Tõlliste Vallavolikogu — Sooru lasteaia arengukava aastateks 2003-2006 kinnitamine — KO, 131, 2130

Võttes aluseks koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõike 3 ja Tõlliste Vallavolikogu 20. veebruari 2003. a määruse nr 2 «Tõlliste valla haridusasutuste põhimääruste ja arengukavade kinnitamise kord» punkti 1.8, Tõlliste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Sooru lasteaia arengukava aastateks 2003–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Martin MAASK Tõlliste Vallavolikogu 21. augusti 2003. a määruse nr 11 lisa SOORU LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2006 Käesolev arengukava on välja töötatud aastateks 2003–2006. Arengukava määrab lasteaia arengu ja omanäolisuse sellisena, nagu me soovime oma lasteaeda näha uue sajandi algusaastatel, püüab leida uusi ideid ning kavandada peamisi ettevõtmisi lähiaastatel. Küla elu arenedes soovime, et Sooru külas jääks lasteaed püsima vaatamata sellele, et maal elu järjest rohkem hääbub. Tähtis on, et lapsed saaksid vähemalt oma kodukohas alushariduse. SOORU LASTEAIA MISSIOON Tõlliste valla munitsipaalharidusasutusena on Sooru lasteaia missiooniks õpetada ja teenindada oma piirkonna eelkooliealisi lapsi ning nõustada nende vanemaid. Lasteaed on avatud ja lapsekeskne, kus arvestatakse laste ealiste, individuaalsete iseärasustega ning luuakse võimalused ja tingimused lapse igakülgseks arenguks. Väärtustatakse kodukoha ja oma maa kultuuritraditsioone ning üldtuntuid väärtushinnanguid. Arengukava on aluseks iga õppeaasta üldtööplaani ning rühmade tegevuskavade koostamisel. SOORU LASTEAIA VISIOON Sooru lasteaed on tuntud kui väike, hea arengukeskkonna, koduse õhkkonna ja kvalifitseeritud kaadriga pidevalt arenev lasteaed. OLEME LASTEAED, KUHU LAPS TAHAB TULLA, KUHU LAPSEVANEM TAHAB OMA LAST TUUA, KUS ÕPETAJA TAHAB TÖÖTADA Arengukava koostamise põhimõtted: 1. dokument, mis sätestab hetke olukorra ja näitab arengu põhisuunad edaspidiseks; 2. määratleb arengu sisu ja vahendid; 3. eelarve koostamisel arvestatakse väljatöötatud arengukava; 4. orienteeritus tulevikueesmärkidele lasteaia sihipäraseks arenguks eelolevaks neljaks aastaks. Arengukava koostamise lähtepunktid: 1. Lasteaed peab tagama õppimist soodustava keskkonna igale lapsele, kus laps saaks mitmekülgselt areneda. 2. Lasteaed on avatud, paindlik ja suudab reageerida ühiskonna muutustele. 3. Õppe- ja kasvatustöö kvaliteedi tagatis on arenemisvõimeline personal. Mida parem on õpetaja ettevalmistus, seda sisukam ja edukam on suhtlemine laste ja vanematega. 4. Lasteaia ja perekonna koostöö ning nõustamine. 5. Omavalitsuse teadvustamine lasteaia töödest ja tulemustest. 6. Koostöö teiste piirkonna haridusasutustega. 