Tamsalu Linnavolikogu — Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine — KO, 129, 2117

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 7 ja Tamsalu linna põhimääruse (KO 2000, 18, 289) punktist 22.1.7, Tamsalu Linnavolikogu määrab: 1. Täiendada ja muuta Tamsalu linna arengukava aastateks 1998–2010 ning kehtestada uues redaktsioonis (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Andrus FREIENTHAL Tamsalu Linnavolikogu 21. augusti 2003. a määruse nr 12 lisa TAMSALU LINNA ARENGUKAVA 1998–2010 1. TERRITOORIUM JA RAHVASTIK HETKEOLUKORD Tamsalu linn asub Pandivere kõrgustiku keskosas, Rakverest ca 30 km edelas, Tamsalu valla keskosas. Linna tagamaa on suhteliselt väike – ligikaudu 2500 elanikku. Suurel määral kattub see Tamsalu valla territooriumiga. Tamsalut läbib Tallinn–Tartu–Pihkva–Moskva raudtee.

Joonis 1.1. Tamsalu linna ja valla paiknemine Tabel 1.1. Üldandmed: Tamsalu linn Pindala (km2) Elanike arv seisuga 01.01.2003 Asustustihedus (in/km2) 3,92 2776 708 Tamsalu linnas asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid, mida kasutavad nii linna kui valla elanikud. Lisaks Tamsalu Linnavalitsusele asub Tamsalu linnas ka Tamsalu Vallavalitsus. Tamsalu vald moodustab suurema osa Tamsalu linna tagamaast. Tamsalu linna kui keskuse kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused – Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Tamsalu linna ümbritseb Tamsalu vald, mis piirneb Saksi vallaga loodes, Rakvere vallaga põhjas, Vinni vallaga kirdes, Väike-Maarja vallaga idas ja kagus; Järva maakonnas piirneb Järva-Jaani vallaga lõunas ja edelas ning Ambla vallaga läänes. Tabel 1.2. Naabervaldade üldandmed Vald Pindala Elanike arv Saksi 109,3 1247 Rakvere 128,2 2417 Tamsalu 210,7 2070 Vinni 486,6 5993 Väike-Maarja 280,1 4835 Järva-Jaani 126,0 2028 Ambla 166,1 2646 Rahvastik Tabel 1.3. Elanike arv Tamsalu linnas 1998–2003 1.01.98 1.01.99 1.01.00 1.01.01 1.01.02 1.01.03 Tamsalu linn 2856 2865 2831 2796 2829 2776 Tabel 1.5. Rahvastikusündmused Tamsalu linnas aastatel 1996–2002 Aasta Elussünnid Surmad Loomulik iive 2002 29 34 –5 2001 37 38 –1 2000 35 36 –1 1998 23 28 –5 1997 28 29 –1 1996 30 33 –3 Tabel 1.6. Rahvastik valitud vanuserühmade kaupa (andmed seisuga 1.01.2003) Vanus aastates Arv % kogu rahvastikust 0–6 253 9 7–18 502 18 19–64 1568 56 üle 65 453 17 Ülalpeetavate määr on linnas 57,6 %. Lääne-Viru maakonnas on ülalpeetavate määr 56,5%, kusjuures linnades kokku 54,4% ning valdades 55,4%. Ülalpeetavate osatähtsus Tamsalu linnas on tõusnud seoses loomuliku iibe vähenemisega, mis on iseloomulik Eesti vananevale rahvastikule. Tulevikus viib see eakate vanusegrupi ebaproportsionaalselt suurele osakaalule. Demograafiline tööturusurve indeks on 1,19. Lääne-Viru maakonna linnades on tööturusurve indeks 1,06 ning valdades 1,34. Demograafiline tööturusurve indeks võimaldab hinnata rahvastiku vanusstruktuuri tasakaalustatust ja piirkondade demograafilist taastootmispotentsiaali. Indeks arvutatakse järgmiselt: rahvastik vanuses 5–14 / rahvastik vanuses 55–64. Tamsalu linnas on tööturule minejaid rohkem kui tööturult lahkujaid. Üldiselt