Avanduse Vallavolikogu — Avanduse valla põhimääruse kinnitamine — KO, 142, 2195

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8, § 22 lõike 1 punkti 9 ja haldusmenetluse seaduse §-de 64 ja 68 alusel. 1. Kinnitada Avanduse valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Avanduse Vallavolikogu 12. mai 1997. a määrus nr 6 «Avanduse valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Avanduse Vallavolikogu 12. augusti 1998. a määrus nr 7 «Avanduse Vallavolikogu 12. mai 1997. a määruse nr 6 «Avanduse valla põhimääruse kinnitamine» punkti 7 lõike 1 muutmine». 4. Tunnistada kehtetuks Avanduse Vallavolikogu 17. novembri 1999. a määrus nr 20 «Avanduse Vallavolikogu reglemendi kinnitamine». 5. Tunnistada kehtetuks Avanduse Vallavolikogu 27. märtsi 2002. a määrus nr 5 «Avanduse valla esindamise korra kinnitamine». 6. Määrus jõustub 3. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Lembit LÜKK Kinnitatud Avanduse Vallavolikogu 29. septembri 2003. a määrusega nr 18 AVANDUSE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Avanduse valla põhimäärus Avanduse valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Avanduse valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Avanduse valla kohalik omavalitsus 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. § 3. Avanduse kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.6. tegevuse avalikkus; 1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Avanduse kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, Avanduse Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, lepingutest teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega ja rahvusvahelistest lepingutest. § 5. Omavalitsusorganid 1. Valla omavalitsusorganid on: 1.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Avanduse vald avalik-õigusliku isikuna 1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arvelduskontod pangas ja oma sümboolika. § 7. Avanduse valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 1. Avanduse Vallavolikogul on õigus moodustada Avanduse valla nimel teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud korras ja alusel. § 8. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega toimub valla esindamine vallavolikogu sätestatud korra kohaselt. § 9. Avanduse valla õiguste kaitse 1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 2. Avanduse Vallavolikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Avanduse valla ülesanded ja pädevus Valla ülesanne on: 1.1. korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita; 1.2. korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 2. Vald otsustab ja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi 1.1. ja 1.2. punktis sätestatud ülesannetele neid kohaliku elu küsimusi: 2.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 2.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 3. Vald täidab riiklikke kohustusi: 3.1. mis on talle pandud seadusega; 3.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Avanduse Vallavolikogu vahelisest lepingust. 4. Käesoleva paragrahvi 3. punkti alapunkti 3.1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 11. Valla sümbolid 1. Vallal on oma vapp ja lipp. 2. Valla vapp ja lipp on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisümboolika osakonna poolt. § 12. Vapi, lipu ning muu sümboolika kasutamise kord 1. Valla vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ning vallaasutuste pitsatitel. 2. Valla vapi ja lipu kujutist võivad kasutada käesoleva paragrahvi 1. punktis nimetatud üksused dokumendiplankide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselementidena. Muudel juhtudel reguleerib vapi ja lipu kujutise kasutamist vallavalitsus. 3. Neile, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab nende etalonkujutiste koopiad vallasekretär. Vapi disainitud kuju kuulub igal üksikul juhul läbivaatamisele ja kinnitamisele vallasekretäri poolt. 4. Valla lipp heisatakse alaliselt vallamaja hoone esiküljel ning selle võib heisata ka allasutuste lipumastidel. Riigilipu ja/või valla lipu võib heisata riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, avalikel üritustel ja perekondlike sündmuste puhul. 5. Valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga või mõne teise riigi lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. 6. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse Avanduse Vallavalitsuse kantseleis. § 13. Asjaajamiskeel Avanduse valla omavalitsusorganites 1. Asjaajamiskeel Avanduse omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIRID JA TERRITORIAALNE STRUKTUUR § 14. Valla piir 1. Valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 2. Valla piir looduses määratakse koos teiste omavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 3. Vald piirneb lõunast Jõgeva maakonna Torma vallaga, läänest Rakke vallaga, põhjast Väike-Maarja vallaga ja idast Laekvere vallaga. 4. Valla piiride muutmise algatab vallavolikogu. 5. Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. 6. Valda kuuluvad kehtiva haldusjaotuse alusel Simuna alevik, Avanduse küla, Määri küla, Käru küla, Kurtna küla, Nadalama küla, Võivere küla, Hirla küla, Imukvere küla, Orguse küla ja Kärsa küla. 7. Valla piiride ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. III. VALLAELANIK § 15. Vallaelaniku mõiste 1. Vallaelanik on isik, kelle püsiv elukoht on rahvastikuregistri andmetel Avanduse vallas. 2. Valla elanikeregistrisse kandmise aluseks loetakse Avanduse Vallavalitsusele esitatud kirjalikku elukohateadet. § 16. Vallaelaniku valimisõigus 1. Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 17. Vallaelaniku õigus kohaliku omavalitsuse teostamisel 1. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 1.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes Avanduse Vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 1.2. Käesoleva paragrahvi punktis 1.1 ette nähtud algatus esitatakse Avanduse Vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub Avanduse Vallavolikogu pädevusse, esitab Avanduse Vallavalitsus selle ühe kuu jooksul Avanduse Vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 1.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus Avanduse Vallavolikogus ja Avanduse Vallavalitsuses. 