Rõngu Vallavolikogu — Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine — KO, 138, 2160

Juhindudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, lk 3167; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) paragrahvist 31 ja aluseks võtnud hariduskomisjoni ettepaneku, Rõngu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2004 kuni 2006 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 25. septembril 2003. a. Volikogu esimees Kalju HERMANN Rõngu Vallavolikogu 18. septembri 2003. a määruse nr 17 lisa VALGUTA LASTEAED-ALGKOOLI ARENGUKAVA 2004–2006 Arengukava on läbi arutatud ja heaks kiidetud õppenõukogu koosolekul 16. juunil 2003. a, protokoll nr 6 I. Sissejuhatus 1. Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava on dokument, mis määrab kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskavad konkreetseteks aastateks ning arengukava uuendamise korra. 2. Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava lähtub õppeasutuse põhimäärusest. II. Üldandmed 1. Asukoht Kool asub Tartumaal Rõngu vallas, Tartust 48 km kaugusel. Lähimad koolid on Rõngu Keskkool (6 km) ja Rannu Keskkool (6 km). Kooli piirkonna moodustavad järgmised külad: Valguta, Lapetukme, Koruste, Teedla, Piigandi ja Rannaküla. Üks õpilane käib Tammistest. Koolimaja asub looduskaitsealuses pargis, mille korrashoiu eest hoolitsevad õpilased ja nende vanemad ning firma «Kojahooldus». Koolil on aiamaa, et kasvatada köögivilju söökla tarbeks. 2. Ruumid Kool töötab kahekorruselises majas, mille vanem osa on ehitatud 1936. a ja uus osa 1989. a. Kõik ruumid on kasutuses. Lisaks kuuele klassiruumile on ruumid logopeedile, raamatukogule, arvutitele, kodundusklassile. Lasteaia lastele on õppimiseks, mängimiseks ja magamiseks ainult kaks ruumi, nad saavad kasutada ka saali. Keldrikorrusel on poiste tööõpetuse ruum, mis on praegusele õpilaste arvule liiga väike, võimlemisruum ja garderoob. Koolimajas on nõuetekohased sanitaarsõlmed ja duširuumid nii poistele kui tüdrukutele. Majas on suur saal, kus toimuvad kehalise kasvatuse ja laulmise tunnid ning kõik kooli üritused. Saali saavad kasutada ka piirkonna täiskasvanud. Kooli köögiblokil on praegu ajutine tunnustus kuni 1. septembrini k.a. Suveks on kavandatud täiendav remont ja eraldi laoruumi tegemine. Söögisaalis söövad lapsed kolmes vahetuses. 3. Õppevahendid Koolil ja lasteaial on olemas vajalikud õpperaamatud, töövihikud, hädapärane õppeotstarbeline inventar muusikaõpetuse ja kehalise kasvatuse tundideks. Puudus on poiste tööõpetuse tundide vahenditest. Vähe on teatmeteoseid (õigekeelsuse sõnaraamat) ja arvutid on vananenud, puudub Interneti püsiühendus. Õpilaste teenistuses on kooli buss, mis toob igal hommikul õpilasi kooli Rannakülast, Korustest, Lossimäelt. Buss võimaldab teatriskäike, ekskursioone, õpilaste ja vanemate transporti suurematel üritustel. 4. Õpilased Koolis on momendil 6 klassi 66 õpilasega, lasteaia liitrühmas on 21 last. Viimase kolme aasta jooksul õpilaste arv veel kasvas. Prognoositav õpilaste arv: Õppeaasta 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl Kokku Liitklasse 2003/2004 10 8 9 10 10 17 64 – 2004/2005 4 10 8 9 10 10 51 1 2005/2006 3 4 10 8 9 10 44 2 Lasteaeda võetakse 2- kuni 6-aastasi lapsi lastevanemate avalduse alusel. Lasteaia töö aluseks on peremudel, s.t liitrühmas on koos erineva vanusega lapsed. Lasteaiast kooli tulevate laste arv esialgu kasvab: 2006. a – 6, 2007. a – 7, 2008. a – 8, siis väheneb 2009. a – 3 last. 5. Personal Kooli kogu personal on 18 inimest. Põhikohaga õpetajaid on koolis 9 ja lasteaias 2. Õpetajate vanus 30–39 40–49 50–59 Üle 60 2 2 lasteaias 2 4 1 2 9 koolis Õpetajate staaž 5–8 a 8–11 11–15 Üle 15 1 1 2 lasteaias 1 1 2 5 9 koolis Õpetajate haridus Kõrg pedag. Kõrg muu Keskeri pedag. Keskeri muu Kesk Põhi Kokku Õpib edasi 2 2 lasteaias 4 1 2 1 1 9 koolis 3 Koolis on kaks pensionieas õpetajat, kes annavad nädalas kokku vaid 10 tundi. Põhikohaga õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, sest on koolitanud end vastavatel kursustel. Muusikaõpetajal on vanemõpetaja kvalifikatsioon. Praegu on üks kvalifikatsioonita õpetaja, kuid ta õpib kõrgkoolis ja lõpetab 2004. a. III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli ja lasteaia töö planeerimisel, üldtööplaani koostamisel, on lähtutud kooli arengukavast, kooli ja lasteaia õppekavast. Nende põhjal koostavad õpetajad ainete töökavad, klassijuhatamise tööplaanid, ainekomisjonide tööplaanid ja