on Tamsalus viimastel aastatel vanusegrupp 0–14 kahanenud ning selle arvelt on tööturusurve indeks vähenenud. Võib ennustada tulevikus Tamsalu linna arengukavas nimetatud tugeva rahvastikupotentsiaali muutumist negatiivses suunas. Praegune suhteliselt väike pensioniealiste ja suur tööealiste osatähtsus võib väheneda. Selle tulemuseks on ühelt poolt väiksem konkurents kohalikul tööjõuturul, kuid teisalt samas ka oht maksubaasi vähenemisele. Seda saaks parandada tööjõu sissevooluga, muutes Tamsalu piirkonna elukeskkonnana võimalikult atraktiivseks. Elanikkonna soolis-vanuseline koosseis

Joonis 1.2. Tamsalu linna rahvastikupüramiid Tabel 1.7. Elanikkonna haridustase seisuga 1.01.2003 Haridus Inimeste arv Protsent elanikkonnast Kõrgem 129 4,6 Lõpetamata kõrgem 8 0,003 Kesk-eri 306 11 Kutsekesk 44 1,6 Kesk 712 25,6 Mittetäielik kesk 593 21,4 Alg 556 20,0 Hariduseta 428 15,4 KOKKU 2776 100 Maakasutus Linna territoorium on 392 ha, sh – munitsipaalmaad kokku 10,64 ha – munitsipaalüksusi 5: spordikompleks, kultuurimaja, lasteaed, vana lasteaed ja koolimaja – riigi kasutuses maad 138,79 ha – riigiomandis maad 11,39 ha Tabel 1.8. Maakasutus linnas (seisuga 1.01.2003) Maaliik/ Pinnad (ha) Haritav Looduslik rohumaa Mets Õu Muu Kokku Füüsilised isikud 12,2 0,7 25,9 69,4 3,3 11,6 Juriidilised isikud 7,3 19,0 49,2 103,5 100,8 279,9 Kokku 19,5 19,7 75,1 173,0 104,2 391,6 Maakasutusi 533, sh – füüsilised isikud 431 – juriidilised isikud 102 Kasutamata maad on 35–40% Maa hind on kogu linnas 12 kr/m2. Linnas kehtestatud planeeringud ja arengukavad Tamsalu valla ja linna üldplaneering, mille vaatab seaduse järgi üle volikogu uus koosseis Tamsalu linna ja valla energeetika arenguplaan Vaja koostada vee ja kanalisatsiooni ühine arengukava Tamsalu linna arengukava aastateks 1998–2010 2. ETTEVÕTLUS HETKEOLUKORD Tabel 2.1. Ettevõtete arv põhitegevusala majandussektori järgi Linn Primaarsektor 1 Sekundaarsektor 12 Tertsiaarsektor 41 Ettevõtte- ja äriregister Tabel 2.2. Registreeritud füüsilisest isikud ettevõtjad ja äriühingud omandivormiti Omandivorm Linn Aktsiaseltsid 18 Osaühingud 28 Täisühingud 1 Aktsiaseltsid 14 Kokku 61 Ettevõtte- ja äriregister Tamsalu linnas on seisuga 01.01.2003 välja antud 43 kauplemisluba. Linnas tegutseb 36 kauplust, müügikohta ja teeninduspunkti. Tegutsevaid toitlustusasutusi on hetkel üks: Tamsalu Veskid söökla. Pangateenused: Tamsalus on üks Hansapanga ja üks Ühispanga sularahaautomaat. Linna tähtsaimad turismiobjektid ja vaatamisväärsused Tamsalu linnas on algatatud projekt eksponeerimaks lubjatootmise ajalugu Tamsalus. Perspektiivseks peetakse ka spordibaasi edasiarendamist ja sinna ööbimisvõimaluste loomist. Elamumajandus Tamsalu linnas on üks tsentraalne katlamaja, mis varustab soojusenergiaga enamikku korterelamufondi ning ka munitsipaalasutusi (gümnaasium, lasteaed, spordihoone, kultuurimaja, linnavalitsuse-tervisekeskuse hoone). Katlamaja on rekonstrueeritud, süsteemid on varustatud kaasaegsete ja energiasäästlike seadmetega. Katlamaja katelde üheaegne võimsus on 5MW; paigaldatud on kolm veekatelt. Katlamaja omanik on Tamsalu linn ning haldaja Tamsalu Kalor AS, ka linna kaugküttetorudest kuulub 98% Tamsalu linnale. Soojustarbimisest haaravad elamud 62%, sotsiaalsektor 26% ning tööstus- ja äriettevõtted 12%. 