Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna elanike arvamuse väljaselgitamise kord — KO, 134, 2140

Määrus kehtestatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207) § 9 lõike 3 punkti 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord (edaspidi kord) sätestab elanike arvamuse (edaspidi arvamus) väljaselgitamise linna haldusterritooriumi osa mõne teise haldusüksuse koosseisu arvamisel asjaomasel territooriumil. 1.2. Arvamus on informatiivse iseloomuga ning ei ole Kohtla-Järve Linnavolikogule (edaspidi volikogu) järgimiseks kohustuslik. 1.3. Arvamus selgitatakse välja vaba, üldise, ühetaolise ja otsese hääletusõiguse alusel salajasel hääletusel (edaspidi hääletus). 1.4. Hääletusõigus on Eesti kodanikel ja välismaalastel, kes on hääletuse alguseks saanud 18-aastaseks ja kelle alalise elukoha aadressiandmed on Eesti rahvastikuregistri andmete kohaselt asjaomasel territooriumil. 1.5. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 1.6. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 1.7. Hääletusel on igal hääletajal üks hääl. 1.8. Hääletustulemused selgitatakse hääletamisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel. 2. Agitatsioon 2.1. Isikutel, nende ühendustel, erakondadel ja juriidilistel isikutel on õigus agiteerida hääletuse, samuti hääletusele pandud küsimuse poolt või vastu. 2.2. Hääletuse poolt või vastu ei või agiteerida hääletust korraldava komisjoni liikmed. 2.3. Agitatsioon hääletuse päevadel ei ole lubatud, välja arvatud varem ülespandud trükised või muu agitatsioonimaterjal väljaspool hääletusruume ja hooneid, kus hääletus toimub. 2.4. Agitatsioonina ei käsitleta hääletust korraldava komisjoni informatsiooni hääletuse kulgemise kohta. 3. Hääletuse toimumine 3.1. Hääletuse toimumise täpse aja ja koha määrab Kohtla-Järve Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) oma määrusega, arvestades, et hääletusvõimalus oleks tagatud elanikele vähemalt kahel päeval, kusjuures hääletusruum peab mõlemal päeval olema avatud järjest vähemalt 8 tundi. 3.2. Hääletuse aeg ja koht teatatakse elanikkonnale vähemalt üks kuu enne hääletuse toimumist. 4. Hääletust käsitlevate otsuste ja teadaannete avaldamine 4.1. Hääletuse korraldamise aeg, koht ja tulemused ning muud hääletust puudutavad olulised teadaanded avaldatakse ajalehe «Põhjarannik» eesti- ja venekeelses väljaandes. 4.2. Teadaannete tähtaegse avaldamise tagab linnasekretär. II. HÄÄLETUSKOMISJON 5. Hääletuskomisjon 5.1. Hääletust valmistab ette ja korraldab linna valimiskomisjon (edaspidi komisjon), kes kaasab oma töösse asjaomase territooriumi abilinnapea. 5.2. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. Otsused komisjonis langetatakse poolthäälteenamusega, välja arvatud käesolevas korras kehtestatud erandid. 5.3. Linnavalitsus on kohustatud abistama komisjoni tema töös ning andma selleks vajalikke andmeid ja materjale. Komisjoni sellekohase pöördumise korral peab vastama hiljemalt kolme päeva jooksul arvates pöördumise saamisest. 5.4. Oma tegevusest annab komisjon aru volikogule. 5.5. Komisjon: 5.5.1. otsustab hääletusega seonduvaid organisatsioonilisi ja tehnilisi küsimusi; 5.5.2. korraldab hääletusdokumentide trükkimise; 5.5.3. valmistab hääletuseks ette hääletusruumi, hääletuskastid ja muu hääletamise korraldamiseks vajaliku; 5.5.4. loeb hääled ja teeb kindlaks hääletustulemused; 5.5.5. vaatab läbi vaidemenetluse kaudu avaldused ja kaebused komisjoni otsuste ja tegevuse peale käesoleva korra kohaldamisel ning võtab nende kohta vastu otsused. III. HÄÄLETUSE ETTEVALMISTAMINE 6. Hääletajate nimekiri 6.1. Hääletuse korraldamisel kasutatakse Eesti rahvastikuregistri andmeid. Kohtla-Järve Elanike Register koostab hääletajate nimekirjad ja esitab need komisjonile hiljemalt viis päeval enne hääletamise algust. 6.2. Hääletajate nimekirja kantakse hääletaja ees- ja perekonnanimi, elukoht ning sünniaeg. Hääletajate nimekirja allkirjastab Kohtla-Järve Elanike Registri juhataja ja komisjoni esimees. 