Tartu Linnavolikogu — Tartu linna arengukava aastateks 2004- 2007 kinnitamine — KO, 135, 2148

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 37 lõike 2 ja Tartu linna põhimääruse (RT EA 2001, 43, 789; 2003, 25, 657) § 40 lõiked 1 ja 2, Tartu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Tartu linna arengukava aastateks 2004–2007» vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 23. septembril 2003. a. Volikogu esimees Aadu MUST Tartu Linnavolikogu 18. septembri 2003. a määruse nr 42 lisa TARTU LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 1. Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud arengukava peab olema koostatud vähemalt kolmeks aastaks ning olema aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste või muude vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Tartu linna põhimääruse kohaselt valmistab arengukava eelnõu ette linnavalitsus ning see avalikustatakse infopunktis ja linnakantseleis. Tartu linna arengukava aastateks 2004–2007 on pärast kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse vastuvõtmist 1993. aastal, kus esmakordselt sätestati arengukavade koostamise kohustus, juba neljas linna arengukava. Eelmised arengukavad on koostatud aastateks 1995–1996, 1997–1999 ja 2000–2003. Käesolev arengukava lähtub erinevate huvigruppide koostöö ja põhjaliku analüüsi tulemusena valminud ning Tartu Linnavolikogu poolt 27. mai 1999. a määrusega nr 90 kinnitatud «Arengustrateegiast Tartu 2012», olles ühtlasi teiseks etapiks seal püstitatud eesmärkide saavutamisel ja visioonini jõudmisel. Arengustrateegia koostamisel arvestati Eesti arengut reguleerivaid ja korraldavaid õigusakte, millest olulisemad on säästva arengu seadus ja riigi sektorpoliitikad: «Eesti keskkonnastrateegia», Eesti majanduse prognoos 2002, «Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava», «Turismi arengukava aastani 2002», «Eesti elamumajanduse arengukava 2010», «Eesti riiklik innovatsiooniprogramm», «Tööstuspoliitika lähtekohad» jt. Kõigil tööetappidel jälgiti arengustrateegia haakuvust materjalidega «Läänemeremaade visioon» ja strateegiad 2010, «Üleriigilise planeeringu Eesti 2010» ja «Tartumaa 2000+» töödega ning Eesti Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimiste seisukohtadega. Arengustrateegia kohaselt soovitakse Tartut aastal 2012 näha • akadeemilise elu keskusena: tunnustatud ülikoolilinnana, teadus- ja hariduskeskusena • innovatsiooni edendava, investeerijale atraktiivse, ettevõtlust ja kõrgtehnoloogilist tootmist soosiva linnana • meditsiinikeskusena • rahvuskultuuri säilitajana ja edendajana ning kultuurikandjana • atraktiivse elupaigana, tervisliku, tervist edendava ja kaitsva linnana • rahvusvahelise logistikasõlmena • Emajõekeskse turismilinnana • riiklike funktsioonide kandjana ja Eesti regionaalarengu ideoloogina. Visioonini jõudmine eeldab olemasoleva potentsiaali intensiivset kasutamist. Teenuste kvaliteedi tõstmine ja tarbijaskonna suurendamine tähendab institutsionaalse tegevuse killustamise asendamist omavahelise võrgustumisega ning sellega uute atraktiivsete lahenduste leidmist perspektiivikamate noorte tööhõive suurendamiseks kohapeal. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ulatuslik rakendamine teeb võimalikuks niisuguste teenuste osutamise, mis traditsiooniliste meetodite korral nõuaksid inimeste suurt mobiilsust ja põhjustaksid olulist ajakulu. Tartu kättesaadavamaks tegemiseks tuleb leida vahendeid infrastruktuuride väljaehitamiseks, et lülituda rahvusvahelistesse arengukoridoridesse. Arvestades vajaminevate investeeringute suurt mahtu, ei ole reaalne rahastada selliseid projekte ainult oma ressurssidest. Investeeringute jaoks atraktiivse keskkonna loomine vajab ettevõtluskeskkonna parandamist põhimõttel, mis on hea linnaelanikule, on hea ka ettevõtjale. Teadus- ja arendustegevusel põhinev tootmine annab perspektiivi kvalifitseeritud tööjõu võimetekohaseks rakendamiseks ja töö eest väärilise tasu saamiseks. Säästva arengu printsiipide omaksvõtmine ja nende järgimine tagab elukeskkonna parandamise vastuollu minemata looduse ja inimese taluvusvõimega. 2001. a detsembris korraldatud seminaril leidsid osalejad, kelle hulka kuulusid lisaks linnavalitsuse ja linnavolikogu liikmetele ka Tartu kõrgkoolide, ettevõtjate ja teiste arengustrateegia koostamisel osalenud organisatsioonide esindajad, et arengustrateegia Tartu 2012 visioon ja põhieesmärgid on ajakohased ning muutmist mittevajavad. Ülesanded aga vaadatakse üle lühiajaliste arengukavade koostamise ja nende täitmise igaaastase kontrolli käigus. Arengustrateegia Tartu 2012 kompleksne ülevaatamine on planeeritud 2006. a. 2. Olulisemad arengusuundumused aastatel 2000–2002 Tänu sellele, et aastast 1999 ilmub pärast seitsmeaastast vaheaega iga-aastaselt lühiülevaade «Tartu», kuhu on koondatud erinevaid eluvaldkondi iseloomustav statistiline materjal, on praeguseks võimalik saada ülevaade juba viie viimasel aastal erinevates valdkondades toimunud arengutest. Lisaks on välja töötatud Tartu linna arengutaseme näitajad, mida avaldatakse alates 2000. aastast nii iseseisva voldikuna kui lühiülevaate «Tartu» koosseisus. Allpool on välja toodud vaid olulisemad sündmused, mis ajavahemikus 2000–2002 on toimunud ning suuremad summad, mida erinevates valdkondades kehtiva arengukava 2000., 2001. ja 2002. aasta ülesannete täitmiseks linnaeelarvest on eraldatud. Tartu linnavalitsuse initsiatiivil on tehtud terve rida uuringuid erinevate eluvaldkondade olukorra analüüsimiseks ja küsitlusi elanike rahulolu väljaselgitamiseks. Uuringute ja küsitluste kohta on võimalik informatsiooni saada Tartu linna koduleheküljel olevast uurimistööde registrist. Üks olulisem regulaarne uuring, mis hõlmab elanike rahulolu erinevate linnaelu valdkondadega, on 2003. aasta alguses juba kolmandat korda korraldatud ankeetküsitlus «Tartu ja tartlased». (Eelmised küsitlused toimusid aastatel 1986 ja 1998). Küsitluse tulemused näitasid, et tartlased on rahul Tartu kui elukohaga (sh ka turvalisusega) ja hariduse omandamise võimalustega. Rahulolematumad ollakse Tartu kui töökohaga, eriti erialase töö saamise võimalustega, mis tähendab seda, et Tartu võib jätkuvalt kaotada oma spetsialiste. 1995. aastal koostatud Tartu linna rahvastiku prognoos aastani 2010 lubas madal prognoosivariant Tartu linna elanike arvuks 2000. aastal 101 222 ja aastaks 2005 elanike arvu mõningast vähenemist arvuni 99 760 ning tööealise elanikkonna arvukuse kasvu sama perioodi (5 aasta) jooksul vaid 500 inimese võrra. 