Vabariigi Valitsus — Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 12.09.2003 nr 235 ( RT I 2003, 61, 408) 15.09.2003 Määrus kehtestatakse «Alkoholiseaduse» (RT I 2002, 3, 7; 63, 387) § 4 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse käideldava piirituse ja alkohoolsete jookide määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded. §2. Alkoholi grupeerimine (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Alkohoolsed joogid jagatakse järgmistesse gruppidesse: 1) piiritusjook; 2) viinamarjavein, sealhulgas liköörvein ja vahuvein (edaspidi vein); 3) aromatiseeritud vein, aromatiseeritud veinijook ja aromatiseeritud veinikokteil; 4) puuvilja- ja marjavein, sealhulgas siider ja perry; 5) õlu; 6) kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook. §3. Alkoholi etanoolisisaldus (1) Alkoholi etanoolisisaldust väljendatakse mahuprotsentides vähemalt täis- või poolprotsendina ning tähistatakse sümboliga «% mahust» või «% vol.», millele alkoholi märgistusel võib eelneda sõna «alkohol» või lühendid «alk.» või «alc.» (2) Tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes toote sajas mahuühikus mõõdetuna temperatuuril 20 ºC. (3) Potentsiaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on etanoolisisaldus mahuühikutes mõõdetuna temperatuuril 20 ºC, mida on võimalik saada toote sajas mahuühikus sisalduvate jääksuhkrute täielikul kääritamisel temperatuuril 20 ºC. (4) Summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on tegeliku ja potentsiaalse etanoolisisalduse summa. (5) Naturaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides on toote summaarne etanoolisisaldus enne selle võimalikku rikastamist. (6) Lõigetes 2 kuni 5 sätestatut kohaldatakse üksnes käesoleva määruse § 2 lõike 2 punktides 2 kuni 4 nimetatud alkohoolsete jookide puhul. §4. Nõuded alkohoolse joogi tarbijapakendile (1) Alkohoolse joogi tarbijapakendi valikul ja selle märgistamisel peab käitleja järgima head kaubandustegevustava. (2) Alkohoolse joogi tarbijapakendile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, hästi loetav ja kergesti eristatav muust kirjalikust või pildilisest teabest ning kulumiskindel välismõjutuste suhtes. Samuti peab märgistus olema kooskõlas õigekirjareeglitega ega tohi olla eksitav. (3) Alkoholi tootja nimi ja asukohariik, samuti toote päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav, peavad olema alkohoolse joogi tarbijapakendil selgelt väljendatud. Seejuures ei ole lubatud kasutada üksnes numbrikombinatsioone. Asukohariigi ja päritolumaa puhul võib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud lühendeid. (4) [kehtetu – RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] (5) Alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistus võib olla võõrkeelne, kui originaaltekstist lähtuvat tõest eestikeelset teavet võimaldatakse kauba müügil. (6) Alkoholi tootja peab kandma alkohoolse joogi tarbijapakendile käesolevas määruses toodud teabe. Tootjapoolse märgistuse parandamine või asendamine ei ole lubatud. Alkoholi käitleja võib tootja esitatud teabele lisada tootja kirjalikul nõusolekul täiendavat teavet tarbijapakendi vabale pinnale. (7) Koos alkohoolse joogi liiki tähistava nimetusega ei tohi tarbijapakendil kasutada sõnu «sarnane», «tüüpi», «laadi», «marki», «maitsega» või muid samalaadseid väljendeid. Kasutada võib sõna «segu» ( blend), kui jook on saadud segamisel. [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] 2. peatükk PIIRITUSE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED §5. Piiritus Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist, millel on üksnes toorainest tulenev maitse. §6. Lubatud jääkainete sisaldus (1) Lubatud jääkainete maksimaalne sisaldus 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta on: 1) üldhappesus väljendatuna äädikhappe grammides – 1,5; 2) estrid väljendatuna etüülatsetaadi grammides – 1,3; 3) aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdi grammides – 0,5; 4) kõrgemad alkoholid väljendatuna (isobutüülalkoholi) metüül-2-propanool-1 grammides – 0,5; 5) metanool grammides – 50; 6) kuivaine grammides – 1,5; 7) lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmastiku grammides – 0,1. (2) Furfurool ei ole jääkainena lubatud. §7. Nõuded piirituse müügipakendile Piirituse müügipakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) sõna «piiritus», millele võib olla lisatud piirituse nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 4) alkoholi tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus; 7) tekst: «SEDA PIIRITUST ON LUBATUD REALISEERIDA ÜKSNES KASUTAMISEKS MEDITSIINIS, FARMAATSIAS, VETERINAARIAS, TEADUS- JA ÕPPETÖÖS VÕI PARFÜMEERIATOODETE VALMISTAMISEL» või «SEE PIIRITUS ON ETTE NÄHTUD KASUTAMISEKS ÜKSNES TOIDUAINETÖÖSTUSES» või «SEE PIIRITUS ON TOODETUD EKSPORDIKS VÄLJAPOOLE EESTI VABARIIGI TOLLITERRITOORIUMI». 3. peatükk PIIRITUSJOOKIDE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 1. jagu Üldsätted §8. Piiritusjook (1) Piiritusjook on joomiseks mõeldud eriliste organoleptiliste omaduste ja vähemalt 15-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vedelik, sealhulgas vähemalt 14-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega munaliköör, mis on valmistatud: 1) kääritatud loodussaaduste otsese destilleerimise teel kas maitseainetega või ilma või leotades piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis taimse päritoluga aineid või lisades piiritusele või põllumajandusliku päritoluga destillaadile maitseaineid, suhkruid või muid § 9 lõikes 1 nimetatud magustajaid või teisi põllumajandustooteid või 2) piiritusjoogi segamisel kas ühe või mitme teise piiritusjoogiga või piiritusega, põllumajandusliku päritoluga destillaadiga või ühe või mitme alkohoolse joogiga või ühe või mitme mittealkohoolse joogiga. (2) Piiritusjoogi valmistamisel on lubatud kasutada üksnes §-des 5 ja 6 sätestatud nõuete kohast piiritust. Piiritusjoogi valmistamisel kasutatavate toiduvärvide ja teiste lubatud lisaainete ning maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatav piiritus peab olema valmistatud põllumajandusliku päritoluga toorainest ja selle omadused peavad vastama käesoleva määruse nõuetele. (3) Põllumajandusliku päritoluga destillaat on etanooli sisaldav vedelik, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga tooraine kääritamisele järgnenud destilleerimisel ja millel on säilinud tooraine lõhn ja maitse, kuid puuduvad piirituse või piiritusjoogi omadused. (4) Kääritamisprotsessil tekkinud lenduvate ainete sisaldus on lenduvate ainete, välja arvatud etanool ja metanool, kogus piiritusjoogis. (5) Piiritusjoogiks ei loeta Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20 «Eesti kaupade nomenklatuuri ja Eesti kaupade nomenklatuuri ning tolliseaduse ja teiste seaduste alusel kehtestatud nomenklatuuride haldamise ja pidamise korra kinnitamine» (RT I 1999, 13, 211; 34, 447; 56, 593; 2000, 9, 54; 2001, 6, 15; 30, 163; 38, 219; 53, 323; 101, 665; 2002, 31, 181; 46, 294) kinnitatud «Eesti kaupade nomenklatuuri» (edaspidi EKN) kaubapositsioonide 2203, 2204, 2205, 2206 ja 2207 all nimetatud jooke. §9. Piiritusjoogi valmistamisel lisatavad ained (1) Piiritusjoogi magustamine on selle valmistamisel ühe või mitme järgneva toote kasutamine: poolvalge suhkur, valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, glükoos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus, invertsuhkrusiirup, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, naturaalne viinamarjavirre, sahharoosi kuumutamisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta saadud pruunistatud suhkur, mesi, jaanileivapuusiirup või teised looduslikud ained, mis sisaldavad sarnase toimega süsivesikuid. (2) Piiritusjoogi maitsestamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» (RT I 1999, 74, 702) punktis 1 nimetatud lõhna- ja maitseaineid. (3) Piiritusjoogi valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» (RT I 2000, 23, 131; 66, 428; 2002, 40, 248) nimetatud lisaaineid. (4) Piiritusjoogi valmistamisel võib kasutada «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett, samuti lisada destilleeritud või demineraliseeritud vett tingimusel, et vee lisamine ei muuda toote liiki. §10. Piiritusjookide segamine ja laagerdamine (1) Piiritusjoogi segamine on kahe või enama sama liiki piiritusjoogi ühendamine, mille koostisel on ainult vähese tähtsusega erinevused olenevalt nende valmistamismeetoditest, kasutatud destilleerimisseadmetest, laagerdamisajast, tootmise geograafilisest piirkonnast või mitmest nimetatud tegurist. (2) Segatud piiritusjook kuulub samasse liiki kui selle koostisesse kuuluvad piiritusjoogid enne nende ühendamist. (3) Piiritusjoogi laagerdamine on teatud reaktsioonide loomuliku toimumise võimaldamine vastavates mahutites, mille tulemusena alkohoolne jook omandab sellele iseloomulikud organoleptilised omadused. 2. jagu Piiritusjookide liikide määratlemise ja kirjeldamise nõuded §11. Rumm Rumm (rum) on: 1) piiritusjook, mis on valmistatud roosuhkru töötlemisel saadud melassi või siirupi või suhkruroomahla kääritamisel ja destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 96 mahuprotsenti ning millel on rummile iseloomulikud organoleptilised omadused, või 2) suhkruroomahla kääritamise ja destilleerimise abil valmistatud piiritusjook, millel on rummile iseloomulikud lõhnaomadused ning milles lenduvate ainete sisaldus on 225 grammi või enam 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. §12. Viski Viski (whisky/whiskey) on piiritusjook, mis on valmistatud teraviljameski destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on toorainest tulenev lõhn ja maitse, ning mida on laagerdatud kuni 700-liitristes puuvaatides vähemalt kolm aastat. Teraviljameski peab olema suhkrustatud selles sisalduva linnasediastaasiga koos teiste looduslike ensüümidega või ilma ja kääritatud pärmi abil. §13. Teraviljapõhine piiritusjook (1) Teraviljapõhine piiritusjook (grain spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on toorainest tulenevad organoleptilised omadused. (2) Teraviljapõhist piiritusjooki võib nimetada «teraviljabrändiks», kui piiritusjook on valmistatud kääritatud teraviljameski destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 95 mahuprotsenti ning sellel on toorainest tulenevad organoleptilised omadused. (3) Korn või Kornbran on teraviljapõhine piiritusjook, mida traditsiooniliselt valmistatakse Saksamaal või mõnes teises Euroopa Liidu piirkonnas, kus saksa keel on üheks riigikeeleks. Seda jooki valmistatakse ainult tervetest, kõigi koostisosadega nisu-, odra-, kaera-, rukki- või tatrateradest saadud kääritatud meski destilleerimisel või sellise destillaadi redestilleerimisel ilma lisanditeta. §14. Veinist valmistatud piiritusjook (1) Veinist valmistatud piiritusjook (wine spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud veini või destilleerimiseks kangendatud veini destilleerimisel etanoolisisalduseni mitte üle 86 mahuprotsendi või veinidestillaadi redestilleerimisel etanoolisisalduseni mitte üle 86 mahuprotsendi ja milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 125 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ning maksimaalne metanooli sisaldus 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud piiritusjooki võib veinist valmistatud piiritusjoogina müügiks esitleda üksnes juhul, kui seda on laagerdatud brändile ettenähtud aja jooksul või kauem. §15. Brändi Brändi (brandy/weinbrand) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud veinist valmistatud piiritusjoogist või veinist valmistatud piiritusjoogi ja etanoolisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti destilleeritud veinidestillaadi segust tingimusel, et destillaadi sisaldus ei ületa 50 protsenti lõpptoote mahust; 2) mida on vähemalt aasta laagerdatud tammepuust mahutites või vähemalt kuus kuud väiksemates kui 1000-liitristes tammevaatides; 3) milles kasutatud tooraine destilleerimisel või redestilleerimisel tekkinud lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 125 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ja 4) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. §16. Rosinatest valmistatud piiritusjook Rosinatest valmistatud piiritusjook (raisin spirit / raisin brandy ) on piiritusjook, mis on valmistatud viinamarjasortide « Corinth Black» või «Malaga muscat» kuivatatud viinamarjade ekstrakti kääritamisel saadud produkti destilleerimisel kuni etanoolisisalduseni 94,5 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on toorainest tulenev lõhn ja maitse. §17. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook (1) Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ( grape marc spirit või grape marc) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel destilleerimisel veeauruga või destilleerimisel pärast vee lisamist ning mis on destilleeritud kuni etanoolisisalduseni 86 mahuprotsenti, kusjuures on lubatud redestilleerimine sama etanoolisisalduseni; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 140 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ja 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. (2) Grappa on Itaalias viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook. §18. Puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook (1) Puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook ( fruit marc spirit) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud puuviljade või marjade, välja arvatud viinamarjad, pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures on lubatud redestilleerimine sama etanoolisisalduseni; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1500 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ja 4) milles vesiniktsüaniidhappe sisaldus luuviljaliste puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogis ei ületa 10 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. (2) Pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi nimetuses peab sisalduma toorainena kasutatud puuvilja või marja nimetus. Kui kasutatakse erinevate puuviljade pressimisjääke, on müüginimetus «puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook». §19. Puuvilja-marjaviin (1) Puuvilja-marjaviin (fruit spirits) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud luuviljaliste või teiste rohke viljalihaga puuviljade või neist pressitud mahla kääritamisel ja destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on kasutatud puuviljadele või marjadele omane lõhn ja maitse; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 4) milles vesiniktsüaniidhappe sisaldus luuviljalistest puuviljadest saadud piiritusjoogi puhul ei ületa 10 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ja 5) milles 20 liitri 100-mahuprotsendilise etanooli kohta kasutatav minimaalne puuviljakogus on vähemalt 5 kilogrammi. (2) Puuvilja-marjaviina puhul võib kasutada nimetust «viin» ainult koos sellele eelneva puuvilja või marja nimetusega või nimetust « wasser» koos puuvilja või marja nimetusega. Nimetust « Williams» võib kasutada ainult pirnisordist « Williams» valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimetustega koguseliselt kahanevas järjekorras. (3) Puuvilja nimetus võib müüginimetusena asendada sõna «viin» üksnes järgmiste puuviljade puhul: 1) mirabell-ploom (Prunus domestica L. var. syriaca); 2) ploom (Prunus domestica L.); 3) ploomisort «Quetsche» (Prunus domestica L.); 4) maasikapuu vili (Arbutus unedo L. ); 5) õunasort « Golden Delicious». (4) Nimetust «viin» koos sellele eelneva puuvilja või marja nimetusega on lubatud kasutada ka piiritusjookide puhul, mis on valmistatud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamisel piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis ning sellele järgneval destilleerimisel, kusjuures leotamisel on 20 liitri 100-mahuprotsendilise etanooli kohta võetud vähemalt 100 kilogrammi osaliselt kääritatud või kääritamata puuvilju või marju ning seejuures peab etiketil olema märgitud «valmistatud leotamise ja destilleerimise teel». Nimetatud piiritusjook võib olla valmistatud järgmistest puuviljadest või marjadest: 1) kitsemurakas (Rubus fruticosus L.); 2) maasikas (Fragaria L.); 3) mustikas ( Vaccinium myrtillus L.); 4) vaarikas (Rubus idaeus L.); 5) punane sõstar (Ribes vulgare Lam.); 6) laukapuu vili ( Prunus spinosa L.); 7) harilik pihlakas (Sorbus domestica L.); 8) toompihlakas ( Sorbus domestica L.); 9) karoliina iileks (Ilex cassine L.); 10) vahtralehine pihlakas (Sorbus torminalis L. ); 11) musta leedri vili (Sambucus nigra L.); 12) koer-kibuvits ( Rosa canina L.); 13) must sõstar (Ribes nigrum L.); 14) banaan (Musa paradisiaca); 15) kannatuslille vili ( Passiflora edulis); 16) magusa mombinipuu vili (Spondias dulcis ); 17) kollase mombinipuu vili (Spondias mombin). (5) Piiritusjooki, mis on valmistatud kääritamata tervete puuviljade või marjade leotamisel piirituses lõikes 4 nimetatud tingimuste kohaselt ning sellele järgneval destilleerimisel, võib tähistada nimetusega « geist» koos kasutatud puuvilja või marja nimetusega. §20. Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook (1) Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook ( fruit spirit drinks) on piiritusjook, mis on valmistatud puuviljade või marjade leotamisel piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis. Nimetatud piiritusjooki võib maitsestada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4 loetletud lõhna- ja maitseainetega, kusjuures joogil võib olla üksnes toorainest tulenev iseloomulik maitse ja värvus. (2) Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjoogi nimetuses peab sisalduma toorainena kasutatud puuvilja või marja nimetus. (3) Pacharąn on Hispaanias valmistatud piiritusjook, mis on saadud teatud sorti laukaploomide (prunus espinosa) leotamisel piirituses, kusjuures ühe liitri piirituse kohta on kasutatud vähemalt 250 grammi laukaploome. §21. Õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook ehk õuna- või pirniveinibrändi Õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook ehk õuna- või pirniveinibrändi (cider spirit, perry spirit, cider brandy ) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud õuna- või pirniveini destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on toorainele omane lõhn ja maitse; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ja 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. §22. Gentsiaanpiiritusjook Gentsiaanpiiritusjook (gentian spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud emajuuretaime juurte kääritamisel ja destilleerimisel saadud emajuuredestillaadist, millele võib olla lisatud piiritust. §23. Kadakamarjamaitseline piiritusjook (1) Kadakamarjamaitseline piiritusjook (juniper-flavoured drink) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud piirituse või teraviljapõhise piiritusjoogi või teraviljadestillaadi maitsestamisel kadakamarjadega ( juniperus communis), kusjuures täiendavalt võib maitsestamiseks kasutada teisi looduslikke või looduslähedasi maitseühendeid, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2, või loodusliku päritoluga maitsepreparaate vastavalt nimetatud määruse punkti 1 alapunktile 4 või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadakamarja organoleptilised omadused peavad olema selgelt eristatavad. Selliseid jooke võib tähistada nimetusega wacholder, ginebra või genebra, või 2) mis on valmistatud üksnes toorainest tuleneva maitsega piirituse maitsestamisel punktis 1 nimetatud lõhna- ja maitseühenditega selliselt, et kadakamarja maitse on domineeriv. Sellist jooki võib tähistada nimetusega d˛inn ( gin). (2) Kadakamarjamaitselise piiritusjoogi puhul võib kasutada nimetusi « geničvre», «jenever», « genever» ja « peket», kui piiritusjoogi valmistamiseks kasutati organoleptiliselt sobivaid alkohole, mille metanoolisisaldus on kuni 5 grammi ning aldehüüdisisaldus väljendatuna atseetaldehüüdina kuni 0,2 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. Sellise joogi puhul ei pea kadakamarja maitse olema eristatav. (3) Nimetusega «destilleeritud d˛inn» ( distilled gin ) võib tähistada jooki, mis on valmistatud organoleptiliselt ja kvaliteedilt sobiva piirituse redestilleerimisel traditsiooniliselt d˛inni valmistamiseks kasutatavates destilleerimisseadmetes koos kadakamarjade ja muude looduslike taimedega nii, et kadakamarja maitse on domineeriv. Nimetust «destilleeritud d˛inn» võib kasutada ka segu puhul, mis on saadud eelnimetatud destilleerimissaaduse ja koostiselt, puhtuselt ning etanoolisisalduselt sarnase piirituse segamisel. Destilleeritud d˛inniks ei loeta d˛inni, mis on valmistatud piiritusele essentside või maitseainete lisamisega. §24. Köömnemaitseline piiritusjook (1) Köömnemaitseline piiritusjook ( caraway-flavoured spirit drink) on piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.), kusjuures täiendavalt võib maitsestamiseks kasutada teisi looduslikke või looduslähedasi lõhna- ja maitseühendeid, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2, või loodusliku päritoluga lõhna- ja maitseaineid vastavalt nimetatud määruse punkti 1 alapunktile 4, kusjuures köömne maitse peab olema domineeriv. (2) Köömnemaitselise piiritusjoogi puhul võib kasutada nimetust « akvavit» või «aquavit», kui selle maitsestamisel on kasutatud taimedest või vürtsidest valmistatud destillaati. Lisaks võib kasutada ka teisi lõikes 1 nimetatud lõhna- ja maitseaineid, kuid joogi maitse peab tulenema köömnete või tilliseemnete ( Anethum graveolens L.) destillaadist ja selles ei tohi domineerida mõruained ning selle kuivekstrakti sisaldus ei tohi ületada 0,15 grammi liitri kohta. Seejuures ei ole lubatud eeterlike õlide kasutamine. §25. Aniisimaitseline piiritusjook Aniisimaitseline piiritusjook (aniseed-flavoured spirit drink ) on piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel tähtaniisi ( Illicum verum), aniisi (Pimpinella anisum), apteegitilli ( Foeniculum vulgare) või mõne muu samasugust aromaatset koostisosa sisaldava taime loodusliku ekstraktiga, mis on valmistatud järgmistel meetoditel: 1) leotamisel või destilleerimisel või 2) alkoholi redestilleerimisel koos nimetatud taimede seemnete või muude osadega või 3) aniisimaitseliste taimede looduslike destilleeritud ekstraktide lisamisel või 4) kasutades nimetatud meetodeid kombineeritult. (2) Aniisimaitselise piiritusjoogi valmistamise käigus võib maitsestamiseks kasutada lisaks lõikes 1 nimetatule ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid tingimusel, et aniisi maitse jääb domineerivaks. (3) Nimetust «pastis» võib kasutada, kui jook sisaldab lagritsajuure (Glycyrrhiza glabra) looduslikku ekstrakti, millest tuleneb nii «halkoonide» nime all tuntud toiduvärvide kui ka glütsürritsiinhappe sisaldus, mis võib olla minimaalselt 0,05 ja maksimaalselt 0,5 grammi liitri kohta, kusjuures pastis võib sisaldada suhkrut kuni 100 grammi liitri kohta, ning anetooli minimaalne sisaldus on 1,5 ja maksimaalne sisaldus 2 grammi liitri kohta. (4) Ouzo on Kreekas valmistatud piiritusjook, mille valmistamisel on segatud alkohole, mis on maitsestatud, leotades neis aniisiseemneid või apteegitilli seemneid, Chios’i saarelt pärit mastikspistaatsiat ( Pistacia lentiscus Chia or latifolia) ja muid aromaatseid seemneid, taimi ning vilju või destilleerides koos nendega alkohole. Selliselt destilleeritud alkohol moodustab vähemalt 20 mahuprotsenti ouzo etanoolisisaldusest. Destilleerimine peab toimuma tsükkeltoimega vaskses destilleerimisseadmes mahuga kuni 1000 liitrit ja destillaadi etanoolisisaldus peab olema 55 kuni 80 mahuprotsenti. Ouzo on värvitu ja sisaldab suhkrut kuni 50 grammi liitris. (5) Nimetust «aniis» võib kasutada, kui joogi iseloomulik maitse tuleneb ainult aniisist (Pimpinelle anisum) või tähtaniisist ( Illicium verum) või apteegitillist ( Foeniculum vulgare). Nimetust «destilleeritud aniis» ( distilled anis) võib kasutada juhul, kui jook sisaldab nimetatud seemnetega destilleeritud alkoholi, mis moodustab vähemalt 20 protsenti joogi etanoolisisaldusest. §26. Mõrumaitseline piiritusjook (1) Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter ( bitter-tasting spirit drink) on piiritusjook, millel on domineeriv mõru maitse ja mis on valmistatud piirituse maitsestamisel Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2 või alapunktis 4 nimetatud loodusliku päritoluga lõhna- ja maitsepreparaatidega. (2) Lõikes 1 nimetatud joogi puhul võib kasutada ka nimetust «amer» koos mõne muu terminiga. §27. Viin Viin ehk vodka (vodka) on piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest, mida on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Jääkainete sisaldus viinas peab vastama §-s 6 sätestatud nõuetele. §28. Liköör (1) Liköör (liqueur) on piiritusjook, mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on vähemalt 100 grammi liitris ning mis on valmistatud nõuetekohase piirituse või põllumajandusliku päritoluga destillaadi või ühe või mitme käesoleva määruse nõuetele vastava piiritusjoogi või nende segu maitsestamisel ja magustamisel ning millele võib olla lisatud põllumajandussaadusi. (2) Likööride minimaalne suhkrusisaldus võib olla lõikes 1 nimetatust madalam: 1) emajuurelikööride puhul, mille valmistamisel on lõhnaainena kasutatud üksnes emajuurt – 80 grammi liitris; 2) kirsilikööride puhul, mis sisaldavad üksnes kirssidest saadud etanooli – 70 grammi liitris. (3) Munaliköör (advocaat/avocat/Advokat) on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest ja mille koostisosadeks on kvaliteetne munakollane ja -valge ning suhkur või mesi. Suhkru- või meesisaldus peab olema vähemalt 150 grammi liitris ning munakollase sisaldus vähemalt 140 grammi lõpptoote liitris. (4) Munasisaldusega liköör (liqueur with egg) on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest ja mille koostisosadeks on kvaliteetne munakollane ja -valge ning suhkur või mesi. Suhkru- või meesisaldus peab olema vähemalt 150 grammi liitris ning munakollase sisaldus vähemalt 70 grammi lõpptoote liitris. (5) Kristall-liköör on liköör, mis on valmistatud üleküllastunud suhkrulahuse lisamisel piiritusele, kusjuures esialgne suhkrusisaldus on vähemalt 450 grammi liitris. Nimetatud liköör valmib lõplikult pudelis kolme kuni nelja nädala jooksul ning laagerdusaja jooksul toimub suhkru kristalliseerumine pudeli põhja. (6) Likööri märgistamisel võib kasutada: 1) nimetust «creme de» koos sellele järgneva kasutatud puuvilja või tooraine nimetusega, välja arvatud piimatooted, kui likööri suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatuna on vähemalt 250 grammi liitris; 2) nimetust «creme de cassis» mustasõstralikööri puhul, kui likööri suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatuna on vähemalt 400 grammi liitris. (7) Likööride märgistamisel, mis on valmistatud ainult kuivatatud ploomist, apelsinist, aprikoosist, kirsist või mustast sõstrast, võib kasutada järgmisi liitnimetusi: 1) kuivatatud ploomi brändi ( prune brandy); 2) apelsinibrändi (orange brandy); 3) aprikoosibrändi ( apricot brandy); 4) kirsibrändi ( cherry brandy); 5) mustasõstrarumm (solbaerrom). (8) Lõikes 7 nimetatud likööride märgistusel peab olema lisanimetus «liköör» samasuguses kirjapildis kui toote nimetus. Kui lõikes 7 nimetatud likööri valmistamisel ei ole kasutatud liitnimes märgitud alkohoolset jooki, tuleb ära näidata valmistamiseks kasutatud alkohoolse joogi päritolu pärast sõnu «valmistatud» või «valmistatud kasutades». §29. Muu piiritusjook Muu piiritusjook on piiritusjook, mis ei vasta §-des 11 kuni 28 sätestatud jookide määratlemise ja kirjeldamise nõuetele. §30. Muu alkohoolne jook (1) Muu alkohoolne jook on piiritusjook, mis vastab piiritusjoogi määratlemise ja kirjeldamise nõuetele, kuid mille etanoolisisaldus on 14 kuni 15 mahuprotsenti. (2) Sake on riisist valmistatud muu alkohoolne jook, mida valmistatakse teatud geograafilises piirkonnas traditsioonilisel meetodil kääritamise või sellele järgneva destilleerimise või piirituse lisamise teel. §31. Piiritusjookide määratlemise erandid Piiritusjookide määratlemise erandid ning geograafiliste tähiste loetelu on esitatud käesoleva määruse lisades 1 kuni 4. [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] §32. Lõhna- ja maitseainete kasutamise erandid piiritusjookide valmistamisel (1) Paragrahvides 11 kuni 22, 25, 27 ja 28 nimetatud jookide puhul võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4 nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseaineid. (2) Lõikes 1 nimetatud määruse punkti 1 alapunktis 2 nimetatud looduslähedasi lõhna- ja maitseühendeid on lubatud kasutada likööride valmistamisel, välja arvatud ananassi, musta sõstra, kirsi, vaarika, mooruspuumarja, mustika, tsitrusvilja, piparmündi, emajuure, aniisiseemne, puju või hariliku koldrohu baasil valmistatud liköörid. §33. Piiritusjookide minimaalne etanoolisisaldus Järgmiste piiritusjookide puhul peab piiritusjoogi minimaalne etanoolisisaldus olema: 1) 40 mahuprotsenti – viski ja pastis ; 2) 37,5 mahuprotsenti – rumm, Rum-Verschnitt, veinist valmistatud piiritusjook, viinamarja pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, rosinatest valmistatud piiritusjook, puuvilja-marjaviin, õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook, gentsiaanpiiritusjook, kadakamarjamaitseline piiritusjook, akvavit/aquavit, viin/vodka, ouzo, Kornbrand; 3) 36 mahuprotsenti – brändi; 4) 35 mahuprotsenti – teraviljapõhine piiritusjook (välja arvatud Korn ja Kornbrand), anis; 5) 32 mahuprotsenti – Korn ; 6) 30 mahuprotsenti – köömnemaitseline piiritusjook (välja arvatud akvavit/aquavit); 7) 25 mahuprotsenti – puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook; 8) 15 mahuprotsenti – liköör (välja arvatud munaliköör), aniisimaitseline piiritusjook (välja arvatud ouzo, pastis, anis), mõrumaitseline piiritusjook; 9) 14 mahuprotsenti – munaliköör. 