Pärnu Linnavolikogu — Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määruse nr 20 "Pärnu linna arengukava aastateks 1999-2005 muutmine" muutmine — KO, 137, 2156

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 7 ja § 37 lõikest 3, Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Muuta Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 20 muudetud «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» järgmiselt: 1.1. kinnitada uues sõnastuses punktid 1, 2, 3, 5, 6, 7 ja 8; 1.2. asendada punkt 6 «Prioriteetsed projektid» punktiga «Pärnu linna investeeringud 2004–2006, millele taotletakse kaasfinantseeringuid riigieelarvest, EL tõukefondidest ja muudest allikatest»; 1.3. lisada punkt 7 «Pärnu linna investeeringute kava 2004. a valdkondade kaupa» ja lugeda varasem punkt 7 «Kasutatud kirjandus» punktiks 8. 2. Pikendada «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» kehtivust kuni 31. detsembrini 2006. a. 3. Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Margus TAMMEKIVI PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 1999–2005 1. SISSEJUHATUS «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» kehtib alates 17. detsembrist 1998. a ja seda on muudetud igal aastal 1. oktoobriks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikele 3. Arengukava koosneb järgmistest osadest: I. osa: • Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs II osa: • Üldosa • Tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid • Maakasutuse üldpõhimõtted • Tegevuskava aastani 2005 • Pärnu linna investeeringud 2004–2006, millele taotletakse kaasfinantseeringuid riigieelarvest, EL tõukefondidest ja muudest allikatest • Pärnu linna investeeringute kava 2004. a valdkondade kaupa Hetkeolukorra ülevaade ja analüüs oli aluseks arengukava II osa koostamisel. Hetkeolukorra ülevaates ja analüüsis on kirjeldatud hetkeseisu eri eluvaldkondades, määratletud nende valdkondade arengut mõjutavad sisemised ja välimised tegurid, analüüsitud valdkondi mõjutavaid olulisimaid tugevaid ja nõrku külgi, väliskeskkonnast tulenevaid olulisimaid võimalusi ja ohte. Pärnu linna arengukava üldosas on kirjeldatud arengukava mõistet, arengukava koostamise aluseks olnud materjale ja arengukava koostamise protsessi. Üldosas on antud lühiülevaade rahvastiku arvu ja vanuselise koosseisu muutuste mõjust Pärnu linna eri eluvaldkondadele. Pärnu Linnavolikogu poolt on 18. detsembri 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud Pärnu linna tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid. Lühiülevaade nendest on toodud eraldi osana. Seoses ühiskonnas aset leidnud kiirete muudatustega on tekkinud vajadus iga-aastaselt Pärnu linna arengukava uuendamiseks ja täiendamiseks. Pärnu Linnavolikogu on otsustanud muuta «Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005» II osa alaosa «Sissejuhatus», «Üldosa», «Pärnu tulevikuvisioon 2010. aastaks, arenguprioriteedid ja arengueesmärgid 2005. aastani» ja «Tegevuskava aastani 2005». Osa «Investeeringute prioriteedid valdkondade kaupa aastateks 2003–2004» ja osa «Investeeringute prioriteedid aastaks 2003» asendati osadega «Pärnu linna investeeringud 2004–2006, millele taotletakse kaasfinantseeringuid riigieelarvest, EL tõukefondidest ja muudest allikatest» ja «Pärnu linna investeeringute kava 2004. a valdkondade kaupa». 2. ÜLDOSA Meid ümbritsev ühiskond on sageli ettearvamatu, muutuv ja dünaamiline ning seetõttu on vajalik seada kõige olulisemad sihid, mille suunas edasi liikuda. On vaja määratleda linna pikaajaline arengustrateegia tähtsamate linnaelu mõjutavate valdkondade lõikes, et tagada linnaelanike ja külaliste vajaduste võimalikult igakülgne rahuldamine. Linna arendamise eesmärgid pikemaks ja lühemaks ajaks ning nende eesmärkide saavutamiseks kavandatavad tegevused kajastuvad Pärnu linna arengukavas. Pärnu linna arengukava on linna sotsiaal-majandusliku ja keskkonna seisundi analüüsist ning prognoosist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. Pärnu linna arengukava on aluseks üldplaneeringu kehtestamisele ja tasakaalustatud eelarve koostamisele. Pärnu linna arengukava koostades on arvestatud Läänemeremaade Nõukogu poolt väljatöötatud dokumendiga «Strateegiad ja visioonid Läänemere regioonis 2010», milles Pärnut käsitletakse regionaalse tähtsusega linnana, kus eelkõige järgitakse säästva arengu põhimõtteid. Samuti on Pärnu linna arengukava koostamisel lähtutud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis valminud Eestimaa sotsiaal-majanduslikust planeeringust «Eesti 2010», Pärnu maakonna arengukavast ja üldplaneeringust ning Pärnu rahvastikuprognoosist. Pärnu linna tulevik sõltub oluliselt kogu maakonna üldisest arengust, mõjutades omakorda ka rahvastiku arengut. Arengukava koostamisel on oluline arvestada rahvastikus toimuvate protsesside ja suundumustega – on ju arengukava peamine eesmärk linnaelanikele paremate elu-, töö- ja puhketingimuste loomine ning inimesed on peamine ressurss ka arengukava täitmisel. 