7. Arengukava osa on lasteaia õppekavad, mis sisaldavad ainekavasid ja üritusi. Sooru lasteaia õppekava peamised lähtealused: 1. eestimaa ja kodukoha kultuuritraditsioonide edasikandmine; 2. lapse individuaalsuse ja ealiste iseärasuste arvestamine. Õpetaja individuaalne töö iga lapsega; 3. õigete elu väärtushinnangute kujundamine; 4. lapsele arengut soodustava keskkonna ja turvatunde tagamine; 5. sotsiaalsete oskuste, suhtlemis- ja esinemisjulguse arendamine; 6. koolivalmiduse saavutamine. SOORU LASTEAIA TEGEVUSE ANALÜÜS Sooru lasteaed on Tõlliste valla omandis olev alusharidust andev õppeasutus. Lasteaias toimub õppe- kasvatustegevus eesti keeles. Lasteaed toetab ja täiendab perekonda, võimaldab lapsele alushariduse omandamist. Lasteaed juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ja teistest õigusaktidest ning Tõlliste valla põhimäärusest. Lasteaias tegutseb kaks rühma: sõimerühm ~1,5–3-aastased lapsed ja aiarühm – 4-aastased kuni kooliminekuni. Lasteaed on ehitatud 30 lapsele. Laste igapäevast elu aiarühmas korraldavad lasteaiaõpetaja ja õpetaja abi ning kolm tundi iga päev juhataja, sõimerühmas kaks lasteaiaõpetajat à 0,75 ja õpetaja abi. Lisaks sellele on veel 0,25 kohta muusikaõpetajale ja 0,25 kohta liikumisõpetajale. Lasteaiaõpetajatest ühel on erialane haridus, kaks õpetajat ja juhataja õpivad Tallinna Pedagoogikaülikoolis vastavalt esimesel, kolmandal ja neljandal kursusel. Lasteaed on avatud 8.30–17.30. Toidupäeva maksumus on 10 krooni ja osalustasu 100 krooni kuus lapse kohta. Rühmade õppe-kasvatustöö planeerimine toimub kuude kaupa. Nädala planeering kajastub ka rühma stendil. On planeeritud traditsioonilised ettevõtmised koos lastega ja vanematega (mihklipäev, isadepäev, kadri- ja mardipäev, stiilipidu, jõulupidu, vastlapäev, lahtiste uste nädal, emadepäev ja koolisaatmisepidu). Peaeesmärk: lapse igakülgne areng. Sooru lasteaia hetkeseis Meeskonnatööna on analüüsitud tugevaid ja nõrku külgi ning ümbritsevast keskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Lasteaia tugevad küljed: • Soodne asukoht • Õpihimuline kaader • Pedagoogilisel kaadril täiendõppe võimalus • Looduslikult ilus koht • Õppekava olemasolu • Aasta tegevuskava olemas • Õppekasvatustöö eesmärgistatus • Hea meeskonnatöö • Avatus uuendustele • Sise- ja enesehindamise süsteemi käivitumine 2002. aastast • Aktiivsete inimestega arenev küla Lasteaia nõrgad küljed: • Ruumid vajavad remonti • Mööbel vajab uuendamist • Õuevahendite vähesus • Küttesüsteem vajab uuendamist • Puuduvad huviringid • Arvuti vajab väljavahetamist • Infolevik. Interneti puudumine • Mittepedagoogide vähene koolitus • Tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni puudumine • Õppimine kõrgkoolis tasuline • Lastevanemate koolituse pakkumine • Logopeedi puudumine Ümbritsevast ühiskonnast tulenevad võimalused: • Alushariduse väärtustamine • Pedagoogide palkade tõstmise võimalus • Uued ja kaasaegsed õppevahendid • Projektide koostamise võimalus • Kaadri koolitusvõimalused • Energilised ja koostöövalmis vanemad • Osalustasu kasutamise võimalus õppe-eesmärkide täitmiseks Ümbritsevast ühiskonnast tulenevad ohud: • Laste sündivuse vähenemine • Tihe lasteaedade võrk • Alkoholism ja vägivald (lapsed näevad TV-st ja ümbritsevast elust enesest) • Lastevanemate tööpuudus • Probleemsed pered, majanduslikult raske olukord • Nõrk sotsiaalhoolekanne • Logopeedi puudumine • Perearsti süsteem segane Edukusstrateegia: • Soodne asukoht, looduslähedus • Kvaliteetse alushariduse