Pärnu Linnavolikogu — Perekonnas hooldamise kord — KO, 133, 2137

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel ning arvestades sotsiaalhoolekande seaduse § 15 ja Pärnu Linnavolikogu 15. juuni 2000. a otsusega nr 57 kinnitatud «Pereabikeskuse põhimääruse» punkti 7 alapunkti 3. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Käesolev kord reguleerib Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavate alaealiste laste hooldamist perekonnas, kelle liikmete hulka nad ei kuulu. § 2. Mõisted Käesolevas korras kasutatakse mõisteid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse §-le 15 järgmises tähenduses: 1) hooldusperekond on perekond, kes kirjaliku lepingu alusel võtab perekonda hooldada hooldust vajava isiku; 2) hooldamisele võtja (edaspidi hooldaja) on isik, kes hooldust vajava isiku perekonda võtmiseks sõlmib kirjaliku lepingu Pereabikeskusega (edaspidi keskus) ja kes hooldab hooldatavat isikut sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt. 2. peatükk TEENUSE KIRJELDUS § 3. Teenuse saajad (1) Teenust saavad Eesti rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas elavad alaealised lapsed, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kelle vanematele on piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või kes on vanematelt ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta või kes on muudel põhjustel ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. (2) Teenust osutatakse hooldust vajava lapse seadusliku esindaja (edaspidi esindaja) nõusolekul ja arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. § 4. Teenuse osutaja (1) Teenuse osutajaks on perekond, kes on läbinud pereuuringu ja hoolduspere koolituse ning kelle elamistingimused ja üldine toimetulek võimaldab võtta hooldusele last, kes ei kuulu pereliikmete hulka. (2) Teenuse osutajaks võib olla SOS Lasteküla (edaspidi lasteküla) ema, kellel on sõlmitud tööleping lastekülaga. § 5. Hooldusele paigutamine Perehooldust vajavate laste hooldusperedesse paigutamist korraldab keskus ja seda koordineerib keskuse avahooldusspetsialist. § 6. Teenuse kirjeldus ja eesmärk Perehooldusteenus lastele on avahoolduse üks osa, mis seisneb lapse lühi- või pikaajalises paigutamises hooldamisele perekonda, mille liige ta ei ole kuni tema tagasipöördumiseni oma bioloogiliste vanemate juurde või eestkoste või lapsendamise vormistamiseni või muu hooldusvormi kohaldamiseni. Teenuse eesmärgiks on lapsele pakkuda normaalseid kasvu- ja hooldustingimusi lõhkumata sidemeid bioloogiliste vanematega. § 7. Teenuse tegevused Teenus sisaldab järgmiseid tegevusi: 1) teenuse vajajate ja teenuse saajate registreerimine ning nende üle aruandluse pidamine; 2) hooldusperede väljaselgitamine ja nende üle aruandluse pidamine; 3) pereuuringute korraldamine; 4) hooldusperede koolitamise korraldamine ja nõustamine; 5) teenuse saajate kasvatamine ja hooldamine perekonnas; 6) teenuse saajate ja nende pereliikmete nõustamine; 7) hooldusperede abistamine asjaajamisel; 8) hooldusperede perioodiline külastamine ja kontrollimine; 9) teenuse analüüsimine ja arendamine; 10) koostöö laste ja peredega tegelevate spetsialistide ja organisatsioonidega. § 8. Hooldusega seonduvate andmete kasutamine Hooldajat, teenust vajavat isikut ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muud teenuse osutamisega seotud informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides. 3. peatükk TEENUSE OSUTAMINE § 9. Teenust vajava isikuga tutvumine ja taotluse esitamine Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna (edaspidi osakond) piirkondlik lastekaitsespetsialist tutvub teenust vajava isiku ja tema pereliikmetega ja koostab taotluse, kus on märgitud andmed teenust vajava isiku ja tema pereliikmete, teenuse mahu ja sisu kohta, millele on lisatud esindaja ja vähemalt 10-aastase lapse nõusolek, ning edastab selle keskuse avahooldusspetsialistile. § 10. Taotlusele lisatavad dokumendid Lisaks teenuse osutamise taotlusele esitab osakonna piirkondlik lastekaitsespetsialist keskuse avahooldusspetsialistile järgmised teenust vajava isiku kohta käivad dokumendid: 1) sünnitunnistus