6.3. Hääletajate nimekirjast välja jäänud isikud kantakse nimekirja hääletuse päevadel rahvastikuregistri andmete alusel. 7. Hääletajakaart 7.1. Kohtla-Järve Elanike Register korraldab hääletajate nimekirja kantud isikutele hääletajakaardi koostamise ja saatmise hääletajale hiljemalt 15. päeval enne hääletuse algust. Hääletajakaarti ei saadeta isikutele, kelle täpseid aadressiandmeid rahvastikuregistrisse kantud ei ole. 7.2. Hääletajakaardile kantakse: 1) hääletaja ees- ja perekonnanimi; 2) hääletaja sünniaeg; 3) hääletaja elukoha aadress; 4) hääletamise aeg ja koht. 7.3. Hääletaja, kes viis päeval enne hääletamise algust ei ole hääletajakaarti saanud või kelle hääletajakaardile kantud andmetes on vigu, võib pöörduda avaldusega linnasekretäri poole selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. Linnasekretär vaatab avalduse koos hääletajakaardi koostanud isikuga viivitamata läbi ja vastab avaldusele kirjalikult kolme tööpäeva jooksul arvates avalduse saamisest. IV. HÄÄLETAMISE KORD 8. Hääletuskoht 8.1. Hääletamine toimub linnavalitsuse poolt määratud hääletusruumis. 8.2. Hääletusruumis on hääletussedelite väljaandmise koht, hääletuskast ja hääletuskabiin. 8.3. Hääletusruumis peab korda komisjon. Komisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletusruumis viibivatele isikutele. 8.4. Kui hääletaja oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletusruumis, võib ta taotleda kodus hääletamist, esitades selle kohta komisjonile või linnasekretärile vastava avalduse. Avaldus tuleb esitada hiljemalt 3 tundi enne viimase hääletuse päeva hääletuse aja lõppu. 8.5. Kodus hääletamist viiakse läbi ainult asjaomasel territooriumil. 8.6. Kodus hääletamist korraldab vähemalt 2 komisjoni liiget, järgides käesoleva korra punkte 1.3; 1.7; 11.3; 11.4 ja 11.6. Kodus hääletaja annab hääletussedeli saamise kohta allkirja kodus hääletajate nimekirja. 9. Hääletuskast 9.1. Enne hääletuse algust kontrollib komisjon hääletuskasti ja kodus hääletamisel kasutatava kasti tühjust ning pitseerib need. Seejuures peab kohal viibima üle poole komisjoni liikmetest. 9.2. Hääletuskasti ava on kaetud ning see avatakse üksnes hääletussedeli kasti laskmiseks. 9.3. Hääletuse vaheaegadel peab kolmandatel isikutel puuduma ligipääs hääletuskastile. 10. Nõuded hääletussedelitele 10.1. Hääletussedel trükitakse eesti keeles. 10.2. Hääletussedelile kantakse hääletusele pandud küsimuse täpne sõnastus ning vastusevariandid «jah» ja «ei». 10.3. Hääletussedelite trükkimist korraldab valimiskomisjon. 10.4. Enne hääletuse algust paneb komisjon sedelitele valimiskomisjoni pitsati jäljendi. 11. Hääletamise kord 11.1. Hääletussedeli saamiseks esitab hääletaja komisjonile kehtiva isikut tõendava dokumendi. Hääletussedeli saamise kohta annab hääletaja allkirja hääletajate nimekirja. 11.2. Hääletusel teeb hääletaja hääletussedelile märke «jah» või «ei» juurde. 11.3. Hääletaja täidab hääletussedeli isiklikult. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletussedeli täita mõnel teisel isikul. 11.4. Kui hääletaja rikub hääletussedeli, on tal õigus saada komisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab hääletaja rikutud hääletussedeli komisjonile tagastama. 11.5. Pärast hääletussedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle komisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletussedeli välisküljele komisjoni pitsati jäljendi. 11.6. Hääletaja laseb hääletussedeli ise hääletuskasti. Kui hääletaja füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletussedelit ise hääletuskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik hääletaja juuresolekul. V. HÄÄLETUSTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 12. Hääletustulemuste kindlakstegemine 12.1. Enne hääletuskastide avamist peab komisjon üle lugema ja kustutama kõik hääletajatele välja andmata jäänud, samuti nende poolt tagastatud rikutud hääletussedelid. Hääletussedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 12.2. Enne hääletuskastide avamist teeb komisjon hääletajate nimekirjade alusel kindlaks nimekirjadesse kantud hääletajate arvu, hääletajate nimekirjadesse hääletussedeli saamise kohta antud allkirjade alusel sedeli saanud hääletajate arvu, ja kannab need protokolli. 