3. jagu Piiritusjookide esitlemise nõuded §34. Piiritusjookide pakendamisele esitatavad nõuded Piiritusjooke ei ole lubatud pakendada plii baasil valmistatud kapslitega või fooliumiga kaetud sulguritega mahutitesse. §35. Piiritusjoogi märgistusele esitatavad nõuded (1) Piiritusjoogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) tootjapoolne partii tähistus. (2) Piiritusjoogi tarbijapakendil mahuprotsentides esitatud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest järgmises ulatuses: 1) 0,5 mahuprotsenti – viinamarjadest valmistatud piiritusjookidel; 2) 1,5 mahuprotsenti – jookidel, mis sisaldavad leotatud puuvilju, marju või taime osi; 3) 3,0 mahuprotsenti – kristall-likööril; 4) 0,3 mahuprotsenti – punktides 1–3 nimetamata piiritusjookidel. (3) Muu alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) tootjapoolne partii tähistus. (4) Kui piiritusjoogi liigi või nime puhul kasutatakse geograafilisi tähiseid, tuleb seejuures järgida geograafilise tähise kaitse alaseid õigusakte ning välislepinguid. Geograafilisi tähiseid võib kasutada piiritusjookide puhul, mis saavad iseloomulikud tunnused ja määravad omadused tootmisetapil, mis toimub nimetatud geograafilises piirkonnas. §36. Piiritusjookide märgistuse erisused (1) Järgmisi piiritusjooke ei tohi esitlemisel märgistada piiritusjoogi liiginimetusega, kui neile on lisatud piiritust: 1) rumm; 2) viski; 3) teraviljapõhine piiritusjook; 4) veinist valmistatud piiritusjook; 5) brändi; 6) viinamarja pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook; 7) rosinatest valmistatud piiritusjook; 8) puuvilja-marjaviin, välja arvatud § 19 lõikes 4 loetletud tooted; 9) õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook (cider brandy). (2) Lõikes 1 nimetatut ei kohaldata piiritusjoogi kohta, mis on valmistatud Saksamaal rummi segamisel piiritusega ja mida nimetatakse Rum-Verschnitt’ ning mille etanoolisisaldusest vähemalt 5 protsenti tuleneb rummist. 4. peatükk VEINI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 1. jagu Üldsätted §37. Vein (1) Vein on värskete purustatud või purustamata viinamarjade või viinamarjavirde täielikul või osalisel käärimisel saadud alkohoolne jook. (2) Kääriv toorvein on vein, mille käärimine ei ole lõppenud ja mis pole settest eraldatud. (3) Üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein on vein, mille naturaalne etanoolisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja mille summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 16 mahuprotsenti ja tegelik etanoolisisaldus vähemalt 12 mahuprotsenti. (4) Lauaveini valmistamiseks sobiv vein on valmistatud sobivatest viinamarjasortidest ja on vajaliku minimaalse naturaalse etanoolisisaldusega. (5) Kuvee on viinamarjavirre, vein või viinamarjavirrete või eri omadustega veinide segu, mis on mõeldud teatud liiki vahuveini valmistamiseks. (6) Tirage liqueur on kuveele järelkäärimiseks lisatav toode, mis võib sisaldada ainult viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, kontsentreeritud viinamarjavirret, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret või sahharoosi ja veini. (7) Expedition liqueur on eriliste maitseomaduste saavutamiseks vahuveinidele lisatav toode, mis võib sisaldada ainult sahharoosi, viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret, kontsentreeritud viinamarjavirret, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, veini või nende segu, kuhu võib olla lisatud veinidestillaati. §38. Viinamarjad, viinamarjavirre ja viinamarjamahl (1) Värsked viinamarjad on viinamarjapõõsa küpsed või veidi kuivenenud viljad, mis võivad olla purustatud või pressitud ja mis võivad iseeneslikult tekitada käärimise. (2) Viinamarjade pressimisjääk on värskete viinamarjade pressimisjääk, mis võib olla kääritatud või kääritamata. (3) Viinamarjavirre on värsketest viinamarjadest looduslike või füüsikaliste protsesside abil saadud toode tegeliku etanoolisisaldusega mitte üle 1 mahuprotsendi. (4) Kääriv viinamarjavirre on viinamarjavirde kääritamisel saadud toode, mille tegelik etanoolisisaldus on üle 1 mahuprotsendi, kuid vähem kui 60 protsenti summaarsest etanoolisisaldusest. (5) Kuivenenud viinamarjadest saadud kääriv viinamarjavirre on kuivenenud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalisel kääritamisel saadud toode, mille üldsuhkrusisaldus enne käärimist on vähemalt 272 grammi liitri kohta ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 8 mahuprotsenti. (6) Värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise abil, on toode tegeliku etanoolisisaldusega 12 kuni 15 mahuprotsenti, mis on saadud, lisades käärimata viinamarjavirdele, mille naturaalne etanoolisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti, veini destilleerimisel saadud piiritust, kaasa arvatud kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud piiritust, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 95 mahuprotsenti, või veini puhastamata destilleerimissaadust, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 52 mahuprotsenti, aga mitte üle 80 mahuprotsendi. (7) Kontsentreeritud viinamarjavirre on karamellistamata viinamarjavirre, mis on saadud viinamarjavirdest osalisel vee eemaldamisel mõnel muul viisil kui otsene kuumutamine nii, et refraktomeetri näit temperatuuril 20 ºC on üle 50,9 protsendi. Kontsentreeritud viinamarjavirde tegelik etanoolisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti. (8) Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre on vedel karamellistamata toode, mis on saadud viinamarjavirdest vee osalisel eemaldamisel mõnel muul viisil kui otsene kuumutamine nii, et refraktomeetri näit temperatuuril 20 ºC on üle 61,7 protsendi, ja mis on läbinud töötluse hapetustamiseks ja muude koostisosade, välja arvatud suhkur, kõrvaldamiseks. Puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lubatud tegelik etanoolisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti. (9) Viinamarjamahl on kääritamiskõlblik kääritamata vedelik, mis võib olla valmistatud värsketest viinamarjadest, viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest või kontsentreeritud viinamarjamahlast selle lahjendamise abil. Viinamarjamahla tegelik etanoolisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti. (10) Kontsentreeritud viinamarjamahl on karamellistamata viinamarjamahl, mis on saadud viinamarjamahlast osalisel vee eemaldamisel füüsikaliste või muude töötlemisviisidega, välja arvatud otsene kuumutamine, nii, et refraktomeetri näit temperatuuril 20 ºC on vähemalt 50,9 protsenti. Kontsentreeritud viinamarjamahla tegelik etanoolisisaldus ei tohi ületada 1 mahuprotsenti. §39. Veini valmistamine Veini on lubatud valmistada ainult liigi Vitis vinifera viinamarjadest või Vitis perekonda kuuluvate liikide ristanditest. Veini valmistamisel on keelatud kasutada järgmisi viinamarjasorte: «Noah», «Othello», «Isabelle», «Jacquez», «Clinton» ja «Herbemont». §40. Veini pakendamine Veini ei ole lubatud pakendada plii baasil valmistatud kapslitega või fooliumiga kaetud sulguritega mahutitesse. §41. Veinide lubatud erisused Veinides sisalduvate lubatud lenduvate hapete ja vääveldioksiidisisalduse erisused, erandina käidelda lubatud veinide loetelu ja väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike (edaspidi kolmandad maad) valmistatud veinide kõrgemat kvaliteeti tähistavate terminite loetelu on esitatud käesoleva määruse lisades 5 kuni 8. 2. jagu Lauavein ja kvaliteetvein §42. Lauavein ja kvaliteetvein (1) Lauavein on vein, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 8,5 mahuprotsenti, mille summaarne etanoolisisaldus on mitte üle 15 mahuprotsendi ja mille üldhappesus väljendatuna viinhappena on vähemalt 3,5 grammi liitris või 46,6 milliekvivalenti liitris. Lauaveini ei ole lubatud valmistada valge lauaveini valmistamiseks sobiva veini või valge lauaveini segamisel punase lauaveini valmistamiseks sobiva veini või punase lauaveiniga. (2) Geograafilise tähisega lauavein on vein, mis on valmistatud kindlalt piiritletud piirkonnast pärinevatest kindlalt määratletud viinamarjasortidest või eri viinamarjakasvatuspiirkondades korjatud viinamarjadest tehtud veinide segamisel, kusjuures 85 protsenti segatud lauaveinist peab pärinema nimele vastavast viinamarjakasvatuspiirkonnast. (3) Retsina on lauavein, mis on valmistatud üksnes Kreekas süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. (4) Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein (edaspidi mpvkvaliteetvein) on vein, mis on valmistatud määratletud piirkonnas kasvanud viinamarjadest, kusjuures määratletud piirkonna all mõistetakse viinamarjakasvatuspiirkonda, kus valmistatakse eriliste kvaliteediomadustega veine ja mille nime kasutatakse mpv-kvaliteetveinide tähistamisel. Määratletud piirkonda tähistatakse selle geograafilise nimega. (5) Lõikes 4 nimetatud mpv-kvaliteetveinide kategooriad on järgmised: 1) mpv-kvaliteetliköörveinid; 2) mpv-kvaliteetvahuveinid, sealhulgas mpv-aromaatsed kvaliteetvahuveinid; 3) mpv-kvaliteetpoolvahuveinid; 4) muud, punktides 1 kuni 3 nimetamata mpv-kvaliteetveinid. (6) Lauaveinid ja kvaliteetveinid (käesolevas jaos edaspidi vein ) jaotatakse värvuse järgi valgeteks, punasteks ja roosadeks. (7) Veinid jaotatakse jääksuhkrusisalduse järgi: 1) kuivad – kui veini jääksuhkrusisaldus on mitte üle 4 grammi liitri kohta või mitte üle 9 grammi liitri kohta juhul, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta ei ületa jääksuhkrusisaldust rohkem kui 2 grammi liitris; 2) poolkuivad – kui veini jääksuhkrusisaldus on suurem kui punktis 1 loetletud piirmäärad ja mitte üle 12 grammi liitri kohta või mitte üle 18 grammi liitri kohta juhul, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta ei ületa jääksuhkrusisaldust rohkem kui 2 grammi liitris; 3) poolmagusad – kui veini jääksuhkrusisaldus on suurem kui punktis 2 loetletud piirmäärad, aga mitte rohkem kui 45 grammi liitris; 4) magusad – kui veini jääksuhkrusisaldus on suurem kui 45 grammi liitris. §43. Veini magustamine Veini magustamine on lubatud ainult viinamarjavirdega, mille etanoolisisaldus mahuprotsentides ei ole suurem kui magustataval veinil, ning kontsentreeritud viinamarjavirdega, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirdega või viinamarjavirdega tingimusel, et magustatava veini summaarset etanoolisisaldust ei tõsteta rohkem kui 2 mahuprotsenti. §44. Veinis lubatud ainete sisaldus (1) Veinis lubatud sidrunhappesisaldus ei tohi ületada 1 grammi liitris. (2) Veini üldine vääveldioksiidisisaldus ei tohi olla suurem kui: 1) 160 milligrammi liitris punases veinis; 2) 210 milligrammi liitris valges ja roosas veinis. (3) Veini lenduvate hapete sisaldus ei tohi olla suurem kui: 1) 18 milliekvivalenti liitri kohta käärivas viinamarjavirdes; 2) 18 milliekvivalenti liitri kohta valges ja roosas veinis; 3) 20 milliekvivalenti liitri kohta punases veinis, välja arvatud veinid, mille summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 13 mahuprotsenti. §45. Veinide märgistusele esitatavad üldnõuded (1) Veini tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) tootjapoolne partii tähistus; 7) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav. (2) Veinide tarbijapakendil võib jääksuhkrusisalduse iseloomustamiseks kasutada järgmisi termineid: 1) kuivade veinide puhul – «kuiv», «sec», «trocken», «secco» või «asciutto», «dry», «tųr», «ξηρός» ja «seco»; 2) poolkuivade veinide puhul – «poolkuiv», «semiseco» või «meio seco», «demi-sec», «halbtrocken», «abboccato», «medium dry», «halvatųr», «ēģßīēńļņ», «adamado»; 3) poolmagusate veinide puhul – «poolmagus», «moelleux», «lieblich», «amabile», «medium», «medium sweet», «halvsųd», «ημķγλυκος», «semidulce» või «meio doce»; 4) magusate veinide puhul – «magus», «doux», «süß», «dolce», «sweet», «sųd», «γλυκύς», «dulce» või «doce». (3) Veinide märgistamisel on lubatud jääksuhkrusisaldust täiendada või asendada see potentsiaalse etanoolisisaldusega, lisades tegelikule etanoolisisaldusele arvu, mis