2000. aasta rahvaloenduse ajal elas Tartus 101 246 inimest. Elanike registriteenistuse andmetel on linna elanike üldarv ajavahemikus 31.12.2000 – 31.12.2002 kasvanud 96 360-lt 100 912-le elanikule. Töövõimeline elanikkond on samal perioodil suurenenud 58 476-lt inimeselt 62 228 inimeseni (st kolme aasta jooksul kasv 3752 inimese võrra). Linnaruumi kujundamise aluseks on planeeringud. Aastatel 2000–2002 on valminud linna arengu seisukohalt olulised planeeringud: • Supilinna üldplaneering • Linna üldplaneeringu juurde kuuluv «Jalgrattateede arenguskeem» • Toomemäe üldplaneering • SA Tartu Ülikooli Kliinikum uue haiglakompleksi detailplaneering • Emajõe Ärikeskuse teise etapi detailplaneering (sh bussijaam) • Vana-Ihaste esimese ehitusetapi detailplaneering. Lisaks nendele on valminud ka paljude kaubanduskeskuste ja elamupiirkondade planeeringud. Aastatel 2000 – 2002 on Tartus ekspluatatsiooni antud 252 korterit (sh eramud) kasuliku pinnaga 41 786 m2. On hoogustunud korterelamute ehitamine (Näituse t, Kivi t, Uus t, Mõisavahe t, Turu t) ning alustati Kvissentali elamurajooni ehitamisega. Aastal 2000 sai Tartu ainsana Balti riikidest Euroopa Liidu keskkonnanõuetele vastava linna tiitli. Tiitliga kaasas käinud auhinnarahaga (ca 100 000 krooni) loodi Tartu Agenda 21 sihtkapital, mida haldab Tartu Kultuurkapital. Alguse sai keskkonnanõudeid täitva ettevõtte iga-aastane konkurss, mis praegu kannab nime «Keskkonnasõber». Aastatel 2000 – 2002 on linnavalitsuse algatusel toimunud mitmeid kampaaniaid linnakeskkonna paremaks ja kenamaks muutmisel, millele linnakodanikud ankeetküsitluses andsid positiivse hinnangu (märgiti, et need on head, kasulikud ja vajalikud ideed; enamus vastanuist arvas, et kampaaniad on hästi korraldatud ja neid oleks rohkem vaja). Kampaaniaga «Heade värvide linn», mis sai alguse 2001. aastal, toetatakse majade värvimist. Aastatel 2001–2002 liitus kampaaniaga 777 majaomanikku, neist 230 lõpetas samal ajavahemikul oma maja värvimise. Kampaaniaga liitunud saavad linnavalitsuse kulul värvipassi ning lisaks sellele erinevaid soodustusi materjalide ostul, tööde teostamisel ja laenu võtmisel. Lisaks toetatakse alates 2001. aastast ka linnaehituslikel kaitsealadel paiknevate arhitektuuriväärtuslike hoonete renoveerimist. Kampaania «Hoia linn puhtana» sai samuti alguse aastal 2001 ja selle eesmärgiks on keskkonnainfo kättesaadavuse parandamine ja linnaelanike keskkonna-alase mõttelaadi muutmine. Kampaania käigus on tehtud inimestele mugavamaks jäätmete sorteerimine, tihendatud linna prügikonteinerite võrgustikku, korraldatud ohtlike jäätmete kogumisaktsioone ning organiseeritud linna puhastamist linnaelanike kaasabil. On suurenenud taaskasutatavate jäätmete eraldi kogumine. 2001. aastal koguti taaskasutatud püsijäätmeid ligi 50 000 tonni, 2002. aastal aga juba üle 68 000 tonni. Üha rohkem kasutavad elanikud jäätmeveo ettevõtete teenuseid. Kampaania «Istuta oma puu» oli kavandatud ühekordse haljastuskampaaniana 2002. aastal, mis oli ühtlasi Tartu Agenda 21 kohaselt kuulutatud haljastuse aastaks. Kampaania käigus istutati üle 1000 puu, asendati vanu, haigeid puid ja korrastati haljasalasid. Linlaste aktiivse kaasalöömise tulemusena on puude istutamise aktsiooni otsustatud jätkata ka aastatel 2004–2007. Kampaania «Tartu vabaõhu mängu- ja spordiväljakud» sai alguse 2002. aastal, mil valmis mänguväljakute teemaplaneering, kus määratleti mänguväljakute võimalikud asukohad. Projekti eesmärgiks oli elukeskkonna parandamine uute mänguväljakute ja spordiplatside rajamisega ning vanade rekonstrueerimisega. 2002. aastal valmis kampaania tulemusena 11 uut mänguväljakut ning rekonstrueeriti olemasolevaid. Linn toetas mänguväljakute rajamist ja rekonstrueerimist 252 000 krooniga. Kampaaniat otsustati jätkata. Linnamajanduse valdkonnas on oluline ära märkida linnale kuuluva AS-i Tartu Veevärk senist tegevust, kelle eesmärgiks on Euroopa Liidu struktuurfondide abile tuginedes kogu linna elanike kvaliteetse joogiveega varustamine ja reovee suunamine puhastisse. 2000. aastal valmis Sepa joogiveepuhasti pilootprojekt, millega on oluliselt parandatud veekvaliteeti ning vähendatud riketest tingitud veekatkestusi. Sama pilootprojekt on aluseks olnud ka Anne joogiveepuhasti rajamisele, mis hakkab töötlema poolte tartlaste joogivett. Lisaks rajatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-magistraalid Vana-Ihastesse, kus need senini puudusid. Tartu joogivee ja veekaitse projekti raames valmib ka Anne joogiveepuhasti. Kollektor Kesklinna 2 võimaldab koguda Kesklinna, Tähtvere, Supilinna ja osa Veeriku linnaosa reoveest ning suunata selle euronõuetega vastavusse viidud reoveepuhastile. Linn andis 2002. aasta alguses vee-ettevõtjale üle sademeveetorustikud. AS Tartu Veevärk on likvideerinud mitmeid veeühistuid, võimaldades kinnistuomanikel asuda otseklientideks ning luues nendes kohtades võimaluse tänavate asfalteerimiseks. Kaalukaks sammuks linnamajanduse valdkonnas 2000. aastal oli soojamajanduse aktsiate müük, mis võimaldas oluliselt vähendada linna laenukoormust. 2001. aastal toimus bussiettevõtte AS Liikor aktsiate müük, mis omakorda võimaldas lisaeelarve kaudu suurendada summasid teede remondiks ja ehituseks. Aastatel 2000–2002 kulutas linn üksnes kruuskattega tänavate asfalteerimiseks üle 60 miljoni krooni ning tänavate ja Turusilla ehituseks ning tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks üle 22 miljoni krooni. Linnapildist on kadunud «tossavad» Ikarus-bussid ja paigaldatud on uued bussiootepaviljonid. Ettevõtluse valdkonnas saab linn abiks olla soodsa ettevõtluskeskkonna loomisega. Välja on antud investeeringute kaarti ja investeerimiskliima trükist. Regulaarselt tehakse ettevõtlusuuringuid ja kliendi rahulolu-uuringuid. Toimuvad ettevõtjatele suunatud teabepäevad, korraldatakse majutusasutuste atesteerimist ja giidide koolitust. Tartu regionaalse innovatsioonistrateegia väljatöötamise projekti raames õnnestus 2002. aastal saada 1,7 miljonit krooni eelarvevälist raha Tartu teadust ja rakendustegevust ning innovatsiooni toetavate majandusmehhanismide väljatöötamiseks. Alates 1998. aastast korraldatakse igal aastal ettevõtluskonkurssi «Tartu edukaim ettevõtja». 2000.–2002. a registreeriti Tartus 700 uut ettevõtet, mis on tähelepanuvääne ettevõtluse tõus. Tartu ettevõtete eksport suurenes 100 mln krooni võrra, eksportivate ettevõtete arv on tõusuteel. Ka investeeringud Tartusse kasvavad aasta-aastalt. Suurimad investorid, sh AS Tartu Õlletehas, AS Kroonpress, Tartu Tarbijate Kooperatiiv, AS Tarkon on investeerinud suurusjärgus miljard krooni. Sadu miljoneid kroone on investeeritud kaubanduskeskustesse. Perspektiivika biotehnoloogiasektori töötajate arv on ületanud saja piiri. Turismi valdkonna positiivse muutusena tuleb märkida, et võrreldes 2000. aastaga on 2002. aastaks majutusasutuste arv Tartus kasvanud 15-lt 26-le ning suurenenud on ka majutuskohtade arv. Turistide jaoks on paigaldatud kesklinna kolm valgustatud infokaarti ja Raekoja tornist hakkas kõlama kellamäng. Aastaid silma riivanud varemetele Rüütli 9 on kerkinud hotell London. Ühtlasi leidsid uue peremehe endise vangla varemed vanalinnas, kuhu rajatakse korterid ja galeriid. Hariduse valdkonnas on linnaeelarvest suuremaid summasid saadud haridusasutuste kapitaalremondiks. Aastatel 2000–2002 kasutati sellel otstarbel üle 78 miljoni krooni eelarveraha, millele lisandus 33 miljonit krooni riigilt. Tänu sellele on lõpule jõudnud 1999. aastal alanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi renoveerimine, mis hääletati Tartu Linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel konkursil «Aasta Tegu 2002» aasta kaalukaimaks teoks. Kuivõrd linnal on eeldusi oma territooriumil paiknevaid kutsekoole riigist paindlikumalt juhtida ning arvestada kohaliku tööturu vajadusi, siis munitsipaliseeriti 2001. aastal Tartu Tööstuskool, Ehitus- ja Kergetööstuskool ning Tartu Teeninduskool. Eespoolnimetatute ja Tartu Õppekeskuse baasil loodi Tartu Kutsehariduskeskus, mis alustas tööd 1. septembril 2002. a. Aastatel 2000–2002 kasvas üliõpilaste arv Tartu linna kolledžites ja ülikoolides 19 000 kuni 22 600. Valmis Tartu Ülikooli üliõpilaskodu Raatuse t, mis andis tudengitele juurde 700 kohta, renoveeriti Tiigi t ja Betooni t ühiselamud. Olulisematest muutustest Tartu kultuurielus võib välja tuua, et lõpule on viidud juba 1999. aastal alguse saanud üleminek spordi klubilisele tegevusele linnas, mille kohaselt hakati noortesporti rahastama pearaha süsteemi järgi. 