Põllumajandusminister — Põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määruse nr 24 "Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine" ja 18. detsembri 2001. a määruse nr 70 "Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded" muutmine — RTL, 108, 1703

Määrus kehtestatakse «Toiduseaduse» (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) § 23 lõike 2 ja § 26 lõike 4 ning «Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57 , 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566) § 18 lõike 6 alusel. § 1. Muudan põllumajandusministri 21. oktoobri 1999. a määrust nr 24 «Värske liha hügieeninõuete eeskirja, arvestuskohustuse täitmise tingimuste ja korra ning loomsetele saadustele ja nende käitlemisele veterinaarnõuete kehtestamine» (RTL 1999, 151, 2145; 2000, 138, 2198; 2001, 130, 1871; 2002, 138, 2028) järgmiselt: 1) täiendan pealkirja normitehnilise märkusega, tähistades selle ülemise indeksiga «1» pealkirja järel ja esitades selle määruse lõpus järgmises sõnastuses: «1 64/433 (EÜT L 121, 29.7.94, lk 2012)»; 2) täiendan punkti 1.13.20.1 lausetega järgmises sõnastuses: «Väikeettevõtteks loetakse ka käitlejale kuuluvat väiketapamaja, mille tootmismaht on kuni 1500 loomühikut aastas, kui seal tapetakse ja töödeldakse samale käitlejale kuuluvast loomapidamisüksusest pärinevaid või käitleja kokkuostetud tapaloomi, tapamaja töö korraldamise eest vastutav töötaja on läbinud toiduhügieenikoolituse kava kohase õppe tapatöötlemise ja -hügieeni alal ning tapamajas käideldud lihaga varustatakse käitleja käitlemisettevõtteid, jaemüügikohti või tapamaja asukohajärgses maakonnas asuvaid toitlustamisettevõtteid. Samuti loetakse väikeettevõtteks väiketapamaja, mille tootmismaht on kuni 2000 loomühikut aastas, kui tapamaja asub geograafiliselt raskesti ligipääsetavas kohas, kus võib esineda tapaloomade hankeraskusi. Eestis on selliseks kohaks saared;»; 3) sõnastan punkti 2.8.10 järgmiselt: « 2.8.10. ettevõttes kasutatavate tervisemärgiga etikettide, pakendite ja pakkematerjalide tellimise, registreerimise ning kuluarvestuse kord ja tervisemärgi hoidmise ning kasutamise eest vastutav isik;»; 4) sõnastan punkti 3.7.2 järgmiselt: « 3.7.2. ruumide seinad, vaheseinad ja muud vahekonstruktsioonid tugevast, tihedast, siledast, heledates toonides viimistletud materjalist, mis ei eralda osakesi, tükke ega roostet. Seinte ja põranda liitekohad peavad olema kumerad, välja arvatud ruumides, kus temperatuur on 0 °C või alla selle. Seinte ja muude konstruktsioonide viimistlusmaterjaliks ei tohi kasutada puitu. Tapamaja seinad peavad olema kaetud kergesti pestava ja desinfitseeritava materjaliga põrandapinnast arvates vähemalt kolme meetri kõrguselt, muudes käitlemisruumides vähemalt kahe meetri kõrguselt ning hoiuruumides vähemalt hoiustatava materjalivirna kõrguselt;»; 5) sõnastan 5. osa pealkirja järgmiselt: «NÕUDED TAPAMAJAS ASUVALE SOOLTE, MAGUDE JA PÕITE KÄITLEMISE ÜKSUSELE NING ETTEVÕTTELE»; 6) sõnastan punkti 5.1 järgmiselt: « 5.1. Tapamajas asuvale soolte, magude ja põite töötlemise üksusele või eraldi asuvale soolte, magude ja põite töötlemise ettevõttele (edaspidi üksus või ettevõte) kehtivad lisaks eeskirja üldnõuetele käesolevas osas esitatud nõuded.»; 7) asendan punktis 5.3 sõnad «(mitte üle 6 °C)» sõnadega «temperatuuriga mitte üle 3 °C»; 8) täiendan punkti 5.4 lausega järgmises sõnastuses: «Pakkematerjalide ja pakendite säilitamiseks peab olema kuiv, ventileeritav ruum.»; 9) sõnastan punkti 5.5 järgmiselt: « 5.5. Töödeldud, välja arvatud kuivatatud magusid, põisi ja sooli, tuleb hoida temperatuuril kuni 3 °C.»; 10) sõnastan