omandamine • Kaasajastatud sisustus, tehnika, kvaliteetne toitlustamine, kaasaegne remont, sportimisvõimalused, huvitegevused • Kvalifitseeritud kaadri väärtustamine, tasustamine, enesetäiendamise võimalus igas töölõigus • Mõistev koostöö omavalitsuse ja Sooru küla ettevõtjatega • Turvaline keskkond • Personali ja lastevanemate vaheline meeskonnatöö • Motivatsioon • Perede ja piirkonna lastevanemate nõustamine ja koolitamine (perekeskus) • Lasteaia reklaamimine • Kogemuste omandamine teiste lasteaedade külastamisest, ka väljaspool Eesti Vabariiki, sõprussidemete tihendamine PIKEMAAJALISEM ARENGUSTRATEEGIA SOORU LASTEAIALE Tegevuskava Tegevus Toimumise aeg 1. Lahtiste uste päevad, nädal 1 kord aastas 2. Koostöö omavalitsusega Pidev 3. Kaasata aktiivne hoolekogu lasteaia ellu Pidev 4. Osaleda seminaridel, nõupidamistel jne Pidev 5. Teiste lasteasutuste eluoluga kursis olemine, uuenduste vastuvõtmine Pidev 6. Leida sponsoreid Pidev 7. Osaleda kõikvõimalike projektide kirjutamisel Pidev 8. Kasutada töötu abiraha saajaid lasteaia juhutöödele (küttepuude töötlemisel, remonditöödel) Pidev 9. Erinevate lasteaedade külastus kogemuste saamise eesmärgil, ka väljaspool Eesti piire Pidev 10. Lastevanemate nõustamine Pidev ÕPPE-KASVATUSPROTSESS Õppe- ja kasvatustegevus toimub päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkveloleku aja, kus vahelduvad igapäeva toimingud, laste vabategevus ning lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus. Õppimise aluseks on vaatlemine, kuulamine, uurimine ja katsetamine. Õppimine rajaneb eelkõige huvi tekitamisel. Arengutegevuse printsiibid • eakohasus ja võimetekohasus; • mängulisus; • korduv varieeruva harjutamine; • lapse motiveerimine, vabatahtlikkus; • integratsioon erinevate ainete vahel teemade kaupa (üldõpetus). Kõik see kajastub lasteaia õppekavas, samuti kasvatuslik osa. Õpetamine käib käsikäes kasvatamisega. Kasvatuse sisuks on oskused tulla toime elukeskkonnas, et laps oleks hea suhtleja, iseseisev eneseteenindamisel, omab algatusvõimet, teisi arvestav ja heasoovlik. Eeskujuks lasteaiaõpetaja enda väärtushinnangud ja isiklik eeskuju. ARENGUSTRATEEGIAD ÕPPETÖÖLE Tegevuskava Tegevus Toimumise aeg 1. Töötada pedagoogilise kollektiiviga välja õppekava Sooru lasteaiale ja seda pidevalt analüüsida ning täiendada Pidev 2. Igale õppeaastale hinnangu andmine ja analüüsimine 1 kord aastas õppeaasta lõpul 3. Lapse vaimse-, sotsiaalse ja füüsilise koolivalmiduse saavutamine Pidev 4. Õppematerjalide täiendamine ja süstematiseerimine Pidev 5. Välja töötada iga lapse arengu jälgimise süsteem ja selle töösse rakendamine Pidev 6. Vanematele tagasiside arengumappide põhjal lapse arengu kohta 2 korda õppeaastas 7. Teha koostööd Tsirguliina Keskkooliga Pidev 8. Suuremat tähelepanu pöörata erivajadustega (ka andekad) laste tegevuste organiseerimisel. Pidev STRATEEGIA KASVATUSELE 1. Luua lapse arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne. 2. Toetada last ümbritseva mõistmisel ja tervikliku maailma pildi kujundamisel. 3. Toetada ja abistada vanemaid kasvatusküsimustes. 