ja isikut tõendav dokument (olemasolu korral) või nende koopiad; 2) haridusdokumendid, juhul kui teenuse osutamisega seoses vahetab teenuse saaja kooli või lasteaeda (väljavõte õpilasraamatust ja viimane klassitunnistus, kooli või lasteaia poolt koostatud iseloomustus); 3) esindaja isikut tõendava dokumendi koopia; 4) vajadusel muud dokumendid ja andmed (esindajate surmatunnistuste koopiad, teenuse vajaja ja esindajate kohta käivate kohtuotsuste koopiad, andmed lapse tervisliku seisundi kohta jmt). § 11. Hooldusperekonna väljaselgitamine Hooldusperekonna selgitab välja keskuse avahooldusspetsialist koostöös laste ja peredega tegelevate spetsialistide ja organisatsioonidega. § 12. Hooldusperekonna registreerimine (1) Hooldajaks soovija esitab keskusele kirjaliku avalduse, milles kinnitab oma soovi hakata hoolduspereks. (2) Keskuse avahooldusspetsialist korraldab ühe kuu jooksul alates hooldaja avalduse saamise hetkest pereuuringu, millega selgitatakse välja isikute sobivuse hoolduspereks. Avahooldusspetsialist annab hinnangu perekonna elamistingimustele ja üldisele toimetulekule ning teatab hoolduse seadmisest hoolduspere asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. (3) Iga hoolduspere kohta koostab keskuse avahooldusspetsialist toimiku, kus on märgitud andmed hoolduspere kohta, pereuuringu tulemused ja hinnang perekonna elamistingimuste ning üldise toimetuleku kohta. Pärast hoolduspere lepingu sõlmimist lisatakse toimikusse leping ja andmed teenuse saaja kohta ning teenuse saajat puudutavad dokumendid või dokumentide koopiad, kodukülastusaktid ja muu teenuse osutamisega seonduv informatsioon. § 13. Hoolduspere tegevuse alused (1) Teenuse osutamise ajal suhtub hoolduspere teenuse saajasse kui oma bioloogilisse lapsesse, tagades talle normaalsed elamis- ja kasvutingimused ning ei tee piiranguid teenuse saaja ja esindaja kohtumistele. Kokkuleppel avahooldusspetsialistiga võib hoolduspere keelduda eelnimetatud kohtumistest juhul, kui need ei ole lapse huvides või kui need kahjustavad lapse tervist ja arengut. (2) Hooldaja säilitab kõik temale hooldamise käigus antud hooldust saavat isikut puudutavad dokumendid ja tagastab need hoolduse lõppedes keskuse avahooldusspetsialistile. (3) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemidest teavitab hoolduspere kohe keskuse avahooldusspetsialisti. (4) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks on hooldusperel õigus pöörduda abi saamiseks keskuse avahooldusspetsialisti, osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialisti ja teiste osakonna ning keskuse spetsialistide poole. § 14. Keskuse avahooldusspetsialisti tegevuse alused (1) Teenuse osutamise lepingu sõlmimisel edastab keskuse avahooldusspetsialist (vajadusel ja võimalusel) hooldajale järgmised teenust saava isiku kohta käivad dokumendid: 1) sünnitunnistus ja isikut tõendav dokument (olemasolu korral) või nende koopiad; 2) haridusdokumendid, juhul kui teenuse osutamisega seoses vahetab teenuse saaja kooli või lasteaeda (väljavõte õpilasraamatust ja viimane klassitunnistus, kooli või lasteaia poolt koostatud iseloomustus); 3) vajadusel muud dokumendid ja andmed (esindajate surmatunnistuste koopiad, teenuse vajaja ja esindajate kohta käivate kohtuotsuste koopiad, andmed lapse tervisliku seisundi kohta jmt). (2) Teenuse osutamise ajal külastab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid vähemalt üks kord kahe kuu jooksul, koostades iga kodukülastuse kohta akti. Vajadusel külastab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid tihedamalt. (3) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemidest informeerib keskuse avahooldusspetsialist esindajat ja osakonna piirkondlikku lastekaitsespetsialisti. (4) Teenuse osutamise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja informatsiooni saamiseks on keskuse avahooldusspetsialistil õigus pöörduda abi saamiseks Pärnu Linnavalituse (edaspidi linnavalitsus) ja teiste organisatsioonide spetsialistide poole. (5) Teenuse osutamise käigus nõustab keskuse avahooldusspetsialist hooldusperesid ja teenuse vajajat ja vajadusel koostöös osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga teenuse vajaja perekonna liikmeid. (6) Keskuse avahooldusspetsialist informeerib hooldusperesid jätkukoolitustest ja teiste hooldusperedega kohtumiste võimalustest ning hooldusperedele puhkuse andmiseks korraldatavatest lastelaagritest. (7) Teenuse osutamise ajal korraldab keskuse avahooldusspetsialist koostöös osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga regulaarselt kohtumisi teenuse saaja ja esindaja vahel. Juhul kui taolised kohtumised ei ole teenuse saaja huvides või kahjustavad lapse tervist või arengut, teavitatakse sellest ka hooldusperet ja teenuse saaja seaduslikku esindajat. (8) Teenuse osutamise ajal koostab keskuse avahooldusspetsialist regulaarselt (lühemaajalise hoolduse korral vähemalt üks kord kuus, pikaajalisema hoolduse korral vähemalt üks kord kvartalis) ülevaate teenuse osutamise käigust ja esitab selle tutvumiseks osakonna piirkondlikule lastekaitsespetsialistile. Vajadusel ja kokkuleppel osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga koostab keskuse avahooldusspetsialist ülevaateid tihedamalt. (9) Teenuse osutamise lõppemisel koostab keskuse avahooldusspetsialist kokkuvõtva aruande, kus antakse ülevaade toimunud tegevustest, tekkinud probleemidest ja nende lahenduskäigust ning hinnatakse teenuse saaja toimetulekut pärast teenuse lõppemist. Samuti teeb keskuse avahooldusspetsialist ettepanekuid teenuse saaja edasise hooldamise kohta. Kokkuvõttev aruanne lisatakse hoolduspere toimikusse ja selle koopia esitatakse tutvumiseks osakonna piirkondlikule lastekaitsespetsialistile. 4. peatükk TEENUSE OSUTAMISE LEPING § 15. Lepingu sõlmimine Teenuse osutamise aluseks on esindaja, hooldusele võtja ja keskuse juhataja vahel sõlmitav kolmepoolne leping, milles märgitakse teenuse saajale osutatavate tegevuste sisu, maht ja kestus, lepingupoolte kohustused ja õigused. § 16. Lepingu lõpetamine (1) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või esindaja soovil või hooldusele võtja ettepanekul kooskõlastatult keskuse avahooldusspetsialisti ja osakonna piirkondliku lastekaitsespetsialistiga. (2) Puuduste ja sobimatuse ilmnemisel hooldamisel teeb keskuse avahooldusspetsialist märkuse ja annab aja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste mittekõrvaldamisel leping lõpetatakse. 5. peatükk TEENUSE HIND § 17. Hooldustasu Keskus tasub lepingu alusel hooldusele võtjale linna eelarves selleks ettenähtud vahenditest igakuiselt hooldustasu, mis sisaldab teenuse saaja ülapidamiskulusid (sh kommunaalmaksed, hooldatava ravikulud, ravimite hind, harrastus- ja õppekulud, taskuraha jm ettenägematud kulud). § 18. Hooldustasu suuruse arvestamine (1) Hooldustasu arvestamise aluseks on elukohajärgse pensioniameti või selle osakonna (edaspidi pensioniamet) tõend teenuse vajajale või esindajale teenuse vajaja hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks makstavate riiklike peretoetuste (edaspidi toetused) ning teenuse vajajale või esindajale teenuse vajaja toitja kaotuse korral makstava riikliku pensioni (edaspidi pension) suuruse kohta. (2) Hooldusele võtjale tasutava igakuise hooldustasu suurus arvestatakse järgmiselt: 2000 – RPTS = KHT kus: RPTS – pensioniameti poolt abivajajale või esindajale makstavate toetuste ja pensioni summa (kr); KHT – keskuse poolt hooldusele võtjale makstav igakuine hooldustasu (kr). (3) Kui pensioniameti poolt abivajajale või esindajale makstavate toetuste ja pensioni summa ületab 2000 krooni või kui eeltoodud valemi järgi keskuse poolt hooldusele võtjale tasutav summa on väiksem kui lastetoetuse määr, tasub keskus hooldusele võtjale igakuiselt lastetoetuse määraga võrdse summa. (4) Lasteküla ema juures perehooldusel viibivatele lastele makstava hooldustasu suurus määratakse kindlaks keskuse ja lasteküla ema vahel sõlmitava perekonnas hooldamise lepinguga ning nendele lastele hooldustasu suuruse arvestamisel ei võeta aluseks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 toodut. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 19. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2003. a. Volikogu esimees Margus TAMMEKIVI