lasteaiaõpetajad oma nädalakavad. Koolis ja lasteaias toimib enesehindamise süsteem, on planeeritud sisekontroll. Hinnangute saamiseks tehakse küsitlusi lastevanemate ja õpilaste hulgas. Lasteaias jälgitakse laste arengut, seda analüüsitakse kaks korda aastas koos vanematega. Lasteaialapsed on üldjuhul koolitööks hästi ette valmistatud. Õpitulemuste võrdlemiseks tehakse ära kõik üleriigilised tööd, tulemused on tavaliselt natuke üle vabariigi keskmise. Paremate õppurite tunnustamiseks on autahvel, preemiaraamatud ja juhataja käskkirjad heade tulemuste eest. Paremad õpilased on olnud edukad ka vanemates klassides, kui nad jätkavad Rõngus, Rannus või Elvas. Õpilaste õppimise ja arengu toetamiseks on koolis logopeed, pikapäevarühm, õpiabi-tunnid, tunniväline tegevus (ringid), hea koostöö valla sotsiaalnõunikuga. Ainealane tunniväline töö toimub põhiliselt andekamatega, keda valmistatakse ette konkurssideks. Hästi on esinetud inglise keele ja ajaloo olümpiaadil. Viimasel aastal on õpilasi kaasatud mitmetesse koolivälistesse projektidesse. Kesksel kohal on õppekava läbiv teema «Keskkond ja säästev areng». Pidevalt toimub koostöö vanematega. Oluline on infovahetus (teabelehed, arvestuslike tööde graafikud, hinnetelehed, kuutegevuste meelespead lasteaias).Valdav enamus vanematest tulevad osalema kooli ja lasteaia üritustele ja tegutsevad koos lastega. Kohale on kutsutud lektoreid, et nõustada vanemaid. Õpikeskkond on igal aastal täienenud, klassiruumides on uued valgustid, uued tahvlid (v.a. üks ruum), keldrikorrus sai uue põranda, ruumides on tehtud sanitaarremonti. Kool on saanud juurde tehnilisi vahendeid: videomagnetofon, televiisor. Vald on andnud kasutatud arvuteid. Lasteaeda on muretsetud uusi mänguasju, õppekirjandust ja voodipesu. Köögi kaasajastamiseks on ostetud uus pliit, vajalikud valamud ja roostevabad potid. 2. Arengut eeldavad valdkonnad: – laste õigete õpioskuste ja tööharjumuste kujundamine; – laste kõlbeline kasvatus; – õpilaste vähenemisest tingituna tuleb arvestada liitklasside tekkimisega. Selleks vajavad ettevalmistamist nii õpetajad kui ka lapsevanemad; – kaasaja ohutegurid (uimastid, alkohol, õpilaste suur vabadus ja vähene kohusetunne) nõuavad senisest tõhusamat koostööd peredega; – noorsootöö võimaluste leidmine, et anda lastele võimalust oma annete arendamiseks ja sisustada vaba aega; – erivajadustega laste ja nende perede toetamisel ei suuda kool üksi toime tulla, vajalik on vallavalitsuse, psühholoogi abi; – maja vajab pidevalt investeeringuid. Suuremad probleemid, mis vajavad lahendamist: * saali põrand on kulunud, vajab lihvimist ja värvimist * saali toolid lagunevad järjest, varsti ei jätku neid enam suuremateks üritusteks * vana majaosa 1. korruse aknad ja 2. korruse 5 akent vajaksid vahetamist * tuulekoja katusel on katkisi plaate * lasteaia esikus võiksid olla riietuskapid igale lapsele eraldi * söögisaali taburetid on katkised. * Õpilasi vedav buss on täielikult amortiseerunud. 3. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Valguta Lasteaed-Algkooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja tagada laste arendamine ja kasvatamine lasteaia liitrühmas. Sellest tulenevad järgmised prioriteedid: – lastele soodsa kasvu- ja õpikeskkonna loomine; – õppekasvatustöö kaasajastamine, erinevate meetodite kasutamine; – õpilaste individuaalsuse arvestamine, õpiabi erinevate vormide kasutamine; – õpilaste tööharjumuste ja kultuurse käitumise harjumuste kujundamine; – terviseedendusliku tegevuse jätkamine (sise- ja väliskeskkond, toitlustamine, turvalisus, liiklus); – kodu ja kooli koostöö tõhustamine, hoolekogu aktiivsem rakendamine; – õpetajate täienduskoolitus, et 2007. a oleks kõigil kvalifikatsiooninõuded täidetud; – kooli ja lasteaia enesehindamise jätkuv arendamine; – asjatundjate (valla psühholoogi) kaasamine kaasaja ohutegurite mõju vältimiseks ja vähendamiseks; – laste huvitegevuse suunamine; – kooli hea maine kujundamine (info valla ajalehes, sümboolikaga tänukiri, vilistlaste kokkutulekud jms); – olla Rõngu valla üheks kultuuri- ja hariduskeskuseks, kujunenud traditsioonide jätkamine; – koostöö erinevate fondidega, projektide kirjutamine; – Valguta pargi korrashoid; – jätkuvad sõprussidemeid ja koostöö Soome Mustajärve kooli ja Rõngu Keskkooliga. IV. Tegevuskava 2003. ja 2004. aastaks 1. Õppe-kasvatustöö Jrk nr Ülesanded 2003 kulu 2004 kulu Finantseerija Vastutaja 1. Kooli maine kujundamine (info vallalehes, sümboolikaga tänukiri)