1994.–2000. a jooksul on Tamsalu linnas välja ehitatud praktiliselt kogu linna hõlmav kaasaegne veevarustuse ja kanalisatsioonitorustike süsteem, kusjuures kasutatud on pika kasutuseaga plasttorusid. Üle 80% linna elanikest on ühendatud veevarustuse ja kanalisatsiooniga. Tamsalu linna kõik kolm joogiveepumplat, reovee ülepumplad ja reovee puhastusseadmed on täielikult renoveeritud ja varustatud kaasaegsete seadmetega. Koostatud on Tamsalu linna veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava. Tamsalu linna tsentraalne joogiveevarustus on koondatud ühtseks süsteemiks, mida haldab Tamsalu Vesi AS. See ettevõte haldab ka kanalisatsioonisüsteeme. Tamsalu Vesi AS teenindab kanalisatsiooniteenusega kogu Tamsalu linna elanikkonda ja kõiki ettevõtteidning võtab vastu ja puhastab Tamsalu vallas paikneva Sääse aleviku reovee. Veeteenust osutab Tamsalu Vesi AS kogu Tamsalu linna elanikkonnale, välja arvatud väike osa eramaju, kellel on oma kaevud. Ettevõtetest teenindab Tamsalu Vesi AS kõiki Tamsalu ettevõtteid, välja arvatud AS Tamsalu VESKID ja E-Betoonelement. Soojusenergia tarbimine soojus, ~10 000 MWh sh elanikkond ~7500 MWh ettevõtted ~2500 MWh sõlmitud lepingute arv elanike varustamiseks 600 köetavaid hooneid (m3), 216 844 m3 sh elumaju 118 644 m3 ärihooneid 98 200 m3 Soojusenergia hind 470 kr/MWh + KM (elanikkonnale ja ettevõtetele) 540 kr/MWh + KM (eelarvelistele asutustele) Veetarbimine Tabel 2.3. Veetarbimine Tamsalu linnas Tarbija Tarbitud kogus Juriidiliste isikute kogutarbimine 15 062 m3 (sh ettevõtted 7084 m3 ja eelarvelised asutused 7978 m3) Elanikkonna kogutarbimine 65 721 m3 Tarbimine kokku 80 783 m3 Kanalisatsioonisüsteemid Tamsalu linnas on kanalisatsioonitrassid heas korras, alates 1992. a on neid järk-järgult renoveeritud. Linna puhastusseadmed renoveeriti aastatel 1999–2000. Jäätmetöötlus Jäätmekäitlusettevõtted: AS Ragn Sells – olmejäätmete kogumine ja vedu AS Vaania – olmejäätmete kogumine ja vedu; klaas-, plastik-, plekk- ja tetrapakktaara kogumine ja vedu OÜ Arteko A.K. – olemjäätmete kogumine ja vedu AS Epler & Lorenz – ohtlike jäätmete kogumine (õli) AS Masp – olmeliste ohtlike jäätmete kogumine Taaskasutatavate jäätmete vastuvõtupunktid: AS Vaania klaasikonteinerid (klaas, plastik, plekk ja tetrapakk) Tamsalu linnas (2), Lisaks klaastaara kokkuostupunkt Tamsalus. Prügilad: Tamsalu prügila suleti 01.01.2002, põhjuseks mittevastavus maakondliku jäätmekäitluskavaga. Lähimad tegutsevad prügilad asuvad Tapal, Rakveres ja Rakkes. Teede- ja tänavatevõrk 1) asfaltkattega tänavate pikkus 12 553,7 m 2) kruusakattega tänavate pikkus 10 459 m 3) katteta tänavate pikkus: muldkattega 120 m pinnaskattega 108 m Kokku 23 240.7 m Side Tabel 2.4. Postkontor Tamsalu linnas (seisuga 1.01.2003) Sidejaoskond Töötajate arv Kandepiirkond Tamsalu 7 Tamsalu linn, Alupere, Kaeva, Loksa, Metskaevu, Naistevälja, Põdrangu, Sauevälja, Savalduma, Sääse, Uudeküla Telefonside Tamsalu linna tuleb Rakverest valguskaabel. Tamsalu linnas asub telefoni(analoog)keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Mobiilside leviala katab kogu linna territooriumi. AS Eesti Telefoni klientidena on Tamsalu linnas ca 690 telefoniabonenti. 3. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID HETKEOLUKORD Toimetulekutoetused Tabel 3.1. Toimetulekutoetuste maksmine linnas Aasta Saajaid keskmiselt kuus Summa keskmiselt kuus 2000 167 132 550 2001 161 145 076 2002 130 132 678 Tamsalu Linnavalitsus Tabel 3.2. Sotsiaaltoetuste maksmine linnas aastal 2002 Kuus keskmiselt Saajaid Summa Koolitoidutoetus 117 15 222 Lasteaiatoidu toetus 10 1900 Kindlustamata isikute ravikulude hüvitamine 27 1500 Ühekordsed toetused 2 480 Muud (imikupakid) 3 1500 Tamsalu Linnavalitsus Sotsiaalhoolekande korraldus linnas Linnas tegutseb Päevakeskus, mis on kujunenud eakate ning laste ja noorte kooskäimiskohaks. Päevakeskuse eesmärk on parandada laste, puudega inimeste ja eakate toimetulekut igapäevaelus ja osutada sotsiaalteenuseid. Päevakeskus osutab lastele ja noortele järgmisi teenuseid: raamatukogu kasutamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine, võimalus teha koduseid õppetöid, vaba aja veetmine (lauamängud, arvutimäng jt), arvutiõpe, käsitööring, lilleseade, aeroobika, erinevad loengud. Tegutseb tütarlaste ja poiste klubi, toimuvad ühisüritused. Eakatele ja puudega inimestele osutatavad teenused on järgmised: vaba aja veetmine, raamatukogu kasutamine, ajalehtede ja ajakirjade lugemine, käsitööring, isetegevus, lilleseade, meditsiiniteenused (sh tervisevõimlemine, massaaž, vererõhu mõõtmine). Pesu pesemine. Päevakeskuses on kaks töötajat ning seda finantseerib linn; küttepuud talveperioodiks muretseb vald. Päevas külastab keskust keskmiselt 30–40 last (neist pooled vallast) ja 30–40 eakat. Vana hoone on aga halvas seisukorras ning puudu on ka tööjõust. Turvakortereid on kaks – kokku viis ruumi, mille seitse kohta on hetkel kõik täidetud. Hoolekandekorterites töötab kolm inimest, seal osutatakse teenuseid vanuritele, kes ei ole võimelised (suutelised) iseseisvalt elama. Ajutist varjupaika saavad ka lapsed ja teised abivajajad. Osutatakse ka pesupesemis- ja vanniteenust. Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas on kolm töötajat: sotsiaalnõunik, lastekaitsetöötaja ja inspektor. Lisaks on üks poole kohaga töötaja tegev koduhoolduses. Tervishoid Esmatasandi arstiabi saab Tamsalu Tervisekeskuses, kus töötab kolm perearsti, kes teenindavad nii linna kui valda. 270 Tamsalu linna ja valla elanikku saavad perearstiabi mujalt. Käiakse näiteks Väike-Maarjas, Tapal, Rakveres. Eriarstiabi saadakse Rakveres, Tapal, Tallinnas ja Tartus. Mingil määral pakutakse eriarstiabi ka kohapeal. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lääne-Virumaa Päästeteenistuse häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Terviskeskuses pakutakse järgmiseid teenuseid: üldarstiabi, ravimassaaž, füsioteraapia ja teised taastusravi liigid, laboratoorsed analüüsid, ämmaemanda ambulatoorne vastuvõtt ning hambaravi. Hambaravi pakub eraettevõtja, kes rendib tervisekeskuselt ruume, töötavad proteesiarst, ortodont ja hambaarstid 4. KULTUUR JA HARIDUS HETKEOLUKORD Haridus Tabel 4.1. Üldhariduskooli õpilased (2002/2003. õ-a) Klass Tamsalu linnast Gümnaasium vallast Vene õppekeel TGs I 29 14 II 23 12 III 37 9 IV 31 15 V 35 21 VI 39 15 VII 41 28 VIII 46 18 6 IX 41 13 X 18 7 XI 15 8 XII 18 5 Tamsalu Linnavalitsus Lisaks loetletud õpilastele õpib Tamsalu Gümnaasiumis teiste omavalitsuste lapsi 21. Tamsalu Gümnaasiumi õpilaste arv 2002/2003. õppeaastal oli kokku 565. Õpetajate arv üldhariduskoolis: Tamsalu Gümnaasiumis töötab 50 õpetajat. Tabel 7.2. Koolieelsed asutused (2002/2003. õ-a) Lasteaed Rühmade arv Laste arv Töötajate arv Tamsalu 6 120 30 Tamsalu Linnavalitsus Kultuur Tamsalu kultuurimaja on kohaliku kultuurielu keskus, kus toimuvad üritused ja ringide töö. Linnas puudub korralikult väljaehitatud väliürituste korraldamise koht. Kultuurimajas töötab ka Tamsalu raamatukogu. Sport ja kehakultuur Tamsalus on korralik hiljuti osaliselt ümberehitatud spordihoone ujula, spordisaali, mitmete väiksemate saalide ja majutamisvõimalustega. Olemas on suusarajad, mis on osaliselt valgustatud. Koolis asub unikaalne jooksurada. Tingimused spordi- ja kehakultuuriga tegelemiseks on korralikud. Spordihoone kasutajate arv on viimastel aastatel tõusnud. Noored suusatajad ja kergejõustiklased on näidanud vabariiklikel võistlustel häid tulemusi. 5. AVALIK HALDUS HETKEOLUKORD Linna haldusstruktuurid: Linnakantselei Rahandusosakond Sotsiaalabiosakond Ehitus- ja maareformi osakond Tamsalu Linnavalitsuse kooseisus on neli liiget, sh linnapea ja aselinnapea Tamsalu Linnavolikogu koosseisus on 15 liiget Linnavalitsuses on 12 teenistujat Tabel 5.1. Linnavalitsuse teenistujad seisuga 1.01.2003 Struktuuriüksus, ametikoht Juhid, nõunikud Vanemametnikud Linnapea Aselinnapea 1 1 Linnakantselei Linnasekretär Sekretär-registripidaja 1 1 Ehitus- ja maareformiosakond Ehitusnõunik Maakorraldaja 1 1/3 Sotsiaalosakond Sotsiaalnõunik Sotsiaalinspektor Lastekaitsetöötaja 1 1 1 Rahandusosakond Pearaamatupidaja Raamatupidaja Raamatupidaja 1 1 1 Kokku 6 6 Tabel 5.2. Linna allasutused (toodud on põhikohaga töötajate arv) seisuga 1.01.2003 Asutuse nimetus Töötajate arv Valdkond LA Tamsalu Kommunaal 13 Heakord Päevakeskus 2 Vaba aeg Spordihoone 6 Sport Tamsalu Gümnaasium 50 Haridus Tamsalu Lasteaed 30 Haridus Turvakorter 3 Sotsiaalhooldus Tamsalu Linnavalitsus 12 Valitsemine Kultuurimaja 7 Kultuur Raamatukogu 3 Kultuur Kokku 126 Lisaks loetletutele on linnal lepingulised suhted päästeteenistusega ning kaitseliiduga korrakaitse valdkonnas. Sümboolika VAPI KIRJELDUS: Vapikilp on 3/4 ulatuses hõbedane, vapi alaosast on 1/4 ulatuses horisontaaliga eraldatud sinine pind. Hõbedasel pinnal seisab rohelise võra ja musta tüvega tamm, mille juured ulatuvad osaliselt sinise pinna sisse. Sinisel pinnal paiknevad juured on hõbedased. PÕHJENDUS: Vapikujundiks on toponüümikal põhinev kompaktse võra ning väljajoonistatud juurestikuga tamm. Teiseks sümboolseks kujundiks on põhjavesi. Põhjavee reostus jääb igaveseks probleemiks Tamsalule ja kogu Pandivere veekaitsealale.