1.4. Igaühel on õigus taotleda Avanduse Vallavolikogult või Avanduse Vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 18. Külavanem 1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. § 19. Avanduse valla aukodanik 1. Avanduse valla aukodaniku nimetus antakse Avanduse vallas füüsilistele isikutele Avanduse vallale osutatud eriliste teenete eest. Avanduse valla aukodaniku nimetuse annab Avanduse Vallavolikogu vastavalt vallavolikogu kehtestatud Avanduse valla aukodaniku statuudile. § 20. Muude isikute õiguslik seisund 1. Muudel isikutel on Avanduse vallas viibides vallaelanikuga võrdsed õigused ja kohustused, kui valla õigusaktidega või seadustega ei ole sätestatud teisiti. IV. VALLAVOLIKOGU § 21. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on Avanduse kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2. Vallavolikogu esindab Avanduse valda: 2.1. seadusega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.2. suhetes Riigikoguga; 2.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. § 22. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 3. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 4. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava vallavolikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 23. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. 4. Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 8. Huvide konflikti tekkimise juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 9. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada eelnõusid vallaelu arendamiseks. § 24. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Avanduse vallas; 1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 1.6. nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 1.10. surmaga. 2. Käesoleva paragrahvi alapunktis 1.2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 3.1. käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7 ja 1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 3.2. käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 1.8 ja 1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3.3. käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 25. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. kui vallavolikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2.2. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. 3. Käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 4.1. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 ja punktis 3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 4.2. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 4.3. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4.4. vastava teate pärast käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 26. Vallavolikogu asendusliige 1. Käesoleva põhimääruse §-des 24 ja 25 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 2. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 24 punktis 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 4. Valla valimiskomisjon teeb §-des 24, 25 ja 261 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 24 punktis 1 või § 25 punktis 2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 5. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 24 punktis 1 või § 25 punktis 2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 24 punktis 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 7. Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 24 punktis 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 8. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 24 punktis 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 261. Vallavolikogu liikme volituste taastamine 1. Vallavolikogu liikme volituste taastamiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 4. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 27. Vallavolikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla jaoskonnakomisjoni ning valimiskomisjoni moodustamine; 1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 1.22. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.32. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.38. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 1.41. vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks eespool nimetatutele teised seadustes sätestatud vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 3. Kohaliku omavalitsuse vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 28. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees esindab valda: 1.1. suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 1.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 1.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 1.4. avalikel üritustel; 1.5. kohtus; 1.6. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2. Vallavolikogu esimees: 2.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2.2. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 2.3. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 3. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. 4. Vallavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. § 29. Vallavolikogu komisjonid 1. Vallavolikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Alalise komisjoni koosseis ja töökord kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Vallavolikogu komisjon: 1.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 1.2. töötab välja tegevuskavasid; 1.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 1.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Avanduse Vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 1.5. kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 1.6. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 1.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 2. Komisjonide esimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitatab komisjoni esimehe esildisel volikogu. 3. Komisjoni koosolek toimub vähemalt kord kvartali jooksul, kui komisjoni töökorras ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni koosolekule läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni töö kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. 5. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning vormistatakse viie tööpäeva jooksul ja protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. 