Türi Linnavolikogu — Türi linna arengukava aastateks 2004-2006 vastuvõtmine — KO, 133, 2138

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 7 ja § 37 lõike 1, Türi Linnavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 19 kinnitatud Türi linna põhimääruse (KO 2003, 92, 1820) § 11 lõike 1 punkti 7 ja § 73 lõiked 2, 6 ja 9, Türi Linnavolikogu 27. märtsi 2003. a otsuse nr 21 «Türi linna arengukava aastateks 2004–2010 koostamise kord» punkti 1.3 alapunkti 7 ning arvestades asjaolusid, et Türi linna arengukava aastateks 2004–2006 oli käesoleva aasta juuli- ning augustikuus avalikul väljapanekul Türi Raamatukogus, Türi Linnavalitsuse haldusosakonnas ja Türi linna koduleheküljel ning 11. septembril 2003. a toimus arengukava avalik arutelu, Türi Linnavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Türi linna arengukava 2004–2006 vastavalt juuresolevale lisale (lisa üheksateistkümnel lehel). 2. Avalikustada käesolev määrus ajalehes Türi Rahvaleht ning elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Eino SEPP Türi Linnavolikogu 25. septembri 2003. a määruse nr 23 lisa TÜRI LINNA ARENGUKAVA 2004–2006 1. SISSEJUHATUS Türi linna arengukava 2004–2006 on dokument, mis kirjeldab ja analüüsib Türi linna majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonna seisundit aastal 2003 ning sätestab Türi linna arenguvisiooni aastal 2010 koos selle saavutamise strateegiliste eesmärkide ja ülesannetega. Arengukava määrab linna arendamise tegevuskava aastatel 2004–2006 ja selle rahastamise plaani. Türi linna arengukava 2004–2006 tugineb linna varasematele arengukavadele, on linna arengut tagavaks dokumendiks ning peab silmas Lõuna-Järvamaa omavalitsuste võimalikku ühinemist. Arengukava koostamisel on arvestatud Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga, tegevuskava koostamisel linna osalemisega Euroopa Liidu, riiklikes ja maakondlikes ühisprojektides. 2. TÜRI LINNA MAJANDUSLIKU JA SOTSIAALSE OLUKORRA NING KESKKONNA SEISUNDI KIRJELDUS JA ANALÜÜS AASTAL 2003 2.1. Türi linna majandusliku olukorra kirjeldus ja analüüs ASEND JA TERRITOORIUMI JAOTUS Türi linn on kujunemas Lõuna-Järvamaa tõmbekeskuseks, omades juba praegu keskuse rolli Türi valla jaoks, mis ümbritseb rõngasvallana Türi linna. Keskuseks on Türi linn ka lähinaabritele – Oisu vallale ning osaliselt Kabala ja Väätsa vallale. Tõmbekeskuseks kujunemise üks põhjus on hea liiklusgeograafiline asend. Türi kesklinnas ristuvad kaks Eesti suurt maanteed – Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ning Tallinn–Rapla–Türi maantee. Samuti läbib linna Tallinn–Lelle–Viljandi raudtee. Linna koondub teid viiest suunast. Türi linna haldusterritoriaalne piir on mõõdistatud 1968. ja korrigeeritud 1972. aastal. Piirimuudatus on toimunud 2000. aastal Tehnika tänava piirkonnas. Türi linna 979-hektarilisest pindalast on kõlvikuliselt krunte, teid ja tänavaid ning hoonestusalasid ca 410 hektarit; parke, haljasalasid, puhkealasid ja kalmistuid ca 50 hektarit; veekogusid (tehisjärv, jõgi jm) ca 20 hektarit; metsaalasid (metsad, parkmetsad) ca 280 hektarit; looduslikku rohumaad ja võsa ca 130 hektarit; haritavat maad ca 80 hektarit. Linna haldusterritooriumil paikneva maa täpsem kõlvikuline jaotus selgub maareformi lõppedes, kui kogu maa on maakatastris katastriüksustena registreeritud. Linna geograafiline asend mängib jätkuvalt olulist rolli linna elu elavdamises. Keskne asend Eestis, lähedus maakonnakeskusele, suhteliselt head ja mitmekesised transpordivõimalused on aluseks linna arendamisele. Probleemiks on linna piiri kulgemine Lokutal, kus mõne ettevõtte varad paiknevad haldusterritoriaalselt nii valla kui linna territooriumil, mis raskendab ettevõtete asjaajamist. Samuti Tehnika 4 elamu, mis logistiliselt on osa linnast, kuid territoriaalselt asub Türi valla maal. OMANDI- JA MAAREFORM Omandi- ja maareform linnas on lõppjärgus. Avaldusi vara (sealhulgas maa) tagastamiseks või kompenseerimiseks oli Türi linnas esitatud 315. 1. aprilli 2003. a seisuga on neist lõplikult lahendatud 300, osaliselt lahendatud 9, lahendamata 6 avaldust. Tagastamata on 1 ehitis (Eesti apostliku õigeusu kiriku hoone), tagastamisele ja kompenseerimisele kuulub veel ca 50 hektarit maad. Türi linnas on ca 1500 hoonet või rajatist, mille omanikel oli või on õigus taotleda maa ostueesõigusega erastamist. Umbes 95% hoonete omanikest (ca 1700 avaldust, sh kaasomanike avaldused) on taotlenud maa ostueesõigusega erastamist. 2003. aastaks on ostueesõigusega erastatud (sh korteriomandid) 1126 katastriüksust – kokku 207 hektarit. Lahendamata on 30 avaldust. Maa ostueesõigusega erastamise avaldust ei ole esitanud 50 hoone ja rajatise omanikku. Maa enampakkumisega erastamiseks on seisuga 28. veebruar 2003. a moodustatud 11 katastriüksust, pindalaga 2 hektarit. Maareformi käigus on riigi omandisse jäetud ja katastriüksusena registreeritud 33 maaüksust. Türi linna haldusterritooriumil asuv maa, mida ei tagastata, ei erastata ega taotleta munitsipaalomandisse on samuti riigi omandis, kuid ei ole registreeritud eraldi katastriüksustena ning seni ei ole riik nimetatud maa osas registreerimiseks taotlust esitanud. Korteriomandite seadmiseks on katastriüksused moodustatud 97 elamule, katastriüksus on moodustamata 4 majavalduse juurde, korteriomandid on seatud 75 elamule. 10. aprilli 2003. a seisuga on munitsipaalomandisse antud 25 maaüksust, kokku ca 25 hektarit. Hetkel on paljude linnale oluliste objektide (lauluväljak, järv, rand, tänavad, veemajandusobjektid, kalmistud, mõned pargid ning mõned munitsipaalomandis olevad hooned) maa veel munitsipaalomandisse taotlemata. Kokku oleks Türi linna arenguks vajalik munitsipaalomandisse taotleda veel vähemalt 60 hektarit maad. Samuti on vaja määratleda linna arenguks ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks vajalik maa, otsustada selle taotlemine munitsipaalomandisse (parkmetsad, raadiomasti ala, elamumajanduse arendamiseks vajalik maa jne). Maakatastri andmetel on 28. veebruari 2003. a seisuga Türi linnas registreeritud 1508 maaüksust, maareformi on läbinud 537,5 hektarit, s.o 55% Türi linna pindalast. Reformi läbimata maa pindala Türi linnas on suhteliselt suur, sest linna halduspiirides on palju jätkuvalt riigi omandis olevat metsamaad, võsastunud ala ja looduslikku rohumaad, mida ei soovi omandada linn ega teised juriidilised või füüsilised isikud. Ka niisugused maaüksused, millel paikneva hoone või rajatise omanikul oleks õigus maad ostueesõigusega erastada, kuid ta ei ole esitanud vastavat avaldust ega ole taotlenud ka hoonestusõigust riigi omandis olevale maale, kuuluvad reformi läbimata maa hulka ning täna kehtivatest õigusaktidest lähtuvalt on nende edaspidine staatus ebamäärane. Erastamiskohustusega linnale üle antud varad on enamuses erastatud. Erastamisnimekirjas on 2003. aastal ainult 1 objekt – Türi kultuurimaja pargis olev veetorn. LINNA PLANEERIMINE JA EHITUSKORRALDUS Türi linn on aedlinn, mille hoonestus koosneb valdavalt eramutest ja korruselamutest. 70.–80. aastatel on linna ehitatud arvukalt korruselamuid, kusjuures osa neist paikneb eramurajoonide keskel. Linna ca 6800 elanikust elab eramutes umbes 2880 inimest, kokku on eramuid 1150. Umbes 3900 inimest elab kortermajades, kokku on linnas 101 korruselamut. Viimase 12 aasta jooksul ei ole linnas ehitatud ühtegi korruselamut. Suur osa korruselamutest on amortiseerunud ning vajab tehnilise seisukorra parandamiseks ja edaspidiseks ekspluateerimiseks suhteliselt suuri investeeringuid. Ka eramuid on viimase 12 aasta jooksul väga vähe juurde ehitatud. Suvilate piirkonnana on välja ehitatud Lokuta, Saunametsa ja Telliskivi endised aianduskooperatiivid. Perspektiivne aiamajade-suvilate piirkond on Kõrgessaare. Kuigi ehitustegevus linnas on viimase kümnendi jooksul olnud suhteliselt aeglane, on viimasel kolmel aastal planeerimisalane tegevus hoogustunud ja vaatamata asjaolule, et suurem osa elanikest elab korterelamutes, on elamuehituse suund eramute ja väikeelamute ehitamisele. Praegu on linna ehitustegevuse aluseks Türi linna üldplaneering, mis kehtib 1. jaanuarist 2000. a. Alates 1999. aastast on Türi linnas algatatud 37 detailplaneeringut, käesolevaks hetkeks on kehtestatud 19 detailplaneeringut. Kõik planeeringud on koostanud vastavat litsentsi omavad firmad. 2003. aasta suvel kehtestati Türi kesklinna detailplaneering, mis on linna arengu seisukohalt olulise tähtsusega. LINNA INFRASTRUKTUURID Teed Türi linna hooldada on 43 kilomeetrit teid ja tänavaid, millest 30 kilomeetrit on asfalt- või tolmuvaba kattega ja 13 kilomeetrit kruuskattega. Kõnniteid on linnas 14 kilomeetrit. Türi kesklinnas ristuvad järgmised riigiteed: Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee ja Tallinn–Rapla–Türi maantee, moodustades linna kolm põhitänavat – Tallinna tänava, Paide tänava ja Viljandi tänava. Valgustatud tänavaid on linnas 35 kilomeetrit. Linna teede ja tänavate seisukord on väga erinev. Positiivne on, et enamik elamupiirkondade teid on tolmuvaba kattega. Probleemiks on linna äärealad, kus esineb ka kruuskattega tänavaid. Mitterahuldavas seisukorras on linna kõnniteed (seda eriti kesklinnas) ja osa linna tänavaid. Vee- ja kanalisatsioonitrassid, puhastusseadmed Türi linna veevarustus baseerub põhjaveel. 63% linna elanikest ja 65 ettevõtet tarbib vett tsentraalsest veevarustusest. Ülejäänud tarbijaid, sh 37% elanikest, saavad vee eramute juures asuvatest väikese võimsusega puur- ja šahtkaevudest. Linna puurkaevude keskmine sügavus on 150–200 meetrit ning need vastavad nõuetele. Individuaalelamute puurkaevud toituvad siluri veehorisondist, mis on küll veerikas, kuid ülemises osas piirkonniti reostunud. Kaevude vesi vastab enamuses joogivee nõuetele, kõrvalekaldeid esineb vees boori sisalduse osas. Seoses kohatise põhjavee reostusega tuleb enam kui kahekümnele inimesele joogivesi vedada. Praegu toimub 17 väikelinna veeprojekti raames osaliselt amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja uute ehitus (ligikaudu 20 kilomeetrit). Tänu eelnimetatud programmile tagatakse tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniteenuse võimalus umbes 85 protsendile linna elanikkonnast. Vajalik on joogiveetrasside läbipesu ja mõnede reoveepumplate rekonstrueerimine. Tuleb jätkata amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimist. Linnas on probleemiks sademevee ärajuhtimine. Türi linna, Särevere ja Türi-Alliku asula heitvesi puhastatakse Türi linna biotiikides (pindala 2,2 hektarit). Biotiigid asuvad linna lõunapiiril Pärnu jõe ääres Türi valla territooriumil. Biotiikidele on renoveerimise käigus lisatud fosfori ärastus. Et oluliselt parandada Pärnu jõkke juhitava reovee kvaliteeti, on kiiremas korras vaja rajada tänapäevane reoveepuhasti koos purgimissõlme ja kompostimisväljakuga ning rekonstrueerida biotiigid. Uue puhasti ehitamine on planeeritud Pärnu jõe vesikonna ISPA Tehnilise Abi projekti raames. Elekter ja tänavavalgustus Türi linna elektriliinide valdaja ja elektrienergia müüja on Rapla-Järva Elektrivõrk. Linna varustatakse 110/35/10 kV peaalajaamast. Linnasisene elektrienergia kantakse edasi 10 kV ja 0,4 kV liinidel. Linna tarbimisvõimsus on ca 5 MW (1990. aastal 4,5 MW). Ca 1/3 linna madalpinge võrkudest on rekonstrueeritud AMKA kaablitega ning nende rekonstrueerimine jätkub. Tänu jaotusvõrkude rekonstrueerimisele on paljud linna elamud saanud uued elektrisisestused. Tänaseks on linna elektrivarustuses tekkinud rida probleeme. Kaare tänava ja raudtee vaheline ala on kuulutatud linnas perspektiivseks tööstuspiirkonnaks, kuid seal napib elektrienergia võimsust. Linna madalpingeliine ohustavad tänavaäärsed puud ning puuduvad perspektiivsed tarbimisvõimsused olemasolevatele, rekonstrueeritavatele ja uutele objektidele. Linna tänavavalgustussüsteemis on praegu ca 1000 valguspunkti. Tänavavalgustuse sisse- ja väljalülitamine toimub programmkella abil ühest punktist. Arvestussüsteem on ühe- ja kahetariifne. Automaatsed linnast sõltumatud valgussüsteemid on ainult üksikutel ettevõtetel ja asutustel. Ca 1/3 tänavavalgustusest on rekonstrueeritud. Paide ja Tallinna tänaval on osa 400 W valgustid asendatud 150 W valgustitega ja kõrvaltänavatel on vanad 250 W valgustid osaliselt asendatud 80 W valgustitega, mis võimaldab oluliselt vähendada elektritarbimist. Soojamajandus Käesoleval ajal varustatakse Türi linna soojatarbijaid kahest katlamajast, mis on koos kaugküttevõrgu torustikuga 100% Türi linnale kuuluva äriühingu OÜ Türi Linnavara omanduses ning antud rendile soojatootmisettevõttele OÜ Terme. Tehnika tänava katlamajas töötab 1993. a Taani riigilt välisabi korras saadud hakkepuidukatel GVB number 11 (Taani firma Volund) võimsusega 4 MW ning küttemasuudikatel DKVR-4 (ehitusaasta 1969) võimsusega 6 MW. Vabriku puiestee katlamajas töötab 1998. aastal rekonstrueeritud DKVR-10 tüüpi hakkepuidu küttele üleviidud katel (Rootsi firma Saxlund) võimsusega 4,5 MW ning küttemasuudil töötav DKVR-10 tüüpi katel (ehitusaasta 1982) võimsusega 6 MW. Mõlemas katlamajas kasutatakse põhikütusena hakkepuitu ning vastavalt vajadusele ka küttemasuuti. Kaugküttevõrgu torustiku üldine seisukord on rahuldav. Rekonstrueerimiseelseid uuringuid vajavad kaugküttevõrgu torustiku osad, mille vanus on 30 ja enam aastat, ning osad, mis ei vasta ekspluateerimise tehnilistele tingimustele. Tarbijatele on kehtestatud ühtne soojusenergia hind, mis sisaldab 1997. aastal soojamajanduse rekonstrueerimiseks võetud välislaenu tagasimakset. Välislaenu tagasimakse lõpptähtaeg on 31. märts 2007. a. Vaja on koostada linna energeetika arengukava piirkondliku energeetika arengukava osana. Olulises mahus tuleb teostada soojatrasside rekonstrueerimis- ja isolatsioonitöid ning rekonstrueerida kaugküttetrasse, mille ekspluateerimine on seotud suurte soojakadudega. Telefonside ja kaabellevivõrk Käesoleval ajal pakub telefonside teenust Türi linnas AS Elion (endine AS Eesti Telefon). Jätkub telefonivõrkude laiendamine, uute digitaalnumbrite paigaldamine. Pidevalt toimub liinide rekonstrueerimine. Türil on võimalik tarbida kõigi Eesti mobiilsidevõrkude teenuseid. Kuna telefonsidesüsteem on vabariigis ühtne, siis selle areng toimub vastavalt vabariiklikele plaanidele. Türi linnas on olemas kaabellevivõrk, mida haldab OÜ Telo. Abonente on ligi 2000, hetkel pakutakse 26 programmi. Transpordikorraldus Tänu asjaolule, et Türi linn paikneb Kesk-Eestis ning linnas ristuvad olulise tähtsusega riigimaanteed, on transpordivõimalused linnas head. Riigi põhiliste keskustega on hea bussiühendus. Maakonnakeskuse Paidega, kust on täiendavad võimalused liikumiseks teistesse riigi keskustesse, on bussiühendus 25–40 korda ööpäevas. 2003. aasta suvel avati Türil kohalik linnasisene bussiliin. Kohaliku bussiliini loomise peaeesmärgiks oli tagada eakatele inimestele linna piires liikumine. 2003. aastal teenindab see bussiliin kõiki bussikasutajaid tasuta. Lisaks bussidele teenindavad elanikke taksod. Türi linna läbib Tallinn–Viljandi raudtee, mis kuulub 1996. aastal loodud riiklikule äriüksusele Edelaraudtee AS. 1997. aasta veebruarist asub Türi linnas Edelaraudtee AS administratiivne, tehniline ja kommertskeskus. Reisirongid väljuvad Tallinna suunas viis korda, Viljandi suunas neli korda ööpäevas. Türi raudteejaama baasil on kujunenud ühtne tänapäevane reisikeskus, mis teenindab nii rongi- kui ka bussireisijaid. ETTEVÕTLUS LINNAS 2003. aasta alguse seisuga on Türi linna ligi 6800 elanikust tööealisi umbes 60%. Järva Maksuameti andmetel oli Türi linnas 2002. aastal 3192 maksumaksjat. Järvamaa Tööhõiveameti andmetel oli Türil 2002. aastal registreeritud töötuid kõige rohkem jaanuaris (301 töötut – 7,3% tööealistest) ja kõige vähem detsembris (169 töötut – 4,1% tööealistest). Äriregistri Interneti teabesüsteemi päringu andmetel oli 2003. aasta mais Türi linna aadressiga registreeritud 210 ettevõtet, millest 82 on mittetulunduslikud ühingud või ühistud. 2003. aasta aprillis-mais korraldas linnavalitsus Türi linna ettevõtjatele küsitluse. 192 väljastatud ankeedist saadi tagasi 141. Küsitluse järgi tegutseb Türi linnas 25 aktsiaseltsi (nende seas 14 on Türile tulnud väljastpoolt), 62 osaühingut (14 väljastpoolt), 46 füüsilisest isikust ettevõtjat (5 väljastpoolt), üks täisühing ja üks tulundusühistu (väljastpoolt). Suurimad tööandjad on Edelaraudtee AS, Taure AS, AS Prelvex, AS Turgel Grupp, OÜ Metre, AS Türi Puit, Järva Tarbijate Ühistu, AS Dessert, OÜ Karutex ja NP Õmblus OÜ. Kõige rohkem tegutseb linnas osaühinguid, kelle levinumateks tegevusaladeks on jaekaubandus, järgnevad puidu- ja metsatöötlemine. Suur osatähtsus on ka füüsilisest isikust ettevõtjatel. Nende põhiliseks tegevusalaks on teenindus (näiteks juuksuriteenused), palju tegeldakse kasutatud riiete ja esemete müügiga. Enamik linna aktsiaseltsidest on teistes linnades asuvate aktsiaseltside harud, mis tegelevad peamiselt jaekaubandusega. Kokkuvõttena selgus, et vastanud ettevõtjatest tegelevad erinevate teenuste pakkumisega 35%, jae- ja hulgimüügiga 34% ning töötleva tööstusega 19%. Väiksem osakaal on ettevõtetel, mis tegelevad ehituse (7%) ning tervishoiu valdkonnas (5%). Linna ettevõtted on tööandjateks peamiselt Türi linna elanikele. Küsitlustest selgus, et teistest piirkondadest on pärit ligi 30 % töötajatest (enamasti Türi vallast). TURISM Türi linna soodne asukoht, rohelus, kaunid aiad ja turvalisus on heaks eelduseks turismi arendamisele, mis peaks oluliselt elavdama linna elu. Linna vaatamisväärsusteks on kirik, ainulaadne ringhäälingumuuseum, endise raadiosaatejaama asukoht ja Türi linna muuseum. Turismiobjektiks on kujunenud linna kaunid koduaiad. Viimastel aastatel on linna või linna lähedale tekkinud uued majutusvõimalused (Allika matkamaja, Veski-Silla hotell), tegutsevaid toitlustusettevõtteid on 7. Turismi on soodustavalt mõjutanud suurüritused – kevadpealinna üritused, lillelaat, Agri. 2.2. Türi linna sotsiaalse olukorra kirjeldus ja analüüs ELANIKKOND 1. juuni 2003. a seisuga elas Türi linnas 6747 inimest, nendest naisi 3657 (54%) ja mehi 3090 (46%). Viimase kümne aasta jooksul on iive olnud valdavalt negatiivne, linna sünnib aastas keskmiselt 40 inimest vähem kui sureb. Linnaelanike arvu on hoidnud suhteliselt stabiilsena elanike liikumine linna ja linnast välja. 1989–1998. aastate keskmise näitaja põhjal sai öelda, et linna saabus rohkem või võrdne arv inimesi võrreldes linnast lahkujatega. Viimased aastad näitavad vastupidist tendentsi – linnast lahkub rohkem inimesi kui linna saabub. Samal ajal elab linna territooriumil inimesi, kes ei ole riiklikus rahvastikuregistris registreerinud oma alalise elukohana Türi linna. Linnaelanikest on tööealised (16. a kuni pensioniiga) 3962, tööeast nooremad 1243 ja tööeast vanemad 1542 inimest. Peale eestlaste elab linnas venelasi (233), ukrainlasi (79), soomlasi (66), mustlasi (16) ja sakslasi (11) ja üksikute muude rahvuste esindajad. Linnaelanikest oli 2002. aastal registreeritud 209 töötut. Eeldatavalt ei ole end töötuna arvele võtnud ca 25–30 isikut. Seega on töötute osa linna elanikkonnast keskmiselt 6%. Hinnanguliselt ca 40–45 isiku töötamine või töötus ei kajastu statistikas. Linnaelanike arvu mõjutabki suurel määral töökohtade puudumine. Türi linna ei ole viimastel aastatel suuremaid ettevõtteid juurde tulnud, küll aga on mitu ettevõtet tegevust piiranud või selle hoopis lõpetanud. Valikuvõimalusi on vähe keskealistel ja vanematel keskharidusega naistel. Vabu töökohti on vaid õmblejatele. Paljud tööta jäänud noored ettevõtlikud inimesed otsivad tööd väljastpoolt Türi linna. Töökoha kaotanu, kes ei suuda kiiresti uut töökohta leida, jääbki tihti rakenduseta ja hakkab sõltuma sotsiaaltoetustest. Kasvanud on madala haridustasemega ja kvalifikatsioonita töötute hulk. Probleemiks on madal palgatase. 2002. aastal oli hinnanguline keskmine sissetulek Türi linnas 4100 krooni kuus, samal ajal Järvamaa keskmine sissetulek oli 4960 krooni kuus ning riigi keskmine sissetulek 6110 krooni kuus. LINNA TEENUSED Hea sotsiaalse keskkonna loomiseks on linnal olemas haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused ning sotsiaalhoolekandeks vajalik süsteem. Haridus- ja kultuuriasutused Türi linnas on olemas kõik haridusseadusest lähtuvad haridusasutused – lasteaiast kõrgkoolini. Linnal on kaks lasteaeda – Kesklinna Lasteaed ja Lokuta Lasteaed. Mõlema lasteaia täituvus on maksimaalne vastavalt õigusaktidega lubatule. Lasteaiakohtadele on kujunenud järjekord. Mõlemad lasteaiad annavad head alusharidust ning Kesklinna Lasteaiast on kujunenud koolieelse kasvatuse nõustamise keskus lastevanemate ja teiste lasteaedade jaoks. Linnas on kolm üldhariduskooli – 2 gümnaasiumi ning 1 kool keskmise ja raske vaimse puudega lastele. Türi Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium annavad head üldharidust ning koolide täituvus on hea. Et Türi linna koolides õpib olulisel määral ka lähivaldade lapsi ning nende arv viimastel aastatel on suurenenud, ei tohiks lähima kolme aasta perspektiivis õpilaste arv linna koolides oluliselt väheneda. Türi Toimetulekukool teenindab Järva maakonna kõiki omavalitsusi ning hetkel on koolis 32 õpilast ja koolil on ressursse täituvuse suurendamiseks 10–15%. Türi linnas on olemas võimalus saada rakenduslik kõrgharidus Tartu Ülikooli Türi Kolled�is. Koolis õpib 220 üliõpilast, neist 100 statsionaarselt ja 120 kaugõppes. Linnas on kaks huvihariduskooli. Väga hea tasemega muusikakoolis õpib 100 last 13 erialal, töötavad ansamblid ja rahvamuusikaorkester. Huvikool annab huviharidust nii noortele kui täiskasvanutele, korraldades eri ringide tööd ja kursusi, samuti osutab laste päevahoiuteenust. Huvikoolil on oluline roll ka laste ja noorte suvise vaba aja sisustamisel. Linna haridusasutuste hooned on suhteliselt rahuldavas seisundis, kuid vajavad siiski renoveerimist. Halvas seisukorras on Türi Toimetulekukooli hoone. Renoveerimist vajavad enamiku haridusasutuste elektri- ja küttesüsteemid, lasteaedade pesuköögid ja toimetulekukooli köök. Olulisi parendustöid vajab lähiaastatel ka Türi Majandusgümnaasiumi hoone. Ruumipuudus on muusikakoolil ja huvikoolil. Tartu Ülikooli Türi Kolled�i hoone kuulub linnale. Hoonele on 99 aastaks Tartu Ülikooli kasuks seatud kasutusvaldus ning hoone renoveerimise ja parendamisega tegeleb Tartu Ülikool. Kultuuriasutustest on linnas raamatukogu, muuseumid ja kultuurimaja. Raamatukogu on avalik rahvaraamatukogu, mis täidab linnas ka avaliku Interneti-punkti funktsioone. Raamatukogul on avarad ja nüüdisaegsed ruumid. Kolm aastat tagasi valmis muuseumimaja, milles asuvad linna muuseum ja ringhäälingumuuseum. Muuseumi külastatavus on hea, probleemiks on võimaluste puudumine suuremate esemete eksponeerimiseks. Käesoleval aastal alustas muuseumi juures tegevust teabepunkt. Kultuurimaja põhiülesanne on koordineerida linna kultuuritegevust – tegutsevad mitmesugused kollektiivid (18), korraldatakse nii teatrietendusi, kontserte kui muid meelelahutusüritusi. Kultuurimaja hoone on ehitatud eelmise sajandi keskel ja vajab täielikku renoveerimist, samuti hoone funktsionaalsuse parandamist. Spordi arendamisega linnas tegeleb MTÜ Türi Spordiklubide Liit, mis ühendab piirkonna spordiorganisatsioone (15), haldab osaliselt spordirajatisi ning on linna partneriks sporditegevuse planeerimisel. Spordirajatistest on kasutatavad linna võimla, staadion ja suusarada. Linna võimlat on viimastel aastatel oluliselt parendatud, kuigi võimla ruumijaotus vajab veel ajakohastamist. Linna staadion on olnud viimaste aastate investeeringuobjektide prioriteediks ning nüüdisaegsel tasemel staadioni renoveerimine lõpetatakse lähiajal. Põhjalikku moderniseerimist vajab linna valgustatud suusarada. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalteenuste ja -toetuste kättesaadavus Türi linnas on hetkel rahuldav. Suhteliselt hästi suudab linn katta vajaduse koduhoolduse järele. Linnas on eakatele ja puudega inimestele tagatud avahooldus- ja koduteenused. Avahooldusel oli 2002. aastal 29 isikut, keda teenindas 3 hooldusõde. Aastatel 2000–2002 on olnud erihooldusel kolm inimest (Koeru Hooldekodus) ja üldhooldusel 27 inimest (Koeru, Käru, Vändra ja Suure-Jaani hooldekodus). Hooldusravil on olnud 176 inimest (AS Järvamaa Haigla pikaravi osakonnas, Suure-Jaani ja Vändra haiglas). Edaspidi tuleks kaaluda tasulise hooldussüsteemi juurutamist, et klient osaliselt või täielikult finantseeriks talle osutatud teenuste maksumuse. See tooks kaasa pakutavate sotsiaalteenuste nimekirja laienemise. Teatud määral suudab linn tagada eluasemeteenuse isikutele, kes ise ei ole suutelised seda endale või oma perekonnale tagama. Linnal on vanuritemaja (Mehaanika 3), kus on eluase 19 eakale türilasele. Vanuritemaja eluruumid on heas korras ja eakate abistamiseks ning järelevalveks on loodud hooldusõe töökoht. Vanuritemajas arendatakse erinevaid tegevusi eakatele ning sellest on kujunenud n.ö vanurite päevakeskus, mille tegevuses osaleb hetkel ca 35–40 inimest. Nõudlus eluaseme järele vanuritemajas on aastatega suurenenud. Lisaks vanuritemajale on Türi linnal 138 sotsiaalkorterit, neist 82 ahiküttega ühetoalist korterit või kööktuba ja 56 keskküttega ühetoalist korterit. Enamiku sotsiaalkorterite olukord ei vasta eluruumidele kehtestatud nõuetele. Seetõttu tuleks lähiaastatel välja töötada sotsiaaleluruumide renoveerimise kava, luua sobivad sotsiaalkorterid ratastoolis olevatele inimestele. Olemasolevate sotsiaalkorterite baasil tuleb rajada grupikodu vaimupuuetega inimestele. Vaimupuudega inimeste tegutsemiskeskusena töötab linnas Türi Päevakeskus. Keskuse tegevuses osaleb hetkel 20 inimest linnast ja maakonnast. Päevakeskuses leiavad rakendust Türi Toimetulekukooli lõpetajad. Asutuse tegevust rahastavad Sotsiaalministeerium ja Türi linn. Asutus on saanud olulist abi Rotary klubidelt ja sõpruslinnalt Åmålilt Rootsi Kuningriigist. Hetkel takistab asutuse arengut ruumipuudus. Suurimaks probleemiks sotsiaalhoolekandes on piiratud materiaalsed vahendid, mis dikteerivad osutatavate teenuste nimistu ja kvaliteedi. Arvestades asjaolu, et linna rahvastik vananeb, võib tekkida vajadus uute hoolduskohtade järele. Praegu puudub linnal terviklik sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteem. Peale linnaasutuste tegutsevad linnas sotsiaalvaldkonnas mitmed ühiskondlikud organisatsioonid – EELK Türi Püha Martini kogudus, Türi Kristlik Misjonikogudus, Türi Noorteühenduste Liit, Anonüümsed Alkohoolikud jt. Linna puuetega inimesed on koondunud puuetega inimeste ühingutesse ja seltsidesse. Oluline roll on Türi Lastekaitseühingul, kes koostöös Lastekaitse Liiduga viib linnas ellu riigi lastekaitse-, noorsootöö- ja perepoliitikat. Meditsiin Türi linn ja vald moodustavad meditsiinilise teenindamise mõttes ühtse terviku. 1997. aastal käivitatud meditsiinireformi tulemusena on üle mindud perearstisüsteemile. Piirkonnas annab esmatasandi arstiabi viis perearsti, kellest üks tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja neli töötavad osaühingus Türi Tervisekeskus. Kõik perearstid on omandanud perearsti kvalifikatsiooni ja pereõed nõuetekohase pereõe kvalifikatsiooni. Kõik perearstid töötavad endises Türi Polikliiniku hoones, mis kuulub Türi linnale ja vallale ning mida haldab OÜ Türi Tervisekeskus. Nimetatud hoone renoveerimisel ja perearstide töö toetamisel on Türi linn ja vald teinud edukalt koostööd: omavalitsuste vahenditega on paigaldatud uus lamekatuse kate koos täiendava soojustusega, automaatregulatsiooniga soojasõlm, 2001. aastal rajati sundventilatsioon, 2002. aastal viidi lõpule akende vahetamine. Siiski ei vasta ruumid veel täielikult perearstide tööruumidele kehtestatud nõuetele: puudub lift, valgustus pole nõuetele vastav, korrastamist vajavad hoone üldruumid. OÜ Türi Tervisekeskuses tegutseb lisaks perearstidele mitmeid abikabinette: laboratoorium esmatasandil vajalike analüüside tegemiseks, protseduuride-sidumistuba ning taastusravi kabinet, kus tehakse ravikehakultuuri, massaa�i ja elektriravi. Osaühingus töötavad ka kooliarst ja kaks koolides töötavat meditsiiniõde. Samas hoones võtavad vastu AS Järvamaa Haigla eriarstid: kirurg, neuroloog, nina-kõrva-kurguarst, günekoloog ning töötab röntgenikabinet. Tervisekeskuses on kaks nüüdisaegset hambaravikabinetti, kus töötab kolm hambaarsti, tegutsevad apteek ja prillipood ning töötab silmaarst. Lisaks eelnimetatutele on linnas veel kolm hambaravikabinetti ja üks apteek. Kokku töötab linnas kuus hambaarsti, kes katavad Türi piirkonna vajaduse kõigi põhiliste hambaraviteenuste osas. Haldusreformi käigus on Türi linnal eeldused saada moodustuva haldusüksuse keskuseks, seetõttu on otstarbekas säilitada ja arendada siinses perearstikeskuses eriarstiabi ja lisateenuste osutamist. Meditsiini valdkonna arengu tagamisel on esmane ülesanne säilitada ja arendada esmatasandi arstiabi osutamist. Tervisekeskuse hoones tuleb lähiaastatel välja ehitada ruumid vastavalt funktsionaalsele programmile, remontida koridorid ja tualettruumid, renoveerida elektrisüsteemid ning rajada hoonesse lift. Türi linn ja vald toetavad perearstide tegevust ruumide soodusrendi ning kommunaalkulude osalise katmisega. Elanikkonnale heal tasemel meditsiiniteenuste tagamiseks on vajalik säilitada linnas eriarstiabi. Selleks tuleb võimaldada eriarstidele vastuvõtuks nõuetekohased ruumid, jätkata röntgendiagnostikat. Lähtuvalt sotsiaalsest olukorrast riigis, kus kõigi isikutel ei ole ravikindlustust, on omavalitsuse üks ülesanne tagada ravikindlustusega hõlmamata isikutele piiratud mahus arstiabi. Selleks tuleb linnaeelarve koostamisel arvestada kuludega, et hüvitada ravikindlustusega hõlmamata isikute ravikulud raviteenuse osutajale eelnevalt kokkulepitud mahus juhul, kui isik ei ole võimeline ise ravikulude eest tasuma ja ravi ei ole võimalik edasi lükata. Turvalisus Kuritegude arv Türi linnas on aastatel 2000–2002 vähenenud. 2000. aastal registreeriti Türi linnas 173 kuritegu, 2001. aastal 156 ja 2002. aastal 139. Riiklikku struktuuri turvalisuse tagamisel esindab Türi linnas Järva Politseiprefektuuri Türi Politseijaoskond ja Järvamaa Päästeteenistuse Türi tugikomando. Hetkel ei ole linnas tagatud ööpäevast politseipatrullteenistust, kuigi selle järele on vajadus. Linnas tegutseb kaks turvafirmat – AS Falck ja AS T-Turvateenistus. Arenenud on isikute enda tegevus vara ja turvalisuse kaitseks. Linnaelanike turvalisust tagavad ka kuus Eesti Naabrivalve kohalikku tugirühma - Tallinna 1, Tallinna 6, Kraavi 1, Lembitu tänava, Ravila 11 ja Koidula 25 naabrivalve tugirühmad. Korrakaitses osaleb Kaitseliidu Järva Maleva Türi Malevkonna Türi rühm, kus on 60 kaitseliitlast. Linnas tegutseb 2 kriminaalhooldusametnikku, kelle hoolduse alla kuulub 31. mai 2003. a seisuga 33 linnakodanikku. Omavalitsus linnas Linna asutuste heal tasemel funktsioneerimise ning eri organisatsioonide ja institutsioonide vahelise koostöö tagab linna omavalitsussüsteem. Juba viiendat koosseisu teevad linnavalitsus ja linnavolikogu tõhusat koostööd linnaelu arendamiseks. Seni on Türi linna omavalitsusorganites puudunud linna arendamist pidurdavad erimeelsused. Linna ametiasutuses töötab 27 teenistujat. Järjest on suurenenud vanemametnike osatähtsus, s.t et linna teenistuses olev isik peab olema kvalifitseeritud, otsustus- ja vastutusvõimeline. Riik annab omavalitsustele järjest rohkem ülesandeid, seetõttu ei saa linna hea arengu tagamisel olla eesmärgiks ametnike arvu vähendamine, vaid ametikohtade optimeerimine vastavalt seadusega antud ülesannetele. Käesoleval hetkel on linna ametiasutuse struktuuris täitmata arhitekti ja noorsootöötaja ametikohad. Linnale on vajalikud veel ehitus- ja ehitusjärelevalve spetsialist, arendusspetsialist, järelevalveametnik munitsipaalpolitsei rollis, linna aednik-haljastaja ja arhivaar. Osade funktsioonide täitmiseks on mõttekas pidada läbirääkimisi lähivaldade (Türi vald, Oisu vald) või kõigi Järvamaa omavalitsustega ühiste ametnike teenistusse võtmiseks. Linna majandusliku ja sotsiaalse keskkonna arengut on aidanud tagada koostöö teiste riikide ja omavalitsustega. Soomes on Türi linnal kaks sõpruspiirkonda: Loimaa ja Karkkila. Rootsis on koostööpartneriks Åmåli linn, Norras Drrbak ja Taanis Grenaa. Põhilisteks koostöövaldkondadeks on sotsiaaltöö, haridus, kultuur ja sport. Tänu Karkkilale on Türi linn kandidaat Euroopa Väikelinnade Liitu Douzelage. Selle ühingu tegevuses on Türi linn vaatlejana osalenud 2001. aastast. Eesti-siseselt tehakse koostööd teemapealinnadega. Nendeks on suvepealinn Pärnu ja talvepealinn Otepää. Kõikidest teemapealinnade kokkusaamistest on osa võtnud ka Tallinn. Koostööpartneriteks on veel Saku vald, Põltsamaa ja Paide linn. Tihe on koostöö Türi, Oisu ja Kabala vallaga, mis koos Türi linnaga moodustavad Lõuna-Järvamaa. Koostöö edendamiseks on ellu kutsutud MTÜ Lõuna-Järvamaa Arendusühing. Töötatakse välja Lõuna-Järvamaa ühist arengustrateegiat, mis valmistab ette nelja omavalitsuse võimalikku ühinemist. Türi linn kuulub Järvamaa Omavalitsuste Liitu ja Eesti Linnade Liitu. 2.3. Türi linna keskkonnaseisundi kirjeldus ja analüüs METSAD, PARGID, HALJASTUS JA HEAKORD Looduskaitse seisukohalt on linna territooriumil kasvavate metsade põhiline otstarve puhkemajanduslik. Lageraiet ei toimu ning raietööd on metsahoolduse iseloomuga, metsi majandatakse parkmetsadena. Linna metsade hooldamiseks tuleb koostada metsakorralduskava, mis on aluseks metsade uuendamisele, hooldus- ja sanitaarraiele. Puhkemajanduslikult sobivad metsad on eeskätt Kõrgessaare, Saunametsa ja Tolli tänava piirkonnas. Kõigi nimetatud alade metsad on sobilikud jalutamiseks, marjakorjamiseks, tervisespordiks. Tolli metsa on rajatud valgustatud suusarada. Puhkuse veetmise eesmärgil on metsadesse vaja rajada tervise- ja jalutusradasid. Linnas asub hooldatavaid parke ning haljasalasid kogupindalaga 50 ha. Neist suurimad on Kooli park, Kultuurimaja park, Kiriku park, Ranna park, Türi tehisjärve ümbrus, Männi park ja Lokuta park. 19. sajandi teisel poolel rajatud Lokuta park on looduskaitse all. Linna pargid on liigirikkad ning vajavad head hooldamist. Levinumad puu- ja põõsaliigid Türi linna parkides on harilik pärn, harilik vaher, harilik tamm, harilik kuusk, harilik mänd, harilik saar, magesõstar ja harilik sirel. Suur osa aedlinna parkidest on vananeva kooslusega ning vajavad uuendamist. Lisaks metsadele ja parkidele on Türi linnas veel umbes 7 km puiesteid, 5,8 km puuderidu ja 33 km hekke, millest enamus paikneb eramute juures. Liigirikkad on linnaelanike kaunid koduaiad. Pärnu jõe keskosas on 1,6 ha suurune saar, mis rajati kuuekümnendatel aastatel maaparandustööde käigus. Pärast rajamist saar aktiivset kasutamist ei leidnud ning võsastus. Seetõttu on saarel tekkinud huvitav taimekooslus ning saar on looduskaitse alla. Linna haljasalade hooldamiseks puudub terviklik haljastus- ja heakorrakava, mille koostamine on linna kui rohelise aedlinna maine kujundamisel oluline. KALMISTUD Türi linnas toimub matmine kahele kalmistule – Saunametsa kalmistule ja Kõrgessaare kalmistule. Kui kasutusele võtta nende kalmistute reservmaa, on need kasutatavad veel vähemalt kümme aastat. Lisaks uute hauaplatside väljaandmisele jätkub töö mahajäetud platside väljaselgitamiseks ja võimalusel pealematmise korraldamiseks. Kalmistute paremaks teenindamiseks antakse need konkursi korras komplekssele ja süstemaatilisele haldamisele. Kohtu tänava kalmistule matmist ei toimu. Kalmistust on kujunemas park-kalmistu. Säilitatud on hauatähised ning teised mälestusmärgid. Kesklinna kalmistule matmist ei toimu, kuid erandkorras on lubatud urnimatmine. Kalmistut kujundatakse park-kalmistuks. Kiriku kalmistu kuulub muinsuskaitsealuse objektina riigile. Kiriku ja kalmistu kui kultuuri-ajaloolise kompleksi eest hoolitseb vastavalt kokkuleppele Türi Linnavalitsusega ka kiriku kogudus. Viljandi tänava vennaskalmistu on kujundatud haljasalaks, säilitatud hauatähised ja monument. Türi kalmistud on dendroloogiliselt huvipakkuvad. VESI Türi linnast voolab läbi Pärnu jõgi, mille vett käesoleval ajal tööstuses ja kommunaalmajanduses ei kasutata. Arvestatavaid reostusobjekte linnast ülesvoolu ei ole. Türi linna veevarustus baseerub põhjaveel. Pinnakatte paksus linna territooriumil kõigub 1–10 meetrini. Setted, mis lasuvad õhukese kihina aluspõhja kivimitel, on heade filtratsiooniomadustega. Seetõttu on põhjavee kaitstus halb. Kuna pinnakate on väga õhuke, on ainult sellest kompleksist toituvaid kaevusid vähe. Reostamise tõttu on pinnasevee keemiline koostis väga muutlik. Reostusallikateks on amortiseerunud lekkivad kanalisatsioonitrassid, vedelikku mittepidavad käimlad ja kogumiskaevud. Seetõttu tuleb laiendada tsentraalset ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrku. Mõningates piirkondades annab soovitud kvaliteediga vett sügavam kaev. Olulisemad linna veevarustuse puurkaevud tarbivad silur-ordoviitsiumi veekompleksi vett. Türi linna individuaalelamute puurkaevud toituvad peamiselt siluri veehorisondist, mis on teiste horisontidega võrreldes veerikkam. Veehorisondi ülemine osa on piirkonniti reostunud. Reostuse põhjused on needsamad, mis pinnakatteveelgi. Linna on rajatud tehisjärv, mille ümbruse heakorrastamine ja puhkemajanduslik kasutamine on vaja kompleksselt kavandada ning tehtud plaanid ellu rakendada. JÄÄTMEKÄITLUS Kõik Türi linnas tekkivad olme- ja tööstusjäätmed veetakse Väätsa prügilasse, mis asub Väätsa valla territooriumil. Prügilat haldab AS Väätsa Prügila, mis on ehitatud keskkonnanõuetele vastavalt. Prügilas toimub ka prügi esmane sorteerimine. Türi linna jäätmekäitluse partnerid on OÜ Resk, AS Väätsa Prügila, AS Vaania, AS Masp ja OÜ Türi Elko. On parandatud ülelinnalist taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteemi. Linnas on kolmteist jäätmepunkti, kus on võimalik sorteerida pakendjäätmeid ja vanapaberit. Rajamisel on Türi linna jäätmejaam ja kõne all on MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse loomine. 