Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani linna kalmistute eeskirja kinnitamine — KO, 132, 2133

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2 ja § 22 lõike 1 punkti 6, Suure-Jaani Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Suure-Jaani linna kalmistute eeskirja» uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Käesoleva määruse jõustumisel kaotab kehtivuse Suure-Jaani Linnavolikogu 28. juuni 2001. a määrusega nr 40 kinnitatud «Suure-Jaani linna kalmistute eeskiri». Volikogu esimees Ülo KÖST Kinnitatud Suure-Jaani Linnavolikogu 21. augusti 2003. a määrusega nr 23 SUURE-JAANI LINNA KALMISTUTE EESKIRI I. Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Suure-Jaani linna omandis või valduses olevate kalmistute kasutamise korra. 2. Kalmistute rajamisel, haldamisel ja kasutamisel juhindutakse Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigustloovatest aktidest ning käesolevast eeskirjast. 3. Suure-Jaani linna kalmistuid haldab Suure-Jaani Linnavolikogu poolt moodustatud asutus. 4. Kalmistu territoorium on mõeldud surnute matmiseks ja selleks eraldatud matmisplats on antud selle valdajale sihtotstarbeliseks kasutamiseks. 5. Kalmistu territoorium jaotatakse kvartaliteks. Kalmistu peasissekäigu juures peab olema välja pandud kalmistu plaan kvartalite, teede, ajaloolist ja kultuurilist väärtust omavate kalmude, veevõtukohtade ning tualettide äranäitamisega. 6. Kalmistutel peab olema veevõtukoht ja võimalus laenutada matmisplatside korrastamiseks vajalikku inventari. 7. Kalmistud on avatud iga päev. Kalmistute kantselei lahtioleku ajad kehtestab kalmistuid haldava asutuse juhataja. 8. Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. Keelatud on: 8.1. Hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste ja -rajatiste kahjustamine, samuti lillede, puude, põõsaste ning nende okste murdmine; 8.2. kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitte ettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil; matmisplatsi mõõtmete omavoliline muutmine; 8.3. kalmistul sõitmine (v.a ratastooliga) kalmistu haldaja loata; 8.4. lõkete tegemine; 8.5. kalmistu territooriumil loomadega viibimine, v.a selleks ettenähtud kohad; 8.6. loomade matmine; 8.7. muu korda, puhtust ja vaikust rikkuv või häiriv tegevus. II. Matmisplatsi eraldamine 9. Matmisplatsi eraldamist, valdaja registreerimist, matmisplatsi tunnistuse väljaandmist, matmisplatside registri pidamist ja mahajäetud matmisplatside arvelevõtmist teostab kalmistuid haldav asutus linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. 10. Matmisplats eraldatakse tasuta tähtajatu kasutamisõigusega. Matmisplatsi valdajal on õigus kahekuulise etteteatamisega kasutusõigus lõpetada. 11. Matmisplatsi kasutamisõiguse registreerimise korra ja tasu suuruse kehtestab linnavalitsus. Kasutamisõiguse kohta vormistatakse matmisplatsi tunnistus. Matmisplatsi tunnistuse vormi kehtestab linnavalitsus. 12. Matmisplatsid võivad olla nii kirstu- kui ka urnimatusteks. Ühe matmiskoha suurus kirstuga matmisel on vähemalt 3 m 2, urniga matmisel vähemalt 1 m2. Arvelevõetud valdajata matmisplatsid eraldatakse esialgse kuju ja suurusega ning määratakse matmiskohtade arv. III. Matmine 13. Kõik matused registreeritakse kalmistu kantseleis üldjuhul hiljemalt üks ööpäev enne matust. Matmisluba väljastatakse, kui on esitatud surmatunnistus ja matmisplatsi tunnistus, kooskõlastatud matmiskoht platsil ja tasutud matusedokumentide vormistamise tasu. 14. Kalmistule matmine võib toimuda ainult valgel ajal. 15. Matmine toimub üldreeglina kirstuga. Tuhastatud põrmu võib matta urniga või ilma selleta. Kirstuga matmisel peab olema haua sügavus vähemalt 1,5 m. 16. Matmist takistavate hauakivide või muude hauarajatiste ajutine kõrvaldamine ja tagasipaigaldamine toimub matja kulul. 17. Kui haua kaevamisel tuleb pinnasest välja eelmise matuse säilmeid, maetakse need tagasi sama haua põhja kaevatud süvendisse. Tervena säilinud kirst tuleb jätta puutumata. 18. Pärast matust korrastab matmisplatsi selle valdaja, samuti korrastab matmisplatsi valdaja matuse käigus kõrvalolevatele matmisplatsidele tekitatud kahjustused hiljemalt kolme päeva jooksul pärast matust. Selle kohustuse mittetäitmisel kõrvaldab kalmistut haldav asutus tekitatud kahjustused matmisplatsi valdaja kulul. 19. Omasteta surnud maetakse selleks eraldatud maa-alale päritolu omavalitsuse kulul. Nimetatud matmiste kohta peab plaanil registrit ning hoiab matmisplatsid korras kalmistut haldav asutus. 20. Surnute ümbermatmist teostatakse vastavalt tervisekaitse nõuetele kalmistut haldava asutuse juhataja loal ja tema poolt määratud ajal, kooskõlastatult tervisekaitsetalitusega. 21. Kultuurimälestisteks tunnistatud matmisplatsidel ei toimu pealematmist. IV. Matmisplatside kujundamine ja hooldamine 22. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat informeeritakse kirjalikult. Kalmistut haldaval asutusel on õigus mittevastavad hauatähised või -rajatised eemaldada matmisplatsi valdaja kulul ühe aasta möödumisel kirjaliku teate saamisest. 23. Matmisplats peab olema tähistatud risti, hauaplaadi, -kivi, -samba või muu tähisega, millele on ilmastikukindlalt kantud maetu(te) ees- ja perekonnanimi ning soovitavalt sünni- ja surmadaatumid. 24. Hauatähised, -rajatised (piirdeaed, betoonääris, äärekivi jms) ja haljastus peavad olema matmisplatsi piirides, kusjuures nende suurus, paiknemine või liigid peavad olema kooskõlastatud kalmistut haldava asutusega. Kasutada võib madalhaljastust ja puude minivorme. Matmisplatsile paigaldatud hauatähised ja rajatised on paigaldaja omand. 25. Hauarajatised peavad olema paigaldatud ja paigutatud nii, et naabruses uue haua kaevamisel ei tekiks varisemisohtu. 26. Hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada kalmistuid haldava asutusega. Valdajata arvelevõetud matmisplatsi eraldamisel uuele valdajale tuleb säilitada eelnevad väärtuslikud hauatähised ja -rajatised ning teha vastav märge uue valdaja matmisplatsi tunnistusele. 27. Kalmistut haldaval asutusel on õigus eemaldada või määrata eemaldamisele kalmistu ilmet häirivad või ohtlikud aiad, puud ja põõsad. 28. Matmisplatsi valdaja on kohustatud korrastama hauatähised ja -rajatised, matmisplatsi ning sellega piirnevad teeosad. Prügi (lehed, muu risu) tuleb viia selleks ettenähtud kohta. 29. Kalmistu haldaja on kohustatud jälgima matmisplatside korrashoidu ja võtma hooldamata platsid arvele ning teatama sellest nende valdajatele. Kui arvelevõtmisest järgneva kolme aasta jooksul matmisplatsi ei hooldata, tühistatakse senise valdaja kasutamisõigus. 30. Kalmistuid haldava asutuse poolt hooldatavate haudade nimekirja kinnitab linnavalitsus. V. Vastutus 31. Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras.