Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-1-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2003. a kohtuotsus LASTE HARMOONILISE KASVATUSE MITTETULUNDUSÜHINGU (pankrotis) hagis Tatjana Pavlušova vastu 62 476 krooni 80 sendi nõudes — RT III, 27, 282

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-3-1-03 Otsuse kuupäev Tartu, 22. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi LASTE HARMOONILISE KASVATUSE MITTETULUNDUSÜHINGU (pankrotis) hagi Tatjana Pavlušova vastu 62 476 krooni 80 sendi nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2/3/33-7516/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tatjana Pavlušova kohtuvigade parandamise avaldus Asja läbivaatamise kuupäev 1. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 2003. a otsus muutmata ja kohtuvea parandamise avaldus rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. 24. oktoobril 2001. a esitas LASTE HARMOONILISE KASVATUSE MITTETULUNDUSÜHING (pankrotis) Tallinna Linnakohtule hagi Tatjana Pavlušina vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista 62 476 krooni 80 senti. 2. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 31. augustil 2000. a lepingu, mille alusel hageja kohustus tagama kvaliteetse hariduse kavandatud programmi alusel, looma vajalikud tingimused selle omandamiseks ning tagama lapse toitlustamise koolipäeva jooksul. Kostja kohustus koolitus- ja toitlustamiskulude eest tasuma hagejale õppemaksu 1850 krooni kuus. Kostja ei ole hageja ees oma lepingulisi kohustusi täitnud ning seetõttu on tal tekkinud 16 235 krooni suurune võlg. Sellele lisandub lepingujärgne viivis tähtaegselt tasumata summalt 1% päevas, st 46 241 krooni 80 senti. 3. Tallinna Linnakohus rahuldas 11. veebruari 2002. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 62 476 krooni 80 senti. Lisaks mõistis kohus kostjalt riigituludesse riigilõivu 4250 krooni. Tagaseljaotsuse põhjendusena on kohus märkinud, et kostja ei ilmunud kohtu eelistungile, kuigi kutse oli talle kätte antud (seeläbi, et kostja keeldus kutset vastu võtmast) ja teda hoiatatud võimaliku tagaseljaotsuse tegemise eest. Asjaosaliste põhjendused 4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvea parandamise avalduse Tatjana Pavlušova. Avaldaja palus tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks pädevale kohtule. 5. Avaldaja on seisukohal, et temalt on võetud võimalus kaitsta oma õigusi. Hagiavaldus on esitatud Tatjana Pavlušina vastu, kas tahtlikult või kogemata on asendatud kostja perekonnanime viimased tähed. Kõikides tsiviilasjas esitatud dokumentides seisab perekonnanimi Pavlušina, v.a 31. augusti 2000. a lepingus. Kuna lepingus puudub isikukood, T. Pavlušina isikukoodiks on aga märgitud kostja isikukood, pidi kohus arvestama, et tegemist võib olla erinevate isikutega. 6. Avaldajale ei saadetud kohtukutset. Kuigi toimikus on kirjas, et «on keeldunud allkirja andmast», ei ole avaldajale isiklikult keegi kohtukutset kohale toimetanud. Ilmselt oli kutse kättetoimetaja samuti segaduses, sest aadressil Kopliranna 24–45 ei ela Tatjana Pavlušina nimelist isikut. Toimikus ei ole kutset Tatjana Pavlušova nimele, järelikult jättis kohus kostja kohtusse kutsumata. 7. Kohus on rikkunud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168, sest hagi rahuldamiseks ei olnud põhjendatud õiguslikku alust. Nõude aluseks olevas dokumendis märgitud isiku andmed ja hagiavalduses märgitud isiku andmed on erinevad. Hagiavalduses on arvestatud viiviseid ka pärast hageja pankroti väljakuulutamist. 8. Hageja leiab vastuses kohtuvea parandamise avaldusele, et linnakohtu otsus on seaduslik. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldust ei saa rahuldada TsMS § 372 p-st 1 tulenevalt. 