2.4. SWOT-analüüs* Türi linna majanduslikku ja sotsiaalset olukorda ning keskkonna seisundit analüüsiti SWOT-meetodil arengukava koostamise käigus korraldatud arenguseminaril. SWOT-analüüsiga selgitati linna tugevad ja nõrgad küljed ning linna võimalused ja ohud. Linna tugevused 1. Logistiliselt soodne asukoht (raudtee, maanteede ristumine, transiitliiklus läbi linna, energeetiline varustatus). 2. Arukas ja koostööaldis volikogu ja linnavalitsus, omavalitsus toimib hästi. 3. On olemas infrastruktuur. 4. Integreerunud elanikkond, puuduvad teravad rahvusprobleemid. 5. Inimsõbralik, terve ja suhteliselt turvaline elukeskkond (mets, puhas õhk, tehisjärv, puudub suur reostaja, kuritegude arv vähenenud). 6. Suhteliselt hästi väljakujunenud stabiilselt arenev väikeettevõtlus, puudub monofunktsionaalne ettevõte, on olemas võimalused ettevõtluse arendamiseks. 7. On olemas tugev ja hästitoimiv struktuur avalike teenuste osutamiseks: 1) piirkonnas võimalik saada heal tasemel haridust kõigil haridustasemetel (lasteaiast ülikoolini); 2) väga heal tasemel muusikakool, vaba aja veetmist võimaldav huvikool; 3) rekonstrueeritakse spordibaase (staadion, võimlad, tenniseväljakud jne); 4) piirkonda teenindab toimetulekukool koos päevakeskusega puuetega inimestele; 5) vanuritekeskus üksikutele vanuritele, hästi tegutsev hooldusõdede ja hooldajate süsteem. 8. Soovijatele on olemas erinevad võimalused vaba aja veetmiseks, tegutsevad aktiviseerunud huvigrupid (kultuur, sport), on olemas head rahvakultuuri traditsioonid. 9. Linnaelu elavdavad traditsioonilised suurüritused, linnal on olemas oma «vapiüritused». 10. Hea korrakaitsestruktuuride koostöö. 11. Võimalus kaasata arengusse sõpruslinnu välisriikidest. 12. On tahe areneda, on potentsiaal arenguks. Linna nõrkused 1. Madal tööhõive, konkurentsivõimelisi töökohti vähe, olemasolevatele töökohtadele kvalifitseeritud tööjõu puudus. 2. Elanikkond vananeb – maksumaksjate osakaal väike. 3. Piiratud võimalused heade spetsialistide rakendamiseks, mistõttu kvalifitseeritud tööjõud voolab linnast välja. 4. Eelmisest kolmest punktist lähtuvalt on linna tulubaas väike ja eelarvevahendid piiratud. 5. Infrastruktuuri seisund ei rahulda, ressurss ammendumas (pidevad vaeginvesteeringud), puudub võimalus kasutada gaasienergiat. 6. Liikluskeskkond vähe turvaline. 7. Linna haridusasutuste ja vaba aja veetmist toetavate asutuste hooned ning rajatised osaliselt amortiseerunud, ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 8. Puudub süsteemne arendustegevus (eriti kultuuris, spordis), hallatavate asutuste tegevus killustunud, vähene soov koostööks. 9. Töö noortega puudulik, puudub noorsootöö arengukava, struktuur, spetsialist. 10. Aktiivse turismi arendamiseks olulise tähtsusega struktuuride puudumine. 11. Elukeskkonda häirivad faktorid – transiitliiklus läbib linna, sooja- ja veetootja monopoolsus. 12. Vähene ettevalmistus ettevõtluse arenduseks ja linna «müügiks». 13. Vähene suutlikkus kasutada mitmesuguste fondide võimalusi. 14. Puudub ööpäevaringne politseipatrullteenistus. 15. Kohati madal enesehinnang. Linna võimalused 1. Logistiliselt soodsa asukoha ärakasutamine – olla tõmbekeskuseks ümbritsevale piirkonnale. 2. Odav kinnisvaraturg, teeolude paranemine ning transpordi areng tagaks Türi linna kujunemise heaks elamiskeskkonnaks suurlinnades töötajatele. 3. Süsteemse pideva parema selgitustöö kaudu kaasata senisest rohkem vahendeid riigieelarvest linna objektide parendamisse (k.a kesklinna detailplaneeringu elluviimine). 4. EL struktuurifondide rahaliste vahendite kasutamine linna infrastruktuuri ja asutuste olukorra parendamiseks. 5. Sõpruslinnade kaasamine arengusse (investorid). 6. Osalemine 21. saj kooli programmis. 7. Süsteemse «müügitöö» kaudu aidata kaasa ettevõtluse arendamisele, et inimesed saaksid tööd ja seeläbi suurendada maksubaasi. 8. Arendada edasi tööstusküla projekti. 9. Luua võimalused turismi arendamiseks – raudteemuuseumi toomine Türile, spordibaaside kasutamine ärilistel eesmärkidel (ujula, staadion, kaks võimlat, valgustatud suusarada, Tolli mets). 10. Haldusreformi käivitumine – suureneb omavalitsus, suureneb tulubaas. Linna ohud 1. Riigi ettearvamatu tegevus, mis võib vähendada eelarve tulubaasi, tuua kaasa uusi, rahalise katteta kohustusi omavalitsusele ja häirida linna arengu pikaajalist planeerimist. 2. Haritud spetsialistide äravool rakendusvõimaluse puudumise tõttu. On oht, et inimene kolib sinna, kus on tööd, töövõimeline elanikkond väheneb. 3. Eelnimetatud kaks punkti võivad põhjustada eelarve tulupoole vähenemise. 4. Ühinemisprotsessi käigus oht tekitada ääremaid. 5. Meelemürkide kasutamise hoogustumine. 6. Organiseeritud kuritegevuse mõju. 7. Vee- ja soojatootja monopoolsus. 8. Oht jääda alla töödandvatele tõmbekeskustele – Paide, Viljandi, Pärnu, Rapla, Tallinn. 9. Suurte tõmbekeskuste lähedus võib tuua kaasa ettevõtluse raugemise. * SWOT analüüs – objekti sise- ja väliskeskkonna tegurite analüüsi meetod, kus tugevad ja nõrgad küljed iseloomustavad sisekeskkonnategureid ning võimalused ja ohu väliskeskkonna tegureid. 3. LINNA ARENGUVISIOON AASTAL 2010 KOOS SELLE SAAVUTAMISE STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETEGA Aastal 2010 on Türi säästva elukeskkonnaga kõrge kodukultuuriga kaunis ja turvaline aedlinn – Lõuna-Järvamaa keskus, kus valdav enamik inimesi leiab mitmekülgset rakendust ning toimib hea koostöö omavalitsuse, era- ja kolmanda sektori vahel. Visiooni saavutamise strateegilised eesmärgid ja ülesanded 1. Türi on haldussuutlik omavalitsus. Haldusreformi tulemusena on kujunenud umbes 12 tuhande elanikuga omavalitsusüksus, mille aastaeelarve 100 miljonit krooni ning tõmbekeskuseks on Türi linn. 2. Elukeskkond on säästlik ja linlik. Valdav osa linna teid ja tänavaid on korrastatud, suurem osa linna territooriumist on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, puhastusseadmed on ajakohastatud. Elanikkonnale on tagatud toimiv kaugküttesüsteem. Töötab süsteemne jäätmekäitlus. 3. Lahendatud omandi- ja planeeringuküsimused toetavad linna arengut. Olulised metsaalad on munitsipaliseeritud. Haljas- ja puhkealad rajatakse ning hooldatakse ühtse haljastuskava alusel. Detailplaneeringu alusel korrastatud linnasüdamest on saanud pilkupüüdev keskus. Linn soodustab planeerimistegevusega elamute ehitamist. 4. Inimestel on tööd. Linnas on elav majandus ja ettevõtlus. Toimib ja areneb tööstusküla ning on tagatud teave ettevõtluse arendamise võimalustest. Välja on töötatud tegevuskava, mille alusel elavneb majandus ja suureneb töökohtade arv, toetatakse ettevõtlust soodustavaid tegevusi. Valdaval osal inimestest on võimalik leida tööd oma elukoha regioonis. 