Rõngu Vallavolikogu — Rõngu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 138, 2163

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 37 ja jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 23, 353; 10, 155; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 56, 340; 50, 283; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri on koostatud jäätmeseaduse ja teiste jäätmemajanduse korraldamist reguleerivate õigusaktide alusel. 1.2. Rõngu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) sätestab Rõngu valla haldusterritooriumil: 1.2.1. jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded; 1.2.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed; 1.2.3. jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimise meetmed; 1.2.4. vallaelanike teavitamise jäätmete käitlemisest. 1.3. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Rõngu vallas jäätmete tekke piiramise, jäätmekäitluse olukorra parandamise ja jäätmete teisese toormena ärakasutamise suurendamise kaudu. 1.4. Eeskiri on täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele. II. MÕISTED 2.1. Käesolev eeskiri kasutab mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale (ohtlike omaduste loetelu, mille alusel jäätmed määratletakse ohtlike jäätmetena, on antud jäätmeseaduse § 25 lõikes 1); 2.1.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.5. püsijäätmed, inertsed jäätmed on need, mis keskkonda ei saasta ega ohusta tervist ning mis prügilas füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste tegurite mõjul oluliselt ei muutu; 2.1.6. taaskasutatavad jäätmed on need, mida on võimalik uuesti ringlusse võtta või kasutada energia saamiseks; 2.1.7. suurjäätmed on jäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi olmeprügi konteineritesse (külmkapid, pliidid, vana mööbel, kraanikausid jne.); 2.1.8. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2.1.9. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.10. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.11. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.12. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.13. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; lõplik ladestamine; 2.1.14. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 2.1.15. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.16. jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine või matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 2.1.17. korraldatud olmejäätmevedu on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmevedu, millega liitumine on olmejäätmete valdajale kohustuslik; 2.1.18. jäätmeluba on dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õiguse jäätmekäitluseks; 2.1.19. jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.20. kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris looduslikuks lagundamiseks. III. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 3.1. Jäätmehooldust korraldab Rõngu valla haldusterritooriumil Rõngu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja Rõngu valla põhimäärusele. 3.2. Rõngu Vallavolikogu: 3.2.1. kehtestab Rõngu valla jäätmehoolduseeskirja; 3.2.2. kinnitab Rõngu valla jäätmekava Rõngu valla arengukava osana; 3.2.3. võib seada Rõngu valla kasuks reaalkoormatise jäätmehoolduse korraldamiseks; 3.2.4. määrab Rõngu vallas jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrolliva(d) isiku(d); 3.2.5. asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. 3.3. Rõngu Vallavalitsus; 3.3.1. korraldab Rõngu valla jäätmekava koostamist Rõngu valla arengukava osana; 3.3.2. korraldab Rõngu valla haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.3.3. määrab Rõngu valla jäätmekavast lähtuvalt kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumiskoha; 3.3.4. edendab jäätmete liigiti kogumist; 3.3.5. annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 3.3.6. määrab Rõngu valla jäätmekavast lähtuvalt jäätmete kogumiskohad Rõngu valla territooriumil, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. 3.4. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on eeskirja tekstis territooriumi haldaja. 3.5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete käitlemist territooriumi haldaja. 3.6. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ja keskkonnanormatiive ületavat mõju. Kui tegemist on keskkonnareostusega ja jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, lähtutakse reostuse likvideerimisel jäätmeseaduse §-s 49 kehtestatud nõuetest. 3.7. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele, peab omama jäätmeluba või olema registreeritud jäätmeregistris. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa väljastab keskkonnaamet, jäätmeregistrit peab Keskkonnaministeerium, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. 3.8. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteerima koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käeoleva eeskirjaga määratud korrale. 3.9. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 3.10. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud sõlmima jäätmekäitlusettevõtetega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja või territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 3.11. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsents või kes ei ole registreeritud jäätmeregistris. 3.12. Valla haldusterritooriumil, kus on rakendatud korraldatud olmejäätmevedu, on olmejäätmete valdaja kohustatud sellega liituma või korraldama ise oma jäätmete veo või käitluse vastavalt eeskirja punktile 7.3. Haldusterritooriumi osades, kus korraldatud olmejäätmevedu puudub, on jäätmevaldaja kohustatud käitlema oma jäätmeid vastavalt eeskirja punktile 3.10. 3.13. Avalikel üritustel vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest ürituse korraldaja. 3.14. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 3.14.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 3.14.2. korraldama oma jäätmetekäitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.14.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 3.14.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 3.14.5. koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 3.15. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. IV. JÄÄTMEKÄITLUSKOHT 4.1. Jäätmeid võib taaskasutada või kõrvaldada vaid jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades. 4.2. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 5.1. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 5.2. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega, sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest. 5.3. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumise korraldab territooriumi haldaja, kelle territooriumil jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab jäätmete kogumiskoha. Jäätmetekitaja on kohustatud toimetama jäätmed kindlaksmääratud kogumiskohta. 5.4. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid ning neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. 5.5. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumihaldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 5.6. Ühiste jäätmemahutite asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi haldajaga. 5.7. Jäätmemahutite nõuetekohase paigutuse ja tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Mahutid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist mahutitesse. 5.8. Jäätmemahuti ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja. 5.9. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 5.10. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastme või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 5.11. Jäätmemahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitselisi aspekte. 5.12. Jäätmemahutite asukoht ei tohi häirida liikluskorraldust. 5.13. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased ning ei tohi ületada kallet 1:10. Juurdesõidutee korrashoiu eest vastutab territooriumi haldaja. 5.14. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad, kalmistud, supluskohad jm) paigutab jäätmemahutid territooriumi haldaja või vallavalitsus. 5.15. Kaupluste, ametiasutuste ja teenindusettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. 5.16. Avalike ürituste paigad varustab ajutiste jäätmemahutitega ja organiseerib nende äraveo ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse lõppedes territooriumi korrashoiu eest. 5.17. Jäätmemahutina võib kasutada: 5.17.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluskohale; 5.17.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 5.17.3. lahtisi väikeprügikaste, mille tühjendamine toimub vähemalt kord ööpäeva jooksul. 5.18. Olme- ja segaolmejäätmete mahutitesse ei tohi panna: 5.18.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 5.18.2. üle 30°C kuuma tuhka; 5.18.3. vedelaid jäätmeid; 5.18.4. ohtlikke jäätmeid; 5.18.5. käimlajäätmeid; 5.18.6. kogumiskaevude setteid; 5.18.7. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 5.18.8. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 5.18.9. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 5.18.10. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid; 5.18.11. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud. 5.19. Jäätmemahutis oleva prügi põletamine on keelatud. 5.20. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimeste tervisele ega määriks mahuteid. 5.21. Jäätmetekitaja kogub eraldi püsijäätmed ja taaskasutatavad jäätmed (plast, paber, papp, klaas, metall jms) ja toimetab need selleks määratud kogumiskohtadesse. 5.22. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Rõngu Vallavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse. 5.23. Taaskasutatavate jäätmete üldkasutatavate erimahutite paigaldamise korraldab vallavalitsus. Erimahutid peavad olema varustatud informatsiooniga, mis sisaldab vastuvõetavate jäätmete liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi. 5.24. Taaskasutatavate jäätmete kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat liiki jäätmeid. 