2003. a koostatud Pärnumaa rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub Pärnu linna rahvaarvu kahanemise trend nii negatiivse loomuliku iibe kui ka jätkuva eeslinnastumise tõttu. Tõenäoseima stsenaariumi rakendumisel kaotaks Pärnu linn aastaks 2025 kuni 15% praegusest rahvaarvust. Tööealise elanikkonna vähenemine kulgeks üldjoontes samas tempos kogurahvastiku vähenemisega. Kõige märkimisväärsemad muutused lähema 25 aasta jooksul on aset leidmas kuni neljateistaastaste laste ja noorte arvukuses – neid on veerandsajandi möödudes tõenäoliselt ligi veerandi võrra vähem, pensioniealisi seevastu ainult 5% võrra vähem võrreldes praegusega. Pärnu linna eakate inimeste osatähtsus (vanusgrupp 60 ja üle selle moodustab ligi 23% elanikkonnast) on suhteliselt suur ja rahvastik vananeb kõikide prognoosivariantide kohaselt (eakad inimesed moodustaksid 25%–26% elanikkonnast). Ka tööealine elanikkond vananeb sisemiselt – vanemas tööeas olevate inimeste osakaal tööealistest suureneb tõenäoliselt praeguselt 49%-lt 55%-ni. Pärnu linna arengukava väljatöötamine oli jagatud sisuliselt ja ajaliselt kolmeks etapiks. Esimeses etapis koostati eri eluvaldkondade töörühmade poolt hetkeolukorra ülevaade ning viidi läbi SWOT-analüüs, toomaks esile vastava valdkonna tugevad ja nõrgad küljed ning neid mõjutavad võimalused ja ohud. Teises etapis sõnastati Pärnu tulevikuvisioon 2010. aastani, millest lähtuvalt töötati välja Pärnu linna strateegilised arengueesmärgid. Olulisuse järjekorras reastatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Tulevikuvisiooni ja arengueesmärkide saavutamiseks koostati tegevuskava koos konkreetse ajakava, vajalike ressursside ja ressursside allikatega aastani 2005. 3. PÄRNU TULEVIKUVISIOON 2010. AASTAKS, ARENGUPRIORITEEDID JA ARENGUEESMÄRGID 2005. AASTANI Linna prioriteetsed arengusuunad on määratletud lähtudes linna geograafilisest asukohast, regionaalsuse printsiibist, ajaloolistest traditsioonidest, looduslikest ressurssidest ja linna eripärast. I. PÄRNU TULEVIKUVISIOON 2010. AASTAKS Pärnu on 2010. a turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn. Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Pärnut aastal 2010 ja kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada. Pärnu tulevikuvisiooni definitsioonis aastaks 2010 on määratletud selleks ajaks linna iseloomustavad peamised märksõnad. Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. II. PÄRNU ARENGUPRIORITEEDID Olulisuse järjekorras järjestatud arengueesmärkidest kujunesid Pärnu linna arenguprioriteedid. Allpool lahtiseletatud arenguprioriteetidele järgnevad sellele prioriteedile vastavad arengueesmärgid. 1. Pärnu on inimväärse elukeskkonnaga ja sotsiaalselt turvaline linn 1.1. Keskkond 1.1.1. on rakendunud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa); 1.1.2. on rakendunud haljastuskontseptsioon; 1.1.3. on tagatud toimiv jäätmemajandus; 1.1.4. on rakendunud säästva arengu kava. 1.2. Turvalisus 1.2.1. on rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem; 1.2.2. on rakendunud päästeteenistuse ja hädaolukordadeks valmisoleku süsteem. 1.3. Haridus 1.3.1. on loodud kaasaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi-, kutse- ja täienduskoolituse andmiseks. 1.4. Tervishoid 1.4.1. on rakendunud patsiendikeskne üld- ja eriarstiabi süsteem; 1.4.2. on rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. 1.5. Kultuur, sport ja vaba aeg 1.5.1. on tagatud kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättesaadavus; 1.5.2. on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ja ning areng linnaosade keskustes. 1.6. Hoolekanne 1.6.1. on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne; 1.6.2. on loodud võimalus sotsiaalteenuste üleandmiseks mittetulundus- ja tulundusühendustele. 