punkti 5.9 järgmiselt: « 5.9. Puidu kasutamine on keelatud, välja arvatud pakitud toodete transpordil kasutatavad puitalused.»; 11) sõnastan punkti 5.11 järgmiselt: « 5.11. Üksuses või ettevõttes käideldavad sooled, maod ja põied peavad pärinema loomadelt, kes on tunnistatud terveteks tapaeelse ja -järgse kontrolli otsusega.»; 12) sõnastan punkti 7.4 järgmiselt: « 7.4. Kõikides jahutus-, külmutus- ja hoiuruumides peavad olema ruumi temperatuuri registreerivad ja andmeid salvestavad termomeetrid või teletermomeetrid.»; 13) sõnastan punkti 8.5 järgmiselt: « 8.5. Ruumides, kus liha, sealhulgas tapasaadusi jahutatakse, külmutatakse või hoitakse, peavad olema ruumi temperatuuri registreerivad ja andmeid salvestavad termomeetrid või teletermomeetrid.»; 14) sõnastan punkti 13.13 järgmiselt: « 13.13. Siseelundite eemaldamisel tuleb vältida rümba ja eemaldatavate siseelundite määrdumist mao- ja sooltesisu, uriini, vere, piima, sapi või muu saastega. Saastunud rümp või rümbaosa tuleb eemaldada töötlemisliinilt varurippteele ja puhastada kuivmeetodil. Saastunud siseelundid tuleb puhastada ja töödelda eraldi.»; 15) tunnistan punkti 16.11.3 kehtetuks; 16) sõnastan punkti 16.11.4 järgmiselt: « 16.11.4. alates töötlemisest kuni pakendatud ja pakitud hakkliha jahutamise või külmutamisele suunamiseni ei tohi hakkliha valmistamiseks kasutatava liha temperatuur ületada 7 °C. Seejuures ei tohi hakkliha valmistamise protsess kesta üle ühe tunni alates töötlemisest kuni pakendatud ja pakitud hakkliha jahutamisele või külmutamisele suunamiseni. Hakkliha võib käidelda üle ühe tunni tingimusel, et hakkliha temperatuur ei ületa käitlemisel 4 °C ja käitlemisaeg on kooskõlastatud järelvalveametnikuga. Hakkliha ja tükiliha käitlemisruumide temperatuur võib olla kuni 12 °C;»; 17) sõnastan 17. osa pealkirja järgmiselt: «MEHAANILISELT KONDITUSTATUD LIHA MASSI KÄITLEMISE HÜGIEENINÕUDED»; 18) sõnastan punkti 17.1 järgmiselt: « 17.1. Nõuded kehtivad mehaaniliselt konditustatud liha massi käitlemisel lihalõikusettevõtte või -üksuse juures asuvas ruumis või eraldi töötavas üksuses.»; 19) täiendan määrust punktiga 17.10 järgmises sõnastuses: « 17.10. Mehaaniliselt konditustatud liha massi on lubatud kasutada kuumtöödeldud lihatoodete valmistamiseks seda valmistanud ettevõttes või Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku kooskõlastuse saanud Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud lihatoodete käitlemise ettevõttes.»; 20) sõnastan punkti 19.12 järgmiselt: « 19.12. Kõikides jahutus-, külmutus- ja hoiuruumides peavad olema ruumi temperatuuri registreerivad ja andmeid salvestavad termomeetrid või teletermomeetrid. Eelnimetatud andmed peavad olema järelevalveametnikule kättesaadavad.»; 21) tunnistan punkti 19.15 kehtetuks; 22) tunnistan punkti 19.16 kehtetuks; 23) sõnastan punkti 20.11 järgmiselt: « 20.11. Tapamajas veterinaarkontrolli läbinud veiste, sigade ja kabjaliste maksad, mis on mõeldud müügiks Euroopa Liidu liikmesriikidesse, märgistatakse tervisemärgi kõrvetamisega vahetult maksale. Muud toiduks mõeldud tapasaadused märgistatakse tervisemärgiga, kandes selle muul viisil vahetult tapasaadusele või pakendile.»; 24) tunnistan punkti 20.14.2 kehtetuks; 25) täiendan määrust punktiga 20.17.11 järgmises sõnastuses: « 20.17.11. esitatakse tervisemärk müügipakendil käitleja nime vahetus läheduses;»; 26) sõnastan punkti 20.17.5 järgmiselt: « 20.17.5. tervisemärgi kujutisega varustatud etikett kinnitatakse pakendile selliselt, et etikett rebitakse pakendi avamisel katki. Müügipakendile võib tervisemärgi kanda ka trükitehnikas või eraldi etiketiga, mis