Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-12-03 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 29. septembri 2003. a kohtuotsus Kalle Kulboki kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja toimingu peale — RT III, 28, 287

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-12-03 Otsuse kuupäev 29. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Uno Lõhmus ning liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Ants Kull ja Villu Kõve Kohtuasi Kalle Kulboki kaebused Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse ja toimingu peale Kaebuste esitaja Kalle Kulbok Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Kalle Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsuse nr 84 peale rahuldamata. 2. Jätta Kalle Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kalle Kulbok esitas 12. septembril 2003. a Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks seaduseelnõu «Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus» rahvahääletus rahvahääletuse seaduse (RHS) § 30 nõudeid eiravate hääletamissedelitega. Samuti palus K. Kulbok tunnistada kehtetuks hääletamistulemused kõigis jaoskondades, kus kasutati seaduse nõuetele mittevastavaid hääletamissedeleid. Kaebuse esitaja leidis, et 14. septembri 2003. a rahvahääletuse hääletamissedelitele kantud küsimuse sõnastus ei olnud kooskõlas RHS § 30 lg-s 1 sätestatuga. 15. septembril 2003. a esitas K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse Tartu linna valimiskomisjoni esindaja toimingu peale. K. Kulbok vaidlustas valimiskomisjoni esimehe Jüri Mölderi poolt K. Kulbokile antud selgituse, mille kohaselt on hääletamissedelid trükkinud Vabariigi Valimiskomisjon ning kaebus seadusevastaste hääletamissedelite kasutamise peale tuleks seetõttu esitada Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale otse Vabariigi Valimiskomisjonile. K. Kulboki 15. septembri 2003. a kaebus oli tingimuslik. Kaebus oli esitatud «juhuks, kui rahvahääletuse seadusele antakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt tõlgendus, et minu varasem kaebus oleks tulnud esitada jaoskonna- või maakonnakomisjoni toimingu peale». Kaebusele oli lisatud märkus: «Kui Vabariigi Valimiskomisjon nõustub Jüri Mölderi poolt antud selgitusega, ei ole käesoleva kaebuse menetlemine tarvilik.» 15. septembri 2003. a kaebuses palus K. Kulbok «tunnistada õigusevastaseks mulle linnakomisjoni poolt antud selgitus ja ennistada varem esitatud kaebuses kaebuse esitamise tähtaeg õigel adressaadil Vabariigi Valimiskomisjoni tõlgenduses». 2. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 16. septembri 2003. a otsusega K. Kulboki kaebused läbi vaatamata. 12. septembri 2003. a kaebuse osas leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et kaebusega vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni enda otsust või toimingut. Rahvahääletuse seaduse § 59 lg 1 kohaselt võib aga Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kaebuse maakonna valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale, samuti kaebuse jaoskonnakomisjoni toimingu peale, mille peale esitatud kaebuse maakonna valimiskomisjon on rahuldamata jätnud. Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatakse RHS § 60 kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (PSJKS) ettenähtud korras Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon ei vaata läbi kaebusi iseenda otsuste või toimingute peale. K. Kulboki 15. septembri 2003. a kaebuse jättis Vabariigi Valimiskomisjon läbi vaatamata «vastavalt kaebaja soovile». 3. 19. septembril 2003. a esitas K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaks kaebust, mis jõudsid koos valimiskomisjoni selgitusega Riigikohtusse 24. septembril 2003. a. Lähtudes PSJKS §-st 52, liitis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 29. septembri 2003. a määrusega K. Kulboki kaebused ühte menetlusse. Menetlusosaliste põhjendused 4. Esimeses 19. septembri 2003. a kaebuses vaidlustab K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsuse, millega jäeti K. Kulboki kaebused läbi vaatamata. Kaebuse esitaja leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon jättis asja lahendamata ega põhjendanud, miks ta sooritas seadusevastase toimingu. Sellega jättis Vabariigi Valimiskomisjon K. Kulboki õiguseta esitada Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohtadele vastuväiteid. Kaebuses palutakse tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus õigusvastaseks ning «konstateerida, et Vabariigi Valimiskomisjon ei loe tähelepanelikult seadust». Samuti palutakse võtta menetlusse K. Kulboki kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, hoolimata sellest, et seda ei ole Vabariigi Valimiskomisjon lahendanud RHS § 60 ja PSJKS § 38 kohaselt. 