1.7. Eluase 1.7.1. on korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (elamud). Linna all mõistetakse tiheda hoonestatusega territoriaalset üksust, kus aegade jooksul on tekkinud rahvastiku asustatuse suurem kontsentratsioon. Linnas on välja ehitatud teed ja muud vajalikud tehnilised kommunikatsioonid. Inimese elutegevuseks on rajatud vajalikud haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalabiasutused. Sõltuvalt ajaloolistest tingimustest, geograafilisest asukohast ja looduslike ressursside olemasolust on linnade tekkepõhjused erinevad. Linnad on kujunenud inimeste tõmbekeskusteks, pakkudes selleks sobivat elukeskkonda. Linn peab võimaldama inimesel elada, töötada ja puhata. Nende kolme inimtegevuse põhifunktsiooni täitmise tingimused on linnaarendusliku tegevuse peaeesmärgid. Pärnust on kujunenud tasakaalustatud funktsioonidega linn. Linnaelanikel on olemas eluase, võimalus leida töökoht, olla kindlustatud meditsiinilise ja kultuurilise teenindamisega, noortel on võimalus saada haridus. Linna looduslik elukeskkond on tasakaalustatud, tagatud on maa, õhu ja vee kaitsmine reostuse eest. 1997. aastal oli Pärnu üks vähestest Eesti linnadest, kus elanike arv kasvas, seda küll rahvastiku rände arvelt. See tähendab, et siin on olemas inimestele suhteliselt paremad elutingimused kui teistes linnades. Linna arengukava ja üldplaneering peavad tagama linnaarendusliku kompleksse tegevuse. Nende dokumentidega tuleb määratleda tingimuste ja toimingute terviklik süsteem, mis kasutades Pärnus olevaid ressursse muudab selle linnaelanikele veelgi paremaks ja turvalisemaks elukeskkonnaks. 2. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus 2.1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi- ja koolitus- ning äriturism) 2.1.1. on loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus; 2.1.2. on kujundatud välja kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk; 2.1.3. on laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega. Pärnu kuurordi algusaastaks loetakse aastat 1838, kui mere äärde rajati esimene supelasutus. 165-aastase ajaloo jooksul on Pärnust kujunenud Eestis, Baltimaades ja ka Venemaal tuntud kuurortlinn. Seda on tinginud soodne geograafiline asend, looduslikult kaunis rand ning parkide ja haljasaladega kaetud rannaäärne linnaosa. Pärnus on välja kujunenud sanatooriumide võrk, mis toimib edukalt aastaringselt. Majutusettevõtetes on voodikohad 3000 inimesele. Pärnule omaseks saanud kuurortlinna traditsioonid peavad jätkuma tulevikus. Selleks on vaja muuta linn aastaringselt atraktiivseks. Lähiaastatel on tähtis arendada lisaks raviturismile veel konverentsi-, koolitus- ja huvialaturismi teenuseid. Suvesündmused peavad olema omanäolised ja ligitõmbavad, rand ja jahisadam vastavuses Euroopa Sinilipu nõuetega. Läbimõeldud linna mainekujundus, tutvustamine ja teabesüsteem on eduka kuurort- ja turismilinna eeldus. Linna üldplaneeringuga ja rannaalale tehtavate detailplaneeringutega nähakse ette kuurordi ja puhkeala laienemine, järgides väljakujunenud haljastuse ja hoonestuse põhimõtteid. 3. Pärnu on soodsa ettevõtluskeskkonnaga, aastaringset tööhõivet tagav linn 3.1. On välja töötatud ja rakendunud ettevõtluse arengukava; 3.2. On käivitunud ettevõtlusinkubaator koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega; 3.3. On määratletud linnaruumi ja maakasutuspõhimõtete tingimused; 3.4. Tehakse koostööd ettevõtjatega linna infrastruktuuri väljaehitamiseks. Pärnus on ajalooliselt väljakujunenud majandusharud, mis baseeruvad linna geograafilisel asendil ning kohalikul looduslikul toorainel. Pärnust sai hansalinn juba keskajal, kui siin oli sadam sisemaale viival kaubateel. Koos transpordisõlmega kujunes aegade jooksul välja sobiv tootmistegevus, millele lisandusid toetavad majandusharud. Töötlevas tootmises on hõivatud ligikaudu 18% töövõimelisest elanikkonnast. Järgnevad kaubandus, ehitus, transport ja teised majandusharud. Tulevikus on oluline kindlustada väljakujunenud majandusstruktuuri säilimine. Linnavalitsuse käsutuses olevate vahenditega – eelkõige ettevõtlust soosiv maapoliitika ja tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine – tuleb kindlustada olemasolevate ettevõtete funktsioneerimine ja uutele investeeringutele soodsate tingimuste loomine. Ettevõtluse toetamisel ja soodustamisel tuleb järgida tasakaalustatud majanduse ja turu hajutamise põhimõtteid, et vähendada majanduses esinevaid riske ja võnkumisi. Linna üldplaneeringuga on määratud tootmiseks ja äritegevuseks kavandatavad territooriumid. Tootmises tuleb enam tähelepanu pöörata keskkonnakaitse ja säästliku arengu põhimõtetele. Pärnu kutsehariduse, täiendus- ja ümberõppe võimalused peavad olema sobivad kohalikule ettevõtlusele ja majandustegevusele. 