1 500.– Rõngu vald Juhataja 2. Koostöö lastevanematega: infovahetus (teabelehed jms); – individuaalsed vestlused; – koolituse organiseerimine; – ühisüritused

1 000.– 7 000.–

4 500.– 7 000.– Rõngu vald Klassijuhatajad, lasteaiaõpet Juhataja vastavalt üldtööplaanile 3. Osalemine projektides, meeskonnatöö kogemused «Tuulik», Mustajärve kool, «Tere, kevad» jms Emi-eco Juhataja, õpetajad 4. Paremate õpilaste tunnustamine raamatuga, foto autahvlile 1 500.– 1 500.– Rõngu vald Juhataja 5. Terviseedenduslik töö: sport, liikumine, toitumine Rõngu vald Kehalise kasvatuse ja lasteaia õpetajad, kokk 6. Tasemekoolitus: klassiõpetaja ajalugu kehaline kasvatus 2 õp 1 õp 2 õp 1 õp 1 õp Isiklik, riiklik Riiklik fin. Riiklik 7. Täienduskoolitus: 13 000.– 13 000.– Riiklik Juhataja – kursused lähtuvalt sisekontrollist – liitklassi metoodika – esmaabikoolitus – kasvatusteadus – uimastialane Rõngu vald 8. Sisekoolitus, kursuste ja teiste koolide kogemused

Juhataja 2. Töökeskkonna muutmine Jrk nr Ülesanded 2003 kulu 2004 kulu Finantseerija Vastutaja 1. Köögi viimine kooskõlla tervisekaitse nõuetega 80 000.– Rõngu vald Juhataja, vallavalitsus 2. Uued toolid sööklasse 24 000.– Rõngu vald Juhataja 3. Lasteaia ruumide remont (seinad, aknad, radiaatorid) 80 000.– Rõngu vald Vallavalitsus, juhataja 4. Saali põranda remont, toolid 20 000.– Rõngu vald Juhataja 5. 1. korruse vana osa akende vahetamine

Rõngu vald Juhataja 6. Tuulekoja katuse parandamine

Rõngu vald Juhataja 7. Aknakatted 1 500.– 2 000.– Rõngu vald Juhataja 8. Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni paigaldamine 49 037.– 17 623.– Rõngu vald Vallavalitsus, juhataja 9. Interneti püsiühendus

Rõngu vald Vallavalitsus 10. Arvutite uuendamine

12 000.– Rõngu vald Juhataja 11. Mänguväljaku rajamine 45 000.– Eesti Olümpiakomitee Projektikomisjon 12. Tiiki ümbritseva aia uuendamine

Rõngu vald Majahoidja 14. Viirpuuheki istutamine 1 500.– Rõngu vald Juhataja 13. Lasteaeda mänguasjade ja õppevahendite soetamine 4 000.– 4 000.– Rõngu vald Juhataja 14. Kooli raamatukogu täiendamine 2000.– 4000.– Rõngu vald Juhataja 15. Spordivarustuse täiendamine: – latt – kõrgushüppe postid – matid 800.– 5 000.– Rõngu vald Juhataja 16. Iga-aastane sanitaarremont, põrandate lakkimine jms. 5 000.– 5 000.– Rõngu vald Juhataja 17. Klassitahvli ostmine 2 500.– Rõngu vald Juhataja 18. Lasteaia riietuskapid 8 000.– Rõngu vald juhataja 19. Bussi remont

Rõngu vald Vallavalitsus 20. Puidutööpink 2 000.– 3. Ressursside andmik Jrk nr Ülesanded 2003 planeeritav kulu 2004 planeeritav kulu Finantseerija 1. Personalikulu 550 000.– Rõngu Vallavalitsus 2. Majandamiskulud 664 000.– 3. Õpetajate personalikulu 765 000.– 4. Koolituskulu – riik 13 000.– 11 000.– 5. Koolitus – vald 7 000.– 7 000.– 6. Õpikud 18 000.– V. Arengukava uuendamise kord 1. Arengukava tegevuskava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal juunis. 2. Arengukava muutmiseks on õigus teha ettepanekuid kooli juhatajal, asutuse töötajatel, hoolekogu liikmetel ja lastevanematel. 3. Tegevuskava esitatakse kinnitamiseks Rõngu Vallavolikogule hiljemalt augustikuus.