Pala Vallavolikogu — Pala valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 141, 2189

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29 ning planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 alusel ja kooskõlas ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõikega 4. 1. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva määruse eesmärk on ehitus-, planeerimis- ja teiste seaduste ning nendega kaasnevate õigusaktide rakendamine Pala valla haldusterritooriumil, valla omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse reguleerimine ning ehitusseaduse ja planeerimisseadusega kehtestatud nõuete täpsustamine ehitamise korraldamisel ning planeeringute koostamisel. 2. Käesoleva määruse sätted kehtivad Pala valla haldusterritooriumil sedavõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus teiste antud valdkonda käsitlevate EV normatiivaktidega. 2. MAA-ALADE PLANEERIMINE Üldplaneering 2.1. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. 2.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 2.3. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 2.4. Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Detailplaneering 2.5. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. 2.6. Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis. 2.7. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. 2.8. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute katastriüksuste moodustamisele ning katastriüksuse piiride muutmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse korral. 2.9. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik: 2.9.1. uute hoonete püstitamisel, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete püstitamine; 2.9.2. olemasolevate hoonete maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamisel, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhoonete laiendamine; 2.9.3. maa-ala kruntideks jaotamise korral. 2.10. Vallavolikogu võib põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamise aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust. 2.11. Keskkonda ohustada võiva tööstuse (s.h laoplatsid) või teeninduse rajamisel tuleb koos detailplaneeringuga koostada keskkonnamõjude hindamine. 2.12. Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 2.12.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2.12.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 2.12.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 2.12.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 2.12.5. muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. Üld- ja detailplaneeringu koostamine, kehtestamine ja tühistamine 2.13. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegset informeeritust ja võimalust kaitsta oma huve. 2.14. Volikogu: 2.14.1. algatab planeeringud; 2.14.2. kehtestab ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks, kui planeeringu algatamisel on teada, et algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud planeeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust; 2.14.3. võtab vastu planeeringud ja kuulutab välja üldplaneeringu; 2.14.4. kinnitab üldplaneeringu lähteandmed; 2.14.5. teeb planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu alusel planeeringus vajalikud parandused ja täiendused; 2.14.6. kehtestab planeeringud ja planeeringumuudatused; 2.14.7. tunnistab planeeringu kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda; 2.14.8. teeb maavalitsusele ettepanekuid maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks; 2.14.9. vaatab üle kehtestatud planeeringud ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogu korralisi valimisi. 2.15. Vallavalitsus: 2.15.1. korraldab planeeringute koostamist; 2.15.2. sõlmib lepingu detailplaneeringu finantseerimise õiguse andmiseks detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga; 2.15.3. tutvustab algatatud planeeringu eesmärke valla infolehes ja maakonnalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse vastuvõtmist; 2.15.4. tagab planeeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilivuse ning huvitatud isikutele kättesaadavuse; 2.15.5. teeb ajutise ehituskeelu tähtsaadetisena edastatud kirjaga ühe nädala jooksul teatavaks kinnisasja omanikule, keda ajutine ehituskeeld puudutab; 2.15.6. kaasab planeeringute koostamisse maa-ala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised huvitatud isikud; 2.15.7. määrab detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse; 2.15.8. korraldab vähemalt ühe avaliku arutelu planeeringute lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale, rannale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse mõistes; 2.15.9. teeb üldplaneeringu puhul koostööd naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maavanematega; 2.15.10. kooskõlastab üldplaneeringu enne vastuvõtmist naabrusesse jäävate kohalike omavalitsuste ja maakonna keskkonnateenistusega; 2.15.11. kooskõlastab planeeringud enne vastuvõtmist vastava riigiasutuse või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks; 2.15.12. korraldab planeeringute avaliku väljapaneku; 2.15.13. kui planeeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust; 2.15.14. teatab maakonnalehes planeeringu avaliku väljapaneku ning üldplaneeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 2.15.15. teatab planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Seisukoht teatatakse posti teel saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul tähtsaadetisena edastatud kirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga; 2.15.16. korraldab üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 2.15.17. korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui detailplaneeringu kohta on avaliku väljapaneku käigus laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 2.15.18. informeerib vallavolikogu kõigist planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus tehtud ettepanekutest ning vastuväidetest ning teeb ettepanekud planeeringusse vajalike paranduste ning täienduste sisseviimiseks; 2.15.19. esitab planeeringu järelevalve teostajale informatsiooni arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta; 2.15.20. teatab maakonnalehes planeeringu kehtestamisest ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates; 2.15.21. saadab üldplaneeringu ja detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ja kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul kehtestamise päevast arvates; 2.15.22. teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamise käigus ei arvestatud, kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendati ning kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati ajutine ehituskeeld. 3. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE, EHITAMINE Ehituslik projekteerimine 3.1. Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 3.2. Ehitusprojekti koostamise aluseks on kehtestatud detailplaneering või hajaasustuses projekteerimistingimused. 3.3. Ehitusprojekt peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.4. Üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise enda tarbeks ehitamise korral võib projekteerijaks olla ka ehitushariduseta isik vallavalitsuse poolt välja antud ühekordse projekteerimisloa alusel. 3.5. Projekteerimistingimused on avalikud ja vaadeldavad Pala valla koduleheküljel www.pala.ee, samuti vallavalitsuse protokollide kaustas vallavalitsuses. 3.6. Projekteerimistingimustega võidakse ette kirjutada ehitiste ja nende rakendamiseks vajalike rajatiste parameetrid, määrata ehituskujasid, püstitada muinsuskaitselisi, arhitektuurseid ja kujunduslikke eritingimusi. 3.7. Hoone projekteerimisel ja väikehoone püstitamisel ehituskrundile tuleb jätta hoone minimaalseks kauguseks naaberkrundi piirist pool hoone piiripoolse osa kõrgusest, kui naaberkrundi omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppega on nõustunud päästeamet. 3.8. Projekteerimistingimustega määratakse asutused, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 3.9. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 3.10. Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. 3.11. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3.12. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud ehitusnormide kohaselt tagamaks ehitise tarbeomaduste säilimise kavandatud kasutusaja jooksul. 3.13. Ehitise laiendamine, ümberehitamine ja remont peab olema teostatud ehitise arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust arvestavalt. 3.14. Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab vallavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja vallavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti. Väikeehitis ja ajutine ehitis 3.15. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone, või olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis. 3.16. Väikeehitise ehitamiseks, mille ehitusalune pindala on 20–60 m 2, ning ehitise tehnosüsteemide muutmisel on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek. 3.17. Väikeehitisele kirjaliku nõusoleku saamiseks tuleb esitada kavandatava hoone põhiplaan ja asendiplaaniline lahendus. 3.18. Väikeehitis ei vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 3.19. Detailplaneeringu kohustusega, tiheasustusega ja miljööväärtusega aladel väikeehitise (ehitusalune pindala kuni 20 m2 ja mida ei kasutata elamiseks) püstitamisest tuleb vallavalitsust kirjaliku teatisega teavitada viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 3.20. Väikeehitise püstitamisel tuleb arvestada ehitatava hoone sobivust piirnevate hoonetega ja tuleohutuskujasid. 3.21. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis. Ajutise ehitise püstitamiseks kehtivad samad nõuded kui püsiehitistele. 3.22. Ajutise ehitise ehitamise ala kooskõlastatakse vallavalitsusega. 3.23. Ajutine ehitis tuleb lammutada või muul viisil likvideerida vallavalitsuse määratud tähtpäevaks. 3.24. Kui ehitise omanik ei lammuta ajutist ehitist ehitusloas ja kasutusloas näidatud tähtajaks, võib vallavalitsus korraldada selle lammutamise ja ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise ehitise omaniku kulul. 3.25. Kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei ole kõrvaldanud ehitise avariiohtu vallavalitsuse poolt nimetatud tähtajaks, kõrvaldab selle vallavalitsus omaniku kulul. 3.26. Omavoliline ehitamine, hoonete ja rajatiste omavoliline ekspluatatsiooni võtmine ja muude ehituseeskirjade, samuti valla ehitusjärelevalveinseneri ettekirjutuste täitmata jätmine toob endaga kaasa vastutusele võtmise. Ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. Ehitusseaduse §-des 65–69 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele vallavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Ehitusluba 3.27. Ehitusluba on kinnisasja või võõral maal ehitise omamist võimaldava asjaõiguse omanikule vallavalitsuse poolt antud luba uusehitiste rajamiseks või olemasoleva ehitise ümberehitamiseks selle laiendamise, tehnoloogilise ümberseadistamise, ehituskonstruktsioonide või ruumijaotuse muutmise eesmärgil, samuti ehitise lammutamiseks. 3.28. Ehitusloa saamiseks peab kinnisasja või hoonestusõiguse omanik esitama vallavalitsusele ehitusloa taotluse, ehitusprojekti ja tasuma riigilõivu. 3.29. Teisaldatavate kioskite, paviljonide jms, mis ei ole ehitised ehitusseaduse § 2 lõike 1 mõistes, projekteerimise ja püstitamise otsustab vallavalitsus. 3.30. Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui: 3.30.1. ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; 3.30.2. ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 3.30.3. ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale; 3.30.4. ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või väikeehitise püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele; 3.30.5. ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele; 3.30.6. ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; 3.30.7. ajutise ehitise esitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis vallavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg; 3.30.8. ei ole tasutud riigilõivu; 3.30.9. oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. 3.31. Vallavalitsusel on õigus ehitusluba tühistada, kui ehitust ei ole alustatud kahe aasta jooksul arvates ehitusloa väljaandmise päevast, või kui ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid. 3.32. Ehitusprojektile tehakse vajadusel keskkonna- ja ehitusekspertiis. 3.33. Vallavalitsus ja omanik peavad säilitama kogu ehitusprojekti ja ehitisega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu aja jooksul. 3.34. Omanik kannab vastutust kogu ehitusplatsil toimuva tegevuse, samuti keskkonnanõuete täitmise eest ning peab tagama ehitusplatsil ehitiste ja ehitusmaterjalide korrashoiu ning ehitusplatsi ja lähiümbruse ohutuse ja heakorra. 3.35. Ehituskrundil asuv kõrghaljastus tuleb säilitada. Puude mahavõtmine võib toimuda ainult vallavalitsuse loal või korraldusel. 4. EHITUSJÄRELEVALVE, OMANIKUJÄRELEVALVE 4.1. Ehitusjärelevalve teostamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. Ehitusjärelevalve on: 4.1.1. ehitusprojekti kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine; 4.1.2. ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; 4.1.3. ehituslubade ja ehitise kasutuslubade väljaandmine; 4.1.4. ehitustööde kontrollimine; 4.1.5. ehitustööde teostaja vastavuse kontrollimine nõuetele; 4.1.6. ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.7. ehitisregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; 4.1.8. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 4.1.9. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 4.1.10. omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 4.2. Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud ehitusprojekti või ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub ehitusjärelevalve teostaja. Kui tuvastatakse, et ehitusprojekt või ehitis või selle osa ei vasta kehtestatud nõuetele, peab ehitise omanik hüvitama ekspertiisi kulud. 4.3. Ehitusjärelevalve teostamiseks määrab vallavalitsus igale ehitisele litsentseeritud järelevalveinseneri. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamisel võib jätta järelevalveinseneri määramata. 4.4. Järelevalveinseneril on õigus: 4.4.1. nõuda ehitusobjekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; 4.4.2. pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile ehitustööde kontrollimiseks, teatades sellest ette omanikule vähemalt 24 tundi; 4.4.3. teha ettekirjutusi ehitise omanikule või ehitusettevõtjale, kui ehitis ei ole projektikohane, ei vasta detailplaneeringule ning ehitusnormidele või on muutunud avariiohtlikuks, ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 4.4.4. teha vallavalitsusele ettepanek ehitusloa peatamiseks või tühistamiseks, kui ehitise omanik või ehitusettevõtja ei täida tema ettekirjutusi. 