4. Pärnu on Eesti oluline haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja majanduskeskus 4.1. Haridus 4.1.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks; 4.1.2. on loodud tingimused kaasaja vajadusi arvestava kutsehariduse andmiseks; 4.1.3. soodustada täienduskoolituse arengut. 4.2. Kultuur 4.2.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuri- ja sporditraditsioonide säilimine; 4.2.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks; 4.2.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmustekalender. 4.3. Tervishoid 4.3.1. on välja kujundatud regionaalsed pere- ja eriarstiabi keskused; 4.3.2. soodustada taastus-, pika- ja hooldusravi arengut. 4.4. Majandus 4.4.1. soodustada ettevõtluse tugisüsteemide arengut; 4.4.2. soodustada investeeringuid; 4.4.3. on loodud tingimused rahvusvahelise side- ja veosõlme arenguks. Pärnu on Eesti edelaosa suurim linn. Aja jooksul on Pärnus välja kujunenud piirkondlikule keskusele vastav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Geograafilisest asukohast sõltuvalt on Pärnu transpordisõlm, kus on esindatud eri transpordiliigid. Pärnu peab ka edaspidi jääma regiooni keskuseks. Pärnus olemasolev haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk teenindab lisaks linnaelanikele ka Pärnu maakonna vajadusi. Pärnu Haigla uute hoonete ehitamise eesmärk on katta kogu Eesti edelaregiooni vajadusi. Arvestades rahvastiku asustustihedusega Eestis ning sotsiaalsete vajaduste täitmiseks olevate majanduslike võimalustega, on otstarbekas tulevikus teatud sotsiaalsete funktsioonide täitmise väljaarendamisel arvestada mitte ainult linna vajadustega. Majandusstrateegiliselt on Pärnu tähtis transpordisõlm. Pärnut läbib Põhja-Euroopat ja Kesk-Euroopat ühendav automagistraal VIA Baltica. Pärnu sadama tagamaaks on Edela- ja Lõuna-Eesti, mis kindlustab loodusliku tooraine töötlemist ja selle eksporti. Lennuvälja kaudu toimub ühendus eesti saartega ning on võimalikud tšarterreisid. Raudteel on säilinud kaubavedu ja vähesel määral reisijate transport. Lisaks transpordivõimalustele on Pärnus olemas piirkondlikku toorainet töötlevad ettevõtted, samuti majanduse tugisüsteemid nagu pangad, konsultatsiooni- ja koolitusasutused. Pärnu linna ja regiooni arengu seisukohalt on oluline säilitada ja arendada Pärnus teatud majandusliku tegevuse kontsentratsiooni, mis mõjuks soodustavalt kogu piirkonnale. Tähtis on rekonstrueerida linna läbiv VIA Baltica teelõik, välja arendada Pärnu sadam ning ehitada sadamat ja VIA Balticat ühendav linna ümbersõidutee. Transpordiskeem peab tagama tööstusrajoonide seosed magistraalteedega, sadama, lennuvälja ja raudteega nii, et need ei kulgeks läbi elurajoonide. Transpordiskeem peab tagama linnakülalistele mugava ja lihtsa sissesõidu. Linna suunduva ja linnast väljuva ning linnasisese transpordiskeemi parandamiseks on tekkinud vajadus uue silla järele. Perspektiivsed sildade asukohad on ette nähtud üldplaneeringus. 5. Pärnu on kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga linn 5.1. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, kultuuri- ja spordirajatised, elamud). 5.2. On korrastatud ja rajatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem). Pärnu linnas elutegevuseks vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on välja kujunenud või välja ehitatud peamiselt nõukogude võimu aastatel. Kuigi hetkel suudetakse nende abil tagada normaalne elutegevus, on vajadus funktsioneerivate süsteemide optimeerimiseks. See tähendab sotsiaalse infrastruktuuri tegevuse korrastamist, efektiivsemaks muutmist, tehnilise ja materiaalse baasi renoveerimist ning väljaehitamist. Pärnu linna sotsiaalne infrastruktuur peab tagama inimtegevuse sotsiaalse kindlustatuse. Eesmärk on muuta haridus-, kultuuri- ja tervishoiuasutuste võrk, samuti elamumajandusega seonduv inimesele märksa mugavamaks, tagades samas selliste linna ressursside nagu raha, maa ja hooned senisest efektiivsema ja optimaalsema kasutamise. Tehnilise infrastruktuuri renoveerimine ja väljaehitamine on lähiaastatel üks linna ees seisev põhiülesanne. Trasside inventariseerimine ja peremehetuse likvideerimine on selle eelduseks. Teede, tänavate, torustike ja elektrisidesüsteemide korrastamise mahajäämuse likvideerimisel tuleb lähtuda komplekssuse põhimõttest – remontida korraga nii maa-alused kommunikatsioonid kui ka asfaltkate, et vältida korduvate tööde tegemist. Tuleb jõuda olukorrani, kus trasside ja kommunikatsioonide omanik on kohustatud tagama nende funktsioneerimise ja väljaehitamise. Paralleelselt renoveerimistöödega on vajalik detailplaneeringutega kehtestatud linna teede ja tehniliste kommunikatsioonide väljaehitamine. 