksta avanssi. 1.4. Töötajate palgaastmed kinnitab vallavalitsus. 2. Lisatasude, toetuste ja preemiate maksmine 2.1. Töötajale on lubatud maksta lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö ja täiendavate või tööülesannete täitmise eest. 2.2. Lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest määravad vallavanem ja hallatavate asutuste juhid igakuiselt (tööajatabelites näidatakse määratud lisatasu suurus protsentides) lähtudes vallavalitsuse poolt igale töökohale kinnitatud lisatasu piirmäärast. Lisatasu määramise aluseks on töötaja teadmiste, oskuste ja töötulemuste hindamine ning panuse hindamine vallavalitsuse või hallatava asutuse töö tulemuslikkuse saavutamisel. 2.3. Täiendavateks tööülesanneteks loetakse vallavanema või hallatava asutuse juhi poolt töötajale antud, kuid ametijuhendis (tööjuhendis) fikseerimata töökohustusi ja ülesandeid. 2.4. Vallavalitsuse hallatavate asutuste kõikidele töötajatele ühesuguse põhimõtte alusel makstavaid ühekordseid lisatasusid, toetusi ja preemiaid makstakse samadel alustel hallatavate asutuste juhtidele. 2.5. Hallatavate asutuste ja struktuuriüksuste juhtidele määrab lisatasud ja preemiad vallavanem. Ühes ja samas hallatavas asutuses või struktuuriüksuses omavahel lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) olevatele isikutele määrab lisatasud, toetused ja preemiad vallavanem. 2.6. Preemiat makstakse vastavate eelarveliste vahendite olemasolul kuni ühe kuu põhipalga ulatuses, arvestades töötaja tööpanust, tööülesannete täitmist, töödistsipliini jne kalendriaasta jooksul. Maksmise aluseks on vallavanema või hallatavate asutuste juhtide käskkirjad. 2.7. Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidel on õigus maksta hallatavate asutuste töötajatele täiendavaid lisatasusid ja preemiaid koosseisuliste töötajate töötasufondi kokkuhoiu arvelt ja vallavolikogu poolt vastava hallatava asutuse eelarves täiendavateks lisatasudeks ja preemiateks ettenähtud rahaliste vahendite arvelt. 2.8. Täiendava lapsepuhkuse perioodil säilitatakse töötajale põhipalk. Töötaja põhipalga alusel arvestatud täiendava lapsepuhkuse puhkusetasu ja riigieelarve vahenditest hüvitamisele kuuluva puhkusetasu vahe kaetakse vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste palgafondidest. 2.9. Kehtiva distsiplinaarkaristuse korral preemiat või muid üldistel alustel kehtestatud ühekordseid toetusi ja kompensatsioone töötajale ei maksta. 2.10. Lisatasu maksmisel ületunnitöö, puhkepäeval või riigipühal töötamise eest lähtutakse kahepoolsest kokkuleppest tööandja ja töötaja vahel ning palgaseadusest. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel hüvitatakse töötajale ületunnitöö, puhkepäeval või riigipühal töötamine vabaaja andmisega. 3. Asendustasude maksmine 3.1. Kui töötaja asendamine on näidatud ametijuhendites, siis asendamine eraldi tasustamisele ei kuulu. 3.2.Asendustasu makstakse alljärgnevatel juhtudel: 1) asendatav puudub töölt töövõimetuslehe või hoolduslehe alusel; 2) asendatav viibib palgata puhkusel; 3) asendatav viibib teenistus- või töölähetuses või õppepuhkusel. 3.3. Abipersonali asendamiseks võib tööle võtta töövõtulepinguga asendajad väljastpoolt asutuse koosseisulisi töötajaid. Sel juhul näidatakse eelarves rahalised vahendid ajutiste lepinguliste töötajate töötasu all. 3.4. Asendajaid ei määrata juhul, kui töötajad viibivad kollektiivpuhkusel. 4. Palgatingimuste muutmine Palgamäärad vaadatakse üle enne järgneva aasta eelarve vastuvõtmist. Palgamäärasid muudetakse, kui kehtestatud palgamäärad osutuvad madalamaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgamäärast või toimub üleüldine palgatõus kogu asutuse ulatuses.