vastab potentsiaalsele etanoolisisaldusele, kirjutades selle ette sümboli «+» ja järele sümboli «% vol». See mahuprotsent märgitakse täis- või kümnendprotsentides. Märgitud potentsiaalne etanoolisisaldus ei tohi olla kõrgem kui analüüsiga määratud alkoholisisaldus. See võib olla kõige rohkem 0,2 mahuprotsenti madalam kui analüüsiga määratud alkoholisisaldus. (4) Märgistusel olev etanoolisisaldus ei tohi analüüsiga määratud etanoolisisaldusest erineda üle 0,5 mahuprotsendi. Üle kolme aasta pudelites säilitatud mpv-kvaliteetveinides on lubatud selle hälbe ületamine kuni 0,3 mahuprotsendi võrra. §46. Lauaveinide märgistusele esitatavad nõuded (1) Lauaveinide puhul peab märgistusel toote liigina esitatud teave koosnema: 1) sõnast «lauavein» või 2) sõnadest «segu Euroopa Ühenduse eri riikide veinidest» veinide puhul, mis on saadud Euroopa Liidu mitmest liikmesriigist pärit toodete segamisel või 3) sõnadest «vein, mis on valmistatud ... ... korjatud viinamarjadest», kuhu on lisatud Euroopa Liidu liikmesriikide nimed, kui vein on valmistatud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist korjatud viinamarjadest, või 4) sõnadest «retsina» või «vino tinto de mezcla» teatavate Kreekas toodetud lauaveinide puhul. (2) Geograafilise tähisega lauaveinide puhul peab märgistusel toote liigina esitatud teave koosnema sõnast «lauavein» ja geograafilise piirkonna nimest. Sõna «lauavein» võib olla asendatud järgmiste terminitega: «landwein», «vin de pays», «indicazione geografica tipica», «ουομασία κατά παράδοςη », «οίνος τοπικός», «vino de la tierra», «vinho regional» või «regional wine». (3) Kolmandatest maadest pärit veinide puhul peab märgistusel toote liigina esitatud teave koosnema sõnast «vein», millele lisatakse päritolumaa nimi ja kui neil on geograafiline tähis, siis kõnealuse geograafilise piirkonna nimi. [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] §47. Mpv-kvaliteetveinide märgistusele esitatavad nõuded Mpv-kvaliteetveinide puhul peab märgistusel toote liigina esitatud teave koosnema: 1) tootmispiirkonna nimest; 2) sõnadest «määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein» või «mpv-kvaliteetvein»; 3) [kehtetu - RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] (2) Mpv-kvaliteetveinide tarbijapakendi märgistusel võib kasutada lõikes 1 nimetatute asemel järgmisi termineid: 1) «Qualitätswein» ja «Qualitätswein garantierten Ursprungs», «Qualitätswein besonderer Reife und Leseart», «Prädikatswein», «Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer», «Qualitätswein mit Prädikat»; 2) «appellation d’origine contrōlée», «appellation contrōlée» ja «appellation d’origine vin délimité de qualité supérieuré»; 3) «denominazione di origine controllata» ja «denominazione di origine controllata e garantita»; 4) «marque nationale» koos sõnadega «Moselle luxembourgeoise – Appellation contrōlée»; 5) «ουομασία προελεύσεως ελεγχομένη», «ουομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας »; 6) «denominación de origen» ja «denominación de origen calificada»; 7) «denominaēćo de origem», «denominaēćo de origem controlada» ja «indicaēćo de proveniźncia regulamentada». (3) Kui prantsuse mpv-kvaliteetveini tarbijapakendi märgistusel on termin «appellation contrōlée» või kreeka mpv-kvaliteetveini etiketil on esitatud ettevõtte, viinamarjasordi või margitoote nimi, korratakse määratletud piirkonna nime sõnade «appellation» ja «contrōlée» vahel või pärast sõnu «ουομασία προελεύσεως» ühesuguses kirjas, ühesuuruste ja sama värvi tähtedega. Muudel juhtudel võib kasutada järgmisi lühendeid: 1) Q.b.A, Q.b.A.m.Pr, Q.g.U, Q.b.A.m.P; 2) A.O.C. ja .D.Q.S.; 3) D.O.C. ja D.O.C.G.; 4) M.N.; 5) O.П.E. ja O.П.A.П.; 6) D.O.; 7) I.P.R. 3. jagu Vahuveinid §48. Vahuvein (1) Vahuvein on värskete viinamarjade, viinamarjavirde, veini, lauaveini või mpv-kvaliteetveini esmasel või teisesel käärimisel saadud vein, mille pakendi avamisel vabaneb üksnes käärimisel tekkinud süsinikdioksiid ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on selles sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari. (2) Gaseeritud vahuvein on vein, mis on saadud lauaveinist ja mille pakendi avamisel vabaneb süsinikdioksiid, mis on tervikuna või osaliselt saadud selle gaasi lisamisel ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on selles sisalduva süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 3 baari. (3) Poolvahuvein on vein, mis on saadud lauaveinist, mpv-kvaliteetveinist või lauaveini või mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobivast veinist ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ning mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on selles sisalduva sisetekkelise süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari. (4) Gaseeritud poolvahuvein on vein, mis on saadud lauaveinist, mpv-kvaliteetveinist või lauaveini või mpv-kvaliteetveini valmistamiseks sobivatest toodetest ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ning summaarne etanoolisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on sellesse täielikult või osaliselt lisatud süsinikdioksiidi tõttu vähemalt 1 baar, kuid mitte üle 2,5 baari. (5) Kvaliteetvahuvein on vein, mille valmistamiseks mõeldud kuvee summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 9 mahuprotsenti ja mille valmistamiseks kasutatakse tirage liqueur’ i. (6) Mpv-kvaliteetvahuvein on kvaliteetvahuvein, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on vähemalt 3,5 baari. Selle alla 25-sentiliitristes pakendites hoitava mpv-kvaliteetvahuveini väikseim ülerõhk on vähemalt 3 baari. (7) Aromaatne kvaliteetvahuvein on vein, mis on valmistatud teatud viinamarjasortidest ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 6 mahuprotsenti, summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 10 mahuprotsenti ja mille ülerõhk suletud pakendis temperatuuril 20 ºC on vähemalt 3 baari. (8) Aromaatne mpv-kvaliteetvahuvein on määratletud piirkonnas valmistatud aromaatne kvaliteetvahuvein. (9) Vahuveinid, gaseeritud vahuveinid, poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid jaotatakse jääksuhkrusisalduse järgi: 1) «brut nature», «naturherb», «bruto natural», «pas dosé», «dosage zéro» või «dosaggio zero», kui suhkrusisaldus on alla 3 grammi liitri kohta, kui tootele ei ole järelkäärimise ajal suhkrut lisatud; 2) «ekstra brut», «extra brut», «extra herb» või «extra bruto», kui suhkrusisaldus on 0–6 grammi liitri kohta; 3) «brut», «herb» või «bruto», kui suhkrusisaldus on alla 15 grammi liitri kohta; 4) «ekstra kuiv», «extra dry», «extra trocken» või «extra seco», kui suhkrusisaldus on 12–20 grammi liitri kohta; 5) «kuiv», «sec», «trocken», «secco» või «asciutto», «dry», «tųr», «ηρός», «seco», «torr» või «kuiva», kui suhkrusisaldus on 17–35 grammi liitri kohta; 6) «poolkuiv», «demi-sec», «halbtrocken», «abboccato», «medium dry», «halvtųr», «μίξηρος», «semi seco», «meio seco», «halvtorr» või «puolikuiva», kui suhkrusisaldus on 33–50 grammi liitri kohta; 7) sõnad «magus», «dulce», «doux», «doce», «mild», «dolce», «sweet», «sųd», «γλυκύς», «makea» või «söt» võib asendada tähisega, mis näitab, et suhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta. §49. Vahuveinis lubatud ainete sisaldus (1) Vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini üldine vääveldioksiidisisaldus ei tohi ületada 235 milligrammi liitris. (2) Vahuveinis, gaseeritud vahuveinis, poolvahuveinis ja gaseeritud poolvahuveinis lubatud sidrunhappesisaldus ei tohi ületada 1 grammi liitris. §50. Nõuded vahuveinide müügiks esitlemisele Vahuveine tohib müüa ainult sellistes klaaspudelites, mis on suletud seenekujulise korgiga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab korgi täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt, või kuni 20-sentiliitrise nominaalsisaldusega pudelite puhul muu sobiva sulguriga. §51. Vahuveinide märgistusele esitatavad nõuded (1) Vahuveinide tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) tootjapoolne partii tähistus; 7) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav. (2) Vahuveinide tarbijapakendi märgistusel toote liigi puhul võib kasutada järgmisi termineid: 1) «vahuvein»; 2) «kvaliteetvahuvein» või «sekt»; 3) «määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahuvein» või «mpv-kvaliteetpoolvahuvein»; 4) «määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuvein» või «mpv-kvaliteetvahuvein» või «Sekt bestimmter Anbaugebiete» või «Sekt b.A»; 5) poolvahuveinide puhul «poolvahuvein»; 6) gaseeritud poolvahuveinide puhul «gaseeritud poolvahuvein»; 7) «aromaatne kvaliteetvahuvein»; 8) kolmandatest riikidest pärit vahuveini puhul «vahuvein» või «kvaliteetvahuvein» või «Sekt»; 9) gaseeritud vahuveini puhul «gaseeritud vahuvein»; 10) aromaatsete kvaliteetvahuveinide puhul viinamarjasordi nime, millest toode on valmistatud, või «valmistatud aromaatsetest viinamarjasortidest». (3) Vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini tarbijapakendi märgistusel esitatud tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,8 mahuprotsenti. (4) Aromaatsete kvaliteetvahuveinide ja aromaatsete mpv-kvaliteetvahuveinide puhul võib asendada teabe toote liigi kohta märkega analüüsil kindlaksmääratud jääksuhkrusisalduse kohta grammides liitri kohta. Kui analüüsil määratud jääksuhkrusisaldus märgitakse grammides liitri kohta, on lubatud hälve 5 grammi liitri kohta. (5) Kui aromaatsed kvaliteetvahuveinid on valmistatud süsihappegaasi lisades, tuleb müüginimetusega samale reale või vahetult selle alla märkida sõnad «valmistatud süsinikdioksiidi lisamise teel». Sõnad «valmistatud süsinikdioksiidi lisamise teel» tuleb lisada järgmistele nimetustele: 1) «vins mousseux gazéifiés»; 2) «vino spumante gassificato»; 3) «aereated sparkling wine»; 4) «αεριούχων αφρωδών οίνων»; 5) «vino espumoso gasificado»; 6) «vino espumoso gaseificado». (6) Mpv-kvaliteetvahuveinide nimetustena võib kasutada järgmisi traditsioonilisi termineid: 1) Prantsusmaal – «apellation d’origine contrōlée», «apellation contrōlée», kui «apellation contrōlée» märkega etiketil on kirjas viinamarjaistandus, viinamarjasort või marginimi, tuleb määratletud piirkonna nime korrata sõnade «apellation» ja «contrōlée» vahel, kusjuures kõik need sõnad peavad olema ühesuguses kirjas, ühesuurused ja ühte värvi, «apellation d’origine vin délimité de qualite supérieure»; 2) Itaalias – «denominazione di origine controllata», «denominazione di origine controllata e garantita»; 3) Kreekas – «Ουομασία προελεύσεως ελεγχόμενη» (kontrollitud päritolunimetus), «Ουομασία προελεύσεως ανωτέρας ποιότητας » (kõrgemat kvaliteeti tähistav päritolunimetus); 4) Hispaanias – «denominación de origen», «denominación de origen calificada»; 5) Luksemburgis – «Marque nationale», mida täiendatakse sõnadega «Apellation contrōlée» koos määratletud piirkonna nimega «Moselle luxembourgeoise»; 6) Portugalis – «denominaēćo de origem», «denominaēćo de origem controlada», «indicaēćo de proveniźnca regulamentada»; 7) Saksamaal – «Winzersekt»; 8) Austrias – «Hauersekt». (7) Mpv-kvaliteetvahuveinide müüginimetustena võib kasutada järgmiste määratletud piirkondade nimesid: 1) Prantsusmaal – Champagne; 2) Itaalias – Asti; 3) Hispaanias – Cava. (8) Määratletud piirkonnast väiksema geograafilise piirkonna nime on lubatud kasutada mpv-kvaliteetvahuveini kirjelduse täiendamiseks, kui vähemalt 85% tootest on valmistatud nimetatud piirkonnast korjatud viinamarjadest. (9) Terminiga méthode champenoise (�ampanja-meetod) samatähenduslikud terminid, mida võib tarbijapakendil kasutada, on: «traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud», «traditsiooniline meetod», «klassikaline meetod» või «klassikaline traditsiooniline meetod». Nimetatud termineid ja nende tõlkeid võib kasutada üksnes kvaliteetvahuveini ja mpv-kvaliteetvahuveini kirjelduses juhul, kui tootes tekkis süsihappegaas pudelis järelkääritamisel. (10) Aastakäiku võib tarbijapakendi märgistusel kasutada üksnes kvaliteetvahuveini ja mpv-kvaliteetvahuveini puhul. Aastakäigu märkimine on lubatud üksnes siis, kui vähemalt 85% tootest on valmistatud kõnealusel aastal koristatud viinamarjadest. (11) Märge kõrgema kvaliteedi kohta on tarbijapakendi märgistusel lubatud üksnes kvaliteetvahuveini ja mpv-kvaliteetvahuveini puhul. Termineid «premium» või «réserve» võib kasutada üksnes termini «kvaliteetvahuvein» täiendamiseks. 