5. Türi on turistile reisi peatuspunkt. Oluline osa on elavnenud turismil – Türi linnast on kõrge heakorrataseme, kiriku, muuseumide, tehisjärve ja teiste vaatamisväärsustega kujunenud oluline turismiobjekt Kesk-Eestis. Elavnenud on majutus- ja toitlustusettevõtlus. 6. Türile on omane hariduse kõrge tase ning huvitegevuse mitmekülgsus. Türil on loodud head tingimused hariduse saamiseks ning kultuuri ja spordiga tegelemiseks ning vaba aja veetmiseks. Tegutseb kaasaegne vaba aja ja koolituskeskus, elu elavdavad piirkonnale omased kultuuri- ja spordiüritused. 7. Türi on turvaline linn. Linnas on turvaline elukeskkond, kus on toimiv esmatasandi arstiabi ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning ööpäevaringselt kättesaadavad politsei, turva- ja päästeteenistuse ning kiirabibrigaadi abi. 8. Türil on hea maine. Türilane hoolib oma kodupaigast. Toimib hea koostöö omavalitsuse, era- ja kolmanda sektori vahel. 4. LINNA ARENDAMISE TEGEVUSKAVA JA SELLE RAHASTAMISE PLAAN AASTATEKS 2004–2006 FINANTSEERIMINE Tegevus Läbiviimise aeg Finantseerimisallikas LINN RIIK PROJEKT 2004. a 2005.a 2006.a E 1 Türi on haldussuutlik omavalitsus. Haldusreformi tulemusena on kujunenud umbes 12 tuhande elanikuga omavalitsusüksus, mille aastaeelarve on 100 milj krooni ning tõmbekeskuseks on Türi linn. Ü Teostada linnapoolsed ettevalmistused haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks. 2004–2005 20 000 10 000 10 000 T Ametiasutuse haldushoone Kohtu 2 remontimine. 2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 500 000 500 000 T Tiheasustusala piiride korrigeerimine. 2005 T Linna arenguks vajaliku maa määramine ja selle munitsipaalomandisse taotlemine (lauluväljak, järveäärne ala, veemajandusobjektid, pargid). 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 60 000 20 000 20 000 20 000 Ü Ühendada linnavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamine ning viia üle tsentraalsele raamatupidamisele. 01.01.2004 Ü Kaasajastada linna infotehnoloogilised lahendused. 2004–2006 E2 Elukeskkond on säästlik ja linlik. Valdav osa linna teid ja tänavaid on korrastatud, suurem osa linna territooriumist on varustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, puhastusseadmed on ajakohastatud. Elanikkonnale on tagatud toimiv kaugküttesüsteem. Töötab süsteemne jäätmekäitlus. Ü Rekonstrueerida tänavaid ja teid vastavalt teehoiukavale. Osaleda Särevere-Mäo jalgrattatee ehitamisel. Linnaeelarve, riiklik teehoiuraha, võimalusel lisaraha fondidest 3 000 000 800 000 1 000 000 1 000 000 Ü Arendada ettevõtluse infrastruktuuri. T Tööstusküla projekti elluviimine. 2004 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 200 000 Ü Soojamajanduse edendamine. T Piirkondliku energeetika arengukava osana linna energeetika arengukava koostamine. Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 40 000 40 000 T Trasside rekonstrueerimine (Lokuta pargis, Ravila ja Tehnika tänaval jne). 2004–2006 OÜ Türi Linnavara, OÜ Terme T Linna tänavavalgustuse süsteemide säästlikemate süsteemide vastu vahetamine. 2004–2006 Linnaeelarve 1 000 000 400 000 300 000 300 000 Ü Kesklinna tänavavalgustussüsteemi uuendamine. Koos kesklinna rekonstrueerimisega Ü Jäätmemajanduse edendamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine. T Türi linna jäätmekava koostamine, juhindudes maakonna jäätmekavast. T Türi linna jäätmejaama teise järgu ehitamine. 2004 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 200 000 200 000 Ü Veemajanduse edendamine. T Kaasaegsete puhastusseadmete ehitamine, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusala laiendamine. 2005 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 3 000 000 3 000 000 T Olemasolevate sadeveekanalite korrastamine ja uute rajamine. iga-aastane Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 90 000 30 000 30 000 30 000 E3 Lahendatud omandi- ja planeeringuküsimused toetavad linna arengut. Olulised metsaalad on munitsipaliseeritud. Haljas- ja puhkealad rajatakse ning hooldatakse ühtse haljastuskava alusel. Detailplaneeringu alusel korrastatud linnasüdamest on saanud pilkupüüdev keskus. Linn soodustab planeerimistegevusega elamute ehitamist. Ü Linna kinnisvara ja teenuste (pesumaja) ühe struktuuri (linna äriühing) alla viimise otstarbekuse analüüsimine. 2004 T Linnaasutuste ja abivajajate teenindamiseks pesumaja loomine. 2005 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 150 000 150 000 Ü Tagada võrdsed võimalused liikumispuuetega inimestele. T Planeeringutes ja projektides võrdsete võimaluste hindamiseks komisjoni loomine. 2004 T Linna peatänavatel kõnniteedele ratastoolide maha- ja pealesõitude ehitamine, üldkasutatavate hoonete nõuetekohane varustamine invavahenditega (ka tualettidega). Pidev, kesklinn koos kesklinna projektiga T Ratastooliinimestele sobivate eluruumide ehitamine Tallinna 33 I korrusele, Wiedemanni 1 I korrusele. 2005–2006 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 200 000 100 000 100 000 Ü Ehitada välja kesklinn vastavalt detailplaneeringule. 2005 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 1 000 000 1 000 000 Ü Luua väikeelamuehituseks soodsad tingimused. T Detailplaneeringute (Staadioni tn, jt) koostamine ning nimetatud piirkondade varustamine vajalike kommunikatsioonidega. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 550 000 150 000 200 000 200 000 Ü Arendada linna haljas- ja puhkealasid. T Kogu linna haarava ühtse haljastuskava väljatöötamine. Parkide ja haljasalade inventariseerimine ning passistamine. 2004–2005 Kaasata tudengeid. Linnaeelarve, võimalusel lisaraha projektidest 100 000 50 000 50 000 T Kultuurimaja pargi renoveerimine. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 1 000 000 1 000 000 T Linna teiste parkide renoveerimise alustamine. 2004–2006, 1 park aastas Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 1 000 000 500 000 500 000 T Heakorra fondi asutamine, kaasates sinna ettevõtteid, korteriühistuid ja eraisikuid. 2004 Linnaeelarve, ühistud, eraiskud, võimalusel lisaraha fondidest 225 000 75 000 75 000 75 000 T Linnaaedniku tööle rakendamine, koolide õppekavasse aianduse lisaainena viimine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha riigilt 240 000 80 000 80 000 80 000 T Tolli metsa valgustatud suusaraja renoveerimine. 2005 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 50 000 50 000 T Sportimisradade rajamine, eelkõige Kõrgessaare piirkonda. 2004–2006 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 20 000 8000 6000 6000 T Jalgrattateede tähistamine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest T Kompleksselt koos laululavaga tehisjärveäärse ala arendamine. 2005 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 600 000 600 000 Ü Võimaldada kalmistute tavapärane kasutamine ja tagada heakord. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 100 000 30 000 30 000 40 000 T Kõrgessaare kalmistu laiendamine, Kesklinna kalmistu renoveerimine. 2005–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 500 000 250 000 250 000 E4 Inimestel on tööd. Linnas on elav majandus ja ettevõtlus. Toimib ja areneb tööstusküla ning on tagatud teave ettevõtluse arendamise võimalustest. Välja on töötatud tegevuskava, mille alusel elavneb majandus ja suureneb töökohtade arv, toetatakse ettevõtlust soodustavaid tegevusi. Valdaval osal inimestel on võimalik leida tööd oma elukoha regioonis. Ü Rakendada aktiivseid tööturu meetmeid. 