Joonis 5.1. Tamsalu linna vapp LIPP on normaalsuuruses 105x165 cm suhtega 7:11 trikoloor. Värvid on jagatud horisontaalselt kolmeks võrdseks osaks. Värvid on ülevaltpoolt valge, heleroheline, helesinine

Joonis 5.2. Tamsalu linna lipp 6. EELARVE Tabel 6.1. Tamsalu linna 2003. a planeeritud eelarve tulud (tuhandetes kroonides) Tulu liik Tamsalu linn ÜTM 6400 Maamaks 188 Riigilõiv 5,6 Segatulud 16,5 Tulu varadelt 20 Laekumine majandustegevusest 1067 Kulude katteks aasta alguse jääk 1076 Arvlemised ja ülekanded 1015 Dotatsioon 4272 Toimetulekutoetus 1044 Eraldised hariduskuludeks 4751 Kaitseministeerium 14,4 Majandusministeerium 28 Palkade ühtlustamiseks 233 Koolitoit 315 Sihtasutused 85 Laenude võtmine 1110 Kokku 21 564 Tabel 6.2. Tamsalu linna 2003. a planeeritud kulud Valdkond summa tuh kr Sotsiaalsfäär 2168,5 Majandus 2572,4 Valitsemine 2368,5 Riigi- ja korrakaitse 327,6 Haridus 10 643 Vaba aja spordi teenused 2304,9 Tervishoid 30 Laenud 1138,9 Kassatagavara 10 Kokku 21 564 Tabel 6.3. Tamsalu linna laenude ja laenuintresside tasumise graafik (tuh kr) Tagastamata jääk seisuga 01.01.2003 2003 2004 2005 2006 2007 3691,6 1142,8 993,8 854,3 649,4 51,3 7. VÄLISSUHTED Tamsalu linnal on ametlikud sõprus- ja koostöölepingud nelja välisriikides asuva kohaliku omavalitsusega. Petäjävesi vald Asub Kesk-Soomes Jyvasküla lähedal, 250 km Helsingist. 10.10.1991. a sõlmiti Tamsalu alevi ja Petäjävesi valla vahel tähtajatu koostööleping. Leping näeb ette kultuuri- ja spordikollektiivide vahetusi, kontakte omavalitsuste ja munitsipaalettevõtete vahel ning haridusalast koostööd. Svenljunga kommuun Asub Edela-Rootsis Västergötlandi regioonis ning kuulub Västra Götalandi lääni, 450 km Stockholmist. Elanike arv on 11 000. Esimene koostööleping sõlmiti 1992. a viieks aastaks, teine 1999. a kolmeks aastaks ning kolmas 2002. a lõpus tähtajaga viis aastat. Leping näeb ette koostööd demokraatia küsimuste, äri ja ettevõtluse, sotsiaalhoolduse, hariduse, turismi, kultuuri, spordi, keskkonna, infrastruktuuri ning noorsootöö vallas. Nastola vald Asub 15 km kaugusel Lahti linnast, elanike arv 15 000. Tähtajatu sõprusleping sõlmiti 1997. a. Koostöö toimub kultuurivahetuse vallas, sõprussidemed on loodud koolide vahel. Lyngdali kommuun Asub Lääne-Viru sõprusmaakonnas Vest-Agderis Lõuna-Norras. Vest-Agderi administratiivkeskusest Kristiansandist on Lyngdali 74 km. Lyngdali kommuunis elab 7000 inimest. 1999. a sõlmitud tähtajatu sõprusleping näeb ette kontakte koolide, kultuurikollektiivide, spordiseltside, ärimeeste ja omavalitsuste vahel. Amt Rehna 6. juunil 2003. a allkirjastati Tamsalus kolmepoolne sõprusleping Svenljunga kommuuni, Amt Rehna ja Tamsalu linna vahel. Amt Rehna asub Saksamaal Hamburgi–Berliini magistraali ääres Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Amti kuuluvad 17 valda, kokku 9700 elanikku. Rehna linnas on 2700 elanikku. Oluline osa on turismil. Linna olulisem turismiobjekt on klooster. 