peab pakendi avamisel saama rikutud;»; 27) sõnastan punkti 20.19 järgmiselt: « 20.19. Tapamajast, külmhoonest, lihalõikus- või lihapakkimisettevõttest väljastatava lihapartii kohta koostab käitleja kauba saatedokumendi, millel tuleb näidata: 20.19.1. ettevõtte nimi, aadress ning tunnustamise number; 20.19.2. külmutatud liha korral külmutamise kuupäev, rümpade või rümbaosade korral looma tapmise kuupäev ja termiline seisund (jahutatud või külmutatud); 20.19.3. pakitud liha kohta veopakendite arv, pakkimata liha puhul rümpade või rümbaosade arv; 20.19.4. liha iseloomustus, näidates ära liha liigi, loomaliigi, töötlemisviisi (siiritud liha, raietükid, rümbad, pool-, veerandrümbad, tükiliha jne) ja tapasaaduse nimetuse. Kauba saaja peab säilitama saatedokumente vähemalt ühe aasta ja esitama need järelevalveametnikule viimase nõudmisel.»; 28) sõnastan punkti 22.15.5 järgmiselt: « 22.15.5. haigeid või haiguskahtlaseid loomi on keelatud tappa väiketapamajas, välja arvatud tingimusel, et loomad tapetakse ja töödeldakse eraldi ajal, mis on eelnevalt kooskõlastatud Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutusega ning tapmise ja töötlemise juures viibib lihakontrolli õigust omav volitatud veterinaararst. Pärast haigete või haiguskahtlaste loomade tapmist ja töötlemist tuleb käitlemisruumid ning kasutatud seadmed puhastada, pesta ja desinfitseerida.»; 29) täiendan määrust punktiga 22.19 järgmises sõnastuses: « 22.19. Veterinaar- ja Toiduamet peab punktis 1.13.20.1 kirjeldatud tapamajade kohta arvestust tootmisvõimsuste lõikes.» § 2. Muudan põllumajandusministri 18. detsembri 2001. a määrust nr 70 «Linnu, küüliku, kütitud ja farmis peetud väikeste metsloomade värske liha hügieeninõuete eeskiri, arvestuskohustuse täitmise tingimused ja kord ning loomsete saaduste käitlemise veterinaarnõuded1» (RTL 2001, 137, 2016; 2002, 138, 2028) järgmiselt: 1) sõnastan 14. peatüki pealkirja järgmiselt: «LIHALÕIKUSE JA MEHAANILISELT KONDITUSTATUD LIHA MASSI KÄITLEMISE HÜGIEENINÕUDED»; 2) sõnastan § 52 pealkirja järgmiselt: «Mehaaniliselt konditustatud liha massi käitlemise nõuded»; 3) asendan § 52 lõikes 2 sõnad «temperatuurini 71 ± 1 °C» sõnadega «temperatuurini vähemalt 70 °C»; 4) täiendan § 52 lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Mehaaniliselt konditustatud liha massi on lubatud kasutada kuumtöödeldud lihatoodete valmistamiseks seda valmistanud ettevõttes või Veterinaar- ja Toiduameti kirjaliku kooskõlastuse saanud Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud lihatoodete käitlemise ettevõttes.»; 5) sõnastan § 63 järgmiselt: « § 63. Värske liha väljastamine ettevõttest (1) Tapamajast, lihalõikusettevõttest, lihapakkimisettevõttest või külmhoonest väljastatava lihapartii kohta koostab käitleja kauba saatedokumendi, millel tuleb näidata: 1) käitleja nimi, käitleja ettevõtte aadress ning tunnustamise number; 2) liha termiline seisund, külmutatud liha puhul liha külmutamise kuupäev; 3) tootmiskoodi number, mille järgi järelevalveametnik saab määrata liha käitlemise (tapmise, tükeldamise, konditustamise, pakendamise) kuupäeva; 4) pakitud liha kohta veopakendite arv; 5) liha iseloomustus, näidates ära liha liigi, loomaliigi ja tapasaaduse nimetuse. (2) Tapamajast väljastatava lihapartii kohta, mis on ettenähtud edasiseks käitlemiseks teises ettevõttes, väljastatakse ka asjakohane veterinaartõend. (3) Kauba saaja peab hoidma saatedokumente vähemalt ühe aasta ning esitama need järelevalveametnikule viimase nõudmisel.» § 3. Määruse § 1 punkt 19 ja § 2 punkt 4 jõustuvad 1. novembril 2003. a. Minister Tiit TAMMSAAR Kantsler Ants NOOT