4.5. Ehitusprojektide, detailjooniste, tööde kirjelduste ja arvutuste õigsuse ning nende ehituseeskirjadele, -normidele ja ohutusnõuetele vastavuse eest vastutab nende koostaja, kes autorijärelevalve korras või hoonestaja järelevalve ülesandeid täites kontrollib ehituse projektikohasust, selgitab välja ja tagab ehituse käigus ilmnenud projekti vigade õigeaegse kõrvaldamise ja parandamise. 4.6. Enne ehitamise alustamist määrab ehitise omanik omanikujärelevalve tegijaks omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku. 4.7. Omanikujärelevalvet võib teha ehitise omanik, kui ehitatakse: väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist. 4.8. Omanikujärelevalvega tagatakse ehitusprojektikohane ehitamine, tehniliste dokumentide koostamine ning ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. 4.9. Omanikujärelevalvet teostatakse ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. 4.10. Omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 5. VALMINUD EHITISE ÜLEVAATUS, VASTUVÕTMINE 5.1. Ehitise ülevaatust võib korraldada ka ehitise valminud osa või ehitusjärgu kasutuselevõtuks. 5.2. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse. 5.3. Ehitise ülevaatuse korraldab valla ehitusjärelevalveinsener ehitise omanikuga kokkulepitud ajal. 5.4. Ehitise ülevaatusel osalejad määrab vallavalitsus ehitusjärelevalveinseneri ettepanekul. 5.5. Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse akt, mida säilitatakse valla arhiivis ja ehitise omaniku juures. Kasutusluba 5.6. Ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitisele annab vallavalitsus kasutusloa. Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kasutuse otstarbele. 5.7. Kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ehitusjärelevalve ettekirjutuste täitmist ja ehituse dokumentatsiooni üleandmist. 5.8. Ehitist või selle osa võib hakata kasutama pärast kasutusloa saamist. Ehitist kasutakse kasutusloas näidatud otstarbel. 5.9. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb vallavalitsuselt saada uus kasutusluba. 5.10. Kui ehitusjärelevalveinsener on tuvastanud, et ehitus ei ole projektikohane või ehitist ei kasutata kasutusloa kohaselt või ei ole täidetud ehitusnormide nõudeid, peab ehitise omanik tagama ehitusjärelevalveinseneri ettekirjutuste täitmise määratud tähtajaks. Kui ehitise omanik ettekirjutusi ei täida, võib vallavalitsus peatada või tühistada ehitus- või kasutusloa. Vallavalitsus ennistab ehitus- või kasutusloa pärast ettekirjutuste täitmist. 6. KAEVAMISLUBA 6.1. Kaevamisluba on vallavalitsuse luba kaevetööde tegemiseks maa-aluste tehnovõrkude ja kaabelliinide rajamisel või nende avariide likvideerimisel. Avariiliste kaevetööde puhul võib kaevelube väljastada ka vallavanem. 6.2. Kaevamisloa saamiseks esitab tööde teostaja vallavalitsusele vormikohase taotluse, lisades sellele asjassepuutuvate ametkondadega kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. Taotluse vormi kehtestab vallavalitsus. 6.3. Kaevamisloa taotluses näidatakse tööde asukoht ja mahud, tööde kestus ning tööde teostamise eest vastutava isiku nimi, amet, aadress ja telefon. 6.4. Vallavalitsus vaatab esitatud avalduse läbi kahe nädala jooksul, kooskõlastades tööde tähtajad, ja vajadusel esitab oma tingimused tööde läbiviimiseks. 6.5. Kaevamisloa kehtivusaja pikendamiseks peab tööde teostaja esitama uue taotluse koos tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamise mõjuva põhjendusega. 7. TÄHTAJAD Vallavalitsuse ülesanne on: 7.1. väljastada kirjalik nõusolek või keelduda selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 7.2. võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates, kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud; 7.3. väljastada ehitusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 7.4. tunnistada ehitusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 7.5. väljastada kasutusluba või keelduda selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi laekumise esitamise päevast arvates; 7.6. tunnistada kasutusluba kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 7.7. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 7.8. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 7.9. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 7.10. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul tingimuste väljastamise päevast arvates. 8. RIIGILÕIVUD 8.1. Ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamise eest tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele. 9. RAKENDUSSÄTTED 9.1. Tunnistada kehtetuks Pala Vallavolikogu 30. augusti 1996. a määrus nr 12 «Pala valla ehitusmääruse kehtestamine» (avalikustatud valla raamatukogudes 31.08.1996). 9.2. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Raivo VADI