6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 7. Komisjoni liikmete osalemine koosolekul võidakse hüvitada vallavolikogu poolt ettenähtud korras. 8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal komisjoni koosseisust tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 9. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 10. Komisjonidele suunatakse materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimehe ja vallavanema kaudu. 11. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja tellida ekspertiisi ning saada vallavalitsuselt või vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi, mille koosseis, volituste ulatus ja kestuse tähtaeg sätestatakse õigusaktiga. § 30. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjon kontrollib: 3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 3.2. tulude tähtaegselt sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3.3. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 3.5. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 4. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama vastava arvamuse. 5. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 6. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 31. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 30 punktis 3 nimetatud valdkondades vallavalitsuse (ametiasutus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tööd kokkulepitud ajal vallavolikogu esitatud kontrollülesannete alusel. 2. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, vajadusel kaasates oma töösse vallavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 3. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla esimees ja kõik liikmed. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 4. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 6. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuse ametnikelt tööalast teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon võib teostada kontrollimisi ka väljaspool asutuse töökorraga kehtestatud tööaega. § 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda. 3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe, vallavolikogu komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. 6. Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesolevas põhimääruse § 50 punktis 1.8 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. 7. Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 50 punktis 1.8 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 9. Umbusalduse avaldamine on vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema, vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 33. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. § 34. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed 1. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 26 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 2. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 27 punkti 1 alapunktis 1.13 ja punktis 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 35. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. 2. Vallavolikogu esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 3. Vallavolikogu valib vallavolikogu esimehe oma liikmete hulgast vallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi nimelise ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 5. Hääletamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. 6. Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 8. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud vallavolikogu esimehe valimise korrale. 9. Valimistulemused vormistatakse Avanduse valla valimiskomisjoni otsustega. § 36. Vallavolikogu kokkukutsumine 1. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel vallavolikogu vanim liige vallavolikogu kehtestatud korras. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Vallavolikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 34 punkti 1 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi punktis 4 ettenähtud nõudeid. 2. Käesoleva põhimääruse § 34 punkti 1 alusel kokkukutsutava vallavolikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 3. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu teisel kolmapäeval. 4. Kutse istungile, milles näidatakse ära vallavolikogus arutusele tulevad küsimused koos eelnõude projektide ning lisadega, saadetakse vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetele vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. 5. Istungi kokkukutsumise kohta pannakse välja teade vallavalitsuse hoones asuvale teadetetahvlile neli päeva enne vallavolikogu istungit. Teates avaldatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 6. Vallavolikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama vallavolikogu esimehele või valla kantseleisse, kust edastatakse teated vallavolikogu esimehele. § 37. Vallavolikogu istungi päevakord ja istungi ettevalmistamine 1. Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab vallavolikogu esimees või aseesimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud vallavolikogu liige. Vallavolikogu või vallavolikogu esimees võivad vallavalitsusele ja vallavolikogu komisjonidele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikel käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 3. Õigusaktide eelnõud ja muud dokumendid laekuvad valla kantseleisse, kust nad saadetakse vallavolikogu esimehele. Eelnõu esitaja vastutab selle eest, et eelnõu vastab nii sisult kui ka vormilt kehtivale seadusandlusele. Igale õigusakti eelnõule lisab eelnõu koostaja kirjaliku seletuskirja. 4. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutamisele võib kaasata vallavolikogu liikmeid, komisjonide ja vallavalitsuse liikmeid. Kõigil käesolevas lõikes nimetatutel on õigus esitada oma arvamused ja ettepanekud päevakorra eelnõu kohta vähemalt kuus päeva enne istungi toimumist. Ettepanekud päevakorra eelnõu kohta tuleb esitada kirjalikult vallavolikogu esimehele. 5. Istungi päevakorra lõpliku eelnõu, mis esitatakse kinnitamiseks vallavolikogu istungile, koostab vallavolikogu esimees või aseesimees, arvestades punktis 4 nimetatud arvamusi. 6. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu kinnitatakse vallavolikogu istungil kohal viibivate liikmete häälteenamusega. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist seda enam ei muudeta. § 38. Hääletamine volikogus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks vallavolikogu liige. 2. Hääletamine vallavolikogus on avalik. 3. Vallavolikogu liige hääletab isiklikult. 4. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse § 27 punkti 1 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18, 1.24 ja 1.26 esitatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 5. Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 6. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. 7. Pärast istungi juhataja poolt hääletuse väljakuulutamist antakse küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 8. Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja, kes teeb pärast hääletamist teatavaks tulemuse ning kuulutab vallavolikogu otsuse kinnitatuks või mittekinnitatuks. Vallavolikogu liikmel on õigus nõuda hääletamise kordamist juhul, kui selgub, et küsimuse arutamisel või hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses fikseeritud korda. 9. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 10. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 11. Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbriga pannakse välja istungite ruumis. 12. Salajase hääletamise läbiviimiseks valitakse häältelugemiskomisjon, mille arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 13. Häältelugemiskomisjoni ei või kuuluda isik, kelle kandidatuur on üles seatud valimisteks. 14. Häältelugemiskomisjoni liikmed valivad oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri ning koostavad protokolli ülesannete jaotamise kohta. 15. Häältelugemiskomisjoni esimees tutvustab vallavolikogule ametite jaotust komisjoni liikmete vahel ja teeb teatavaks hääletamise korra. Salajaseks hääletamiseks kasutatakse valimiskasti, mis asub vallavolikogu istungi läbiviimise ruumis ning pitseeritakse kohapeal. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusssedelid kandidaatide nimedega ning jagab välja vallavolikogu liikmetele allkirja vastu. 16. Hääletav vallavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. 17. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletamisprotokolli vastav märge. 18. Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu vallavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui: 18.1. vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 18.2. vastavasse lahtrisse kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. 19. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt vallavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel. 20. Häältelugemiskomisjon avab valimiskasti istungi läbiviimise ruumis. 21. Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Häältelugemiskomisjon teeb kindlaks: 21.1. hääletamissedeli saanud vallavolikogu liikmete arvu; 21.2. valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmete arvu; 21.3. kehtetute hääletamissedelite arvu; 21.4. igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. 22. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus häältelugemiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. 23. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 24. Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge vallavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 25. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 26. Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab vallavolikogu hääletamise teel. Nimetatud vallavolikogu otsustused kantakse vallavolikogu istungi protokolli. § 39. Vallavolikogu istungi läbiviimine, päevakorraküsimuste arutamise ja otsustamise kord 1. Vallavolikogu istung algab istungi juhataja poolt kvoorumi fikseerimisega ja kutsutud külaliste tutvustamisega. 2. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate küsimuste avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 3. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei sega vallavolikogu istungi läbiviimist või vallavolikogu liikmete tööd. 4. Kõik esitatud eelnõud peavad olema varustatud kuupäevaga, kooskõlastatud allkirjaga ja allkirja dešifreeringuga ning olema läbinud põhimääruses kindlaksmääratud menetluse. Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kirjalikult ettevalmistatud küsimusi. 5. Eelnõud, mida pole esitanud vallavalitsus, võib vallavolikogu esimees saata vallavalitsusele arvamuse saamiseks. 6. Vallasekretäril on õigus esitada oma arvamus volikogule eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepaneku eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks. 7. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit. Kokkuleppel ettekandja või kaasettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku eespool toodud tähtaegu pikendada. 8. Pärast päevakorraküsimuse ettekandmist järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Sõnavõtuks registreerub vallavolikogu liige käega märku andes. 9. Sõnavõtuks kohalt antakse aega kuni 5 minutit. Sõna annab istungi juhataja vastavalt sõnavõttude registreerimise järjekorrale. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks, märkusteks ja repliigiks 1 minuti jooksul soovija märguande peale (tõstetud käsi). 10. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning tühistab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. 11. Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Otsus läbirääkimiste lõpetamise kohta lahendatakse hääletamise teel. Enne läbirääkimiste lõpetamise otsustamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. 12. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 13. Vallavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. Otsus arutelu katkestamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 14. Muudatusettepanekud arutatava eelnõu kohta paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust. Eelnõu loetakse muudetuks poolthäälteenamusega. 15. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. 16. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 17. Vallavolikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või enamal lugemisel. Enam kui ühel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks alaline komisjon või üle poole vallavolikogu koosseisust. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel eelarve kinnitamise eelnõud, põhimääruse eelnõud ning valla arengukava eelnõud. 18. Eelnõu teine lugemine toimub järgmisel vallavolikogu istungil. Vahepeal on vallavolikogu liikmel, komisjonidel ja vallavalitsusel võimalik teha kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamise ja muutmise kohta eelnõu esitajale. 19. Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega, milles selgitab esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteerib muudatusettepanekuid. Ettekandjale esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Edasi järgnevad volikogu liikmete sõnavõtud. 20. Viimase lugemise muudatusettepanekute järel pannakse eelnõu tervikuna hääletamisele. § 40. Vallavolikogu istungi protokoll 1. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse, protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud, vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Ühehäälse otsuse korral pole isikute loend vajalik. 2. Juhul kui keegi vallavolikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal vallavolikogu liige istungile saabus või lahkus. 3. Istungi protokoll vormistatakse hiljemalt viiendal päeval pärast istungi toimumist ning protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 4. Protokolliga saab tutvuda pärast istungit hiljemalt viiendast päevast vallakantseleis. 5. Protokolli kohta saab esitada kirjalikke proteste seitsme päeva jooksul pärast protokolli tutvumiseks esitamist. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme päeva jooksul. 6. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks, vastavalt vallavolikogu tehtud otsusele. 7. Vallavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga vallavolikogu liige annab oma allkirja kvoorumilehele, mis lisatakse istungi protokollile. § 41. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 1. Vallavolikogu annab välja üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena otsuseid. 2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Avanduse valla haldusterritooriumil. 3. Vallavolikogu otsuste ja määruste avalikustamise enne nende jõustumist korraldab valla kantselei. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse nende väljapanekuga vallamaja ruumides asuvale stendile. Õigusaktide ärakirjad avalikustatakse Simuna raamatukogus. 4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast allakirjutamist. 5. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 6. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 7. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. 8. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 9. Vallavolikogu määrusele ja otsusele ning teistele dokumentidele kirjutab alla vallavolikogu esimees, viimase äraolekul tema asendaja. 10. Vallavolikogu õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse valla kantseleis. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse Avanduse vallas eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 11. Vallavolikogu otsuste ja määruste täitmist kontrollib vallavolikogu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 12. Järelevalvet vallavolikogu õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega teostab õiguskantsler. § 42. Istungi lõpetamine 1. Vallavolikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui vallavolikogu otsustab erandkorras istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 3. Pärast istungi lõpetamist võib istungi juhataja vallavolikogu liikmete poolthäälteenamuse nõudmisel välja kuulutada n.ö vabaarutelu e «vaba mikrofoni». Osavõtt sellest on vabatahtlik. VI. VALLAVALITSUS § 43. Vallavanem 1. Vallavanem esindab valda: 1.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 1.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 1.3. suhetes Lääne-Viru maavanema ja Lääne-Viru Maavalitsuse ametnikega; 1.4. suhetes pankadega; 1.5. kohtus; 1.6. avalikel üritustel. 2. Vallavanem võib volitada teisi ametiisikuid esindama valda nende pädevuse piires. 3. Vallavanem: 3.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3.2. annab vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3.3. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 3.4. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 3.5. teeb vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3.6. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 3.7. sõlmib valla nimel valla ülesannete täitmiseks lepinguid või volitab selleks oma käskkirjaga teisi isikuid; 3.8. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 3.9. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrolli; 3.10. täidab muid talle seaduste alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 4. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, teenistusalane lähetus jms) vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. 5. Volitused vallavanemana saab vallavanem vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Kuni selle ajani ei saa vallavanem täita käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ülesandeid, välja arvatud valitsuse koosseisulise struktuuri ja vallavalitsuse liikmete kandidaatide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks. 6. Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 7. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 8. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 9. Vallavanema surma korral valib vallavolikogu järgmisel istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 10. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 85 alusel (töölepingu lõpetamine töötaja asumisel valitavale ametikohale) või vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel (teenistusest vabastamine teisele ametikohale asumisel muus ametiasutuses). § 44. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanema võib valida konkursi korras. 2. Vallavanema valimised viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Nimelise kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega. 6. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg ja viiakse pärast vaheaega läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg, pärast istungi vaheaega esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 8. Vallavolikogu liikmete poolthäälteenamusega võib vallavanema valimise lükata vallavolikogu järgmisele istungile. 