4. Lasteaiatöötaja enda eeskuju isiksuseks olemisega. 5. Märgata lapse sünnipäraseid eeldusi ning teada, kuidas neid arendada ja puuduvaid juurde kasvatada. 6. Lasteaednike arusaamad ja väärtushinnangud lapse arengu, kasvatuse sisu kohta. 7. Sotsiaalsete arusaamade kujundamine suhtlemisel täiskasvanute ja teiste lastega. SOORU LASTEAIA JUHTIMINE Lasteaias töötavad pedagoogid, majandamist ja toitlustamist tagavad töötajad, õpetajaid abistavad töötajad. Lasteaia juhatajal on ülesanne tagada lasteaias tulemuslik töö, juhtida edukalt lasteaia tegevust koostöös pedagoogika nõukogu ja hoolekoguga, mille ülesandeks on õppe- ja kasvatustöö parandamiseks ettepanekute tegemine. Pedagoogilisi nõupidamisi vähemalt 4 korda aastas (vajadusel rohkem) Pedagoogilist nõupidamist juhatab lasteaia juhataja ja tema peamine eesmärk on: • aktiivse ja arenemisvõimelise meeskonna loomine; • igaüks vastutab oma töölõigu eest, kuid samas on ta aktiivne osaleja meeskonnatöös; Hetkel on 160 tunnilise täienduskoolituse läbinud 3 pedagoogi. Lisaks sellele on pedagoogid osalenud lühiajalistel kursustel ja täienduskoolitustel. Igal pedagoogil on oma arengumapp mida pidevalt täiendatakse. On tehtud küsitlusi vanematele ja lastele hindamaks lasteaia pedagoogilist tegevust, et kavandada arengustrateegiat edaspidiseks ARENGUSTRATEEGIAD PERSONALILE Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg 1. Personali kõrge tase kõigil tasapindadel Pidev 2. Iga 5 aasta järel 160-tunnised täienduskoolitus pedagoogidele. Võimaldada ka lühemaajalisi kursusi ja suhtlemistreeninguid Pidev enesetäiendamine 3. Arendada sõprussuhteid Tõlliste valla sõprusvaldade lasteaedadega Soomes ja Norras Alustada 2003. aastal 3. 160-tunnised lasteaiaõpetaja ja muusikaõpetaja täienduskursused Jaana Butovile 2003. aasta 4. Toiduhügieeni 6-tunnine koolitus: Õie Ploom, Mirja Pettinen 2003. aasta 5. Õpetaja abide täienduskoolitus 2004. aasta 6. Kursustel omandatu edasiandmine teistele õpetajatele Pidev 7. Viia läbi õpetajatele lastevanemate nõustamisalane koolitus Pedagoogidele nõustamisalase oskuse täiendamine 2004. aasta Pidev 8. Lasteaia töö tulemuslikkuse hindamiseks, tagasiside saamiseks ja töö edasiseks kavandamiseks töö analüüs, sisehindamine, sisekontroll, ankeedid lasteaia töö parandamiseks vanematele Pidev 9. Igasuguse erialase info edastamine lühinõupidamistel Pidev 10. Teha meeskonnatööd lasteaia juhtimises Pidev 11. Õpetajate edukuse arendamine: igal õpetajal koostada arengumapp enda jaoks, otsides uut ja huvipakkuvat materjali, mida oma pedagoogilises töös saaks kasutada Pidev 12. Ohutu töökeskkonna kujundamine Pidev 13. Arenguvestlused lasteaiatöö parandamiseks töötajatele 1 kord aastas 14. • Tuletõrjeõppuse korraldamine, lavastatud avariiolukordade läbimängimine personali ja lastega • Tööohutuse ja töötervishoiu järjekordne koolitus 11. 2003, 11. 2004, 11. 2005 03. 