6. Pärnu on ajaloolist omanäolisust säilitav ja eksponeeriv linn 6.1. On loodud tingimused vaimse pärandi säilitamiseks ja teadvustamiseks. 6.2. On arvele võetud ja säilitakse arhitektuuriväärtused. 6.3. On säilitatud, uuendatud ning laiendatud pargid ja puiesteed. 6.4. On korrastatud Pärnu muul kui linna sümbol. 6.5. On tagatud traditsioonilise rannaala säilimine. 6.6. On loodud tingimused Pärnu jõe eksponeerimiseks. Pärnu on asutatud aastal 1251. 750-aastase ajaloo jooksul on välja kujunenud omanäolised linnaosad. Väärtust omavad nii rannaala koos parkide ja haljastusega kui ka Kesklinn ja Vana-Pärnu. Kindla eesmärgiga on planeeritud ja rajatud linna sadamapiirkond, tööstuse ja tootmispiirkonnad ning elamurajoonid. Pärnusse on rajatud mitmeid arhitektuuri- ja kultuuriväärtusi, mis vajavad kaitset ja säilitamist. Linna üldplaneeringuga ja maakasutuse põhimõtetega on määratud linnaosade funktsioonid arvestades väljakujunenud traditsioone. Olulisemad eesmärgid on jõekallaste korrastamine ja läbipääsetavaks muutmine, tootmise viimine selleks sobivatesse linnaosadesse, rannaalale ja kuurorditsoonile sobiva haljastuse ja hoonestatuse säilitamine ning uute elamupiirkondade määramine. Pärnu olulisematest väärtustest tuleb tagada parkide ja puiesteede uuendamine ja laiendamine, korrastamist vajab Pärnu muul. Ajaloo eksponeerimise jaoks on vajalik lähiaastatel Pärnu Muuseumi uue hoone ehitamine. 7. Pärnu on Edela-Eesti halduskeskus 7.1. Soodustada riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide teket ja laienemist Pärnusse. Pärnu on maakonnakeskus. Pärnus on vastavalt riiklikule halduskorraldusele olemas mitmete riigivõimu struktuuride institutsioonid. Siin asuvad maakonnavalitsus, korrakaitse ja kohtuvõimu struktuurid, päästeamet ning teised riigiasutused. Riiklike institutsioonide olemasolu annab riigi haldusfunktsioonide kohapealse operatiivse kasutamise võimaluse. Lisaks sellele kaasnevad töökohad ja rahalised ressursid materiaalsete vahendite soetamiseks, mis teenivad Pärnu elanikke. Sel põhjusel on riiklike haldusasutuste olemasolu ning nende tegevuse laienemine Pärnusse vajalik; linn saab seda protsessi toetada nende käsutusse maa ja hoonete andmisega. Tulevikus ei ole välistatud rahvusvaheliste institutsioonide ning välisriikide ja -firmade esinduste olemasolu Pärnus, arvestades linna soodsat geograafilist asukohta Tallinna ja Riia vahelisel maanteel. Kui suudame ellu viia arengueesmärgid, tagame oma visiooni täitumise olla turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne kuurortlinn. 4. 1999. AASTAL KEHTESTATUD MAAKASUTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Parkide ja haljasalade pindala suurendamine Pärnu linnas kuni 35 m2 elaniku kohta 2. Linnas konkreetsete kaitsere�iimide ja piiride määramine looduskaitsealadele 3. Linna väärtuslikeimate piirkondade kindlaksmääramine, kus kõikide ehitiste puhul peab toimuma avalik arhitektuurikonkurss 4. Parkides kasutada ärimaana maksimaalselt 10% 5. Üldplaneeringus 60–70 ha suuruse ala leidmine elamumaaks 6. Riigilt linnale maade taotlemine uuteks elamuehituspiirkondadeks 7. Uute elamukruntide planeerimisel kehtestada elamukrundi optimaalseks suuruseks 900 m2 ja maksimaalseks suuruseks 1500 m2 8. Jõekallaste läbipääsetavaks muutmine 9. Võimaluste leidmine jõe kallastelt tootmise üleviimiseks tööstuspiirkonda 10. Riigilt vabade maade taotlemine jõeäärsete ettevõtete ümberpaigutamiseks 11. Tööstuspiirkondadesse vähemalt 20% haljastuse, sh 60% kõrghaljastuse planeerimine 12. Jõe kallaste elamumaaks muutmine, arvestades jõeäärset vajalikku ehituskeelutsooni 13. Ehituskeelu kehtestamine jõe kallastele 30 m ulatuses, randa, looduskaitsealadele sanitaarkaitsetsoonidesse 14. Ärikeskuste planeerimisel parklate ja haljasalade rajamise kohustusega arvestamine Linna üldkasutatav maa peab olema kõigile vabalt kasutatav 5. TEGEVUSKAVA AASTANI 2005 TURVALISUS Arengueesmärgid: 1. On rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem 2. On rakendunud päästeteenistuse ja hädaolukordadeks valmisoleku süsteem

KESKKOND Arengueesmärgid: 1. On rakendunud keskkonnastrateegia ja tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa) 2. On rakendunud säästva arengu kava 3. On rakendunud haljastuskontseptsioon 4. On säilitatud, uuendatud ning laiendatud pargid ja puiesteed 5. On tagatud toimiv jäätmemajandus 6. On laiendatud rannapiirkonda ja viidud selle seisund vastavusse rahvusvaheliste nõuetega

MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS Arengueesmärgid: 1. On välja töötatud ja rakendunud ettevõtluse arengukava 2. On käivitunud ettevõtlusinkubaator koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega 3. On määratletud linnaruumi- ja maakasutuspõhimõtete tingimused 4. Toimub koostöö ettevõtjatega linna infrastruktuuri väljaehitamiseks

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Eesmärgid: 1. On välja arendatud ja välja kujunenud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem) 2. On loodud tingimused Pärnu jõe eksponeerimiseks 3. On tagatud traditsioonilise rannaala säilimine

ELUASE Arengueesmärgid: 1. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (elamud)

HARIDUS Arengueesmärgid: 1. On loodud kaasaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi-, kutse- ja täienduskoolituse andmiseks 2. Pärnu on Eesti oluline hariduskeskus 2.1. on loodud tingimused kõrghariduse andmiseks 2.2. on loodud tingimused kaasaja vajadusi arvestava kutsehariduse omandamiseks 2.3. soodustatakse täienduskoolituse arengut 3. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur

SPORT Arengueesmärgid: 1. On tagatud erinevate sportimisvõimaluste kättesaadavus 2. On tagatud spordielu säilitamine ning areng linnaosade keskustes 3. On tagatud Pärnule omaste sporditraditsioonide säilimine ja loodud uusi sportimisvõimalusi 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (spordirajatised)

TERVISHOID Arengueesmärgid: 1. On rakendunud patsiendikeskne üld- ja eriarstiabisüsteem 2. On rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem 3. Pärnu on Eesti oluline tervishoiukeskus 3.1. on välja kujundatud regionaalsed pere- ja eriarstiabi keskused 3.2. soodustada taastus-, pika- ja hooldusravi arengut 4. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (tervishoiuasutused)

SOTSIAALHOOLEKANNE Arengueesmärgid: 1. On rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne 2. On korrastatud ja välja kujunenud optimaalne sotsiaalne infrastruktuur (hoolekandeasutused) 3. On loodud võimalus sotsiaalteenuste üleandmiseks mittetulundus- ja tulundusühendustele

KULTUUR Arengueesmärgid: 1. On tagatud erinevate kultuuriliste teenuste kättesaadavus 2. On korrastatud ja välja kujundatud optimaalne kultuurirajatiste võrk 3. On tagatud kultuurielu säilimine ning areng linnaosade keskustes 4. On loodud tingimused vaimse pärandi säilitamiseks ja teadvustamiseks 5. Pärnu on Eesti oluline kultuurikeskus 5.1. on tagatud Pärnule omaste kultuuritraditsioonide ja -institutsioonide säilimine 5.2. on loodud tingimused uute ja originaalsete projektide toetamiseks 5.3. on välja kujundatud mitmekülgne aastaringselt toimiv sündmuste kalender

MARKETING Arengueesmärgid: 1. On teadvustatud Pärnut avatud linnana ja tõmbekeskusena 1.1. Linnaelanikule: kiire ja mugava asjaajamisega linn 1.2. Linnakülalisele: aastaringne sündmuste ja kohtumiste linn 1.3. Ettevõtjale: parim ettevõtluskeskkond 1.4. Partnerile: koostööaldis linn

TURISM JA KUURORT Arengueesmärgid: 1. On loodud tingimused turismimajanduse aastaringseks toimimiseks (ravi-, puhkuse-, huviala-, konverentsi-, koolitus- ja äriturism) 1.1. On loodud efektiivselt toimiv teabesüsteem ja mainekujundus 1.2. On kujundatud välja kuurorti ja turiste teenindavate asutuste kvaliteedinõuetele vastav võrk 1.3. On arvele võetud ja säilitatakse arhitektuuriväärtused 1.4. Pärnu on kuurortlinn, Läänemere tunnustatud turismikeskus 1.5. On korrastatud Pärnu muul kui linna sümbol

INFOTEHNOLOOGIA Arengueesmärgid: 1. On rakendatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalused linna juhtimises 2. On loodud võimalused Pärnu linna konkurentsivõime ja maine tõstmiseks kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste ja lahenduste juurutamisega 3. GIS-il (geoinfosüsteemil) baseeruvad infokihid ja andmekogud on tehtud kättesaadavaks kõigile LV ametnikele, koostööpartneritele ja kodanikele 4. On loodud võimalused linna haridusasutuste IKT-alaseks tsentraalseks haldamiseks ja koordineerimiseks