12.3. Hääletuskastid avatakse pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab viibima kaks kolmandikku komisjoni liikmetest. 12.4. Hääletuskasti avamisel kontrollitakse hääletuskastil oleva pitsati jäljendi seisukorda. 12.5. Kodus hääletanute hääletussedelite välisküljele pannakse komisjoni pitsati jäljend ning sedelid pannakse hääletusruumis hääletanute hääletussedelite hulka. 12.6. Komisjon teeb hääletuskastis olevate sedelite alusel kindlaks hääletusest osa võtnud hääletajate arvu, kehtetuks tunnistatud sedelite arvu ja hääletusele pandud küsimusele jaatavalt ning eitavalt vastanute arvu, ning kannab need protokolli. Protokollis märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees ning protokollile lisatakse komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile laekunud avaldused ja kaebused hääletuse käigus esinenud korra rikkumiste kohta. 12.7. Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel: 12.7.1. millel puudub valimiskomisjoni pitsati kaks jäljendit; 12.7.2. millel ei ole märget tehtud kummagi vastusevariandi juurde või on neid tehtud rohkem kui üks; 12.7.3. millel tehtud märget on parandatud ning selle tõttu ei ole arvamus üheselt mõistetav. 12.8. Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, kumma vastusevariandi poolt hääletaja hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse komisjon hääletamise teel. 12.9. Pärast hääletustulemuste kindlaks tegemist pakitakse eraldi kehtivad sedelid «jah» märke ning «ei» märkega, kehtetud sedelid, hääletajatele välja andmata jäänud ja hääletajate poolt tagastatud sedelid. Pakile kirjutatakse, millised sedelid ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla komisjoni esimees. 12.10. Hääletustulemuste protokolli alusel valmistab komisjon ette volikogu vastavasisulise eelnõu. 12.11. Hääletussedelid, hääletajate nimekirjad, komisjoni otsused, protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused ja kaebused ning volikogu otsuse eelnõu edastatakse hiljemalt hääletuse lõppemise päevale järgneval päeval volikogu kantseleisse. 13. Hääletustulemuste kinnitamine 13.1. Hääletustulemused loetakse kinnitatuks volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 13.2. Volikogu otsustab hääletustulemuste kinnitamise hiljemalt viiendal päeval pärast hääletuse lõppemist. 14. Hääletustulemuste teatavakstegemine 14.1. Hääletuse tulemused tehakse teatavaks ajalehe Põhjarannik eesti- ja venekeelses väljaandes. VI. LÕPPSÄTTED 15. Avalduste ja kaebuste esitamine ja läbivaatamine 15.1. Avaldusi ja kaebusi komisjoni tegevuse või otsuste kohta võib esitada komisjonile kolme päeva jooksul arvates hääletuse lõppemisest, kes vaatab need läbi haldusmenetluse seaduses (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) vaidemenetluseks ettenähtud korra kohaselt kolme päeva jooksul, tehes otsuse teatavaks kaebuse või avalduse esitajale. 15.2. Komisjoni otsusega mittenõustumisel on kaebuse või avalduse esitajal õigus kolme päeva jooksul arvates vastava otsuse kättesaamisest esitada kaebus volikogule. 16. Hääletuse kehtetuks tunnistamine 16.1. Kui hääletuse käigus oli rikutud olulisel määral käesolevat korda, võib volikogu jätta hääletustulemused kinnitamata ja tunnistada toimunud hääletuse kehtetuks. 16.2. Hääletustulemuste kehtetuks tunnistamisel määrab volikogu hääletuse läbiviimise uue aja. 17. Hääletuse korraldamise kulud 17.1. Hääletuse korraldamise ja läbiviimisega seotud kulud kaetakse linnaeelarvest. 18. Vastutus käesoleva korra rikkumise eest 18.1. Käesoleva korra rikkumise korral kohaldatakse seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastustust. 19. Määruse jõustumine 19.1. Määrus jõustub 22. septembril 2003. a. Volikogu esimees Valeri KORB