2002. aastal toetati 4100 õpilase tegevust 67-s spordiklubis, milleks eraldati linnaeelarvest 806 000 krooni. 2002. aastal toimunud noorte huvitegevuse reformi tulemusena töötab kaks noorsootööasutust – Anne Noortekeskus ja Lille Maja ning seniste huvikoolide asemel tegutseb 28 huviklubi. 2002. aastal loodi linna osalusega SA Tähtvere Puhkepark, mille eesmärgiks on Tartu linnas aktiivseks puhkamiseks ja sportimiseks tingimuste loomine. Teaduskeskus Ahhaa on aasta-aastalt meelitanud Tartusse järjest suuremal arvul siseturiste, jõudes 2002. aastal 60 000 külastajani. Aastal 2002 lisandus terve rida uusi festivale – Vanemuise Kontserdimaja suvemuusika festival «Tosin+1», Supilinna päevad, Jaani kiriku päevad. Aastatel 2000–2002 valmisid Baltimaade suurim veekeskus Aura, endisest laevaremonditsehhist ümber ehitatud unikaalse black-box-saaliga Sadamateater, Lutsu teatrimajas alustas tegevust Eesti Nukuteatri Tartu filiaal. Vastrenoveeritud hoones Rüütli 15 avasid uksed Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. Renoveeritud hoonesse Narva mnt 23 kolis Tartu Linnamuuseum, alustati Mänguasjamuuseumi uue hoone ehitusega. 2002. aastal valmis Raadil Eesti Rahva Muuseumi hoidlakompleksi kaks esimest osa, kus on 1400 ruutmeetrit hoiupinda. Tamme staadionile paigaldati kunstmurukate, ehitati rajakate ja valgustus. Alustati Supilinna spordipargi ehitust. Olulisematest kultuuriobjektidest, mille ehitust või renoveerimist linna eelarvest kolmel viimasel aastal on rahastatu,d võiks nimetada Aura Veekeskuse ehitust – 34,4 mln krooni, Jaani kiriku renoveerimist – 4,2 mln krooni ja Toomkiriku varemete konserveerimist – 2 mln krooni. Tervishoiu valdkonnas doteeritakse linnaeelarvevahenditest elanike hooldus- ja järelravikulusid ning kulutusi koduste voodihaigete põetusvahenditele ning kaetakse ravikindlustuseta elanike plaanilise abi ravikulud. Kolme aasta jooksul on hooldus- ja järelravikulude dotatsiooni makstud 2,2 miljonit krooni, kulutusi hooldus- ja põetusvahenditele kaetud ligi 800 000 krooni ulatuses ning kindlustuseta isikute plaanilist ravikulu kaetud 603 000 krooni ulatuses. Lisaks on aastatel 2000–2002 linna eelarvest 693 000 krooni ulatuses rahastatud erinevaid kodanikualgatuslikke tervist edendavaid projekte, mille eesmärk on tervist väärtustava eluhoiaku kujundamine. Sotsiaalhoolekande valdkonnas pole viimastel aastatel hoolekandeasutuste arv suurenenud, küll aga on toimunud radikaalsed muutused institutsionaalses hoolekandes. Mitmed munitsipaalasutused on reorganiseeritud eraõiguslikeks asutusteks ja kohalikule omavalitsusele pakub teenust nn kolmas sektor (nt lastekoduteenus, päevakeskuseteenus). Mittetulundussektori ja erasektori hoolekandetöö toetamiseks ja teenuste ostuks on aastatel 2000–2002 linna eelarvest eraldatud 4 miljonit krooni. Pensionisaajate arv on viimastel aastatel püsinud suhteliselt stabiilsena 25 000 ringis, sh vanaduspensionäre on ligikaudu 20 000. 2000. aasta algusest jõustunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse puudega inimestele igakuist sotsiaaltoetust puudest tingitud abivajaduse ja lisakulutuste kompenseerimiseks. Sellest tingituna on kolme viimase aasta jooksul kolmekordistunud 16-aastase ja vanema puudega inimese toetust saanute arv (2000. aastal – 3340 inimest, 2002. aastal – 10 836 inimest). Selline tõus ei näita niivõrd linna arengutaset, kuivõrd annab tunnistust pensionite madalast tasemest, mida puuetega inimeste sotsiaaltoetusega püütakse kompenseerida. Lisaks riiklikule peretoetusele maksab Tartu linn täiendavat lapsetoetust Tartu linna elanikele. Kolmel viimasel aastal on selleks linnaeelarvest eraldatud ligi 13 miljonit krooni. Lasteaia- ja koolitoidu toetuseks on samal perioodil eraldatud 15 miljonit krooni ja sotsiaalhoolekandeasutuste optimaalse võrgustiku kujundamiseks (sh hoonete remondiks) 12,3 miljonit krooni. 1,8 miljoni krooni ulatuses on toetatud potentsiaalsete riskirühmadega tehtava ennetustöö arendamist (sh Hea Alguse perekülastusprojekti, Tänavalaste projekti, MTÜ Öökull laste loovkeskuse tegevust). Tartu on saamas e-linnaks. 11. aprillil 2002. a oli volikogu istungi ülekanne esimest korda Internetis. Tartu koolide ja linnavalitsuse hallatavate asutuste varustamiseks kiire andmesideühendusega ehitas Eesti Telefon (nüüdne Elion) 2002. aastal välja ülelinnalise valguskaablivõrgu, kuhu ühendati 28 hoonet, mis kasutasid seni tiheasustusega linnades sobimatuid aeglaseid raadiolinke. AS Regio algatusel ja Tartu linnavalitsuse toel sündis 2002. aastal ka projekt t-number, mis võimaldab mobiiltelefoniga kuulata ligikaudu minutilist tutvustust 90 Tartu kõige olulisema huviväärsuse kohta. Korraldatud on e-mõtete konkurss, millest esimestena rakendati linnaliinide bussiinfo ning taksofirmade nimede ja tellimisnumbrite saamine SMS-ga. Tartu linna veebilehel käivitus ka leiubüroo. Ka on mobiiltelefoniga võimalik osta ühistranspordi pilet ja maksta parkimise eest, maksta m-makseid ja tasuda kaupade ja teenuste eest. Ankeetküsitluse «Tartu ja tartlased 2003» tulemused näitavad, et tartlaste hinnang linnavalitsuse tööle on aastatega tõusnud. Kui 1998. aasta küsitlusel oli keskmine hinne linnavalitsuse tööle 2,9 (5-pallisel skaalal, kus 1– väga halb ja 5 – väga hea), siis 2003. aasta küsitlusel sai linnavalitsuse tegevus tartlastelt hinnanguks 3,4. Võrreldes 1998. aastaga on tõusnud ka elanikkonna informeeritus linna arengukavadest ja planeeringutest. Kui 1998. aastal oli neist suuremal või vähemal määral teadlik 36% tartlastest, siis 2003. aastal juba ligi pooled (48%). Tartlaste poolt väljapakutud eelisarendamist vajavate valdkondade järjestus pole aastatega oluliselt muutunud. Olulisemateks eelisarendusvaldkondadeks peetakse endiselt haridust ja teadust (60% küsitletute arvates), meditsiini (51%) ning sotsiaalsfääri (30%). Allolevas tabelis on näha, kuidas linnaeelarve kulud aastatel 2000 – 2002 tegelikult valdkonniti jagunesid. Valdkond 2000 2001 2002 mln krooni % mln krooni % mln krooni % Haridus 190,7 27,0 322,6 42,9 387,1 43,4 Kultuur, sport 63,7 9,0 82,0 10,9 77,4 8,7 Tervishoid 1,9 0,3 3,1 0,4 2,6 0,3 Sotsiaalhoolekanne 61,0 8,6 82,3 11,0 89,4 10,0 Linnamajandus 114,3 16,2 149,3 19,8 162,4 18,2 Üldvalitsemine 31,0 4,4 39,7 5,3 45,0 5,1 Laenud 241,8 34,2 69,3 9,2 123,4 13,8 Muud kulud 2,0 0,3 3,5 0,5 4,4 0,5 Kokku 706,4 100,0 751,8 100,0 891,7 100,0 Kehtiva arengukava 2000., 2001. ja 2002. aasta ülesannete täitmise ülevaatamise tulemusena selgus, et iga aastaga on suurenenud arengukava ülesannete täitmiseks saadud eelarve- ja eelarveväliste vahendite osatähtsus. Kui aastal 2000 saadi arengukavas ettenähtud ülesannete täitmiseks vahendeid vaid 37,9% ulatuses, siis 2001. aastal saadi vahendeid juba 59,5% ja 2002. aastal 65,3% ulatuses. 3. Tegevuskava aastateks 2004–2007 3.1. Koostamise põhimõtted Linna arengukavade koostamist on lihtsustanud asjaolu, et Tartu linnal on olemas kolm strateegilist ehk kaugemaid eesmärke seadvat arengudokumenti (Tartu Agenda 21, Arengustrateegia Tartu 2012 ning Tartu linna üldplaneering aastani 2012 ja selle ülevaatamise tulemused) ning terve rida sektorarengukavasid. Seisuga 01.08.2003 on Tartu linnavolikogu ja/või linnavalitsuse poolt aktsepteeritud arengudokumentidest kehtivad järgmised: 1. Tartu Agenda 21 – linnavolikogu 17.12.1998. a määrus nr 67 (heaks kiidetud). 