5. Teises 19. septembri 2003. a kaebuses vaidlustab K. Kulbok Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu ebaseadusliku küsimuse kandmisel hääletamissedelile. Kaebuse esitaja palub tunnistada õigusvastaseks Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu ning tunnistada kehtetuks hääletamistulemuse kõigis jaoskondades. Samuti palub kaebuse esitaja tunnistada Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsuse ning 16. aprillil 2003. a allkirjastatud Euroopa Liiduga ühinemise lepingu põhiseadusevastaseks. Kaebuse esitaja märgib, et põhiseaduse § 106 lg 2 kohaselt sätestab rahvahääletuse korra rahvahääletuse seadus. Rahvahääletuse seaduse § 30 lg 1 kohaselt kantakse seaduseelnõu vastuvõtmise küsimuses peetaval rahvahääletusel hääletamissedelile eelnõu pealkiri või Riigikogu otsusel eelnõu tekst, küsimus «Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise poolt?» ning lahtrid vastusevariantidega «jah» ja «ei». Ka Vabariigi Valimiskomisjoni 21. mai 2003. a määruse nr 31 «Hääletamissedeli vormi kehtestamine rahvahääletuseks» kohaselt kantakse hääletamissedelile seaduseelnõu üle toimuva rahvahääletuse korral tekst «Kas Teie olete seaduseelnõu seadusena vastuvõtmise poolt?». K. Kulbok leiab, et hääletamissedelile Riigikogu 18. detsembri 2003. a otsuse alusel kantud küsimuse sõnastus «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?» erines oluliselt RHS § 30 lg-ga 1 kehtestatud sõnastusest. Kuna seadus ei anna võimalust muuta hääletamissedelile kantud küsimuse sõnastust Riigikogu otsusega, pidanuks Vabariigi Valimiskomisjon oma toimingute tegemisel lähtuma rahvahääletuse seadusest. Kaebuses märgitakse: «14. septembril ja eelnenud nädalal rahvahääletuse nime all läbiviidud üritus rikkus hääletamissedelite osas rahvahääletuse seadust ja hääletus ei olnud seetõttu põhiseadusega kooskõlas.» Rikuti ka kaebuse esitaja kui hääleõigusliku kodaniku subjektiivset õigust saleda kõrgeima riigivõimu teostamisel põhiseadusega kooskõlas oleval hääletusel. Samuti leiab K. Kulbok, et seaduse nõudeid eirav mitmeosaline küsimus ei võimaldanud hääletajal mõista, millisele põhiseaduse muudatusele temalt nõusolekut küsitakse. Kaebaja arvates on segase ja seaduse nõudeid eirava küsimuse tulemusena rikutud tema põhiseaduse mõttest tulenevat õigust saada üheselt teada, kas kodanikud, kes tegid märke lahtrisse «jah», soovisid põhiseaduse muutmist ning aktsepteerisid Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse võõrandamist. K. Kulbok leiab ka, et tal «lasub [...] Ühenduse Eurodesintegraator juhatuse ainuliikmena õigus ja kohustus kaitsta ühenduse eesmärkidest tulenevaid juriidilisi õigusi». Kaebuse esitaja leiab, et tema Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse lahendamisel on asjassepuutuvad õigusaktid ka Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsus «Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses» ning 16. aprillil 2003. a allkirjastatud Euroopa Liiduga ühinemise leping ehk liitumisleping («Leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga») ning need tuleb tunnistada põhiseadusevastaseks. 6. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab seoses Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsuse peale esitatud kaebusega, et K. Kulboki kaebus Tartu linna valimiskomisjoni esimehe toimingu peale oli tingimuslik. See, mis tingimustel kaebuse esitaja soovis kaebuse menetlemist, oli väljendatud vastuoluliselt. Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse menetlemata, kuid võttis 16. septembri 2003. a otsuses nr 84 seisukoha kaebuses tõstatatud küsimuse kohta. 7. K. Kulboki teise kaebuse, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingut ebaseadusliku küsimuse kandmisel hääletamissedelile, palub Vabariigi Valimiskomisjon jätta läbi vaatamata. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et RHS § 6 lg 1 kohaselt otsustab rahvahääletuse korraldamise Riigikogu kodukorra seaduses sätestatud korras. Sellest otsusest tekib valimiskomisjonide kohustus korraldada rahvahääletus. Riigikogu võttis 18. detsembril 2002. a vastu otsuse «Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses», mille punktis 2 on sätestatud hääletamissedelile kantav informatsioon. Vabariigi Valimiskomisjon lähtus hääletamissedeli vormi määramisel Riigikogu otsusest. Seega on K. Kulbok sisuliselt vaidlustanud Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsuse vastavust rahvahääletuse seadusele, mitte Vabariigi Valimiskomisjoni otsust või toimingut. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht I. 8. Rahvahääletuse seaduse § 59 lg 1 kohaselt võib kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kahel juhul. Esiteks siis, kui isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi. Teiseks võib Vabariigi Valimiskomisjonile kaevata jaoskonnakomisjoni toimingu peale, kui maakonna valimiskomisjon jättis jaoskonnakomisjoni toimingu peale esitatud kaebuse rahuldamata. Rahvahääletuse seaduse § 60 reguleerib valimiskaebuse esitamist Riigikohtule. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt võib isik, kes leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga, maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada kaebuse Riigikohtule. Rahvahääletuse seaduse § 60 lg 2 sätestab, et kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Samasugune regulatsioon sisaldub ka PSJKS § 38 lg-s 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule. Kirjeldatud regulatsiooni eesmärgiks on kujundada valimiskomisjonide süsteemis astmeline vaidemenetlus. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega, mis tagab vaidluste võimalikult kiire lahendamise. Jaoskonnakomisjoni toimingut saab vaidlustada maakonnakomisjonis, kaebuse rahuldamata jätmise korral Vabariigi Valimiskomisjonis. Maakonnakomisjoni otsust või toimingut saab vaidlustada Vabariigi Valimiskomisjonis. Rahvahääletuse seaduse § 60 lg 2 ja PSJKS § 38 lg 1, mille kohaselt saab kaebuse Riigikohtule esitada pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis, tuleb tõlgendada nii, et Riigikohtule ei saa esitada kaebust jaoskonnakomisjoni toimingu või maakonnakomisjoni otsuse või toimingu peale, ilma et oleks läbitud kohtueelne vaidemenetlus. Viidatud sätete eesmärgiks ei ole välistada kohtukaebevõimalust juhul, kui Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming on isiku õigusi rikkunud. Sellele, et Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming, mis rikub isiku õigusi, on Riigikohtus vaidlustatav, viitab otsesõnu RHS § 60 lg 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses ei ole tema enda otsuste või toimingute peale esitatud kaebuste läbivaatamine. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuseid ja toiminguid on võimalik vaidlustada Riigikohtus. Seega puudub alus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni 16. septembri 2003. a otsus nr 84 õigusvastaseks. Kolleegium leiab, et K. Kulbokil on RHS § 60 lg-st 1 ja PSJKS § 37 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kaebus Riigikohtule. II. 9. Rahvahääletuse seadus (§ 60) ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (6. ptk) annavad erakonnale, valimisliidule või isikule õiguse esitada Riigikohtule taotlus tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks, kui otsus või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. K. Kulboki arvates rikub tema õigusi Vabariigi Valimiskomisjoni toiming, mis seisnes selles, et Vabariigi Valimiskomisjon korraldas rahvahääletuse RHS § 30 nõudeid eiravate hääletamissedelitega. 10. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et rahvahääletusele pandud ja hääletamissedelile kantud küsimuse sõnastust ei otsustanud Vabariigi Valimiskomisjon. Rahvahääletuse seaduse § 17 lg 4 p 4 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses hääletamissedeli vormi kinnitamine. Hääletamissedeli vormi kinnitamine ei hõlma rahvahääletusel esitatava küsimuse teksti üle otsustamist. 14. septembril 2003. a toimunud rahvahääletusel esitatud küsimuse sõnastuse otsustas Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsusega. Kolleegiumi arvates vaidlustab kaebuse esitaja sisuliselt Riigikogu otsust. Riigikogu otsuse vaidlustamine, kui see rikub isiku õigusi, on PSJKS § 16 kohaselt võimalik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 sätestab, et Riigikogu otsuse peale võib Riigikohtule esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Riigikogu otsus «Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses» jõustus 18. detsembril 2002. a. See otsus avaldati esimest korda Riigi Teatajas 27. detsembril 2002. a (RT I 2002, 107, 637) ja teist korda 5. septembril 2003. a (RT I 2003, 60, lk 2439). Seega on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud enam kui kaheksa kuu eest. K. Kulbok põhjendab kaebuses, miks ta ei vaidlustanud Riigikogu 18. detsembri 2002. a otsust selle jõustumisele järgneva 10 päeva jooksul, sellega, et ta eeldas, et Riigikogu ise kõrvaldab enne 14. septembrit 2003. a vastuolu. K. Kulbok märgib IX Riigikogu liikme Tiit Toomsalu Riigikogu istungil peetud kõnele ja parandusettepanekute tegemise soovile viidates, et Riigikogu oli otsuse eelnõu arutades teadlik otsuse eelnõu ja rahvahääletuse seaduse vahelisest vastuolust. Kaebuses lisatakse: «Mis aga puudutab eelnõu teksti, siis tekstis nimetatud liitumislepingu puudumine ei võimaldanud määratleda selle teksti põhiseadusevastasuse ulatust ja seetõttu ei olnud võimalik ka selle vaidlustamine eelmise aasta jõulurahu ajal.» 11. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei nõustu K. Kulboki seisukohtadega. Lootus, et jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks kaalukaks põhjuseks. Kuna kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, jätab Riigikohus selle kaebuse läbi vaatamata. 12. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 2 kohaselt lahendab Riigikohus taotlusi kontrollida välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellise taotluse võib PSJKS § 6 lg 1 p 4 järgi Riigikohtule esitada õiguskantsler. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg-st 1 tulenevalt võib esimese või teise astme kohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, kui ta leiab, et asjassepuutuv välisleping on põhiseadusevastane. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt ei saa teised subjektid taotleda välislepingu põhiseaduslikkuse kontrolli otse Riigikohtult. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata ka K. Kulboki taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping põhiseadusega vastuolus olevaks. Uno LÕHMUS Tõnu ANTON Eerik KERGANDBERG Ants KULL Villu KÕVE