4. jagu Liköörvein §52. Liköörvein Liköörvein ja mpv-kvaliteetliköörvein on vein, mis on valmistatud käärivast viinamarjavirdest, veinist, eelmiste toodete segust, viinamarjavirdest või viinamarjavirde ja veini segust ning mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti, aga mitte üle 22 mahuprotsendi, ja mille summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti. §53. Liköörveini ja mpv-kvaliteetliköörveini valmistamine Liköörveini ja mpv-kvaliteetliköörveini valmistamisel võib üksikult või seguna lisada: 1) veini destilleerimisel saadud piiritust, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud piiritust, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti; 2) veini või kuivatatud viinamarjade destillaati, mille tegelik etanoolisisaldus on 52 kuni 86 mahuprotsenti; 3) kontsentreeritud viinamarjavirret; 4) punktis 1 või 2 nimetatud toote ja kääriva viinamarjavirde ning viinamarjavirde või viinamarjavirde ja veini segu; 5) veinialkoholi või kuivatatud viinamarjadest saadud alkoholi, mille tegelik etanoolisisaldus on üle 95, kuid alla 96 mahuprotsendi; 6) veinist või viinamarjade pressimisjääkidest destilleeritud kangeid alkohoolseid jooke, mille tegelik etanoolisisaldus on 52 kuni 94,5 mahuprotsenti. §54. Liköörveinis lubatud ainete sisaldus (1) Liköörveinide üldine vääveldioksiidisisaldus ei tohi ületada: 1) 150 milligrammi liitris, kui jääksuhkrusisaldus on alla 5 grammi liitris; 2) 200 milligrammi liitris, kui jääksuhkrusisaldus on üle 5 grammi liitris. (2) Liköörveinis lubatud sidrunhappesisaldus ei tohi ületada 1 grammi liitris. §55. Liköörveini märgistusele esitatavad nõuded (1) Liköörveinide märgistusel esitatud tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda analüüsimisel määratud etanoolisisaldusest kuni 0,8 mahuprotsenti. (2) Liköörveinide tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) tootjapoolne partii tähistus; 7) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav. (3) Liköörveinide tarbijapakendi märgistusel peab toote liigina esitatud teave koosnema vastavalt: 1) sõnast «liköörvein»; 2) sõnadest «määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein» või 3) sõnast «mpv-kvaliteetliköörvein». (4) Traditsioonilisi erinimesid «οίνος γλυκύς φυσικός», «vine dulce natural», «vino dolce naturale» ja «vinho dolce natural» kasutatakse ainult niisuguste mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis on saadud virdest, mille suhkrusisaldus ühes liitris on vähemalt 212 grammi. (5) Traditsioonilist erinime «vino generoso» kasutatakse ainult kvaliteetliköörveinide puhul, mis on valminud pärmikile all ja on saadud «Palomino de Jerez’i», «Palomino fino», «Pedro Ximénez’i», «Verdejo», «Zalema» ja «Garrido Fino» valgetest viinamarjasortidest ja mis on laagerdunud tammevaatides keskmiselt kaks aastat. (6) Traditsioonilist erinime «vinho generoso» kasutatakse ainult mpv-kvaliteetliköörveinide «Porto», «Madeira», «Moscatel de Setśbal» ja «Carcavelos» puhul koos vastava päritolunimetusega. (7) Traditsioonilist erinime «vino generoso de licor» kasutatakse ainult mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mis on saadud «vino generosost» või «vino generoso» valmistamiseks sobivast pärmikile all valminud veinist, millele on lisatud kuivatatud viinamarjadest saadud osaliselt kääritatud viinamarjavirret või kontsentreeritud viinamarjavirret. 5. peatükk AROMATISEERITUD VEINI, AROMATISEERITUD VEINIJOOGI JA AROMATISEERITUD VEINIKOKTEILI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED §56. Aromatiseeritud vein (1) Aromatiseeritud vein on alkohoolne jook: 1) mis on valmistatud § 37 lõikes 4, § 42 lõikes 1, § 48 lõigetes 1 kuni 4 ja §-s 52 nimetatud ühest või mitmest veinist, välja arvatud retsina lauavein, ning millele võib olla lisatud naturaalset viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret või viinamarjavirret, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega; 2) millele on lisatud alkoholi; 3) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 4) mis on tavaliselt magustatud ja võib olla värvitud karamelliga; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on 14,5 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ning summaarne etanoolisisaldus vähemalt 17,5 mahuprotsenti või enam; 6) mille kirjeldamisel sõnadega «kuiv» või «ekstra kuiv» peab joogi minimaalne summaarne etanoolisisaldus olema vastavalt 16 ja 15 mahuprotsenti. (2) Vermut on aromatiseeritud vein, millele omane maitse on saadud sobivate, eeskätt koirohust (Artemisia), tuletatud ainete kasutamisega, kusjuures jook võib olla magustatud üksnes pruunistatud suhkru, sahharoosi, viinamarjavirde, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirdega. (3) Mõru aromatiseeritud vein on iseloomuliku mõru maitsega aromatiseeritud vein, mille puhul mõruainetena kasutatakse põhiliselt emajuurt, hiniini või koirohtu ja mis on värvitud kollase või punase lubatud värvainega. Nimetuse «mõru aromatiseeritud vein» täiendamiseks või asendamiseks võib kasutada järgmisi või nendega samaseid väljendeid Euroopa Liidu ametlikes keeltes: 1) «Quinquina wine», kui valdav lõhna- ja maitseaine on loodusliku hiniini maitseaine; 2) «Bitter vino», kui valdav lõhna- ja maitseaine on emajuuretaime looduslik maitseaine ja jook on värvitud Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määrusega nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» lubatud kollase või punase toiduvärviga; 3) «Americano», kui lõhna- ja maitseaine on pärit koirohu ja emajuuretaime looduslikest maitseainetest ja jook on värvitud Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määrusega nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» lubatud kollase või punase toiduvärviga. (4) Munapõhine aromatiseeritud vein on aromatiseeritud vein, millele on lisatud kvaliteetset munakollast ja mille suhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on vähemalt 200 grammi ning munakollase sisaldus vähemalt 10 grammi lõpptoote liitri kohta. Nimetust «munapõhine aromatiseeritud vein» võib täiendada sõnaga «cremovo», kui nimetatud veinis on Marsala veini osa vähemalt 80 protsenti. Nimetust «munapõhine aromatiseeritud vein» võib täiendada väljendiga «cremovo zabaione», kui nimetatud veinis on Marsala veini osa vähemalt 80 protsenti ja munakollase sisaldus vähemalt 60 grammi liitri kohta. (5) Nimetuse «aromatiseeritud vein» võib vastavalt asendada nimetustega «vermut», «mõru aromatiseeritud vein», «munapõhine aromatiseeritud vein» või «veiniaperitiiv». §57. Aromatiseeritud veinijook (1) Aromatiseeritud veinijook on alkohoolne jook: 1) mis on valmistatud § 37 lõigetes 2 ja 4, § 42 lõikes 1 ja § 48 lõigetes 1 kuni 4 nimetatud ühest või mitmest veinist, välja arvatud retsina lauavein, ning millele võib olla lisatud viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret; 2) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 3) mis võib olla magustatud; 4) millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 nimetatud toodete puhul; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on 7 kuni 14,5 mahuprotsenti. (2) Aromatiseeritud veinijoogid, mille nimetustega koos võib kasutada sõnu «aromatiseeritud veinijook», on Sangria, Clarea, Zurra, Bitter soda, Kalte Ente, Glühwein, Maiwein ja Maitrank. (3) Sangria on veinist valmistatud aromatiseeritud veinijook, mis on aromatiseeritud tsitrusviljaliste looduslike ekstraktide või essentsidega ja võib sisaldada nimetatud viljade mahla ning olla magustatud ja millele võib olla lisatud maitseaineid ning süsihappegaasi, ja mille etanoolisisaldus on kuni 12 mahuprotsenti. Jook võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha või koore tahkeid osi ja selle värv peab tulenema üksnes toorainest. Nimetusega «Sangria» peab kaasnema sõna «valmistatud . . . », millele järgneb selle geograafilise piirkonna nimi, kus jook on valmistatud, välja arvatud juhul, kui jook on valmistatud Hispaanias või Portugalis. Hispaanias või Portugalis valmistatud joogi puhul võib nimetus «aromatiseeritud veinijook» olla asendatud nimetusega «Sangria». (4) Clarea on valgest veinist lõikes 3 sätestatu kohaselt valmistatud aromatiseeritud veinijook. Nimetusega «Clarea» peab kaasnema sõna «valmistatud . . .», millele järgneb selle geograafilise piirkonna nimi, kus jook on valmistatud, välja arvatud juhul, kui jook on valmistatud Hispaanias. Hispaanias valmistatud joogi puhul võib väljend «aromatiseeritud veinijook» olla asendatud nimetusega «Clarea». (5) Zurra on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud lõigetes 3 ja 4 nimetatud jookidest, lisades neile §-des 14 ja 15 nimetatud piiritusjooke, kusjuures lisada võib ka puuviljatükke. Sellise joogi tegelik etanoolisisaldus peab olema 9 kuni 14 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. (6) Bitter soda on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud joogist «bitter vino», mis peab moodustama vähemalt 50 protsenti lõpptoote mahust ja millele on lisatud süsihappegaasi või süsihappegaasiga rikastatud vett ning joogis «bitter vino» esinevaid toiduvärve. Joogi tegelik etanoolisisaldus peab olema 8 kuni 10,5 mahuprotsenti. Sõna «bitter» kasutamine selles nimetuses ei piira selle sõna kasutamist teiste jookide määratlemisel. (7) Kalte Ente on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud vahuveini või gaseeritud vahuveini segamisel veini, poolvahuveini või gaseeritud poolvahuveiniga, lisades sidrunit või selle ekstrakti. Vahuveini või gaseeritud vahuveini osa peab lõpptoote mahust moodustama vähemalt 25 protsenti. (8) Glühwein on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud eranditult kas punasest või valgest veinist ning maitsestatud valdavalt kaneeli või nelgiga. Piiramata magustamiseks vajalikke veekoguseid, on vee lisamine keelatud, välja arvatud juhul, kui nimetatud toode on valmistatud enne 31. jaanuari 1998. a. Joogi valmistamisel üksnes valgest veinist tuleb nimetust «Glühwein» täiendada sõnadega «valge vein». (9) Maiwein on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud veinist, lisades lõhnava varjulille (asperula odorata) taimi või ekstrakti, et tagada selle taime domineeriv maitse. (10) Maitrank on aromatiseeritud veinijook, mis on valmistatud kuivast valgest veinist, milles on leotatud lõhnava varjulille ( asperula odorata) taimi või millele on lisatud nimetatud taime ekstrakti, samuti apelsine või muid puuvilju, kusjuures neid võib lisada ka maksimaalselt viieprotsendilise suhkrusisaldusega mahlana, kontsentreeritud mahlana või ekstraktina. §58. Aromatiseeritud veinikokteil (1) Aromatiseeritud veinikokteil on alkohoolne jook: 1) mis on valmistatud veinist või viinamarjavirdest; 2) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 3) mis võib olla magustatud ja värvitud; 4) millele ei ole lisatud alkoholi; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on 7 mahuprotsenti. (2) Aromatiseeritud veinikokteilide määratlused ja nimetused, millega võib täiendada või asendada nimetust «aromatiseeritud veinikokteil», on järgmised: 1) «veinikokteil» – aromatiseeritud jook, milles kontsentreeritud viinamarjavirde osa ei ületa 10 protsenti lõpptoote mahust ja suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatult on kuni 80 grammi liitri kohta; 2) «aromatiseeritud viinamarjapõhine poolvahuveinikokteil» – aromatiseeritud jook, mis on valmistatud ainult viinamarjavirdest, mille tegelik etanoolisisaldus on kuni 4 mahuprotsenti ja mis sisaldab üksnes tooraine käärimisprotsessist tulenevat süsihappegaasi. §59. Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili valmistamine (1) Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili valmistamisel on lubatud «Veeseaduse» alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastava vee või demineraliseeritud vee lisamine tingimusel, et vee lisamine ei muuda joogi liiki. (2) Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili valmistamisel võib kasutada toidus lubatud lisaaineid vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määrusele nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord». (3) Toiduvärvide, muude lubatud lisaainete või lõhna- ja maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks võib kasutada üksnes põllumajandusliku päritoluga etanooli koguses, mis on nimetatud ainete lahjendamiseks või lahustamiseks vajalik. Seda etanooli ei loeta joogi koostisosaks. (4) Aromatiseeritud veinide valmistamisel kasutatud veini või värske viinamarjavirde, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, osa (enne kangendamist) peab lõpptootes olema vähemalt 75 protsenti. (5) Aromatiseeritud veinijoogi valmistamisel kasutatud veinide osa peab lõpptootes olema vähemalt 50 protsenti. (6) Aromatiseeritud veinikokteili valmistamisel kasutatud veini või viinamarjavirde osa peab lõpptootes olema vähemalt 50 protsenti. (7) Lõikes 4 nimetatud alkoholi lisamiseks nimetatakse aromatiseeritud veini või aromatiseeritud veinijoogi valmistamisel viinamarjadest valmistatud etanooli, veinist valmistatud piiritusjoogi või kuivatatud viinamarjadest valmistatud piirituse, põllumajandusliku päritoluga etanooli, veinidestillaadi või kuivatatud viinamarjadest saadud destillaadi, põllumajandusliku päritoluga destillaadi, veinist valmistatud piiritusjoogi või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjoogi kasutamist. (8) Kui aromatiseeritud veinijoogi nimetuses, kirjelduses või märgistusel on sõna «vahuvein», peab kasutatud vahuveini hulk tootes moodustama vähemalt 95 protsenti. §60. Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili märgistusele esitatavad nõuded (1) Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise alkohoolse joogi puhul); 8) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg – joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti. (2) Aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili tarbijapakendi märgistusel esitatud tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsimisel määratud etanoolisisaldusest kuni 0,8 mahuprotsenti. (3) Aromatiseeritud veini ja aromatiseeritud veinijoogi märgistust võib täiendada andmetega suhkrusisalduse kohta väljendatuna invertsuhkruna järgmiselt: 1) «ekstra kuiv», kui toote suhkrusisaldus invertsuhkruna on kuni 30 grammi liitris; 2) «kuiv», kui toote suhkrusisaldus on kuni 50 grammi liitris; 3) «poolkuiv», kui toote suhkrusisaldus on 50 kuni 90 grammi liitris; 4) «poolmagus», kui toote suhkrusisaldus on 90 kuni 130 grammi liitris; 5) «magus», kui toote suhkrusisaldus on enam kui 130 grammi liitris. (4) Lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatu asemel võib aromatiseeritud veinijoogi märgistust täiendada andmetega üksnes joogi suhkrusisalduse kohta, mis on väljendatud invertsuhkru grammides liitri kohta. (5) Sõnade «aperitiiv», «kokteil» või «bitter» kasutamine käesoleva määruse § 56 lõigetes 3 ja 5 ning § 58 lõikes 1 sätestatud seostes ei piira nende kasutamist käesolevas peatükis käsitlemata toodete määratlemisel. §61. Veinitoodete baasil valmistatud aromatiseeritud jookide geograafilised tähised Veinitoodete baasil valmistatud aromatiseeritud jookide geograafilised tähised on loetletud käesoleva määruse lisas 9. [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] 6. peatükk PUUVILJA- JA MARJAVEINI, SEALHULGAS SIIDRI JA PERRY MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED §62. Puuvilja- ja marjavein (1) Puuvilja- ja marjavein (edaspidi puuviljavein) on kuni 15-mahuprotsendilise tegeliku etanoolisisaldusega kääritamise abil saadud alkohoolne jook, mis on valmistatud üksnes: 1) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud pulbist või 2) värsketest marjadest või puuviljadest valmistatud mahlast või 3) kontsentreeritud mahlast. (2) Puuviljavahuvein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 ºC on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari. (3) Vahutav puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 ºC on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1 kuni 3 (kaasa arvatud) baari. (4) Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 ºC on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari. (5) Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseainetest. (6) Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli ja mille tegelik etanoolisisaldus on 14 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kangendatud puuviljaveini etanoolisisaldusest vähemalt 4 mahuprotsenti peab olema tekkinud kääritamisel. (7) Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2 kuni 8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. (8) Perry on alkohoolne jook, mis on valmistatud pirnimahla või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Perry valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ja värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Perry tegelik etanoolisisaldus on 1,2 kuni 8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Perry kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. §63. Puuviljaveini valmistamine (1) Puuviljaveini maitsestamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid. (2) Puuviljaveini valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» nimetatud lisaaineid. (3) Puuviljaveini valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett. (4) Puuviljaveini organoleptilised omadused peavad tulenema põhiliselt kasutatud toorainetest või lõhna- ja maitseainetest. Puuviljaveini valmistamisel võib käärimise parandamiseks või joogi magustamiseks lisada suhkrutooteid või mett. Pärast kääritamist võib lisada vastavate marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla. §64. Puuviljaveinis lubatud ainete sisaldus (1) Vääveldioksiidi- ja sorbiinhappesisaldus puuviljaveinis ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» lubatud koguseid. (2) Puuviljaveinis etanoolisisaldusega kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ei tohi bensoehappesisaldus ületada 150 milligrammi liitri kohta. Üle 5-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega puuviljaveinis võib bensoehapet olla koguses, mis tuleneb marja- või puuviljatoorainest. (3) Puuviljavein võib sisaldada askorbiinhapet kuni 150 milligrammi liitri kohta. (4) Puuviljaveini happesuse reguleerimisel võib kasutada ainult sidrun-, viin-, õun- või piimhapet. §65. Nõuded puuviljaveini müügiks esitlemisele Puuviljavahuveini, vahutavat puuviljaveini ja gaseeritud puuviljaveini tohib müüa ainult sellistes klaaspudelites, mis on suletud seenekujulise korgiga, mis on tehtud korgist või muust materjalist, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud, ja mida hoiab paigal kinnitus, mis on vajaduse korral kaetud kapsliga ning ümbritsetud fooliumiga, mis katab korgi täielikult ja pudelikaela täielikult või osaliselt, või kuni 20-sentiliitrise nominaalsisaldusega pudelite puhul muu sobiva sulguriga. §66. Puuviljaveini märgistusele esitatavad nõuded (1) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) tegelik etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul); 8) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg – joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti. (2) Puuviljaveini kirjeldavas nimetuses peab sõnale «vein» eelnema veini peamiseks tooraineks oleva puuvilja või marja nimetus. Puuvilja või marja nimetuse asemel võib kasutada sõnu «puuvilja-» või «marja-», kui toorainena on kasutatud mitmeid puuvilju või marju, millest ükski ei ole domineeriv. (3) EKN kaubapositsiooni 2206 alla kuuluvate alkohoolsete jookide puhul ei ole lubatud kasutada termineid «Hock», «Claret», «Liebfrauenmilch» ja «Liebfraumilch» isegi juhul, kui neile on lisatud sõna «liik», «tüüp», «meetod», «imitatsioon» või muu samalaadne väljend, välja arvatud juhul, kui puuviljavein tegelikult pärineb sellenimelisest kohast. (4) Puuviljaveini, sealhulgas siidri ja perry tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent. 7. peatükk ÕLLE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED §67. Õlu (1) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist ning humalatest ja veest pärmi abil kääritamisel valmistatud jook. Õlu võib olla pastöriseeritud. (2) Linnased on eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili. (3) Etanoolisisalduse järgi jaotatakse õlu: 1) lahja õlu – etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) kange õlu – etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi. §68. Õlle valmistamine (1) Õlle valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett. (2) Õlle valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» nimetatud lisaaineid. (3) Õlle valmistamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid. §69. Õlle märgistusele esitatavad nõuded (1) Õlle tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) toote liik; 3) nominaalne netokogus; 4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilimisaeg. (2) Õlle tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest: 1) 0,5 mahuprotsenti – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 5,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) 1 mahuprotsent – õlle puhul, mille etanoolisisaldus on üle 5,5 mahuprotsendi. 8. peatükk KUNI 6-MAHUPROTSENDILISE ETANOOLISISALDUSEGA ALKOHOOLSE JOOGI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED §70. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook (1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook on piiritusjoogi või piirituse ja vee või kääritatud joogi või mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2 kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud. (2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolseks joogiks loetakse ka mõdu, mis on kääritatud meejook ja mille etanoolisisaldus on 1,2 kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. §71. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamine (1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada üksnes Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. a määruses nr 81 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa, lisaainete kasutamise tingimused ja viisid ning lisaainete märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded ja kord» nimetatud lisaaineid. (2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» punktis 1 nimetatud lõhna- või maitseaineid. (3) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi valmistamisel on lubatud kasutada «Veeseaduse» § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett. (4) Tauriini ja teiste sarnaste kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamine kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide koostises on keelatud. §72. Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi märgistusele esitatavad nõuded (1) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi tarbijapakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) toote nimi; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg. (2) Kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi (välja arvatud mõdu) tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,5 mahuprotsenti. Mõdu tarbijapakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED §73. Alkoholi liiginimetuse muutmine (1) Enne käesoleva määruse jõustumist «Riiklikku alkoholiregistrisse» kantud alkoholi kohta, mis vastab määruses sätestatud alkoholi liigi määratlemise nõuetele, kuid mille liiginimetus erineb määruses sätestatud liiginimetusest, tuleb esitada kirjalik avaldus vastavate andmete muutmiseks hiljemalt 22. novembriks 2002. a. (2) Volitatud töötleja parandab ebaõiged andmed «Riiklikus alkoholiregistris» lõike 1 kohaselt esitatud avalduste alusel hiljemalt 31. detsembriks 2002. a. (3) Lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul avalduse esitamata jätmise korral tunnistatakse vastav registrikanne kehtetuks «Alkoholiseaduse» § 14 lõike 1 punkti 4 alusel. §74. [käesolevast tekstist välja jäetud] §78. [käesolevast tekstist välja jäetud] 1 1493/99/EÜ (EÜT L 179, 14.07.1999, lk 1), 1576/89/EMÜ (EÜT L 160, 12.06.1989, lk 1), 1601/91/EMÜ (EÜT L 149, 14.06.1991, lk 1), 1014/90/EMÜ (EÜT L 105, 25.04.1990, lk 9), 3201/90/EMÜ (EÜT L 309, 8.11.1990, lk 1), 3901/91/EMÜ (EÜT L 368, 31.12.1991, lk 15), 122/94/EÜ (EÜT L 021, 26.01.1994, lk 7), 2675/94/EÜ (EÜT L 285, 4.11.1994, lk 5), 554/95/EÜ (EÜT L 056, 14.03.1995, lk 3), 2215/96/EÜ (EÜT L 296, 21.11.1996, lk 30), 881/98/EÜ (EÜT L 124, 25.04.1998, lk 22), 261/96/EÜ (EÜT L 277, 30.10.1996, lk 1) Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 1 PUUVILJA-MARJAVIINAS LUBATUD METANOOLISISALDUSE ERISUSED 1. Alates 1. jaanuarist 1998. a on vähendatud puuvilja-marjaviina maksimaalset lubatud metanoolisisaldust (välja arvatud Williams ) 1500 grammilt 1350 grammini 100-mahuprotsendi etanooli hektoliitri kohta ning alates 1. jaanuarist 2000. a on metanooli maksimaalset lubatud sisaldust vähendatud 1200 grammini 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta järgmistest puuviljadest või marjadest valmistatud viina puhul: 1) ploom ( Prunus domestica L.); 2) mirabell-ploom (Prunus domestica L. var. syriaca); 3) must ploom (Prunus domestica L.), ( quetsch); 4) aedõun ( Malus domestica Borkh.); 5) pirn (Pyrus communis L.). On lubatud käidelda tooteid, mis on pudeldatud enne 1. jaanuari 2000. a ning mis vastavad kehtinud lubatud metanoolisisalduse nõuetele. 2. Maksimaalne lubatud metanoolisisaldus puuvilja-marjaviinas, mis on valmistatud punasest ja mustast sõstrast (Ribes species ), pihlakast (Sorbus aucuparia) ja mustast leedrist (Sambucus nigra ), on 1350 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. Maksimaalne lubatud metanoolisisaldus puuvilja-marjaviinas, mis on valmistatud vaarikast (Rubus idaeus L.) ja põldmarjast ( Rubus fruticosus L.) on 1200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 2 TRADITSIOONILISTEL MEETODITEL VALMISTATUD PIIRITUSJOOKIDE LOETELU 1. «Vruchtenjenever» või «Jenever met vruchten» on liköör või muu piiritusjook, mis on saadud jeneveri maitsestamisel puuviljade, taimede või nende osadega või lisades puuviljamahla, puuviljade või taimede ekstraheerimisel maitsestatud kontsentraadi destillaati või muud destillaati: 1) millele võib olla lisatud naturaalseid või looduslähedasi maitseaineid; 2) mis võib olla magustatud; 3) millel on kasutatud puuviljadele omased organoleptilised omadused; 4) mille minimaalne etanoolisisaldus on 20%. Nimetatud puuvilja nimetuse võib asendada sõnaga « vruchten». 2. «Berenburg» või «Beerenburg» on piiritusjook, mis on valmistatud puuviljade või taimede osade leotamisel põllumajandusliku päritoluga destillaadis, millele on iseloomulik gentsiaanjuure (Gentiana lutea), kadakamarja ( Juniperus communios) ja loorberi (Laurus nobilis) maitse. Piiritusjook võib sisaldada invertsuhkrut kuni 20 grammi liitris ning selle minimaalne etanoolisisaldus on 30 mahuprotsenti. 3. «Guignolet» on liköör, mis on valmistatud kirsside leotamisel põllumajandusliku päritoluga destillaadis. 4. «Punch au rhum» on liköör, mille etanoolisisaldus tuleneb üksnes rummist. 5. «Pastis de MarseilleI» on pastis, mille anetoolisisaldus on 2 grammi liitris ja etanoolisisaldus on 45 mahuprotsenti. 6. «Sloe Gin» on liköör, mis on saadud laukaploomide leotamisel d˛innis, millele võib olla lisatud laukaploomi mahla või looduslikke maitseaineid ning mille minimaalne etanoolisisaldus on 25 mahuprotsenti. 7. «Topinambur» on piiritusjook, mis on valmistatud üksnes maapirnist (Helianthus tuberosus) ning mille minimaalne etanoolisisaldus on 38 mahuprotsenti. 8. «Hefebrand» on piiritusjook, mis on valmistatud veinipärast või puuviljadest ja mille minimaalne etanoolisisaldus on 38 mahuprotsenti. Nimetus «Hefebrand» võib sisaldada toorainena kasutatud puuvilja või marja nimetust. 9. «Sambuca» on värvitu aniisimaitseline liköör, mis sisaldab aniisi (Pimpinellea anisum), tähtaniisi ( Illicium verum) või teiste aromaatsete taimede destillaate, mille: 1) minimaalne etanoolisisaldus on 38 mahuprotsenti; 2) minimaalne jääksuhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on 350 grammi liitris ja 3) naturaalse anetooli sisaldus on vähemalt 1, kuid mitte rohkem kui 2 grammi liitris. 10. «Mistra» on värvitu liköör, mis on maitsestatud aniisi või naturaalse anetooliga, kusjuures anetoolisisaldus on vähemalt 1, kuid mitte rohkem kui 2 grammi liitris ja likööri minimaalne etanoolisisaldus on vähemalt 40, kuid mitte rohkem kui 47 mahuprotsenti. Võib sisaldada aromatiseeritud taimede destillaate ega tohi sisaldada lisatud suhkrut. 11. «Maraschino» või «Marrasquino » on Itaalia värvitu kirsiliköör, mille maitse on saadud marasca kirsside destillaadist või mis on saadud kirsside või nende osade leotamisel toidutoormest valmistatud etüülalkoholis. Minimaalne etanoolisisaldus on 24 mahuprotsenti ning minimaalne jääksuhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on 250 grammi liitris. 12. «Nocino» on liköör, mille maitse on saadud tervete roheliste kreeka pähkli tuumade (Jugians regia) leotamisel või destilleerimisel, mille minimaalne etanoolisisaldus on 30 mahuprotsenti ning mille minimaalne jääksuhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on 100 grammi liitris. 13. «Bierbrand» või «eau de vie de bičre» on piiritusjook, mis on saadud eranditult värske õlle otsesel destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 86 mahuprotsenti, kusjuures nimetatud destillaadil on märgatavad õllele iseloomulikud organoleptilised omadused, ning mille minimaalne etanoolisisaldus on 38 mahuprotsenti. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 3 PIIRITUSJOOGID, MILLE MINIMAALNE ETANOOLISISALDUS ON NIMETATUD LIIGILE ETTENÄHTUST SUUREM PRANTSUSMAA PÄRITOLUGA 1. Rumm 1) Rhum de la Martinique 40% vol; 2) Rhum de la Guadeloupe 40% vol; 3) Rhum de la Réunion 40% vol; 4) Rhum de la Guyane 40% vol. 2. Veinist valmistatud piiritusjook 1) Eau-de-vie de Cognac 40% vol; 2) Eau-de-vie des Charentes 40% vol; 3) Cognac 40% vol; 4) Armagnac 40% vol; 5) Fine Bordeaux 40% vol; 6) Eau-de-vie de vin de la Marne 40% vol; 7) Eau-de-vie de vin originaire d’Aquitaine 40% vol; 8) Eau-de-vie de vin de Bourgogne 40% vol; 9) Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est 40% vol; 10) Eau-de-vie de vin originaire de Franche- Comté 40% vol; 11) Eau-de-vie de vin originaire du Bugey 40% vol; 12) Eau-de-vie de vin de Savoie 40% vol; 13) Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire 40% vol; 14) Eau-de-vie de vin originaire de Provence 40% vol; 15) Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc 40% vol; 16) Faugčres ou eau-de-vie de Faugčres 40% vol. 3. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook 1) Eau-de-vie de marc de Champagne ou marc de Champagne 40% vol; 2) Marc de Bourgogne 40% vol; 3) Marc d’Auvergne 40% vol; 4) Marc de Lorraine 40% vol; 5) Marc d’Alsace Gewürztraminer 40% vol; 6) Eau-de-vie de marc originaire d’Aquitaine 40% vol; 7) Eau-de-vie de marc de Bourgogne 40% vol; 8) Eau-de-vie de marc originaire de Centre-Est 40% vol; 9) Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté 40% vol; 10) Eau-de-vie de marc originaire du Bugey 40% vol; 11) Eau-de-vie de marc originaire de Savoie 40% vol; 12) Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire 40% vol; 13) Eau-de-vie de marc originaire de Provence 40% vol; 14) Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc 40% vol. 4. Puuvilja-marjaviin Mirabelle de Lorraine 45% vol. 5. Õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook 1) Calvados 40% vol; 2) Calvados du pays d’Auge 40% vol; 3) Eau-de-vie de cidre de Bretagne 40% vol; 4) Eau-de-vie de poiré de Bretagne 40% vol; 5) Eau-de-vie de cidre de Normandie 40% vol; 6) Eau-de-vie de poiré de Normandie 40% vol; 7) Eau-de-vie de cidre de Maine 40% vol; 8) Eau-de-vie de poiré de Maine 40% vol. SAKSAMAA PÄRITOLUGA 1. Brändi Deutscher Weinbrand 38% vol. 2. Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid 1) Steinhäger 38% vol; 2) Ostfriesischer Korngenever 38% vol. 3. Puuvilja-marjaviin 1) Schwarzwälder Kirschwasser 40% vol; 2) Schwarzwälder Himbeergeist 40% vol; 3) Schwarzwälder Mirabellenwasser 40% vol; 4) Schwarzwälder Williamsbirne 40% vol; 5) Schwarzwälder Zwetschgenwasser 40% vol; 6) Fränkisches Zwetschgenwasser 40% vol; 7) Fränkisches Kirschwasser 40% vol; 8) Fränkisches Obstler 38% vol. 4. Gentsiaanpiiritusjook Bayerischer Gebirgsenzian 38% vol. ITAALIA PÄRITOLUGA 1. Brändi Brandy italiano 38% vol. 2. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook 1) Grappa di Barolo 38% vol; 2) Grappa friulana o del Friuli 38% vol; 3) Grappa veneta o del Veneto 38% vol; 4) Südtiroler Grappa / Grappa dell’Alto Adige 38% vol. 3. Puuvilja-marjaviin 1) Südtiroler Williams / Williams dell’Alto Adige 38% vol; 2) Südtiroler Aprikot o Südtiroler Marille / della Aprikot dell’Alto Adige o Marille dell’Alto Adige acqueviti 38% vol; 3) Südtiroler Kirsch / Kirsch dell’Alto Adige 38% vol; 4) Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell’Alto Adige 38% vol; 5) Südtiroler Obstler / Obstler dell’Alto Adige 38% vol; 6) Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell’Alto Adige 38% vol; 7) Südtiroler Golden Delicious / Golden delicious dell’Alto Adige 38% vol; 8) Williams friulano o del friuli Sliwowitz del Veneto 38% vol; 9) Sliwowitz del Friuli-venezia Giulia 38% vol; 10) Sliwowitz del Trentino-Alto Adige 38% vol; 11) Distillato di mele trentino o del Trentino 38% vol; 12) Williams trentino o del Trentino 38% vol; 13) Sliwowitz trentino o del Trentino 38% vol; 14) Aprikot trentino o del Trentino 38% vol; 15) Kirsch / Kirschwasser friulano 38% vol; 16) Kirsch / Kirschwasser trentino 38% vol; 17) Kirsch / Kirschwasser veneto 38% vol. 4. Gentsiaanpiiritusjook Südtiroler Enzian / Genziana dell’Alto 38% vol. LUKSEMBURGI PÄRITOLUGA 1. Teraviljapõhine piiritusjook Eau-de-vie de seigle de marque 40% vol. 2. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook Eau-de-vie de marc de raisin de 40% vol. 3. Puuvilja-marjaviin 1) Eau-de-vie de pommes de marque 40% vol; 2) Eau-de-vie de poires de marque 40% vol; 3) Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise 40% vol; 4) Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise 40% vol; 5) Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise 40% vol; 6) Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise 40% vol. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 4 PIIRITUSJOOKIDE GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] 1. Rumm 1) Rhum de la Martinique; 2) Rhum de la Guadeloupe; 3) Rhum de la Réunion; 4) Rhum de la Guyane (neid tähiseid võib täiendada sõnaga « traditionne»); 5) Ron de Malaga; 6) Ron de Granada ; 7) Rum da Madeira. 2. Viski (Whisky, Whiskey) 1) Scotch Whisky; 2) Irish Whisky; 3) Whisky espańol (neid tähiseid võib täiendada sõnadega «Malt» või «Grain»); 4) Irish Whiskey; 5) Uisce Beatha Eireannach / Irish Whiskey (neid tähiseid võib täiendada sõnadega «Pot Still»). 3. Teraviljapõhine piiritusjook Eau-de-vie de seigle, marque nationale luxembourgeoise. 4. Veinist valmistatud piiritusjook 1) Eau-de-vie de Cognac; 2) Eau-de-vie des Charentes; 3) Cognac (sellele tähisele võib lisada ühe järgmistest nimetustest: Fine, Grande Fine Champagne, Grande Champagne, Petite Fine Champagne, Petite Champagne, Fine Champagne, Borderies, Fins Bois, Bons Bois); 4) Fine Bordeaux; 5) Armagnac; 6) Bas-Armagnac; 7) Haut-Armagnac Ténarčse; 8) Eau-de-vie de vin de la Marne; 9) Eau-de-vie de vin originaire d`Aquitaine; 10) Eau-de-vie de vin de Bourgogne; 11) Eau-de-vie de vin originaire de Centre-Est; 12) Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté ; 13) Eau-de-vie de vin originaire du Bugey; 14) Eau-de-vie de vin de Savoie; 15) Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire; 16) Eau-de-vie de vin des Cōtes-du-Rhone; 17) Eau-de-vie de vin originaire de Provence; 18) Faugčres või eau-du-vie de Faugčres; 19) Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc; 20) Aguardente do Minho; 21) Aguardente do Douro; 22) Aguardente da Beira Interior; 23) Aguardente da Bairrada; 24) Aguardente do Oeste; 25) Aguardente do Ribatejo; 26) Aguardente do Alentejo; 27) Aguardente do Algarve. [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] 5. Brändi 1) Brandy de Jerez; 2) Brandy de Penedés; 3) Brandy italiano; 4) Brandy A ττικής / Attica Brandy; 5) Brandy Пελοννήσου / Peloponnese Brandy; 6) Brandy Кεντριής Еλλάδας / Kesk-Kreeka Brandy; 7) Deutscher Weinbrand. 6. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook 1) Eau-de-vie de marc de Champagne ou marc de Champagne; 2) Eau-de-vie de marc originaire d’Aquitaine; 3) Eau-de-vie de marc de Bourgogne; 4) Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est; 5) Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté ; 6) Eau-de-vie de marc originaire de Bugey; 7) Eau-de vie de marc originaire de Savoie; 8) Marc de Bourgogne; 9) Marc de Savoie; 10) Marc d’Auvergne ; 11) Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire; 12) Eau-de-vie de marc des Cōtes du Rhōne; 13) Eau-de-vie de marc originaire de Provence; 14) Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc; 15) Marc d’Alsace Gewütztraminer ; 16) Marc de Lorraine; 17) Bagaceira do Minho; 18) Bagaceira do Douro; 19) Bagaceira da Beira Interior; 20) Bagaceira da Bairrada; 21) Bagaceira do Oeste; 22) Bagaceira do Ribatejo; 23) Bagaceira do Alentejo; 24) Bagaceira do Algarve; 25) Orujo gallego; 26) Grappa di Barolo; 27) Grappa piemontese või del Piemonte ; 28) Grappa lombarda või di Lombardia; 29) Grappa trentina või del Trentino; 30) Grappa friulana või del Friuli; 31) Grappa veneta või del Veneto; 32) Südtiroler Grappa / Grappa dell’Alto Adige ; 33) Тσικουδιά Кρήτης / Kreeta tsikoudia; 34) Тσίπουρο Мακεδονίας / Makedoonia tsipouro; 35) Тσίπουρο Θεσσαλίας / Thessaly tsipouro; 36) Тσίπουρο Тυρνάβου Tyrnavose tsipouro; 37) Eau-de-vie de marc nationale luxembourgeoise. 7. Puuvilja-marjaviin 1) Schwarzwälder Kirschwasser ; 2) Schwarzwälder Himbeergeist ; 3) Schwarzwälder Mirabellenwasser; 4) Schwarzwälder Williamsbirne; 5) Schwarzwälder Zwetschgenwasser; 6) Fränkisches Zwetschgenwasser; 7) Fränkisches Kirschwasser ; 8) Fränkischer Obstler; 9) Mirabelle de Lorraine; 10) Kirsch d’Alsace; 11) Quetsch d’Alsace; 12) Framboise d’Alsace; 13) Mirabelle d’Alsace; 14) Kirsch de Fougerolles; 15) Südtiroler Williams / Williams dell’Alto Adige; 16) Südtiroler Aprikot või Südtiroler Marille / Aprikot dell’Alto või Marille dell’Alto Adige ; 17) Südtiroler Kirsch / Kirsch dell’Alto Adige; 18) Südtiroler Zwetschgeler / Zwetschgeler dell’Alto Adige; 19) Südtiroler Obstler / Obstler dell’Alto Adige; 20) Südtiroler Gravensteiner / Gravensteiner dell’Alto Adige; 21) Südtiroler Golden Delicious / Golden delicious dell’Alto Adige ; 22) Williams friulano või del Friuli; 23) Sliwowitz del Veneto; 24) Sliwowitz del Friuli-Venezia Giulia ; 25) Sliwowitz del Trentino-Alto Adige; 26) Distillato di mele trentino või del Trentino; 27) Williams trentino või del Trentino; 28) Sliwowitz trentino või del Trentino; 29) Aprikot trentino või del Trentino; 30) Medronheira do Algarve; 31) Medronheira do Buē aco; 32) Kirsch või Kirschwasser Friulano; 33) Kirsch või Kirschwasser Trentino; 34) Kirsch või Kirschwasser Veneto; 35) Aguardente de pź ra da Lousć ; 36) Eau-de-vie de pommes marque nationale luxembourgeoise; 37) Eau-de-vie de poires marque nationale luxembourgeoise; 38) Eau-de-vie de kirsch marque nationale luxembourgeoise; 39) Eau-de-vie de quetsch marque nationale luxembourgeoise; 40) Eau-de-vie de mirabelle marque nationale luxembourgeoise; 41) Eau-de-vie de prunelles marque nationale luxembourgeoise. 8. Õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook 1) Calvados du Pays d’Auge Calvados; 2) Eau-de-vie de cidre de Bretagne; 3) Eau-de-vie de poiré de Bretagne; 4) Eau-de-vie de cidre de Normandie; 5) Eau-de-vie de poiré de Normandie; 6) Eau-de-vie de cidre du Maine; 7) Aquardiente de sidra de Asturias; 8) Eau-de-vie de poiré du Maine. 9. Gentsiaanpiiritusjook 1) Bayerischer Gebirgsenzian; 2) Südtiroler Enzian / Genziana dell’Alto Adige; 3) Genziana trentina või del Trentino. 10. Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook Pacharįn navarro. 11. Kadakamarjamaitseline piiritusjook 1) Ostfriesischer Korngenever; 2) Geničvre Flandres Artois ; 3) Hasseltse jenever; 4) Balegemse jenever; 5) Péket de Wallonie; 6) Steinhäger; 7) Plymouth gin; 8) Gin de Mahón. 12. Köömnemaitseline piiritusjook Dansk Akvavit / Dansk Aquavit. 13. Aniisimaitseline piiritusjook 1) Anķs espańol ; 2) Évora anisada; 3) Cazalla; 4) Chinchón ; 5) Ojén; 6) Rute. 14. Liköör 1) Berliner Kümmel; 2) Hamburger Kümmel; 3) Münchener Kümmel; 4) Chiemseer Klosterlikör ; 5) Bayerischer Kräuterlikör ; 6) Cassis de Dijon ; 7) Cassis de Beaufort; 8) Irish Cream; 9) Palo de Mallorca; 10) Ginjinha portuguesa; 11) Licor de Singeverga; 12) Benediktbeurer Klosterlikör; 13) Ettaler Klosterlikör ; 14) Ratafia de Champagne; 15) Ratafķa catalana; 16) Anķs portuguźs. 15. Muu piiritusjook 1) Pommeau de Bretagne; 2) Pommeau du Maine; 3) Pommeau de Normandie. 16. Geograafilised märgistused, mis ei lange kokku tootmispaigaga 1) Königsberger Bärenfang; 2) Ostpreußischer Bärenfang. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 5 LENDUVATE HAPETE SISALDUSE ERANDID VEINIDES 1. Saksamaa päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Saksamaa päritoluga veinides on: 1) 30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad «Eiswein» või «Beerenauslese » tähistuse nõuetele; 2) 35 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad «Trockenbeerenauslese » tähistuse nõuetele. 2. Prantsusmaa päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Prantsusmaa päritoluga veinides on: 1. 25 milliekvivalenti liitri kohta järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul: 1) Barsac; 2) Cadillac; 3) Cérons; 4) Loupiac; 5) Monbazillac; 6) Sainte-Croix-du-Mont; 7) Sauternes; 8) Anjou-Coteaux de la Loire; 9) Bonnezeaux; 10) Coteaux de l’Aubance ; 11) Coteaux du Layon; 12) Coteaux du Layon, koos maakonna nimega; 13) Coteaux du Layon, koos nimega Chaume ; 14) Quarts de Chaume; 15) Coteaux de Saumur; 16) Juranēon; 17) Pacherenc du Vic Bilh; 18) Alsace ja Alsace grand cru, mida kirjeldatakse ja esitletakse tähistusega « vendanges tardives» või « sélection de grains nobles »; 19) Arbois, koos terminiga «vin de paille»; 20) Cōtes du Jura , koos terminiga «vin de paille»; 21) L’Etoile , koos terminiga «vin de paille»; 22) Hermitage, koos terminiga «vin de paille»; 2. järgmiste geograafilise tähisega lauaveinide puhul, mille summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on üle 15 ja mille jääksuhkrusisaldus on üle 45 grammi liitri kohta: 1) Vin de pays de Franche-Comté ; 2) Vin de pays des coteaux de l’Auxois; 3) Vin de pays de Saōne-et-Loire; 4) Vin de pays des coteaux de l’Ardčche ; 5) Vin de pays des collines rhodaniennes; 6) Vin de pays du comté Tolosan; 7) Vin de pays des cōtes de Gascogne ; 8) Vin de pays du Gers; 9) Vin de pays du Lot; 10) Vin de pays des cōtes du Tarn; 11) Vin de pays de la Corrčze ; 12) Vin de pays de l’Ile de Beauté ; 13) Vin de pays d’Oc; 14) Vin de pays des cōtes de Thau; 15) Vin de pays des coteaux de Murviel. 3. järgmiste mpv-kvaliteetliköörveinide puhul, mida kirjeldatakse ja esitletakse tähistusega «vin doux naturel »: 1) Banyuls; 2) Banyuls rancio; 3) Banyuls grand cru; 4) Banyuls grand cru rancio; 5) Frontignan; 6) Grand Roussillon; 7) Grand Roussillon rancio; 8) Maury; 9) Maury rancio; 10) Muscat de Beaumes-de-Venise; 11) Muscat de Frontignan; 12) Muscat de Lunel; 13) Muscat de Mireval; 14) Muscat de Saint-Jean-de-Minervois; 15) Rasteau; 16) Rasteau rancio; 17) Rivesaltes; 18) Rivesaltes rancio; 19) Vin de Frontigan. 