8. SWOT-ANALÜÜS 8.1. Sisekeskkonna tegurid on asjaolud, nähtused, eluvaldkonnad, mis on otseselt omavalitsuses asuvate subjektide osalise või täieliku kontrolli all ning mis kas aitavad kaasa või pidurdavad omavalitsuse arengut. Kirjeldati Tamsalu linna tugevaid ja nõrku külgi ehk teisisõnu leiti vastus küsimusele kes me oleme. Tugevad küljed, s.o ressurss, võime või vägi, mida saab kasutada või mis aitab kaasa omavalitsuse edu kujundamisele, omavalitsuse arengus püstitatud eesmärkide täitmisele. Nõrgad küljed, s.o puudujääk, negatiivne omadus või situatsioon, mis takistab omavalitsusel edu saavutamist, omavalitsuse arengus püstitatud eesmärkide täitmist. 8.2. Väliskeskkonna tegurid on asjaolud, nähtused, protsessid, trendid, parameetrid, mis ei ole omavalitsuses paiknevate subjektide otsese kontrolli all, kuid mis eeldatavalt mõjutavad tugevalt omavalitsuse arengut ja omavalitsuse arengus püstitatud eesmärkide täitmist. Sõnastati välised võimaluse- ja ohuallikad Tamsalule. Võimalused, s.o püstitatud eesmärkide täitmist soodustav väliskeskkonna seisund (situatsioon, tegur). Ohud, s.o püstitatud eesmärkide täitmist ohustav väliskeskkonna seisund. Korrigeeritud SWOT-analüüs TUGEVUSED Jrk nr Tugevus Punktid 1 Keskusele vajaliku kaasaegse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu 14 2 Tegutsevad ettevõtted (AS E-Betoonelement, AS Tamsalu EPT, AS Tamsalu VESKID, AS Hallik, OÜ Tamsalu Liimpuit) 13 3 Gümnaasiumi olemasolu 10 4 Heade võimaluste olemasolu kultuuri- ja sporditegevuseks (spordikompleks, suusarajad, kultuurimaja) 7 5 Osaliselt paranenud keskkonnaseisund ja heakord, suhteliselt turvaline elukeskkond 5 6 Hea koostöö linnavolikogu, linnavalitsuse ja ettevõtete vahel 5 7 Lasteaia olemasolu 3 8 Piisavalt odavat vaba maad 3 9 Elanikkond (suhteliselt noor) 3 10 Turismi arendamise võimalused 2 Tugevuste loetelust jäeti välja «vaba elamispinna olemasolu» lugedes seda nõrkuseks. Lausele «paranenud keskkonnaseisund ja heakord, suhteliselt turvaline elukeskkond» lisati lause algusesse «Osaliselt». Tugevus «aktiivne kultuuri- ja sporditegevus» muudeti ning sõnastati «Heade võimaluste olemasolu kultuuri- ja sporditegevuseks.» Sama mõiste alla toodi ka tugevus «suurte võimalustega spordikompleksi ja suusaradade olemasolu» ning «suurte võimalustega kultuurimaja olemasolu». Tugevuste loetelu täiendati «Turismi arendamise võimalused» (lubjaahjud, sport) ning «Traditsioonide olemasolu». NÕRKUSED Jrk nr Nõrkused Punktid 1 Ettevõtlike inimeste puudus, ettevõtlusalane passiivsus (tööstustööliste suur osatähtsus, töölismentaliteet) 