2. Arengustrateegia Tartu 2012 – linnavolikogu 27. mai 1999. a määrus nr 90. 3. Tartu linna hariduse arengukava 1999–2005 – linnavolikogu 29. juuni 1999. a määrus nr 94. 4. Tartu linna üldplaneering – linnavolikogu 6. oktoobri 1999. a määrus nr 99. 5. Tartu linna arengukava 2000–2003 – linnavolikogu 16. detsembri 1999. a määrus nr 12. 6. Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava – linnavolikogu 29. juuni 2000. a määrus nr 32. 7. Tartu turismi arengukava 2000–2003 – linnavalitsuse 30. juuni 2000. a istungi protokoll nr 47. 8. Tartu linna ettevõtluse arengukava 2001–2006 – linnavolikogu 24. mai 2001. a määrus nr 70. 9. Tartu linna munitsipaalkoolide arengukavad – linnavolikogu 30. augusti 2001. a määrus nr 21. 10. Tartu linna sotsiaalhoolekande arengustrateegia aastani 2012 ja Tartu linna sotsiaalhoolekande tegevuskava aastani 2006 – linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrus nr 8. 11. Kuritegude ennetamise tegevuskava Tartu linnas 2003–2007 – linnavolikogu 19. juuni 2003. a otsus nr 185. Lisaks eelnimetatuile on menetlemisel või koostamisel Tartu linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava aastateks 2004–2007, Tartu turismi arengukava 2004–2007, Tartu linna jäätmekäitluse arengukava aastateks 2004–2007, spordi arengukava 2004–2007, kultuuri arengukava ja noorsootöö arengukava. Arengustrateegiast Tartu 2012 tulenev tegevuskava aastateks 2004–2007 on koostatud, tuginedes linnavalitsuse struktuuriüksuste poolt esitatud vajalikele objektidele, tegevustele ja kalkulatsioonidele ning avaliku väljapaneku ajal tehtud ettepanekute põhjal, arvestades juba kehtivates arengudokumentides väljendatud linna üldisi arenguhuve ja ka linnaeelarve võimalusi. Tegevuskava on koostatud kaheksa erineva linnaelu valdkonna kohta, kusjuures iga valdkonna tegevuskava ees on esitatud arengustrateegiast tulenevad eesmärgid. Tartu linna rahvastiku prognoos aastateks 2002–2017 näitab, et koolieelses eas laste arv arengukava perioodi lõpuks õige pisut tõuseb, alates 2007. aastast aga hakkab langema. Kooliealiste laste arv väheneb kõigi prognoosivariantide kohaselt, langedes 2017. aastaks 10 000 piirimaile, kusjuures kõige kiirem langus toimub lähima viie aasta jooksul. Tööealiste elanike arv tõuseb aastaks 2012 umbes 1000 inimese võrra ning hakkab seejärel langema. Üle 65-aastaste elanike arv kasvab pisut aastani 2007, seejärel aga hakkab langema. Rahvastiku prognoosi arvestades vajab Tartu lähitulevikus tööpuuduse kasvu vältimiseks enam töökohti, sotsiaalsfäär seevastu hakkab kujutama väiksemat koormust eelarvele, võrreldes praegusega. Ka nõudlus eluasemele lähiaastatel tõuseb, sest pere moodustamise vanusesse on jõudmas arvukamad aastakäigud. Tegevuskava koostamisel on arvestatud linna laenupoliitikaga. Tartu linna laenupoliitika on konservatiivne, mis peab tagama linna stabiilse arengu. Kui riiklikult on lubatud laenude üldmahuks 60% eelarvest, millest on maha lahutatud riiklikud sihtotstarbelised eraldised, siis Tartu linna laenude üldmaht moodustab eelarvest 51%. Jooksva aasta finantskohustiste riigi poolt kehtestatud piirmääraks on 20% eelarve üldmahust. Tartu linna eelarvest moodustavad jooksva aasta finantskohustused 17%. Tegevuskava koostamisel on arvestatud ka Euroopa Liidu võimalike tõukerahastute, riigi ning muude vahendite saamise võimalustega (RIP, KIK jmt). Juba toimiva näitena võib siin esile tõsta linnale kuuluvat AS-i Tartu Veevärk, kes arendab Euroopa Liidu vahendite kaasamisega Tartu joogivee- ja kanalisatsiooni renoveerimise ja laiendamise projekti, mille käigus rajatakse ja renoveeritakse 55 km veetorustikku ning 40 km kanalisatsioonitorustikku. Projekti käigus renoveeritakse kõige kehvemas seisus olevad torustikud ning liitumisvõimalused viiakse veel teenust mittetarbivatele tartlastele lähemale. Eelarve on 17 miljonit eurot. Koostatakse ka uus Tartu sademeveekontseptsioon, mille alusel arendatakse sademeveesüsteeme selliselt, et ka suuremate valingvihmade korral inimtegevust häirivad uputused oleks minimeeritud ning reoveepuhasti ei langeks režiimist välja. Arengukavaliste ülesannete elluviimine aastatel 2004–2007 tähendab Tartu liikumist arengustrateegias sõnastatud üldeesmärgi – rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline inimest väärtustav, kasvatav ja taastootev keskkond – poole. 3.2. Kasutatud lühendid AEO Arhitektuuri ja ehituse osakond BTC Läänemere Turismi Komisjon EL Euroopa Liit EPMÜ Eesti Põllumajandusülikool EVO Ettevõtluse osakond HO Haridusosakond IT Infotehnoloogia ICLEI Kohalike Keskkonnainitsiatiivide Rahvusvaheline Nõukogu Kants Linnakantselei Kants IT Linnakantselei infotehnoloogiateenistus Kants PT Linnakantselei personaliteenistus Kants TT Linnakantselei teabeteenistus Kants VT Linnakantselei välissuhete teenistus KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus KO Kultuuriosakond KO KT Kultuuriosakonna kultuuriteenistus KO NT Kultuuriosakonna noorsooteenistus KO ST Kultuuriosakonna sporditeenistus KVIS Kultuuriväärtuste infosüsteem muuseumidele LAT Linnaarstiteenistus LMO Linnamajanduse osakond LMO HT Linnamajanduse osakonna haljastusteenistus LMO KT Linnamajanduse osakonna keskkonnateenistus LMO LT Linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistus LMO TT Linnamajanduse osakonna teedeteenistus LPMKO Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond LPMKO AT Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arenguteenistus LPMKO GT Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistus LPMKO IT Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna inseneriteenistus LPMKO MT Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna maakorraldusteenistus LPMKO PT Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna planeeringuteenistus LVO Linnavarade osakond RO Rahandusosakond SAO Sotsiaalabiosakond SAO LT Sotsiaalabiosakonna lastekaitseteenistus SAO ST Sotsiaalabiosakonna sotsiaaltöö teenistus TRIS Tartu Regionaalne Innovatsioonistrateegia TÜ Tartu Ülikool UBC Läänemere Linnade Liit X Linnavalitsuse ametnike tööülesanne 3.3. Valdkondade tegevuskavad 3 3.1. Demokraatia arendamine, koostöö ja võrgustumine (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.1) Eesmärgid: * Linnaelanike võimalikult ulatuslik osalemine nii linnas kui ka riigi tasandil tehtavate poliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Eri huvigruppide – era-, avaliku ja mittetulundussektori võimalikult ulatuslik osalemine Tartu linna, Lõuna-Eesti, kogu Eesti, Euroopa Liidu, Läänemere regiooni jt rahvusvaheliste projektide teostajate ja koordineerijatena. * Tartu Linnavolikogu ja Linnavalitsuse, Tartu Maavalitsuse, kõrgkoolide (eelkõige Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli), Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Teaduspargi väga tihe strateegiline ning taktikaline koostöö. Lobby ehk linna kui terviku väärtuste ühine võimendamine Vabariigi Valitsuses, rahvusvaheline reklaam ning koostöös linna kõigi institutsioonidega välisinvesteeringute taotlemise projektide ettevalmistamine. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 1.1. Linna juhtimine, mainekujundus 395 300 300 370 1.1.1. Mainekujunduse strateegia koostamine 95 Kants TT 1.1.2. Linna korporatiivse identiteedi uuendamine X 70 Kants TT 1.1.3. Linnavalitsuse ametnike koolitus, sh EL projekte puudutav 300 300 300 300 Kants PT 1.2. Koostöö mittetulundusühingutega, kodanike ühendustega 40 40 40 40 1.2.1. Mittetulundusühingute esindajate koolitamine 25 25 25 25 EVO 1.2.2. Mittetulundusühingute tunnustamine (konkurss Parim Omaalgatus) 15 15 15 15 EVO 1.3. Arengukavad 200 400 200 10 1.3.1. Arengustrateegia TARTU 2012 uuendamine 50 LPMKO AT 1.3.2. Tartu linna arengukava 2008–2011 koostamine 10 LPMKO AT 1.3.3. Tervise arengukava 2012 koostamine 200 LAT 1.3.4. Ettevõtluse arengukava 2007–2012 koostamine 50 EVO 1.3.5. Elamumajanduse arengukava 2004–2012 koostamine 100 LVO 1.3.6. Sotsiaalhoolekande tegevuskava aastateks 2007–2010 koostamine 100 SAO 1.3.7. Keskkonnastrateegia ja tegevuskava koostamine 100 200 LMO 1.4. Linna statistika, ülevaated, küsitlused, uurimused, trükised, registrid 1 150 1 250 1 600 1 450 1.4.1. Trükised 1.4.1.1. Linna esindustrükised 1 000 1 100 1 200 1 300 Kants TT 1.4.1.2. Statistikakogumiku koostamine ja väljaandmine (koos arengutaseme näitajatega) 100 100 100 100 LPMKO AT 1.4.1.3. Restaureerimisalased trükised 50 50 50 50 AEO 1.4.2. Küsitlused, uuringud 1.4.2.1. Tartlane ja keskkond 250 LPMKO AT 1.4.2.2. Euroopa ühtsed, säästvat arengut iseloomustavad näitajad (indikaatorid) X X X X LPMKO AT 1.5. E-teenuste arendamine, paberivaba asjaajamise juurutamine 300 300 300 300 Kants IT 1.6. Kodanikukaitse 600 600 600 600 1.6.1. Kriisireguleerimisplaani koostamine X X Kants 1.6.2. Naabrusvalve 300 300 300 300 Kants 1.6.3. Abipolitseinike rakendamine patrullteenistuses 300 300 300 300 Kants 1.7. Rahvusvaheline koostöö 1.7.1. Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (ICLEI, UBC, BTC, Põhjamaade sõpruslinnade ühendus, Kaasaegne Hansaliit jm) X X X X Kants VT 1.7.2. Koostöö sõpruslinnadega X X X X Kants VT KOKKU 2 685 2 890 3 040 2 770 sh investeeringud 0 0 0 0 3.3.2. Haridus ja teadus (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.2) Eesmärgid: * Rahvusvahelisel tasemel õppe-, olme- ja elamistingimused üliõpilastele, õppejõududele, teaduritele (sh külalisõppejõud ja -teadurid) ning linna külalistele. * TÜ teaduskondade «kodude» ja EPMÜ Tähtvere ülikoolilinnaku nüüdisaegne sotsiaalne infrastruktuur: haridussfääri laiaulatuslik areng koos erastruktuuride ja mittetulundussektoriga pakkumaks kõrgetasemelist alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust. Võimaluste avardamine õpetajate ja spetsialistide täiend- ning ümberõppeks kodaniku- ja huvihariduse valdkonnas, uudsete interaktiivsete ja virtuaalsete õpikeskkondade loomine. Teadust propageeriva keskuse väljaarendamine koos kõigi virtuaalsete võimaluste rakendamisega. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 2.1. Alusharidus 200 200 200 200 2.1.1. Koolieelsete lasteasutuste õppekava toetavate projektide finantseerimine 200 200 200 200 HO 2.2. Põhi- ja üldkeskharidus 1 650 1 650 1 650 1 650 2.2.1. Uute teeninduspiirkondade kehtestamine põhikoolidele X HO 2.2.2. Koolides psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi ametikohtade rakendamine 1 500 1 500 1 500 1 500 HO 2.2.3. Üldhariduskoolide õpilastele õpiabivõimaluste laiendamine ja õpetajate nõustamine 150 150 150 150 HO 2.2.4. Klassitäituvuse 24 õpilast I klassis kehtestamine X 2.3. Kutseharidus 17 705 12 820 12 940 12 955 2.3.1. Õppekava uuendamine 430 340 280 280 HO 2.3.2. Kvaliteedisüsteemi väljatöötamise alustamine Tartu Kutsehariduskeskuses 210 75 25 25 HO 2.3.3. Uute õpperühmade avamine 150 125 125 HO 2.3.4. Uute õppekavade ettevalmistamine (sh kaugkoolitus) 135 185 100 HO 2.3.5. Uute õppevormide ettevalmistamine 580 2 120 2.3.6. Õppebaasi ja õppematerjalide ettevalmistamine 2 900 2 875 5 000 5 000 HO 2.3.7. Kutsealase eelkoolituse korraldamine üldhariduskooli õpilastele 1 860 2 000 2 200 2 300 HO 2.3.8. Uute karjäärinõustajate ametikohtade rakendamine 625 625 625 625 HO 2.3.9. Õpiabi ja nõustamistegevuse alustamine Tartu Kutsehariduskeskuses 500 500 500 500 HO 2.3.10. Tartu Kutsehariduskeskuse varustamine kaasaegsete õppevahenditega ja raamatukogu väljaehitamine 10 600 4 000 4 000 4 000 HO 2.4. Erivajadustega laste haridus 50 75 100 50 2.4.1. Uute õppekavade ettevalmistamine erivajadustega õpilastele Tartu Kutsehariduskeskuses 50 75 50 HO 2.4.2. Individuaalsete õppekavade väljatöötamise toetamine Tartu Kutsehariduskeskuses 50 50 HO 2.5. Täiskasvanute haridus 3 120 450 0 0 2.5.1. Põhihariduseta noortele (18. a ja vanemad) Täiskasvanute Gümnaasiumis 6.–7. klassi võimaldamine X HO 2.5.2. Tartu Kutsehariduskeskuse ehituskeskuse loomine ehituserialade täiendusõppeks 2 500 HO 2.5.3. Haridustöötajate täienduskoolitus 620 450 HO 2.6. Huviharidus 65 70 20 0 2.6.1. Lastekunstikooli arvutigraafika klassi arendamine 45 50 KO KT 2.6.2. Lastekunstikooli galerii arendamine 20 20 20 KO KT 2.7. Infotehnoloogia hariduses 3 300 3 580 3 500 3 500 2.7.1. Koolides arvuti- ja meediaklasside avamine, täiendamine ja varustamine tehnoloogiaga 2 000 2 000 2 000 2 000 HO 2.7.2. Lasteaedade info-kommunikatsioonitehnoloogia vahendite uuendamine 500 500 500 HO 2.7.3. Koolides lokaalvõrkude hooldus ja uuendus 1 200 1 000 1 000 1 000 HO 2.7.4. Ühtse koolihaldustarkvara juurutamine koolides 100 HO 2.7.5. Kaugkoolituseks IT võimaluste ettevalmistamine 80 HO 2.8. Uued hooned 1 480 1 800 17 800 25 100 2.8.1. Ökomaja ehituse kaasfinantseerimine 280 1 800 2 800 1 600 KO 2.8.2. I Muusikakooli juurdeehitus 500 KO 2.8.3. Kesklinna Lastekeskuse laiendamine 3 000 HO 2.8.4. Lasteaed Sirel juurdeehitus 1 200 HO 2.8.5. Kesklinna Kooli juurdeehitus 15 000 HO 2.8.6. Supilinna lasteaia ehitamine 20 000 HO 2.9. Olemasolevad hooned, rajatised 63 085 33 635 35 675 33 700 2.9.1. Lastekunstikooli renoveerimine 3 050 400 750 500 KO 2.9.2. Jaama 14 hoone renoveerimine 5 000 KO 2.9.3. Munitsipaalharidusasutuste renoveerimine 44 200 26 000 28 000 28 000 HO, LVO 2.9.4. Munitsipaalhoonete invanõuetele kohandamine 200 1 000 HO 2.9.5. Lasteaedade mänguväljakute korrastamine 500 500 500 HO 2.9.6. Lasteaedade renoveerimine 4 000 3 500 3 000 3 000 HO 2.9.7. Projekteerimine 1 000 500 700 700 HO 2.9.8. Hugo Treffneri Gümnaasiumi ehituslaenu tagasimaksed 5 835 2 735 2 525 LVO 2.10. Rahvusvaheline koostöö 1 000 20 000 14 000 10 000 2.10.1. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimine 1 000 20 000 14 000 10 000 HO KOKKU 91 655 74 280 85 885 87 155 sh investeeringud 78 465 42 935 60 975 66 300 3.3.3. Meditsiin ja terviseedendus (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.3) Eesmärk: * Tervist väärtustav poliitika ja eluhoiak, tervislik keskkond ning terviseedenduse nüüdisaegne korraldus. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 3.1. Meditsiiniline teenindamine 3 780 3 780 4 130 4 130 3.1.1. Ravikindlustuseta tartlaste arstiabi 500 500 550 550 LAT 3.1.2. Põetusvahendid kodustele voodihaigetele 350 350 400 400 LAT 3.1.3. Dotatsioon hooldusravile 2 200 2 200 2 400 2 400 LAT 3.1.4. Dotatsioon kodusele õendushooldusteenusele 200 200 200 200 LAT 3.1.5. Toetus laste ja noorte tervishoiuteenusele 250 250 300 300 LAT 3.1.6. Toetus esmatasandi tervishoiuteenusele 200 200 200 200 LAT 3.1.7. Linnaarsti andmebaasi täiendamine ja sidumine teiste andmebaasidega 80 80 80 80 LAT 3.2. Tervisedenduse projektid 400 450 500 550 3.2.1. Toetus tervist edendavatele projektidele 400 450 500 550 LAT KOKKU 4 180 4 230 4 630 4 680 sh investeeringud 0 0 0 0 3.3.4. Ettevõtlus ja innovatsioon (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.4) Eesmärgid: * Rahvusvaheliselt atraktiivne ettevõtluskeskkond. * Rakendusteadustele, teadus- ja arendustegevusele, spin-off firmadele (ülikoolist ideed, kontaktisik, ettevõtlussoodne keskkond) ning innovaatilisele uusettevõtlusele soodne keskkond. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 4.1. Ettevõtlusalade arendamine 3 500 400 400 400 4.1.1. Tartu Tööstuspargi väljaarendamise, ettevõtlusalade vajaliku infrastruktuuriga varustamise kaasfinantseerimine 250 250 250 250 EVO 4.1.2. Tartu Teaduspargi arendamine 3 250 150 150 150 EVO 4.2. Ettevõtjate koolitamine 170 170 170 170 4.2.1. Kursuste ja infopäevade toetus 70 70 70 70 EVO 4.2.2. Kvaliteedijuhtimise süsteemide ja erinevate kvaliteedistandardite propageerimine 20 20 20 20 EVO 4.2.3. Ettevõtlusalase infopunkti loomine kesklinnas 80 80 80 80 EVO 4.2.4. Euroopa Liidu ja riiklike toetuste info edastamine X X X X EVO 4.3. Ettevõtjate tunnustamine 115 115 115 115 4.3.1. Noorte ettevõtlikkuse stimuleerimine. Stipendium TÜ majandusteaduskonna ja sotsiaalteaduskonna üliõpilastele parima Tartu-alase töö eest 15 15 15 15 EVO 4.3.2. Tartu ettevõtjate tunnustamine (konkursid: Edukaim ettevõtja, Keskkonnasõber, Parim ehitis jm) 100 100 100 100 EVO, AEO, LPMKO 4.4. Ettevõtlus- ja majandusalased uuringud, statistika, trükised 230 180 230 130 4.4.1. Ettevõtlusuuringud 50 100 50 50 EVO 4.4.2. Välisinvesteerijale suunatud infomaterjali regulaarne koostamine ja väljaandmine 30 30 30 30 EVO 4.4.3. Investeeringute kaardi koostamine ja väljaandmine 100 100 EVO 4.4.4. Statistilise materjali tellimine 50 50 50 50 EVO 4.5. Rahvusvaheline koostöö (ühisprojektid) 350 350 350 350 4.5.1. Regionaalse innovatsioonistrateegia ja -süsteemi ning detailse tegevuskava (TRIS) väljatöötamine 300 300 300 300 EVO 4.5.2. Osalemine rahvusvahelistes ettevõtlusalastes projektides 50 50 50 50 EVO 4.6. Turism 6 050 32 260 11 795 1 895 4.6.1. SA Tartumaa Turism toetamine 350 400 500 500 Kants VT 4.6.2. Hansapäevade korraldamine 1 000 5 000 300 300 Kants VT 4.6.3. Emajõe turismiprojektidega seotud omafinantseering 200 300 350 400 Kants VT 4.6.4. Giidide koolitus 30 30 35 35 Kants VT 4.6.5. Puute-ekraaniga infostendide paigaldamine (Aura, Ahhaa, Lõunakeskus, Turismiinfokeskus) 30 30 30 30 Kants VT 4.6.6. Turismialase infomaterjali tootmine 100 110 120 130 4.6.7. Turismimessidel osalemine 200 240 260 300 Kants VT 4.6.8. Kodulehekülgede (www.tartu.ee, http://turism.tartumaa.ee, http://kultuuriaken.tartu.ee, jt) toimetamine, tõlkimine 210 150 200 200 Kants TT 4.6.9. AHHAA keskuse ehituse kaasfinantseering 3 000 22 000 10 000 LVO 4.6.10. Kämpingu rajamine 1 000 4 000 LMO HT 4.7. Ettevõtlust tutvustavad üritused 60 60 60 60 4.7.1. Laadad Raekoja platsil 60 60 60 60 EVO KOKKU 10 475 33 535 13 120 3 120 sh investeeringud 7 500 26 400 10 400 400 3.3.5. Infrastruktuur (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.5) Eesmärk: * Tartu linna kättesaadavus maailmale. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 5.1. Tartu lennuvälja infrastruktuuri väljaehitamise toetus 1 500 1 500 1 500 1 500 LMO TT 5.2. Uute sildade, põhi- ja jaotustänavate planeerimine ja rajamine 200 27 600 35 200 30 000 5.2.1. Ropka silla juurdepääsude detailplaneering 250 LPMKO IT 5.2.2. Nõlvaku t detailplaneering 80 LPMKO IT 5.2.3. Laia t silla (Vabaduse silla) ja lähiala detailplaneering 120 LPMKO IT 5.2.4. Vaksali t–Turu t ühenduse detailplaneering 150 LPMKO IT 5.2.5. Raudtee ja Näituse t kahetasandilise ristmiku detailplaneering 200 LPMKO IT 5.2.6. Linna põhjapoolse ümbersõidutee detailplaneering 200 LPMKO IT 5.2.7. Nõlvaku t (Mõisavahe t–Lammi t) ehitamine 12 000 LMO TT 5.2.8. Võru t–Ringtee ristmiku ehitamine 15 000 LMO TT 5.2.9. Linna põhjapoolse ümbersõidutee rajamine 10 000 LMO TT 5.2.10. Ropka silla juurdepääsude rajamine 10 000 LMO TT 5.2.11. Võru t–Riia t ühendus Vaksali t sihis 15 000 LMO TT 5.2.12. Näituse t tunneli ehitamine 20 000 10 000 LMO TT 5.3. Olemasolevate sildade, põhi- ja jaotustänavate renoveerimine 15 100 74 220 62 250 35 250 5.3.1. Planeeringute liikluslahenduste ekspertiiside, auditite, variant- ja sidumislahenduste koostamine 100 100 100 100 LPMKO IT 5.3.2. Ringtee rekonstrueerimisest tuleneva linna tänavavõrgu väljaarendamiseks vajalike planeeringute koostamine 120 150 150 LPMKO IT 5.3.3. Projekteerimine 5 000 5 000 5 000 5 000 LMO TT 5.3.4. Renoveerimine 5.3.4.1. Narva mnt (Tuule t–linna piir) 14 000 LMO TT 5.3.4.2. Vitamiini t–Ilmatsalu t–Veeriku t–N. Lunini t -L. Puusepa t–Näituse t ristmik 3 000 LMO TT 5.3.4.3. Aardla t (Ülenurme t–Raudtee t) 4 000 LMO TT 5.3.4.4. Oa t (Kroonuaia t–Fr. Tuglase t) 12 000 LMO TT 5.3.4.5. Turu t–Tehase t ristmik 1 000 LMO TT 5.3.4.6. Emajõe t (Kroonuaia t–Kartuli t) 2 000 LMO TT 5.3.4.7. Puiestee t (Narva mnt–Jaama t) 3 000 LMO TT 5.3.4.8. Sadama t, Kaluri t 4 000 LMO TT 5.3.4.9. Aardla t, Raudtee t ja Soinaste t ristmik 2 000 LMO TT 5.3.4.10. Herne t (Kroonuaia t–Fr. Tuglase t) 8 000 LMO TT 5.3.4.11. Võru t (Aardla t–Ringtee) 15 000 LMO TT 5.3.4.12. Sõpruse pst (Kalda tee–Jaama t) 12 000 LMO TT 5.3.4.13. Kroonuaia t (Emajõe t–Jakobi t) 4 000 LMO TT 5.3.4.14. Savi t 9 000 LMO TT 5.3.4.15. Kalda tee–Kaunase pst ristmik 3 000 LMO TT 5.3.4.16. Vabaduse sild 15 000 15 000 LMO TT 5.3.4.17. Ujula t (Puiestee t–Sauna t) 15 000 LMO TT 5.3.4.18. Fr. Tuglase t (Vaksali t–Oa t) 15 000 LMO TT 5.3.4.19. Vaksali t (Riia t–Fr. Tuglase t) 500 LMO TT 5.3.4.20. Pikk t (Kivi t–Narva mnt) 3 000 LMO TT 5.3.4.21. Näituse t (Ilmatsalu t–Vaksali t) 2 000 LMO TT 5.3.4.22. Lai t (Jakobi t–Vabaduse pst) 2 000 LMO TT 5.3.4.23. Betooni t (Vaksali t–Ringtee) 2 500 LMO TT 5.4. Vihmaveekanalisatsiooni ja tänavavalgustuse magistraalvõrkude kavandamine ja rajamine 5 000 10 000 10 000 8 000 LMO TT KOKKU 21 800 113 120 108 950 74 750 sh investeeringud 21 500 112 500 108 500 74 500 3.3.6. Elukeskkond (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.6) Eesmärgid: * Tervislik, turvaline, loodus-, ajaloo ja kultuuriväärtusi säilitav, mitmekesine, säästvalt arenev elukeskkond. * Nüüdisaegne ja kvaliteetne elukeskkond linnaelanikele. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 6.1. Üld- ja teemaplaneeringud 310 1 120 420 650 6.1.1. Teemaplaneering «Tartu linna roheline võrgustik» 150 100 LPMKO PT 6.1.2. Kesklinna linnaosa üldplaneering 90 200 200 LPMKO PT, AT 6.1.3. Puiestee t, Narva mnt ja Raatuse t piirkonna üldplaneering 250 LPMKO PT 6.1.4. Uus-Ihaste asumi üldplaneering 70 70 LPMKO PT 6.1.5. Tähtvere tööstuspiirkonna üldplaneering 150 LPMKO PT 6.1.6. Supilinna tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering 130 LPMKO PT, IT 6.1.7. Tartu linna üldplaneeringu ülevaatamine 350 LPMKO PT 6.1.8. Naabervaldadega ühiste teemaplaneeringute koostamine (turism, infrastruktuur, tootmis- ja ladude piirkonnad) 120 120 200 LPMKO PT 6.1.9. Osalemine üleriigiliste planeeringute ja maakonnaplaneeringu koostamisel 100 100 100 LPMKO PT 6.2. Detailplaneeringud 1 040 895 920 980 6.2.1. Mõisavahe t ja Lammi t vahelise ala detailplaneering 120 LPMKO PT 6.2.2. Tartu Tööstuspargi detailplaneering 80 LPMKO PT 6.2.3. Haridus- ja hoolekandeasutuste detailplaneeringud 120 80 120 LPMKO PT 6.2.4. Linna Keskraamatukogu uue peahoone detailplaneering üldplaneeringus määratud alal 80 LPMKO PT 