9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse liikmed, liikmete arvu ja vallavalitsuse (ametiasutuse) struktuuri kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 3. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega. 4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmed või osa neist võivad olla palgalised. Vallavalitsuse liikmetele, kes ei ole palgalised, võib vallavolikogu otsusel maksta hüvitist. 5. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse mittepalgalised liikmed ja nimetab ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed. 6. Vallavalitsuse liikmed, v.a vallavanem, võivad olla samaaegselt teenistuses valla asutuses, sealhulgas ametiasutuses. Nimetatud isikute vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkub nende teenistus- või töösuhe ametikohal, kuhu ta on nimetatud või kuhu ta on tööle võetud. § 46. Vallavalitsuse pädevus 1. Vallavalitsus esindab valda: 1.1. seaduste ning Avanduse Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 1.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 1.3. avalikel üritustel; 1.4. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2. Vallavalitsus: 2.1. valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 2.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruse või otsusega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 2.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 2.4. lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on vallavolikogu delegeerinud vallavalitsusele; 2.5. realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmisega ja ülesannete delegeerimisega õigusaktide alusel. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab vallavalitsus; 2.6. võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktide uuesti läbivaatamist; 2.7. kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid. § 47. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 1. Vallavalitsus: 1.1. saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast; 1.2. esitab lahkumispalve vallavolikogule uue koosseisu esimesel istungil. 2. Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub vallavalitsuse koosseis väiksemaks kui vallavanem või tema asetäitja ja vähemalt pool valitsuse koosseisulisest struktuurist, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. 3. Lahkuv vallavalitsus ei tohi vältimatu vajaduseta teha eelarvekulusid suurendavaid otsuseid. 4. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 48. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse teatavakstegemisest; 1.2. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse teatavakstegemisest; 1.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 1.4. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse teatavakstegemisest; 1.5. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 2. Vallavanema volituste lõppemisel vabastatakse ta teenistusest. Teenistusest vabastamine vormistatakse vallavolikogu otsusega, milles on sätestatud vallavanema kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras vallavolikogu määratud tähtajaks. 3. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega: 3.1. isikliku avalduse alusel – volikogu otsuse teatavakstegemisest; 3.2. umbusalduse avaldamise korral – volikogu otsuse teatavakstegemisest; 3.2. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.3. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päevast; 3.4. tema surma korral – surmale järgnevast päevast. 4. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel vabastatakse ta valitsuse liikme kohustest ning see vormistatakse volikogu otsusega. Volikogu otsuses sätestatakse valitsuse liikme kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras volikogu määratud tähtajaks. § 49. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 1. Vallavalitsuse määrus ja korraldus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallamaja teadetetahvlil. 2. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse Simuna raamatukogus ja saadetakse avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 6. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. 7. Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja. § 50. Vallavalitsuse istungi töökord 1. Vallavalitsuse töö kavandamine ja päevakorra koostamine: 1.1. vallavalitsuse töövorm on istung, millest võtavad osa vallavalitsuse liikmed; 1.2. vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul iga kuu esimesel ja kolmandal esmaspäeval algusega kell 14.00, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungi toimumise täpne päev ja kellaaeg tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks üldjuhul eelmisel istungil või erandkorras hiljemalt 24 tundi enne istungi algust; 1.3. kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks võib vallavalitsus korraldada erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, vallavalitsuse liikmed või vallasekretär. Vallavalitsuse istungitest võib osa võtta vallavolikogu esimees; 1.4. vallavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning vallavalitsuse õigusakti vastuvõtmist; 1.5. vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab ja esitab selle vallavanemale vallasekretär nõuetekohaselt vormistatud ja õigeaegselt esitatud eelnõude põhjal hiljemalt üks tööpäev enne istungi päeva; 1.6. vallavanema kooskõlastatud päevakorra projekt koos esitatud materjalidega edastatakse kõikidele vallavalitsuse liikmetele elektrooniliselt või paberkandjal; 1.7. konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid tuleb istungi toimumisest informeerida hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem ja tagab eelnõu esitaja; 1.8. vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. Vallavalitsuse liikmed annavad oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile ja istungile kutsutud teised isikud kantakse protokolli nimeliselt; 1.9. vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Igal vallavalitsuse liikmel on üks hääl; 1.10. vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses; 1.11. vallavalitsuse liikmetele esitatud päevakorra projekti täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil osalevate vallavalitsuse liikmete konsensuse korral. 