Haridusminister — Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimuste ja korra kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev/number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 15.12.2003/50 (RTL 2003, 102, 1541) 22.09.2003 Vastavalt ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) paragrahvile 561 ja rakenduskõrgkooli seaduse (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) paragrahvile 321 haridusminister määrab: Kinnitada «Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord» (lisatud). Kinnitatud haridusministri 18. mai 1999. a määrusega nr 28 Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord 1. Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra. 2. Kõrghariduse omandamisel pikeneb nominaalne õppeaeg riigikeele süvendatud õppimisel järgmiste tingimuste täitmise korral: 1) riigikeele õppeprogrammi on kinnitanud õppeasutuse struktuuriüksus, kes korraldab riigikeele süvendatud õpet antud kõrgkoolis; 2) riigikeelt süvendatult õppima hakkavad üliõpilased on immatrikuleeritud vastava kõrgkooli üliõpilasteks; 3) riigikeelt süvendatult õppima hakkava üliõpilase eesti keele oskuse tase on madalam keeleseaduses fikseeritud kesktasemest; 4) riigikeele õppeprogramm on arvestatud kas 20-le või 40-le ainepunktile (nominaalne õppeaeg pikeneb vastavalt 0,5 või 1,0 aastat). 3. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste süvendatult riigikeele õppimine finantseeritakse riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest humanitaaria ja kunsti valdkonna õppekavadele määratud koefitsiendi järgi. [RTL 2003, 102, 1541 - jõust 22.09.2003] 4. Riigikeele süvendatud õppe alusdokumendiks on õppeprogramm, milles on fikseeritud: 1) riigikeele süvendatud õppe eesmärgid (õppimine eestikeelses õpperühmas, üleminek eesti õppekeelele alates teatud semestrist, eesti- ja venekeelsete õpperühmade järkjärguline liitumine vmt); 2) ainepunktide arv; 3) riigikeele kui õppeaine alateemad koos mahtude äramärkimisega ning sisu üldiseloomustusega (kõnetegevuse liigid, grammatika osad, sõnavara seostatuna õpitava erialaga jmt); 4) riigikeele süvendatud õppe läbimisel üliõpilasele esitatavad nõuded; 5) andmed riigikeele õpet läbiviivate õppejõudude kohta (haridustase ning lõpetatud õppeasutuse nimetus ja lõpetamise aasta, erialane töökogemus). [RTL 2003, 102, 1541 - jõust 22.09.2003] 5. Riigikeele süvendatud õpe ülalnimetatud mahus võib toimuda hajutatult kogu õppeaja vältel vaheldumisi teiste õppeainetega või kontsentreerituna tsüklitesse kindlatel õppesemestritel.