10. Kolleegium analüüsib esmalt, kas on materiaalne alus kohtuvea parandamiseks. Kohtu ülesandeks on TsMS § 6 ja § 73 lg 1 järgi muu hulgas tagada poolte võrdsus kohtumenetluses. Pooltele tuleb tagada võrdne võimalus esitada kohtus seisukohti ja neid tõendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 lg 1 p 3 kohaselt esitab isikuandmed kostja kohta hageja oma hagis. Käesoleval juhul on kostja tähistatud hagis Tatjana Pavlušinana. Tõsi, nii isikukood kui elukoht olid märgitud Tatjana Pavlušova omad. Ainuüksi hageja ilmne lohakus asjaajamisel ei õigusta aga kohut tegema otsust üksnes hageja esitatud andmete alusel. Kohus peab neid kättesaadavuse piires ka ise kontrollima, iseäranis kui sellelt isikult soovitakse midagi välja mõista või teda millekski kohustada. Käesoleval juhul oleks kohtul pidanud nime suhtes tekkima kahtlus juba üksnes hagile lisatud dokumentide alusel, milles nii lepingus kui hageja 26. juunil 2001. a esitatud kirjas oli kostja tähistatud õige nimega. 11. Asja materjalidest nähtuvalt anti T. Pavlušovale 31. oktoobril 2001. a kätte T. Pavlušina nimele adresseeritud hagiavaldus koos lisadega ja kohtu kirjaliku vastuse nõue (linnakohtu toimiku lk 13). Linnakohtu toimikus (lk 17) sisaldub ka T. Pavlušova allkirjaga venekeelne avaldus hageja pankrotihaldurile palvega saata talle dokumendid vene keeles ja anda täiendavalt aega nendega tutvumiseks ja vastamiseks. Hagile ei ole T. Pavlušova vastanud. Samuti ei ole ta TsMS § 167 lg 2 kohaselt kohtule teatanud, et hagis on märgitud tema kohta valed isikuandmed. 12. Kolleegiumi arvates ei saa lugeda õigustatuks tagaseljaotsuse tegemist põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtuistungile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 26 lg 5 p 1 kohaselt märgitakse kohtukutses muu hulgas kohtusse kutsutava isiku nimi. Toimiku materjalide kohaselt on kohtusse kutsutavaks isikuks märgitud T. Pavlušina, mitte T. Pavlušova. Kolleegium leiab, et isik ei pea vastu võtma kohtukutset, mis ei ole vormistatud tema nimele. Nimed Pavlušina ja Pavlušova erinevad nii visuaalselt kui kuulamisel piisavalt ning nende segiajamist ei saa lugeda tühiseks kirjaveaks, millele tuginemist kostja poolt võiks pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Isegi kui hagi lugeda kättesaaduks, tuleb arvestada ka seda, et kutse edastati kinnises ümbrikus ning T. Pavlušova ei pidanud aru saama, et edastatud dokument käib tema poolt juba vastuvõetud hagi menetlemise kohta. Seetõttu ei olnud linnakohtul alust lugeda TsMS § 30 alusel kutse kostjale kätteantuks. Järelikult ei olnud ka alust teha tagaseljaotsus. 13. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu on kolleegium seisukohal, et kohtuvea parandamise avalduse esitajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse, kuid vaatamata sellele ei saa esitatud avaldust rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 p 1 kohaselt ei saa jõustunud kohtulahendi muutmist nõuda isik, keda ei kutsutud seaduse nõuete kohaselt kohtusse, kui tal on võimalik kohtulahendi peale edasi kaevata korralises kohtumenetluses. Muu hulgas võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja vastavalt TsMS §-le 203. Kui kaja esitamise tähtaeg on möödunud, võib taotleda tähtaja ennistamist TsMS § 45 alusel, tähtaja ennistamata jätmise peale võib esitada erikaebuse TsMS § 45 lg 5 alusel. Kohtuvea parandamist võib TsMS § 372 p 1 alusel nõuda vaid siis, kui tähtaega ei saa ennistada TsMS § 45 lg 4 järgi, st põhjusel, et otsus on juba täidetud. Samasugusele seisukohale on jõudnud Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 20. septembri 1999. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-99 (RT III 1999, 24, 236). Avalduse esitaja väitel on tema suhtes algatatud täitemenetlus otsuse täitmiseks, kuid kolleegiumile ei ole esitatud andmeid, et otsus oleks täidetud. 14. Vastuseks kohtuvea parandamise avalduse väitele, et kohus on rikkunud TsMS § 168, märgib kolleegium järgmist. Pankrotiseaduse § 21 lg 1 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku intresside ja viiviste arvestamine. Nimetatud säte peab silmas pankrotivõlgniku võlgadelt viiviste arvestamise lõpetamist. Pankrotivõlgnikuks selles kohtuasjas on hageja, mitte T. Pavlušova. Õiguslikult on kohus hagi rahuldamist põhjendanud. Sisulised väited saab kostja esitada asja uuel läbivaatamisel. Muuhulgas võib avaldaja taotleda viivise vähendamist ENSV tsiviilkoodeksi § 194 alusel. J. ODAR V. KÕVE J. LUIK