2. Vallavalitsuse õigusaktide algatamine 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. vallavanemal; 2.1.3. vallavolikogu liikmel; 2.1.4. vallavolikogu esimehel; 2.1.5. vallavolikogu või vallavalitsuse komisjonil; 2.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavalitsuse õigusaktide eelnõud; 2.2.2. vallavolikogu õigusaktide eelnõud; 2.2.3. arutelud ja informatsioon. 3. Nõuded vallavalitsuse päevakorda esitatavatele õigusaktidele: 3.1. vallavalitsusele esitatavate õigusaktide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjali esitaja; 3.2. vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale enne istungi päevakorda esitamist tagastada koos tagastamise põhjuse äranäitamisega; 3.3. vallavalitsuse õigusakti eelnõule võib olla lisatud seletuskiri ja vajadusel muud dokumendid, mis on vajalikud antud asja otsustamiseks. 4. Õigusaktide esitamine vallavalitsuse istungile: 4.1. õigusakti vastuvõtmist eeldava küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on eelnõu esitaja kohustatud ette valmistama ja esitama vallavalitsuse õigusakti eelnõu ning eelnõuga kaasneva informatsiooni elektrooniliselt või trükitult paberil vallasekretärile; 4.2. kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, kantakse vallavalitsuse istungi protokolli sellekohane märge; 4.3. informatsioon esitatakse suuliselt; 4.4. vallavolikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole esitanud vallavalitsus, määrab vallavanem vallavalitsuse seisukohta ettevalmistava ametniku; 4.5. vallavalitsuse määruse eelnõu koos põhistavate dokumentidega antakse vallasekretärile üle hiljemalt kaks tööpäeva ning korralduse eelnõu ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi algust. 5. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamine ja allakirjutamiseks esitamine: 5.1. kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette vallasekretär istungi ajal; 5.2. vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatava eelnõu vormistab lõplikult selle esitaja või vastava ala spetsialist ning annab seejärel vormistatud eelnõu üle vallasekretärile selle edastamiseks vallavolikogule; 5.3. vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Vormistatud õigusaktile annab kõigepealt kaasallkirja vallasekretär, seejärel allkirjastab õigusakti vallavanem; 5.4. kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär kohe taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsustuse juurde, annab vallasekretär õigusaktile oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusakti üle järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile); 5.5. vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja jõustuvad käesoleva põhimääruse §-s 49 sätestatud alustel ja korras. 6. Hääletamine vallavalitsuse istungil: 6.1. hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab; 6.2. vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Otsustused fikseerib istungi juhataja. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt; 6.3. isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras. Umbusalduse hääletamine on avalik; 6.4. vallavalitsuse õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitanud isik; 6.5. kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid; 6.6. mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu; 6.7. võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel vallavalitsuse istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel; 6.8. vallavalitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavalitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tekib huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 7. Istungi protokoll: 7.1. vallavalitsuse istungite käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele; 7.2. vallavalitsuse istungi protokollimise tagab kantselei. 8. Protokolli kantakse: 8.1. istungi toimumise aeg ja koht; 8.2. osavõtjate nimed; 8.3. arutatud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud ning vastuvõetud otsused. 9. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest. § 51. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 4. Vallasekretär: 4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.5. saadab õiguskantslerile vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 4.6. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 4.7. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 4.8. hoiab valla vapipitsatit; 4.9. registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 4.10. osaleb vallavolikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist. 5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED § 52. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses, mida finantseeritakse valla eelarvest ja kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 1. Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 54. Teenistuslik järelevalve 1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 2.3. tunnistada akt kehtetuks. 3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 4. Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. 9. Teenistuslikku järelevalvet ei teostata valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle. VIII. MAJANDUS JA EELARVE § 55. Avanduse valla munitsipaalomand 1. Avanduse valla munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 2. Avanduse valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kehtestatud vallavolikogu poolt vastavalt seadusele. 3. Avanduse vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras. 4. Avanduse vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 56. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1. Avanduse vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 2. Avanduse valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab Avanduse Vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Avanduse vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Avanduse vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab Avanduse Vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab Avanduse Vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Avanduse vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Avanduse vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise Avanduse Vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi Avanduse Vallavalitsuse nimetatud isik. 5. Avanduse vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem või tema volitatud isikud. § 57. Maksud 1. Avanduse Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 58. Koormised 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 7. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustisi. 8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 59. Avanduse valla eelarve 1. Valla eelarve koosneb vastava eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 2. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 3. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 4. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 5. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 6. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamajas teadetetahvlil ja Simuna raamatukogus. § 60. Avanduse valla eelarve projekti koostamine ja esitamine 1. Valla eelarve projekti koostab Avanduse Vallavalitsus valla arengukava arvestades ja esitab selle koos käosoleva paragrahvi 2. punktis nimetatud lisadega Avanduse Vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve koostatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute eelarveklassifikaatorile. 2. Eelarveprojektile lisatakse: 2.1. eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 2.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 2.4. investeeringute kava objektide lõikes; 2.5. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 3. Enne eelarveprojekti üleandmist volikogule esitab vallavalitsus eelarveprojektis ettenähtud riigiabi kohta riigiabi andmise loa taotluse rahandusministrile vastavalt konkurentsiseadusele. 4. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. § 61. Avanduse valla eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Valla eelarve võtab vallavolikogu vastu oma määrusega pärast vähemalt kahte kohustuslikku eelarveprojekti menetlemist vallavolikogu kahel järjestikusel istungil. 2. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Vallavalitsusel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 62. Avanduse valla eelarve täitmise aruanne ja selle avalikustamine 1. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks. 2. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 2.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2.2. tulude ja kulude aruanne; 2.3. reservfondi kasutamise aruanne; 2.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 3. Eelarve täitmise aruande kinnitab Avanduse Vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallamaja teadetetahvlil. § 63. Avanduse valla eelarve täitmine 1. Valla eelarve täitmist korraldab Avanduse Vallavalitsus ja annab kvartaalselt informatsiooni vallavolikogule. 2. Eelarve assigneeringute kasutamine: 2.1. eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega; 2.2. eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel; 2.3. Avanduse Vallavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 3. Reservfondi käsutab Avanduse Vallavalitsus ettenägematute kulude katmiseks vallavolikogu kehtestatud korras. 4. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal: 4.1. volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 5. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine: 5.1. eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu; 5.2. eelarveaastal sulgemata jäänud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks nad olid määratud eelneva aasta eelarves. 6. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine: 6.1. eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 7. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused: 7.1. eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringutega, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 8. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid: 8.1. eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. § 64. Eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 2. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. 3. Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus ja sellele lisatakse: 3.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 3.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 4. Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus volikogu kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest kohe volikogu. IX. VALLA ARENGUKAVA § 65. Avanduse valla arengukava 1. Valla arengukava on vallavolikogu kinnitatud dokument, mis sisaldab Avanduse valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustus või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 3. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 66. Avanduse valla arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 1. Avanduse Vallavolikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele. 2. Vallaelanikud esitavad ettepanekuid arengukava muudatuste või täienduste tegemiseks vallavalitsuse kantseleisse. 3. Valla arengukava ja selle muutmise eelnõu koostamiseks esitavad valla ametiasutused ning volikogu komisjonid volikogu määratud komisjonile või organile oma ettepanekud, mille alusel koostab volikogu määratud komisjon või organ arengukava eelnõu või valmistab ette kehtiva arengukava muudatusettepanekud ning esitab vastava eelnõu volikogule. 4. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avalikustamise korrale. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu, volikogu määratud komisjon või organ. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes. 5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 6. Arengukava on aluseks: 6.1. vallaeelarve koostamisele; 6.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. 6.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 67. Avanduse valla suhted riigiorganitega 1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 2. Avanduse Vallavolikogu ja Avanduse Vallavalitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 68. Avanduse valla kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve 1. Maavanem teostab järelevalvet valla kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. 3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 69. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu vallavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. Põhimäärus või selles tehtud muudatused hakkavad kehtima vallavolikogu määratud päevast.