2004 15. Täiendamine ilukirja ja maalimise alal kunstnik Suursepa juhendamisel Pidev HOOLEKOGU TÖÖ Peamised lapse arengut mõjutavad tegurid on perekond, lasteaed, kool, sõpruskond, massimeedia. Vanemad usaldavad järjest rohkem oma laste käekäigu spetsialistide hoolde. Seda on märgata järjest noorenevast sõimeealistest lastest, keda soovitakse lasteaeda panna, et last igakülgselt hakata arendama õige varasest east. Selleks, et säilitada sidet lastevanemate vahel ja parandada lasteaia ette kerkivaid probleeme, on valitud lasteaia hoolekogu, kuhu valitakse igast rühmast lastevanemate esindus, vallavalitsuse poolne esindaja ja lasteaia pedagoogide esindus. Hoolekogu ülesanne on olla vahendajaks lasteaia, valla ja vanematevahelises koostöös. Hoolekogul on õigus teha soovituslikke ettepanekuid. ARENGUSTRATEEGIA HOOLEKOGULE Tegevuskava Tegevus Täitmise aeg 1. Anda hoolekogus toimuva kohta tagasisidet vanematele, personalile, kasutades selleks stende, vestlusi, lastevanemate koosolekuid Pidev 2. Selgitada välja suvine lasteaia kollektiivpuhkuse aeg Iga-aastane 3. Arengukava täiendamine Pidev 4. Aidata kaasa lasteaia majandusmurede lahendamisele ja lasteaia ette kerkivatest probleemidest vallavolikogule ettepanekute tegemine Pidev 5. Tasuta toidusaajate väljaselgitamine, võttes arvesse perede majanduslikku olukorda September Jaanuar 6. Õppemaksust 50% ulatuses vabastamine raskes majanduslikus olukorras olevate laste perede lastel Pidev ARENGUSTRATEEGIA KOOSTÖÖLE LASTEVANEMATEGA Tegevuskava Tegevus Aeg 1. Lastevanemate kaasamine lasteaiaellu, vajadusel nõustamine Pidev 2. Info edastamiseks koostada voldik õppeaasta algul September 2003 3. Koostöövormideks individuaalne vestlus, rühmakoosolekud, lahtiste uste päevad, pereüritused Pidev 4. Õppeprogrammide tutvustamine vastavalt vanuseastmele ja pädevuse saavutamisele lastevanemate koosolekud Pidev 5. Majandusliku abi organiseerimine vanemate poolt Vajadusel 6. Lastevanemate koolitus 2004. a MAJANDAMINE JA EELARVE Lasteaial on oma eelarve igaks kalendriaastaks, mille kinnitab kohalik vallavolikogu. Lasteaia rahastamine toimub: • Tõlliste valla vahenditest • lastevanemate tasust Vanemate poolt kaetava osamäär on kehtestatud kohaliku vallavolikogu otsuse alusel. Lastevanemate tasu koosneb: toidurahast ja osalustasust. Uue eelarve koostamisel võetakse aluseks eelmise tegevusaasta maksed ja planeeritud kulutused. ARENGUSTRATEEGIA MAJANDUSTEGEVUSELE Tegevuskava Tegevus 2003. a 2004. a 2005. a 2006. a 1. Õueala vahendite täiustamine 2000.– 2000.– 2. Vihmaveetorude paigaldamine 4000.– 3. Toolid 15 tükki 3600.– 3600.– 4. Rühmade söögilauad 6000.– 6000.– 5. Tuletõrje ja valvesignalisatsioon Kirjutada projekt 6. Uus arvuti koos Interneti võimalusega 17000.– 7. Rühma nõudepesuruumide renoveerimine 2000.– 8. Vastuvõtutubade remont 5000.– 9. Akende vahetamine 30 000.– 30 000.– 30 000.– 10. Laoruumide ja pesupesemisruumide remont 5000.– 11. Rühmaruumide remont 8000.– 12. Koridoride remont, küttesüsteemi korrastamine (uuendamine, pesemine) 10 000.– 13. Voodipesu, kardinad 2500.– 2500.– 2500.– 2500.– 14. Köögi ja rühmade toidunõud 1000.– 1000.– 1000.– 15. Köögi remont 5000.– Arengukava muutmise kord Arengukava muutmine ja täiendamine iga õppeaasta alguses kuni 15. septembrini, arvestades huvigruppide hinnanguid ja ettepanekuid arengukava muutmiseks ja parendamiseks.