5.25. Juriidilised isikud annavad taaskasutatavad jäätmed üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 5.26. Suurjäätmed peab jäätmetekitaja ise viima jäätmekäitluskohta või tellima vastava teenuse jäätmekäitlusettevõttelt. VI. JÄÄTMETE VEDU 6.1. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse (edaspidi korraldatud olmejäätmevedu). 6.2. Jäätmeveo põhinõuded: 6.2.1. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 6.3. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. VII. KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU 7.1. Rõngu valla haldusterritooriumil otsustab korraldatud jäätmeveo vallavalitsus, valides selleks seadusega ettenähtud korras ettevõtja (edaspidi korraldaja). Korraldaja ei tohi ise tegeleda jäätmeveoga teenustööna ning ta ei tohi olla osanik mõnes jäätmeveo ettevõttes. 7.2. Korraldatud jäätmeveo võib jätta korraldamata haldusterritooriumi osades, kus: 7.2.1. jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või veetavate jäätmete väikeste koguste tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas; 7.2.2. korraldatud jäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus. 7.3. Korraldaja sõlmib jäätmeveo korraldamiseks otselepingud jäätmevaldajatega ja jäätmete vedamiseks vähempakkumise teel seadusega ettenähtud korras veopiirkondade teenindamiseks valitud jäätmeveoettevõtjatega. Ühte piirkonda teenindab üks ettevõtja. 7.4. Jäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu korraldajaga. 7.5. Vallavalitsus võib korraldatud jäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada jäätmete valdaja, kes korraldab ise jäätmeveo või käitluse, andes oma tegevusest nõudmisel aru vallavalitsusele või järelevalveametnikule, esitades vastava dokumentatsiooni. 7.6. Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlemiseks peab jäätmete valdaja esitama vallavalitsusele vabas vormis avalduse, näidates ära tekkivate jäätmete kogused, liigid, kogumis- ja veovahendid, käitluskohad ning veograafiku. 7.7. Vallavalitsus peab kindlaks määrama jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. Kui vallavalitsus ei ole seda teinud, määrab tekkinud jäätmete kogumiskoha territooriumi haldaja või tema poolt volitatud isik. 7.8. Jäätmekonteinereid tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostamist. 7.9. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 7.10. Rõngu Vallavalitsus võib kehtestada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 7.11. Käesoleva eeskirja punktis 7.10 sätestatut võib vallavalitsus rakendada ka siis, kui see on vajalik keskkonnakaitse või jäätmehoolduse korraldamise huvides. VIII. JÄÄTMETE LADESTAMINE JA KÕRVALDAMINE 8.1. Jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise. 8.2. Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. 8.3. Vallavalitsus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. 8.4. Jäätmete keskkonda viimisel (jäätmete kõrvaldamisel) tuleb maksta saastetasu vastavalt saastetasu seadusele. Saastetasu maksab territooriumi haldaja, kelle tahte kohaselt viiakse tema territooriumilt keskkonda jäätmeid. 8.5. Saastetasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra sätestab saastetasu seadus (RT I 1999, 24, 361). 8.6. Jäätmete ladestamine ja matmine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 8.7. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed ning ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib territooriumi haldaja oma territooriumil kompostida, kusjuures: 8.7.1. kompostimiskoht peab olema valitud ja varustatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 8.7.2. kompostimiskoht ei tohi salvkaevule või puurkaevule olla lähemal seadustes sätestatud piirangutest; 8.7.3. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 8.7.4. kompostimiskoht, mis paikneb territooriumi piirile lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naaberterritooriumi valdajaga. 8.8. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud kohtadesse. 8.9. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 8.10. Sõnnikut tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega. 8.11. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnast võib kasutada teede, platside jms täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega. 8.12. Surnud väikelooma või selle jäänuste matmine kooskõlastatakse territooriumi haldajaga, järgides vee- ja keskkonnakaitse nõudeid. Põllumajandusloomade, nende jäänuste või nende töötlemisel tekkivate jäätmete matmisel tuleb matmispaik kooskõlastada vallavalitsusega, Tartumaa keskkonnateenistusega ja valla riiklikku järelevalve õigust omava volitatud veterinaararstiga. 8.13. Territooriumi haldaja peab tagama, et tema tahte vastaselt ei saaks tema territooriumilt jäätmeid keskkonda viia. IX. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 9.1. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks vastavat jäätmeluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes. 9.2. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides oksi ja muid raskesti kompostitavaid taimseid jäätmeid. 9.3. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada vallavalitsuse, Tartumaa Päästeameti ja Tartumaa keskkonnateenistusega. 9.4. Liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavaid puidujäätmeid ning taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada katlamajades ja küttekolletes. X. OHTLIKUD JÄÄTMED 10.1. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmetekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. 10.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 10.3. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele korraldab Rõngu valla haldusterritooriumil vallavalitsuse poolt määratud korraldaja. Korraldaja teatab koha, kuupäeva ja kellaaja, millal võetakse vastu ohtlikke jäätmeid. 10.4. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainetega. 10.5. Juba segunenud jäätmed tuleb lahutada, kui on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. 10.6. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10.7. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei käidelda, peab juriidiline isik säilitama Tartumaa Keskkonnaameti poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 10.8. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta. 10.9. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise atmosfääri, maapinnale, veekogudesse või kanalisatsiooni. 10.10. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. 10.11. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 10.12. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 10.13. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. XI. ARVESTUSE PIDAMINE 11.1. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik oma valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- või keskkonnaohust. 11.2. Kõik ohtlike jäätmete tekitajad, välja arvatud kodumajapidamised, on kohustatud pidama regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle muudele jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. XII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 12.1. Kõik isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele eeskirjadest tulenevate nõuete täitmise kohta. 12.2. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu Rõngu valla või Tartumaa keskkonnainspektsiooni järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 12.3. Jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist kontrollivad keskkonnainspektsioon ja vallavalitsuse poolt volitatud isik vähemalt üks kord aastas keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1999, 10, 154) ja Rõngu valla põhimääruse alusel. 12.4. Registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, kusjuures olmes tekkinud ohtikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 12.5. Eeskirjade mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse §-dest 48 ja 49. 12.6. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust. 12.7. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 12.8. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. 12.9. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 12.10. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 12.8. toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 12.11. Kui reostuse tekitajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutusele. 12.12. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 12.11 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus. XIII. KESKKONNAJAAMADE JA SORTEERITUD JÄÄTMETE KONTEINERITE ASUKOHAD: 13.1. Ohtlike jäätmete konteiner 13.1.1. Rõngu alevik, vana bensiinijaama (Tehase tn 8) juures 13.1.2. Teedla, AS Teedla Mõis töökoja hoovil 13.2. Klaasikonteinerid: 13.2.1. Rõngu alevik, turuplats 13.2.2. Rõngu alevik, olmeprügi vaheladustusplats Tehase tn ja Viljandi mnt kõrval. 13.2.3. Käärdi alevik, Rukki tänav 7 maja kõrval. XIV. JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED ETTEVÕTE KONTAKTANDMED TEGEVUSALA AS SAB Betooni 4 Tel 424 225 Tavajäätmete ning fekaalide vedu, konteinerite rent, vanapaberi ning vanaklaasi kogumine. Ragn-Sells Eesti AS Lõunapiirkond Sepa 26 Tel 301 770 Tavajäätmete ning fekaalide vedu, konteinerite rentimine, vanapaberi ja vanaklaasi kogumine. OÜ Elva Kommunaalettevõte Valga mnt 7 Tel. 456 449 Tavajäätmete ning fekaalide vedu, konteinerite rentimine. AS Epler & Lorenz Ravila 75 Tel 421 398 Reostuste likvideerimine. Ohtlike jäätmete käitlemine, konteinerite rent. Aqua & Waste Services OÜ Valga mnt 7 Tel 356 466 Fekaalide vastuvõtmine, heitvee puhastamine ja ärajuhtimine AS Tartu veevärk Tähe 118 Tel 306 235 Fekaalide vastuvõtmine, heitvee puhastamine ja ärajuhtimine. AS TREF Teguri 55 Tel 474 408 Turu tn ehitusjäätmete ladestuspaiga haldamine, ehitusjäätmete vastuvõtmine. AS Tallinn Sekto Tartu filiaal Ringtee 18 Tel 362 535 Vanapaberi ja papi kokkuost. AS EMEX Teguri 53 Tel 472 772 Vanametalli kokkuost. XV. LÕPPSÄTTED 15.1. Määrus jõustub 25. septembril 2003. a. Volikogu esimees Kalju HERMANN