6.2.5. Lillemäe haljasala detailplaneering 120 LPMKO PT 6.2.6. Raadi kruusakarjääri, Vahi t, Roosi t ja Jänese t vahelise ala detailplaneering 50 LPMKO PT 6.2.7. Anne kanali detailplaneering 150 LPMKO PT 6.2.8. Vaksali t ja raudtee vahelise ala (lõigus Näituse t–Betooni t) detailplaneering 60 LPMKO PT 6.2.9. Jaamamõisa elamurajooni detailplaneering 100 LPMKO PT 6.2.10. Munitsipaalmaade, linnaehituslikult oluliste, Emajõe kalda ehituskeeluvööndis asuvate ja miljööväärtuslike alade või üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute koostamine 300 310 320 330 LPMKO PT 6.2.11. Euroopa Liidu projektide omafinantseering 300 265 400 530 LPMKO PT 6.3. Geodeetilised, kartograafilised ja maakorralduslikud tööd 10 530 11 330 9 930 9 200 6.3.1. Linna plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise võrgu rekonstrueerimine 1 830 2 630 730 LPMKO GT 6.3.2. Linna digitaalplaani (M1:2000) loomine 1 500 1 500 1 000 1 000 LPMKO GT 6.3.3. Geograafilise informatsioonisüsteemi arendamine 2 000 2 000 3 000 3 000 Kants IT 6.3.4. Maade munitsipaliseerimine 200 200 200 200 LPMKO MT 6.3.5. Linna arenguks vajalike maade ostmine 5 000 5 000 5 000 5 000 LPMKO MT 6.4. Linnavara 7 710 9 610 7 050 3 535 6.4.1. Haldushoonete remont 6.4.1.1. Projekteerimine 300 300 LVO 6.4.1.2. Raekoda 1 000 LVO 6.4.1.3. Küüni 1/Raekoja plats 3 1 100 450 215 LVO 6.4.1.4. Küüni 3/5 3 810 2 520 2 500 1 300 LVO 6.4.1.5. Raekoja plats 12 150 150 LVO 6.4.2. Linna kinnisvara arendamine (renoveerimine ja ehitamine) 6.4.2.1. Riia 18 hoone fassaadide ja katuse renoverimine 1 500 LVO 6.4.2.2. Pepleri 27 fassaadide renoveerimine 1 200 LVO 6.4.2.3. Gildi 8 fassaadide renoveerimine 600 LVO 6.4.2.4. Raekoja plats 14 fassaadide restaureerimine ja õue heakorrastamine (projekteerimine ja ehitamine) 100 1 500 LVO 6.4.2.5. Investeeringud mitteeluruumide korrashoiule ühistutele kuuluvates hoonetes 350 380 400 420 LVO 6.4.2.6. Vaksali 14 hoone ühendamine linna vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga 460 LVO 6.4.2.7. Linnale kuuluvate amortiseerunud hoonete lammutamine ja territooriumide korrastamine, sh Vaksali t, Väike-Turu t garaažide ost ja lammutus 1 000 1 000 600 600 LVO 6.4.2.8. Linnale kuuluvate rendipindade parendused 1 000 1 000 1 000 1 000 LVO 6.5. Elamumajandus (soetus, remont, sotsiaalpinnad) 9 550 9 950 11 000 12 750 6.5.1. Linnale kuuluvate eluruumide remont 1 800 2 000 2 200 2 200 LVO 6.5.2. Eluruumide soetus elanike ümberpaigutamiseks 1 500 1 600 1 800 2 000 LVO 6.5.3. Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide projekteerimine ja ehitamine 2 000 2 000 2 500 4 000 LVO 6.5.4. Korteriühistute, majaomanike ühenduste jt toetamine 250 350 500 550 LVO 6.5.5. Muudeks elamumajanduse kuludeks 1 000 1 000 1 000 1 000 LVO sh Vikerkaare 25 soetuse järelmaksed 120 120 120 535 6.5.6. TÜ ja EPMÜ ühiselamute renoveerimisprojekti kaasfinantseerimine 3 000 3 000 3 000 3 000 RO 6.6. Juurdepääsutänavate, kõnniteede ja parklate rajamine ning renoveerimine 17 300 25 180 17 150 24 200 6.6.1. Rüütli tänav 2 000 LMO 6.6.2. Raekoja plats 100 150 200 LVO 6.6.3. Küüni tänav 300 80 2 000 LMO 6.6.4. Kruusatänavate asfalteerimine 10 000 20 000 10 000 15 000 LMO TT 6.6.5. Kõnniteede väljaehitamine 3 000 3 000 5 000 5 000 LMO TT 6.6.6. Jalgrattateede rajamine 2 000 2 000 2 000 2 000 LMO 6.6.7. Teehoiu kava X X X X LMO TT 6.7. Juurdepääsutänavate vihmaveekanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine ning renoveerimine 3 000 3 500 4 000 5 000 LMO 6.8. Haljasalade, parkide, mänguväljakute, kaldakindlustuste, ujulate, kalmistute renoveerimine ja rajamine 8 100 8 350 11 350 11 100 6.8.1. Rajamine LMO HT 6.8.1.1. Supilinna park 1 500 1 700 LMO HT 6.8.1.2. Dendropark 2 000 LMO HT 6.8.1.3. Anne kanali ümbruse haljastus 2 500 LMO HT 6.8.1.4. Tiigi Seltsimaja suveaed 800 KO KT 6.8.1.5. Kaubahoovi plats 50 100 1 000 AEO, LMO 6.8.1.6. Tartu Ülikooli raamatukogu plats 2 500 LMO HT 6.8.1.7. Mänguväljakud (Anne, Karlova, Tamme, Ülejõe, Veeriku, Ihaste, Raadi-Kruusamäe ja Jaamamõisa linnaosa) 650 750 850 900 LMO HT 6.8.1.8. Kaldakindlustused 2 000 2 000 2 000 2 000 LMO HT 6.8.1.9. Puude istutamine 1 000 1 000 1 000 1 000 LMO HT 6.8.2. Renoveerimine 6.8.2.1. Haljasalad 1 500 2 000 2 000 2 500 LMO HT 6.8.2.2. Kalmistud 600 800 1 000 1 200 LMO HT 6.9. Liikluskorraldus 33 935 33 700 33 950 36 200 6.9.1. Liikluskorraldusvahendite hooldus 3 085 3 200 3 300 3 400 LMO LT 6.9.2. Liikluskorraldusvahendite paigaldus 900 950 1 000 1 050 LMO LT 6.9.3. Teekattemärgistus 800 900 1 000 1 100 LMO LT 6.9.4. Fooride remont 2 500 2 000 1 000 1 500 LMO LT 6.9.5. Ristmike varustamine valgusfooridega 5 000 5 500 6 000 6 500 LMO LT 6.9.6. Viidasüsteemi arendamine 300 300 300 300 LMO LT 6.9.7. Linna sissesõiduteede tähistamine 2 000 500 LMO LT 6.9.8. Liiklusuuringud 200 200 200 200 LMO LT 6.9.9. Ühistranspordi dotatsioon 19 000 20 000 21 000 22 000 LMO LT 6.9.10. Projekteerimine 150 150 150 150 LMO LT 6.10. Muinsuskaitse (restaureerimine, järelevalve) 7 970 6 720 4 170 3 720 6.10.1. Restaureerimine 6.10.1.1. Toomkiriku varemed 1 000 1000 1 000 1 000 LVO 6.10.1.2. Vabaduse pst linnamüür 300 300 300 300 AEO 6.10.1.3. Toomemäe poternid 200 200 200 AEO 6.10.1.4. Jaani kirik 2 000 2 000 LVO 6.10.1.5. Jaani 8 2 000 LVO 6.10.1.6. Muude ehituste toetused 500 1 000 1 500 2 000 AEO 6.10.2. Miljööväärtuslike piirkondade arhitektuuriajaloolised uuringud; kultuuriväärtustega asjade ja mälestiste register 170 170 170 170 AEO 6.10.3. Restaureerimisalaste õppepäevade korraldamine 50 50 AEO 6.11. Keskkonnakaitse (õhk, vesi, pinnas) 600 350 350 350 6.11.1. Välisõhu seire 200 250 250 250 LMO KT 6.11.1.1. Välisõhu seirejaama rajamine 1 000 KIK sh linnavalitsuse omafinantseering 300 LMO KT 6.11.2. Reostuse likvideerimine 100 100 100 100 LMO KT 6.12. Linnakujundus 2 540 1 420 2 580 2 700 6.12.1. Hoonestuskavade koostamine ja arhitektuurivõistluste korraldamine 6.12.1.1. Linnahalli hoone 200 AEO 6.12.1.2. Pikk t, Põik t ja Fortuuna t vaheline kvartal 120 AEO 6.12.1.3. Puiestee t, Narva mnt, Jaama t ja Raatuse t vaheline kvartal 150 AEO 6.12.1.4. Lillemäe pargi Lille t poolse osa hoonestuskava 80 AEO 6.12.1.5. Linna Keskraamatukogu uue peahoone arhitektuurivõistlus 200 AEO 6.12.2. Monumentide rajamine 6.12.2.1. E. Tubin 100 410 LVO 6.12.2.2. V. Reiman 650 LVO 6.12.2.3. TÜ esialgset asukohta tähistav 350 LVO 6.12.2.4. Dekoratiivskulptuurid 350 240 1 030 300 AEO 6.12.2.5. Vanemuise t, Küüni t, Riia t ja Ülikooli t vahelise ala kujundamine 190 800 900 AEO, LMO 6.12.2.6. Politseiplatsi kujundamine 170 1 000 AEO, LVO 6.12.3. Konkursid (Heade värvide linn, Kaunis kodu, Hoia linn puhtana) 500 500 500 500 AEO 6.13. Jäätmemajandus 2 220 850 920 3 990 6.13.1. Ohtlike jäätmete kogumissüsteem 275 350 400 440 LMO 6.13.2. Taaskasutatavate jäätmete kogumine 125 170 180 200 LMO 6.13.3. Keskkonnajaamade haldamine 170 180 190 200 LMO 6.13.4. Aardlapalu prügila sulgemine 15 000 500 500 30 500 KIK, EL sh linnavalitsuse omafinantseering 1 500 50 50 3 050 LMO 6.13.5. Elanike keskkonnateadlikkuse arendamine 150 100 100 100 LMO 6.14. Rahvusvaheline koostöö 150 150 150 150 6.14.1. Osalemine rahvusvahelistes linnaarengu ja linnaplaneerimise projektides, seminaridest ja konverentsidest osavõtt 150 150 150 150 LMO, LPMKO, EVO 6.15. Linna pikaajalised kulutused 63 255 161 255 62 130 600 RO KOKKU 166 210 272 380 164 070 113 125 sh investeeringud 134 695 239 175 129 790 77 435 3.3.7. Sotsiaalhoolekanne (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.7) Eesmärk: * Linnaelanike sotsiaalne turvalisus – inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 7.1. Esmane ennetustöö 3 560 3 460 3460 5 460 7.1.1. Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse 250 200 200 200 SAO ST 7.1.2. Sotsiaalhoolekande teenused eakatele 310 260 260 260 SAO ST 7.1.3. Eakate päevakeskuste ehitamine 3 000 3 000 3000 5 000 LVO 7.2. Koolisotsiaaltöö 1 030 1 000 1 000 1 000 SAO LT 7.3. Avahooldus 2 680 2 680 3 180 3 180 SAO ST 7.3.1. Eraldised peredele ja lastele sotsiaalseks kaitseks 380 380 380 380 SAO LT 7.3.2. Kohaliku lapsetoetuse edasiarendamine 1 000 1 000 1 000 1 000 SAO LT 7.3.3. Töötute sotsiaalne kaitse 1 300 1 300 1 800 1 800 SAO ST 7.4. Institutsionaalse hoolduse arendamine 10 000 21 000 21 000 15 000 7.4.1. Liiva 32 vanurite hooldekodu juurdeehitus 10 000 10 000 4 000 LVO 7.4.2. Vaimse Tervise Hooldekeskuse renoveerimine 10 000 10 000 10 000 10 000 LVO 7.4.3. Tartu Maarja Tugikeskuse ehitamine 1 000 1 000 1 000 LVO 7.5. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomine 960 920 1 010 1 010 7.5.1. Sotsiaalteenused puuetega inimestele 960 920 1 010 740 SAO ST 7.6. Sotsiaalhoolekande avatus ja kliendisõbralikkus, teabelevi 150 50 50 50 SAO 7.7. Sotsiaalse olukorra seire, hoolekandesüsteemi arendustegevus, andmehaldus 20 20 20 20 SAO 7.8. Sotsiaalhoolekandesüsteemi inimressursi ja töökeskkonna arendamine, sotsiaaltöö maine kujundamine 100 100 100 100 SAO KOKKU 18 500 29 230 29 820 25 820 sh investeeringud 13 000 24 000 24 000 20 000 3.3.8. Kultuur, sport ja vaba aeg (arengustrateegias Tartu 2012 p 14.8) Eesmärk: * Tartu kui Eesti professionaalse ja rahvuskultuuri keskus. Tartu kui hansakultuuri keskus. Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr ARENGUKAVA ÜLESANNE 2004 2005 2006 2007 Osakond Teenistus Eelarve klassifikaator 8.1. Kultuuritöö 705 1 195 965 355 8.1.1. Kultuuriüritused, kultuurilinna imagot toetav marketing, marketingikoolitus ja muuseumiturism 100 100 50 50 KO KT 8.1.2. E-õpikeskkonna projekt «Tartu legendid» 100 100 KO KT 8.1.3. Emajõe laialdasem kasutuselevõtt – kultuuriürituste toetav funktsioon 200 200 100 100 KO KT 8.1.4. Linnaosade kultuuripäevade toetamine 100 100 100 100 KO KT 8.1.5. Rahastamisvõimaluste elektroonilise teabepanga loomine 10 10 KO KT 8.1.6. Linnamuuseumi püsiekspositsiooni uuendamine 500 500 KO KT 8.1.7. O. Lutsu majamuuseumi ekspositsiooni uuendamine 100 100 KO KT 8.1.8. KVIS – museaalide ülelinnaline andmebaas 25 25 25 25 KO KT 8.1.9. Museaalide digitaliseerimine 50 50 50 50 KO KT 8.1.10. Tartu rahvakultuuri tegijaid ja üritusi tutvustava vihiku koostamine ja trükkimine 20 20 KO 8.1.11. Tiigi Seltsimaja interaktiivse kodulehekülje loomine ja uuendamine 100 10 20 30 KO KT 8.2. Noorsootöö 2 020 1 960 2 120 2 130 8.2.1. Noortekeskuste mainekujunduse projekt 40 40 40 40 KO NT 8.2.2. Avatud noortekeskused 780 720 880 890 KO NT 8.2.3. Kriminaalpreventatiivne tegevus (turvalisuse uuringud, elanike teavitamine jm) 500 500 500 500 KO NT 8.2.4. Kampaaniad noorsootöö võimaluste tutvustamiseks (sh iga-aastane noortefestival) 100 100 100 100 KO NT 8.2.5. Laste töölaagrite korraldamine 600 600 600 600 KO NT 8.3. Sporditöö 1 050 1 050 1 050 1 050 8.3.1. Spordiklubide esindajate koolitus ja nõustamine 50 50 50 50 KO ST 8.3.2. Jäähallis pakutava teenuse ostmine 1 000 1 000 1 000 1 000 KO ST 8.4. Uued hooned ja rajatised 26 000 85 800 77 500 87 000 8.4.1. Linna keskraamatukogu hoone projekteerimine ja ehitamine 1 000 20 000 30 000 30 000 LVO 8.4.2. Liikluslinnaku ehitamine 2 500 LMO 8.4.3. Antoniuse õue ehitustööd (koos Lutsu 5 hoonega) 5 500 LVO 8.4.4. Judohalli ehitamine 40 000 Erakapital sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 10 000 LVO 8.4.5. Linnahalli ehitamine 800 40 000 40 000 LVO 8.4.6. Turu 8 spordihoone juurdeehitus 10 000 LVO 8.4.7. Tamme staadioni tribüünihoone ehitamine 11 000 LVO 8.4.8. Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli juurdeehitus 53 000 TÜ sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 15 000 KO ST 8.4.9. Mänguasjamuuseumi filminukkude maja ehitus ja inventari soetus 6 000 EL sh linnavalitsuse omafinantseering 1 000 LVO 8.4.10. Laste lõbustuspark 500 1 000 KO 8.4.11. Lammi t staadioni ehitamise kaasfinantseerimine 1 000 LVO 8.4.12. Anne kanali pikendamine 5 000 5 000 LVO 8.4.13. EPMÜ spordihoone ehitamine 30 000 EPMÜ sh linnavalitsuse kaasfinantseerimine 1 000 KO ST 8.5. Olemasolevad hooned ja rajatised 26 185 38 670 28 860 20 795 8.5.1. SA Tähtvere Puhkepark 3 000 2 000 2 500 2 000 KO KT 8.5.2. Tervisespordirajatiste renoveerimine ja uute loomine (terviserajad, jalgrattateed, spordiväljakud) 2 000 2 000 1 000 LMO 8.5.3. Anne Noortekeskuse hoone renoveerimine 3 000 6 000 LVO 8.5.4. Kaunase pst 23 muusikakooli ja haruraamatukogu hoone renoveerimine 3 000 3 000 2 000 LVO 8.5.5. Linna keskraamatukogu Raadi-Kruusamäe harukogu 3 000 KO KT 8.5.6. Linna keskraamatukogu Supilinna-Tähtvere harukogu 4 000 KO KT 8.5.7. Linna keskraamatukogu Veeriku harukogu 4 000 KO KT 8.5.8. Linna keskraamatukogu Uus-Ihaste harukogu 1 800 KO KT 8.5.9. Tamme staadioni renoveerimine 1 500 11 500 12 000 LVO 8.5.10. Sepa t staadioni kunstmurukattega jalgpalliväljaku ehitus, valgustus 4 000 LVO 8.5.11. Linnamuuseumi juurdehitus 1 820 LVO 8.5.12. Linnamuuseumi filiaalide renoveerimine 125 205 270 255 LVO 8.5.13. Tiigi Seltsimaja 50 500 500 LVO 8.5.14. Tähe Keskus 220 LVO 8.5.15. Lille Maja renoveerimine 800 400 590 920 LVO 8.5.16. Lutsu 2 teatrihoone renoveerimine 1 000 1 000 1 000 1 000 LVO 8.5.17. Sõudmise ja Aerutamise Keskuse «Tartu» renoveerimine 6 000 LVO 8.5.18. Mäe-Kääraku spordibaasi renoveerimine 3 000 LVO 8.5.19. Visa Halli renoveerimine 1 500 LVO 8.5.20. Kunstimuuseumi näitusemaja fassaadi remont 600 LVO 8.5.21. Aura Veekeskuse ehituslaenu tagasimaksed 7 160 6 295 LVO 8.5.22. Anne sauna renoveerimine 6 000 LVO 8.6. Rahvusvaheline koostöö 600 650 400 400 8.6.1. Rahvusvahelised kultuuri- ja kunstiprojektid 200 200 200 200 KO KT 8.6.2. Rahvusvaheliste seminaride, konverentside ja õpikodade korraldamine 100 150 100 100 KO KT 8.6.3. Rahvusvahelise koostöö edendamine sihtprogrammi «Kultuur 2000» kaudu 200 200 KO KT 8.6.4. Rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine: liikmemaksud, osavõtt üritustest 100 100 100 100 KO KOKKU 50 560 89 325 110 695 111 530 sh investeeringud 46 185 84 470 106 360 107 795 ARENGUKAVA KOKKU (linnaeelarve vahendid) Täitmise aeg ja maksumus (tuhat krooni) Jrk nr Valdkond 2004 2005 2006 2007 Kokku Inves- teeringud Kokku Inves- teeringud Kokku Inves- teeringud Kokku Inves- teeringud 1. Demokraatia arendamine, koostöö ja võrgustumine 2 685 0 2 890 0 3 040 0 2 770 0 2. Haridus ja teadus 91 655 78 465 74 280 42 935 85 885 60 975 87 155 66 300 3. Meditsiin ja terviseedendus 4 180 0 4 230 0 4 630 0 4 680 0 4. Ettevõtlus ja innovatsioon 10 475 7 500 33 535 26 400 13 120 10 400 3 120 400 5. Infrastruktuur 21 800 21 500 113 120 112 500 108 950 108 500 74 750 74 500 6. Elukeskkond 166 210 134 695 272 380 239 175 164 070 129 790 113 125 77 435 7. Sotsiaalhoolekanne 18 500 13 000 29 230 24 000 29 820 24 000 25 820 20 000 8. Kultuur, sport ja vaba aeg 50 560 46 185 89 325 84 470 110 695 106 360 111 530 107 795 KÕIK KOKKU 366 065 301 345 618 990 529 480 520 210 440 025 422 950 346 430