6. Pärnu linna investeeringud 2004–2006, millele taotletakse kaasfinantseeringuid riigieelarvest, EL tõukefondidest ja muudest allikatest

7. Pärnu linna investeeringute kava 2004. a valdkondade kaupa

8. KASUTATUD KIRJANDUS* RAHVASTIK • Lühiülevaade Pärnu demograafilisest arengust (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn 1989) • Pärnu rahvastiku prognoos (baasvariandid) (Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, Tallinn 1989) • Pärnumaa rahvastikuprognoos 2000–2025 (Pärnu Linnavalitsus, Pärnu Maavalitsus 2003) • Inimesed Pärnu linna arengu eeldusena (K. Kandla väitekiri geograafiamagistri kraadi taotlemiseks, TÜ Geograafia Instituut, arenguamet 1996) SOTSIOLOOGILISED UURIMUSED • Pärnu elanike eluruumi-, elukoha- ja töökohaeelistused ning praegune olukord (ankeetküsitlus, arhitektuuriosakond, 1995) • Pärnu ja Pärnumaa abiturient 1995 (ankeetküsitlus, arenguamet 1995) • Linnaelanike arvamused Pärnu teenindusest (telefoniküsitlus, arenguamet 1995) • Pärnu suvekülaline 1996 (ankeetküsitlus+intervjuud, arenguamet 1996) • Kliendi rahulolu sotsiaalteenustega (vanurid, puuetega inimesed, lapsed, eluvõõrad) (intervjuud, sotsiaalhoolekandeamet 1996) • Välisreklaam Pärnus (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet 1996) • Pärnu elanike soovid ja probleemid (arvamusuuring, telefoniküsitlus, arenguamet 1996) • Pärnu elanike elu-olu uuring (intervjuud, arenguamet 1997) • Pärnu suvekülaline 1998 (ankeetküsitlus+intervjuud, arenguamet 1998) MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS • The Pärnu Airport Projekt. Report to The Estonian Civil Aviation Administration (Swedavia 1993) • Pärnu: Regional Business Development Package (Pärnu LV, 1994) • RE Pärnu Lennujaam äriplaan (arenguamet 1995) • Pärnumaa ettevõtete teatmik 1996 (Lääne-Eesti Statistikabüroo 1996) • Pärnu linna ettevõtluse struktuur ja paigutus (diplomitöö Pärnu Majanduskoolis, arenguamet 1996) • Pärnu linna ettevõtete tegevusalad linnaosade lõikes (arenguamet 1996) • Investeeringute uuring – ülevaade arengukomisjoni protokollidest 1993–1996 (arenguamet 1996) • Masterplan Pärnu Hospital (DESH – Danish Education, Social and Healthcare-center, 1996) • Master Plan of the Port of Pärnu (1996) KESKKOND REOVESI • Pärnu linna kanalisatsioonirajatiste jääkainete komposteerimise kompleks (album 1, RPI Eesti Projekt 1986) • Pärnu MK Lennuki tänava tsehhi heitvee vooluhulkade ja reostuskoormuste mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn 1989) • ETKVL Pärnu Kalamajandi heitvee reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn 1989) • Pärnu EMT (Ehitusmaterjalide tehas) heitvee ja vooluhulkade reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn 1989) • Pärnu linna ühisvoolsete heitveekollektorite vooluhulkade ja reostuskoormuse mõõtmine (RPI Maaparandusprojekt, Tallinn 1989) • Pärnu linna reostuskaart 1989 (firma Sanare) • Pärnu kesklinna kanalisatsiooni jõkke suubuvate väljalaskude likvideerimise projekt (Pärnu Maamõõdu Büroo 1992) • uurimistöö Pärnu linna puhastusseadmetele järelpuhastustiikide rajamise otstarbekuse ja võimaluste kohta (energeetika- ja veeamet) JÕE- JA MEREVESI • II Vana-Pärnu salvkaevud • Uurimistöö Pärnu jõe- ja merevee seisundi kohta 1996. a (AS Pärnu Sadam, Pärnu Merejaama juhataja Jüri Tenson, energeetika- ja veeamet) • Kokkuvõte Pärnu veekogude bakterioloogilistest uuringutest 1996. a (energeetika- ja veeamet 1996) MÜRA • Pärnu linnamüra (Tallinna Tehnikaülikool 1989) PRÜGIMÄGI • Pärnu linna prügimäe sulgemine (OÜ RUU, kommunaalamet 1995) • Pärnu linna prügimäe piirkonna veereostusest (OÜ RUU, Tallinn 1995) • Pärnu linna ohtlikud jäätmed (konsultatsioonifirma Eviro – Tallinn, kommunaalamet 1993) • Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt Pärnus (energeetika- ja veeamet 1996) • Paikuse valda projekteeritava prügila asukoha valiku keskkonnaekspertiis (AS IDEON & KO – Tallinn, energeetika- ja veeamet 1996) MUINSUSKAITSE • Pärnu ajalooline linnakeskus. Pärnu linnaehitus–ajalooline, arhitektuurajalooline ja kultuurilooline ülevaade muinsuskaitse aspektist (H. Sirel, 1970) • Pärnu ajaloolise linnakeskuse kaitse- ja ehitustegevuse reguleerimistsoon (ENSV MN Riiklik Ehituskomitee. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus 1972) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud (I, IV, V ja VI köide, ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut 1983) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Tekstiline osa (1. köide, KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Graafiline osa. Köide IV. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Ajaloolised fotoreproduktsioonid. Köide V. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee, Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut 1984) • Pärnu vanalinna detailplaneerimise korrektuur. Uurimistööd ja ettepanekud. Fotofiksaaz seisuga 1983. a. Köide VI. (KRPI: ENSV MN Riiklik Ehituskomitee. Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut 1984) TEHNILINE INFRASTRUKTUUR • Pärnu linna insenervõrkude strateegilised plaanid 1:10 000 (linnaplaneerimisamet 1995) VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON • Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 1: Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 2: graafiline materjal • Pärnu linna veevarustuse arenguskeem 2005. a. Köide 1: seletuskiri • Pärnu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arenguskeemid 2005. a. Osa 2: Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005. a. Köide 1: skeemid • Pärnu linna kanalisatsiooni arenguskeem 2005. a. Köide 3: lisad (arvutused, skeemid) • Pärnu Water Works Development Severage Master Plan 1:15 000 Waste Water Collection Network (vee, sademevee ja kanalisatsiooniga seotud skeemid, Vesi-Hydro AB 1995) SOOJAVARUSTUS • Eeluuring: Pärnu kütte- ja elektrijaam (Tallinn 1993) • Revised Calculation of the Pärnu District Heating Network (soojustrasside hüdroarvutused, Carl Bro Energy & Environments AS 1995) • Pärnu soojustrasside skeem (Taani 1995) • Eeluuring: Pärnu linna paremkalda soojusvarustuse rekonstrueerimine (1996) GAASIVARUSTUS • Andmed Pärnu linna maagaasi vajadusest 1990. a ja 2000. a • 1990–2005. a Pärnu linnas loodusliku gaasiga gasifitseeritavate objektide nimekiri ELEKTRIVÕRGUD • Pärnu 6–10 kV elektrivõrgu arendamise skeem (Tallinn 1990) • Pärnu linna 35–110 kV elektrivõrkude arengu skeem kuni 2015. a. (Energiavõrgu Loode osakond Eesti KPO, Tallinn 1990) TELEFON JA KAABELTELEVISIOON • Pärnu linna kaabeltelevisioonisüsteemi magistraalvõrgu renoveerimine ja laiendamine. Tasuvuse ja teostatavuse hinnang (Tallinn 1994) LIIKLUS • Pärnu tänavavõrgu liikluskoormuste modelleerimine (Insenerbüroo «STRATUM» 1992) • Sõidetavus Pärnu suurematel maanteedel (Pärnu Majanduskool, suvepraktika 1993) • Uuring Pärnu bussiliiklusest (Pärnu Linnavalitsuse Arendusosakond 1994) • Pärnu liiklus 1996 (Insenerbüroo «STRATUM» 1996) MAAKASUTUS • Pärnu linna haljasaladest (Pärnu Linna RSN Täitevkomitee Keskkonnakaitse Komisjon 1979) • Pärnu linna maakasutuse plaan (ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee Riiklik Projekteerimisinstituut, Eesti Põllumajandusprojekt 1988) • Pärnu Lennuvälja territooriumi põhjendused (Lennuamet 1994) • Pärnu Sadama tsoneerimiskava ja kaubasadama krundivaliku ettepanekud (AS Merin 1993) • Via Baltica. Feasibility Study (Nordic Project Fund/Nordic Investment Bank, European Bank (EBRD), Ministry of Transport end Communications of Finland 1993) • Regional Planning of The Pärnu County. Development Options of The Via Baltica Route. Draft Final Report (Soil and Water Ltd., 1995) • Via Baltica in the Pärnu County. Internal document (The Arhitecture Department of Pärnu City 1995) • Via Baltica: A five-year investment Program. Report Submitted by The High Level Working Party on Via Baltica (1996) PÄRNU MAAKONNA ÜLDPLANEERIMINE • Pärnu Maakonna planeerimisprojekt. I etapp (Eesti Maaehitusprojekt Maaplaneeringud 1993) • Pärnu Maakonna planeering. Vaheraport 28.06.1995 Protsessi kirjeldus (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond 1995) • Pärnu Maakonna planeering. Teemauuringute vaheraport 28.06.1995 (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond 1995) • Pärnu Maakonna planeering. Vahekokkuvõte 3.12.1996 (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond 1996) Pärnu Maakonna planeering 1998 (Pärnu Maavalitsus. Planeerimisosakond 1998) * Järgnevas loetelus toodud materjalid on kättesaadavad linnavalitsuse erinevates osakondades. Loetelu ei pretendeeri täielikkusele.