Paistu Vallavolikogu — Paistu Vallavolikogu töökord — KO, 139, 2165

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 ja Paistu valla põhimääruse (KO 2003, 23, 607) alusel Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paistu Vallavolikogu töökord (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määrus nr 15 «Paistu Vallavolikogu töökord». 3. Käesolev määrus avalikustatakse: 3.1. elektroonilises Riigi Teatajas; 3.2. valla raamatukogudes. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Siim SILLAMAA Kinnitatud Paistu Vallavolikogu 18. septembri 2003. a määrusega nr 31 PAISTU VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 1. Üldsätted 1.1. Paistu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Paistu valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu tööorganid on volikogu alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. 1.3. Volikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallakantselei (edaspidi kantselei ). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. 1.5. Töökorras muudatuste või täienduste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja Paistu Vallavalitsusele. § 2. Volikogu esimees ja aseesimees 2.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine toimub Paistu valla põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras. 2.2.Volikogu esimees: 2.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2.2.2. esindab või volitab teisi esindama volikogu seadusega ja valla põhimäärusega sätestatud pädevusele; 2.2.3. omab õigust nõuda kõigilt valla ametiasutustelt ja valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 2.2.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.2.5. korraldab ja kontrollib koos revisjonikomisjoniga volikogu õigusaktide täitmist; 2.2.6. koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra eelnõu; 2.2.7. valmistab ette volikogu komisjonide, vallavalitsuse ning vallaametnikega volikogu eelnõud; 2.2.8. vajadusel osaleb valitsuse istungitel; 2.2.9. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 2.2.10. täidab muid seaduse alusel ja Paistu valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 2.2.11. Volikogu esimees töötab valla kantseleis igal esmaspäeval kella 10.00–12.00. Kui volikogu esimees ei saa nimetatud ajal valla kantseleis viibida, asendab teda aseesimees või keegi teine volikogu esimehe nimetatud volikogu liige. 2.2.12. Volikogu esimehe ametikoht on palgaline. 2.3. Volikogu aseesimees: 2.3.1. täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid. § 3. Volikogu liige 3.1. Volikogu liikmel on õigus: 3.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 3.1.2. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 3.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 3.1.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 3.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 3.1.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 3.1.9. tasuta informeerida vallaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtu ajast ja kohast. 3.1.10. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt 1/3 kohalviibijatest. 3.1.11. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 3.1.12. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 3.1.13. Käesoleva paragrahvi punktis 3.1.12 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 4. Volikogu fraktsioon 4.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 4.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu poolt vastava otsuse tegemisest. 4.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 4.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 4.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 4.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 4.7. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. 4.8. Fraktsioonil on õigus: 4.8.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 4.8.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 4.8.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4.8.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 4.8.5. võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4.8.6. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.8.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta. § 5. Volikogu komisjon 5.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas, mille kinnitab volikogu. 5.2. Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Paistu valla põhimääruse paragrahvis 45. Revisjonikomisjoni moodustamise kord on sätestatud Paistu valla põhimääruse paragrahvis 46. 5.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestus ja vajadusel töökord. 5.4. Volikogu alatine komisjon: 5.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 5.4.2. töötab välja tegevuskavad; 5.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 5.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5.4.5. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 5.4.6. lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid; 5.4.7. esitab vallavolikogule kinnitamiseks komisjoni põhikirja kolme kuu jooksul komisjoni koosseisu kinnitamise päevast arvates. 5.4.8. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 5.5. Komisjoni esimees: 5.5.1. esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu; 5.5.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorraprojekti; 5.5.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 5.5.4. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5.5.6. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 5.5.7. juhatab komisjoni koosolekut. 5.6. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. 5.7. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. 5.8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. § 6. Volikogu õigusaktide algatamine ja menetlemine volikogus 6.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 6.1.1. volikogu liikmel; 6.1.2. volikogu komisjonil; 6.1.3. volikogu fraktsioonil; 6.1.4. vallavalitsusel; 6.1.5. vallavanemal; 6.1.6. vallaelanikel. 6.2. Volikogu võib teha vallavalitsusele, komisjonile või töögrupile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 6.