3. Itaalia päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Itaalia päritoluga veinides on: 25 milliekvivalenti liitri kohta: 1) mpv-kvaliteetliköörvein « Marsala»; 2) mpv-kvaliteetveinid Moscato di Pantelleria naturale ja Moscato di Pantelleria ja Malvasia delle Lipari; 3) mpv-kvaliteetveinid ja mpv-liköörveinid, mille kirjeldamisel on kasutatud järgmisi tähistusi eraldi või koos: « vin santo», «passito», «liquoroso » ja « vendemmia tardiva»; 4) mpv-lauaveinid, mille kirjeldamisel on kasutatud järgmisi tähistusi eraldi või koos: « vin santo», «passito », «liquoroso» ja « vendemmia tardiva»; 5) Sardiiniast korjatud Vernaccia di Oristano viinamarjasordist valmistatud lauaveinid, mille kirjeldamisel on kasutatud tähistust «Vernacia Sardegna» . 4. Austria päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Austria päritoluga veinides on: 1) 30 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad «Eiswein» või «Beerenauslese » tähistuse nõuetele; 2) 40 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad «Ausbruch», «Trockenbeerenauslese» või « Strohwein» tähistuse nõuetele. 5. Ühendkuningriigi päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Ühendkuningriigi päritoluga veinides on: 25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mida kirjeldatakse ja esitletakse tähistusega «botrytis » või teiste samalaadsetega või tähistusega « noble late harvested», «special late harvested» või « noble harvest» ja millel on õigus sellist tähistust kanda. 6. Hispaania päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Hispaania päritoluga veinides on: 25 milliekvivalenti liitri kohta mpv-kvaliteetveinide puhul, mis vastavad «verdemia tardia» tähistuse nõuetele. 7. Kanada päritoluga veinid Lenduvate hapete sisalduse erandid Kanada päritoluga veinides on: 35 milliekvivalenti liitri kohta veinides, mida kirjeldatakse tähistusega «Icewine». Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 6 VÄÄVELDIOKSIIDISISALDUSE ERANDID VEINIDES Veinides, mille jääksuhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna on vähemalt 5 grammi liitris, on lubatud vääveldioksiidisisaldus: 1. 210 milligrammi punase veini liitris ning 260 milligrammi valge ja roosa veini liitris; 2. 300 milligrammi liitris: 1) veinis, millel on õigus kanda tähistust « Spätlese»; 2) valgetes mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda päritolunimetust Bordeaux supérieur, Graves de Vayres, Cōtes de Bordeaux, St Macaire, Premičres Cōtes de Bordeaux, Ste-Foy Bordeaux, Cōtes de Bergerac (enne päritolunimetust « Cōtes de Saussignac»), Haut Montravel, Cōtes de Montravel ja Rosette; 3) valgetes mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda päritolunimetust Allela, La Mancha, Navarra , Penedés, Rioja , Rueda, Tarragona ja Valencia; 4) Ühendkuningriigist pärit valges mpv-kvaliteetveinis, mida kirjeldatakse ja esitletakse tähistusega « botrytis» või muude samaväärsetega nagu «noble harvest», « noble late harvested» või « special late harvested »; 5) mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda päritolunimetust « Gaillac»; 6) mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda päritolunimetust « Alto Adige» või « Trentino» ja mida kirjeldatakse terminiga «passito» või «vendemmia tardiva»; 7) mpv-kvaliteetveinides «Moscato di Pantelleria naturale» ja «Moscato di Pantelleria»; 8) järgmistes geograafilise tähisega lauaveinides, kui nende summaarne etanoolisisaldus on suurem kui 15 mahuprotsenti ja jääksuhkrusisaldus üle 45 grammi liitri kohta: Vin de pays des coteaux de l’Auxois, Vin de pays de Saōne-et-Loire, Vin de pays des coteaux de l’Ardčche, Vin de pays des collines rhodaniennes, Vin de pays du comté Tolosan, Vin de pays des cōtes de Gascogne, Vin de pays du Gers, Vin de pays du Lot, Vin de pays des cōtes du Tarn, Vin de pays de la Corrčze, Vin de pays de l’Ile de Beauté, Vin de pays d’Oc, Vin de pays des cōtes de Thau, Vin de pays des coteaux de Murviel ; 3. 350 milligrammi liitris: 1) veinides, millel on õigus kanda tähistust « Auslese»; 2) valges veinis, mida vastavalt Rumeenia õigusaktidele kirjeldatakse «päritolunimetusega kõrgema kvaliteediga veinina» ja millel on õigus kanda üht järgmistest tähistustest: Murfatlar, Cotnari, Tirnave, Pietroasele, Valea Calugareasca; 4. 400 milligrammi liitris: 1) veinides, millel on õigus kanda nimetust Beerenauslese, Ausbruch, Ausbruchwein ja Trockenbeerenauslese ja Eiswein; 2) valgetes mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda päritolunimetust Sauternes, Barsac, Cadillac, Cérons, Loupiac, Sainte-Croix-du-Mont, Monbazillac, Bonnezeaux, Quarts de Chaume, Coteaux du Layon, Coteaux de l’Aubance , Graves Supérieures ja Juranēon; 3) valgetes mpv-kvaliteetveinides, millel on õigus kanda ühte järgmistest päritolunimetustest: Anjou-Coteaux de la Loire, Coteaux du Layon, millele järgneb maakonnanimi, Coteaux du Layon , millele järgneb nimi «Chaume», Coteaux de Saumur , Pacherenc du Vic Bilh, Alsace ja Alsace grand cru, millele järgnevad sõnad «vendanges tardives» või «séction de grains nobles»; 4) Kreekast pärit üliküpsetest viinamarjadest valmistatud magusates veinides ja kuivenenud viinamarjadest valmistatud magusates veinides, mille jääksuhkrusisaldus väljendatuna invertsuhkruna ei ole alla 45 grammi liitri kohta ja millel on õigus kanda ühte järgmistest päritolunimetustest: Samos (Σάμος), Rhodes (Ρόδος), Patras (Πάτρα), Rio Patron (Ρίο Πατρών), Kephalonia (Κεφαλονιά), Limnos (Λήμνος), Sitia (Σητεία), Santorini (Σαντορίνη), Nemea (Νεμέα), Daphnes (Δαφνές); 5) Kanadast pärit valgetes veinides, mille jääksuhkrusisaldus invertsuhkruna on vähemalt 5 grammi liitris ja millel on õigus kanda nimetust « Icewine». Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 7 ERANDINA KÄIDELDA LUBATUD VEINID 1. Ungari päritoluga veinid, mille summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on üle 15, mida ei ole rikastatud ja mille nimetuses kasutatakse märget «Tokaji Aszu» või « Tokaji Aszueszencia» või «Tokaji Eszencia» või « Tokaji Szamorodni» või märget « Kueloenleges Minoeségue bor» (kõrgema kvaliteediga vein), millele on lisatud geograafiline tähis ja üks järgmistest märgetest: 1) «késöl szüretelésü bor»; 2) « vįlogatott szüretelésü bor»; 3) «töppedt szölöböl készült bor»; 4) « aszubor». 2. �veitsi päritoluga veinid, mis on võrreldavad mpv-kvaliteetveinidega, mis on kohustuslikus korras tähistatud geograafilise tähisega ja mille üldhappesisaldus väljendatuna viinhappena on alla 4,5 grammi liitri kohta, kuid üle 3 grammi liitri kohta, ja mis on vähemalt 85% ulatuses saadud ühest või mitmest järgnevalt nimetatud viinamarjasordist: 1) Chasselas; 2) Müller-Thurgau; 3) Sylvaner; 4) Pinot noir ; 5) Merlot. 3. Rumeenia päritoluga veinid, mille summaarne etanoolisisaldus mahuprotsentides on üle 15, mida ei ole rikastatud ja mis kannavad tähistust « VSOC» või «Vinuri de calitate superioara cu denumire de origine si trepte de calitate» ja ühte järgmistest geograafilistest tähistest: 1) Cernavoda; 2) Cotnari; 3) Medgidia; 4) Murfatlar; 5) Nazarcea; 6) Pietroasa. 4. Kanada päritoluga veinid, mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ja summaarne etanoolisisaldus on üle 15 mahuprotsendi, kui nad kannavad geograafilist tähist ja nime « Icewein ». 5. Mpv-kvaliteetliköörveinide loetelu, mille summaarne etanoolisisaldus võib olla väiksem kui 17,5 mahuprotsenti, kuid mitte väiksem kui 15 mahuprotsenti: 1) Hispaania päritoluga veinide puhul – Contado de Huelva, Jerez-Xérčs-Sherry , Manzanilla-Sanlścar de Barrameda, Mįlaga, Montilla-Moriles, Priorato, Rueda, Tarragona; 2) Itaalia veinide puhul – Trentino; 3) Portugali veinide puhul – Porto, vin de Porto, Oporto, Port, Port wine, Portwein, Portvin, Portwijn. Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 8 KÕRGEMAT KVALITEETI TÄHISTAVATE TERMINITE LOETELU, MIDA KASUTATAKSE KOLMANDATES MAADES VALMISTATUD VEINIDE PUHUL 1. LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK 1) «Certified by the Wine and Spirit Board»; 2) « Wine of origin certified by the Wine and Spirit Board»; 3) «Wine of origin superior certified by the Wine and Spirit Board »; 4) « Special late harvest»; 5) «Noble late harvest»; 6) «Superior». 2. ALˇEERIA «appellation d’origine garantie». 3. ARGENTIINA 1) «vino fino»; 2) « vino reserva». 4. AUSTRAALIA 1) «botrytis»; 2) « noble late harvested»; 3) «special late harvested ». 5. BULGAARIA 1) Качествено вино (Katschestveno vino); 2) Висококачествено вино с географски произход (Visokokatschestveno vino s geografski proishod); 3) Висококачествено вино с контролиран произход (Visokokatschestveno vino s kontroliran proishod); 4) Беритба при пълна зрялост (Beritba pri palna zjralost); 5) Беритба на презряло грозде (Beritba na presrjalo grozde); 6) Беритба на ботритизирано грозде (Beritba na botritisirano grozde); 7) Беритба на стафидирано грозде (Beritba na stafidirano grozde); 8) Подбр на презрели, ботритизирани или стафидирани зърна (Podbor na presreli, botritisirani ili stafidirani zarna); 9) КОЛЕКЦИОННО/РЕЗЕРВ (Reserve). 6. T�IILI 1) «reservado»; 2) « gran vino». 7. UNGARI 1) «minőségi bor»; 2) « külöenleges minőségü bor»; 3) « késői szüretelésü bor»; 4) « vįlogatott szüretelésü bor»; 5) « töppedt szőlőből készült bor»; 6) « Szįraz Szamorodni»; 7) «Édes Szamorodni»; 8) «Aszubor»; 9) « Aszu»; 10) « Aszu 3 puttonyos»; 11) « Aszu 4 puttonyos»; 12) «Aszu 5 puttonyos»; 13) «Aszu 6 puttonyos»; 14) «Esszencia»; 15) «Aszu Esszencia». 8. IISRAEL «Yein Eichout» eraldi või koos terminitega « yayin mėeretz hacodesh» (Püha maa vein) või « yayin meėretz hatanach» (Piiblimaa vein). 9. MAROKO 1) «vin į appellation d’origine »; 2) « vin į appellation d’origine garantie»; 3) « vin supérieur». 10. RUMEENIA 1) «vinuri de calitate superioara» (v.s.); 2) « vinuri de calitate superioara cu denumire de origine» (v.s.o.); 3) «vinuri de calitate superiora cu denomire de origine si trepte de calitate» (v.s.o.c.); 4) «cules la maturitate deplinǎ (cmd); 5) «cule tīrziu » (ct); 6) «cules la maturitate de innobilare» (cmi); 7) « cules selectionat» (cs); 8) «cules la innobilarea boabelor» (cib); 9) «vin din butoaie alese»; 10) «vin din vinoteca»; 11) «comoara pivniţei». 11. SAN MARINO 1) «Superiore»; 2) «vino ad indicatzione d’origine»; 3) «vino ad indicatzione d’origine Riserva». 12. �VEITS 1) «attestierter Winzerwy»; 2) «Spätlese»; 3) «Auslese»; 4) « Beerliwein»; 5) «VITI»; 6) «Terravin»; 7) «apellation d’origine»; 8) «Ursprungsbezeichnung, denominatione di origine»; 9) «apellation d’origine contrōlée»; 10) «kontrollierte Ursprungsbezeichnung»; 11) «denominatione di origine controlata»; 12) «grand cru». 13. TUNEESIA 1) «appellation d’origine contrōlée »; 2) «vin délimité de qualité supérieure» (vdqs); 3) «vin supérieur»; 4) «qualité exceptionnelle»; 5) «cépage tardif» (« Carignani» sordi viinamarjadest valmistatud veinide puhul); 6) «grand cru»; 7) «grand vin»; 8) « premier cru»; 9) «cuvée réservée». 14. TÜRGI «Kalite Sarap». 15. ENDISE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK 1) « kvalitetno vino sa geografskim poreklom», «kakovostno vino z geografskim poreklom» või «kvalitetno vino so geogravsko poteklo»; 2) «vrhunsko», «čuveno vino sa geografskim poreklom », «vrhunsko vino z geografskim poreklom» või « vrvno vino so geogravsko poteklo»; 3) «kontrolisano poreklo », «kontrolirano poreklo » või «kontrolirano poteklo»; 4) «sluţbeno kontrolisano poreklo », «sluţbeno kontrolirano poreklo» või «slu˛beno kontrolirano poteklo»; 5) «sopstvena berba », «lastna trgatev» või « sopstvena berba »; 6) «berba u punoj zrelosti (probirna berba)», « trgatev v polni zrelosti (izbor)» või «berba vo polna zrelost»; 7) «kasna berba», «pozna trgatev» või « docna berba»; 8) « probirna berba bobica», «jagodni izbor» või « probirna berba na zrna»; 9) «berba suvih bobica», « suhi jagodni izbor» või «berba na suvi zrna»; 10) «originalnost zakonom zapđtiena»; 11) « trpezni vina so i bez geografsko poteklo»; 12) « kvalitetni vina so geografsko poteklo»; 13) «vrvni vina so geografsko poteklo»; 14) «vina so naznaceno kontrolirano poteklo»; 15) «vina dobieni od kasna berba»; 16) «vina od izbor na berba (selektivna berba)»; 17) «vina od berba na suvi zrna (suvarok)»; 18) «originalni, so zukon zastiteni vina». 16. HORVAATIA 1) «kvalitetna vina s oznakom geografskog porijekla»; 2) « cuvena or vrhunska vina s oznakom geografkog proijekla»; 3) « kontrolirano proijeklo»; 4) «vlastita berba»; 5) « berba u punoj zrelosti (probirna berba)»; 6) « kasna berba »; 7) «probirna berba bobica»; 8) « ledeno vino». 17. SLOVEENIA 1) «Kakovostno vino z geografskim poreklom/kakovostno vino ZGP»; 2) «Kakovostno vino s kontroliranim in zaścitenim geografskim poreklom »; 3) « Vrhunsko vino geografskim poreklom/vrhunsko vino ZGP »; 4) « Trgatev v polni zrelosti»; 5) « Pozna trgatev»; 6) «Izbor»; 7) « Izbor grozdov»; 8) « Jagodni izbor»; 9) « Trgatev suhih jagod»; 10) « Suhi jagodni izbor»; 11) «Ledeno vino»; 12) « Staro vino»; 13) «Arhivsko vino»; 14) « Kontrolirano poreklo»; 15) «Slamnato vino », « slamno vino»; 16) «Penina», « penina»; 17) «Kakovostno penece vino z geografskim poreklom »; 18) « Mlado vino»; 19) «Vino iz suśenega grozdja»; 20) «Teran»; 21) « Cvicek»; 22) « Kakovosino vino zgco grakskingproeklom »; 23) «Vrhunsko vina z geografskim poreklom». 18. MOLDAAVIA «vin de calicate». Vabariigi Valitsuse 17. septembri 2002. a määruse nr 298 «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» lisa 9 VEINITOODETE BAASIL VALMISTATUD AROMATISEERITUD JOOKIDE GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU [RT I 2003, 61, 408 – jõust. 15.09.2003] 1) Nürnberger Glühwein; 2) Thüringer Glühwein ; 3) Vermouth de Chambery; 4) Vermouth di Torino.