2004–2006 Ü Suurendada sotsiaalset kaasatust 2004–2006 Ü Koostada ettevõtluse toetamise kava. 2004–2006 50 000 20 000 20 000 10 000 T Türi müügitöö kontseptsiooni koostamine. 2004 Ü Linnaasutuste töötajaid motiveeriva palgasüsteemi juurutamine. T Türi TMK baasil Lõuna-Järvamaa ümberõppe- ja koolituskeskuse loomise toetamine. E5 Türi on turistile reisi peatuspunkt. Oluline osa on elavnenud turismil – Türi linnast on kõrge heakorrataseme ja heade sportimisvõimalustega, muuseumide, kiriku, tehisjärve ja teiste vaatamisväärsustega kujunenud oluline turismiobjekt Kesk-Eestis. Elavnenud on majutus- ja toitlustusettevõtlus. Ü Tagada turistile põhjus ja võimalus teha Türil pikem peatus. T Tehisjärve ja lauluväljaku vahelise ala kujundamine telkimispiirkonnaks. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 30 000 30 000 T Linna sissesõitudesse infostendide paigaldamine. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 100 000 100 000 T Türi ja tema võimaluste tutvustamiseks Eestis ja välismaal teabeedastamise süsteemi loomine. Infopunkti tegevuse arendamine, infoviitade paigaldamine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 50 000 20 000 15 000 15 000 T Raudteemuuseumi Türile ületoomisele kaasaaitamine. 2004 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 300 000 300 000 T Türi raadiomasti ümbruse atraktiivsemaks muutmine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 50 000 30 000 10 000 10 000 T Kontaktide loomine turismiettevõtjatega. T Linnamuuseumisse püsiekspositsiooni paigaldamine. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 100 000 100 000 T EELK Türi Püha Martini kiriku kui kultuuriobjekti arendamine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 300 000 200 000 100 000 E6 Türile on omane hariduse kõrge tase ning huvitegevuse mitmekülgsus. Türil on loodud head tingimused hariduse saamiseks ning kultuuri ja spordiga tegelemiseks ning vaba aja veetmiseks. Tegutseb kaasaegne vaba aja ja koolituskeskus, elu elavdavad piirkonnale omased kultuuri- ja spordiüritused. Ü Tagada konkurentsivõimeline haridus õpetajate ja õpilaste motivatsioonisüsteemi tõhustamisega. T Koostöös korteriühistutega elurajoonidesse lastemänguväljakute rekonstrueerimine ja ehitamine. 2004–2006 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 90 000 30 000 30 000 30 000 T Linna staadioni (koos teenindavate objektidega) kaasajastamise lõpetamine. 2004–2005 Linnaeelarvest, riik 2004–2005 2 200 000 3 200 000 2 200 000 T Türi Gümnaasiumi spordiväljaku parendamine. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 40 000 40 000 Ü Kultuurimaja baasil ehitada polüfunktsionaalne huvi- ja õppekeskus koos muusikakooliga. 2005–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 2 000 000 1 000 000 1 000 000 Ü Koostada haridusasutuste rekonstrueerimiskava ning ehitus- ja rahastamisprojektid, alustada kava elluviimist. Parendada õppevahendite baasi. 2004–2006 Omaosalus linna eelarvest, lisaraha 21. saj kooli projektist 1 800 000 1 085 000 600 000 600 000 600 000 Ü Toetada Retla kooli ja Oisu lasteaia baasil Lõuna-Järvamaa regiooni nädalakoduga põhikooli rajamist. Ü Ühendada kooliväline huvitegevus ühise juhtimise alla, võimaldada noortel kasutada kesklinna endise katlamaja hoonet. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest, toetajad 100 000 100 000 E7 Türi on turvaline linn. Linnas on turvaline elukeskkond, kus on toimiv esmatasandi arstiabi ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning ööpäevaringselt kättesaadavad politsei, turva- ja päästeteenistuse ning kiirabibrigaadi abi. T Päevakeskuse ruumiprogrammi lahendamine, ruumide sisustamine seadmetega, tegevusjuhendajate leidmine, uute teenuste juurutamine, klientide ringi laiendamine. 2004 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest 100 000 100 000 T Sotsiaalmaja Tallinna 33 remontimine. 2005–2006 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 300 000 150 000 150 000 Ü Rekonstrueerida OÜ Türi Tervisekeskuse kasutusel olev hoone. 2005–2006 Omaosalus linnaeelarvest, kuid ainult fondidest lisaraha saamisel 1 000 000 300 000 700 000 Ü Laiendada naabrivalve tegevust. Ü Jätkata riigi tasandil pidevaid läbirääkimisi linnas ööpäevase politseipatrulli tagamiseks. Ü Muuta liikluskorraldus turvalisemaks. E8 Türil on hea maine. Türilane hoolib oma kodupaigast. Toimib hea koostöö omavalitsuse, era- ja kolmanda sektori vahel. Ü Parandada linna mainekujundust. T Kaunite koduaedade külastusprojekti käivitamine. 2004 T Sotsiaalmajade korrastamine, majade ümbruste heakorrastamine. 2004–2006 Linnaeelarve, võimalusel lisaraha fondidest T Linna vapiürituste kava koostamine. 2004 Ü Toetada sõprusomavalitsuste vahelist regulaarset koostööd (kultuur, haridus, sport, ettevõtlus jne). 22 255 000 6 923 000 9 616 000 5 716 000 Tegevuskava rahastamise plaani linnaeelarveliste rahaliste kohustuste täitmise allikad 2003 2004 2005 2006 2007 Arengukavast tulenev vajadus 6 568 000 7 391 000 6 691 000 reserv (kas lisaks või on juba objekti eeldatavas hinnas?) 300 000 300 000 300 000 Kokku 6 868 000 7 691 000 6 991 000 Maksud + muud tulud (v.a laen) 2 000 000 2 000 000

4 000 000 4 000 000 4 000 000 Lisaeelarve 1 622 145 1 167 172 571 532 Laen 5 700 000 1 300 000 2 500 000 2 500 000 Kokku 9 700 000 6 922 145 7 667 172 7 071 532 0 Laenude tagasimaksed 2 959 000 1 514 360 2 014 360 2 576 860 3 226 680 Laenuintressid 613 000 435 495 642 136 903 696 957 482 Laen + intress 3 572 000 1 949 855 2 404 828 3 000 468 4 184 162 1 622 145 1 167 172 571 532 –612 162 Laenu nimetus Intressimäär Laenu jääk 01.01.2004 2004. a 2005. a 2006. a 2007. a 2008. a 2009. a 2010. a 2011. a 2012. a 2013. a 2014. a Laen (investeeringud) 1 300 000 433 332 433 332 433 336 Intress 1,6 + EURIBOR 122 000 30 000 50 000 31 000 11 000 Kokku: 1 422 000 30 000 483 332 464 332 444 336 0 0 0 0 0 0 0 Laen (investeeringud) 2 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 Intress 1,6 + EURIBOR 355 000 60 000 104 000 81 000 60 000 36 000 14 000 Kokku: 2 855 000 0 60 000 604 000 581 000 560 000 536 000 514 000 0 0 0 0 Laen (investeeringud) 3 033 350 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 533 350 Intress 1,6 + EURIBOR 370 000 60 000 104 000 81 000 60 000 36 000 14 000 15 000 Kokku: 3 403 350 0 0 60 000 604 000 581 000 560 000 536 000 514 000 548 350 0 0 Eesti Ühispank 4 900 800 700 080 700 080 700 080 700 080 700 080 700 080 700 320 0 0 0 0 Intress + EURIBOR 702 921 185 495 157 136 128 776 100 417 72 058 43 699 15 340 0 0 0 0 Kokku: 5 603 721 885 575 857 216 828 856 800 497 772 138 743 779 715 660 0 0 0 0 Hansapank 3 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 500 000 0 0 0 0 Intress 1,6 + EURIBOR 520 000 135 000 115 000 95 000 75 000 50 000 35 000 15 000 0 0 0 0 Kokku: 4 020 000 635 000 615 000 595 000 575 000 550 000 535 000 515 000 0 0 0 0 Hansapank 2 200 000 314 280 314 280 314 280 314 280 314 280 314 280 314 320 Intress 1,6 + EURIBOR 340 000 85 000 75 000 60 000 50 000 35 000 25 000 10 000 0 0 0 0 Kokku: 2 540 000 399 280 389 280 374 280 364 280 349 280 339 280 324 320 0 0 0 0 Laen kokku 17 434 150 1 514 360 1 947 692 2 447 692 2 947 696 2 514 360 2 514 360 2 514 640 500 000 533 350 0 0 Intress kokku 2 409 921 435 495 457 136 478 776 421 417 298 058 199 699 90 340 14 000 15 000 0 0 Kõik kokku 19 844 071 1 949 855 2 404 828 2 926 468 3 369 113 2 812 418 2 714 059 2 604 980 514 000 548 350 0 0