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusakti ja haldusdokumendi vorminõuetele. 6.4. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud vallakantseleisse hiljemalt viisteist kalendripäeva enne istungi algust. Nõuetekohaselt vormistamata projektid tagastatakse tähtajaliseks täienduste tegemiseks esitajale. 6.5. Vallakantseleis registreeritud projekti suunab volikogu esimees vastava komisjoni esimehele või vallavalitsusele, kes esitab oma kirjaliku seisukoha. 6.6. Muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse enne istungit kirjalikult. 6.7. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. § 7. Volikogu istungi kokkukutsumine 7.1. Volikogu töövorm on istung. Vallavolikogu korralised istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus (v.a juulikuu), igal kalendrikuu kolmandal neljapäeval. 7.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 7.3. Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt neljandik volikogu koosseisust, Paistu Vallavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku nelja tööpäeva jooksul arvates nõude registreerimisest valla kantseleis. 7.4. Päevakorraprojekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 7.5. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta saadetakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kirjalikult volikogu liikmetele. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 8. Volikogu istungi läbiviimine 8.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 8.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg. 8.3. Volikogu istungi avab ja juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 8.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 8.5. Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorraprojekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 8.6. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 8.7. Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 10 minutit; 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni 3 minutit; 4) sõnavõtuks kuni 5 minutit; 5) märkusteks, õiendusteks, repliigiks, kommentaariks kuni 1 minut; 6) arupärimise esitamiseks kuni 5 minutit; 7) arupärimisele vastamiseks kuni 10 minutit; 8) küsimustele vastamiseks kuni 10 minutit. 8.8. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 8.9. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projekti päevakorrapunktist arusaamiseks. 8.10. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 8.11. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktidele, seisukohad jm parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 8.12. Volikogu istungil peab korda istungi juhataja. 8.13. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8.14. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 8.15. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha alljärgnevalt: 8.15.1. Paistu Vallavolikogu istungid salvestab diktofonile volikogu istungi protokollija, materjalid hoitakse valla kantseleis. 8.15.2. Igal volikogu liikmel on õigus võrrelda protokollitud materjale ja tutvuda lindistustega pärast istungi lõppemist. 8.15.3. Videosalvestuseks annab loa volikogu. 8.15.4. Fotosalvestused on lubatud. 8.15.5. Fonosalvestused säilitatakse valla kantseleis kolm aastat. § 9. Hääletamise kord 9.1. Enne küsimuste hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimalusi parandamiseks, ettepanekute tegemiseks, hääletamise korra ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 9.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis korraldab istungi juhataja selgitust. 9.3. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 9.4. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) laenude ja varaliste kohustuste võtmine; 5) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 6) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste vaidluste lahendamine; 8) volikogu esimehe, aseesimehe valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsusele või vallavalitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 9.5. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et volikogu liikmetest (olenemata sellest, kas nad on kohal või ei ole) rohkem kui pooled hääletavad poolt. 9.6. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. 9.7. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutud hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 9.8. Hääletamine volikogus on avalik. 9.9. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 9.10. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 9.11. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja seda toetab 1/3 kohalviibijatest. 9.12. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 9.13. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 9.14. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemuse. § 10. Arupärimine 10.1. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. 10.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 10.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata kümne tööpäeva jooksul arvates selle saamisest volikogu esimehele, kes edastab selle arupärimise esitajale. 10.4. Kui arupärimisele on ette nähtud suuline vastamine, esitatakse vallavolikogu esimehele kahe nädala jooksul vastuse saamisest taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorda. § 11. Umbusalduse avaldamine 11.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. 11.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 11.3. Umbusalduse avaldamise täpsem kord on sätestatud Paistu valla põhimääruse paragrahvis 44. § 12. Istungi protokoll 12.1. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. 12.2. Vallavolikogu istungi protokoll peab olema vormistatud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 12.3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate arv, arutusele tulevad küsimused, nende kohta vastu võetud otsused ja eriarvamused. 12.4. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 12.5. Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad igaühele vallakantseleis.