18 2 Nõrgast konkurentsivõimest ja vähesest töötahtest tingitud tööpuudus (nõrgad ja probleemsed pered, asotsiaalsus) 12 3 Noorte inimeste lahkumine 5 4 Soodne pinnas sotsiaalsete probleemide tekkeks (narkomaania, alkoholism) 5 5 Nõrk identiteeditunne 5 6 Geograafiline asend (kõrval tähtsamatest liiklusmagistraalidest) 4 7 Uusettevõtlusesse tehtavate investeeringute ebapiisavus 4 8 Ei ole piisavalt heakvaliteedilist elamispinda 2 9 Korralike toitlustus- ja majutusasutuste puudumine 2 10 Puudulik täiendus- ja ümberõppevõimalus täiskasvanutele 2 11 Paljud tänavad ebarahuldavas seisukorras 1 12 Kultuurimaja ja spordikompleksi suured kommunaalkulud 1 Nõrkust «ettevõtlusesse tehtavate investeeringute ebapiisavus» muudeti ning sõnastati «uusettevõtlusesse tehtavate investeeringute ebapiisavus». Nõrkused «ettevõtlusalane passiivsus» ja «ettevõtlike inimeste puudus» käsitleti ühe nõrkusena. Loetelust jäeti välja nõrkus «puudulik viidamajandus». Lisati järgmised nõrkused: «soodne pinnas sotsiaalsete probleemide tekkeks» (alkoholism, narkomaania), «nõrk identiteeditunne» ja «puudulik täiendus- ja ümberõppevõimalus täiskasvanutele». VÕIMALUSED Jrk nr Võimalused Punktid 1 Eesti Vabariigi soodne regionaal- ja eelarvepoliitika 16 2 Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi struktuurifondid 15 3 Investeeringud väljastpoolt Tamsalut 13 4 Olemasolevate ettevõtete potentsiaali ärakasutamine 4 5 Tapa tööstusküla projekti realiseerumine 3 6 Reisiliikluse paranemine 3 7 Haldusreform 3 8 Linna positiivse maine kujundamine väljastpoolt 2 9 Osalemine sihtotstarbelistes programmides 1 Võimaluste loetelust jäeti välja: «tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri pidev edasiarendamine», «uute investeeringute kaasamine ja soodsa kliima loomine», «vabade hoonete kasutuselevõtmine», «spordikompleksi täielik töölerakendumine», «kultuurimaja võimaluste parem ärakasutamine», «gümnaasiumi potentsiaali parem ärakasutamine», «Tamsalu linna ühinemine naaberomavalitsus(t)ega». Põhjuseks asjaolu, et kõik loetletud laused väljendavad tegevust, mitte väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi. Võimaluste loetelu täiendati: «linna positiivse maine kujundamine väljastpoolt», «investeeringud väljastpoolt Tamsalut», «reisiliikluse paranemine», «Eesti liitumine NATO-ga», «koostöö teiste OV-dega», «haldusreform», «EL ja EV struktuurifondid», «EV soodne regionaal- ja eelarvepoliitika» ning «suhete paranemine Venemaaga». OHUD Jrk nr Ohud Punktid 1 Riigi vähene regionaalpoliitiline toetus 18 2 Sotsiaalse kliima halvenemine (alkoholism, narkomaania, suitsetamine, HIV-viirus, koolivägivald) 9 3 Ebasobiv haldureform 7 4 Väljajäämine EL-st 7 5 Investorite huvi puudumine 5 6 Suurettevõtete konkurentsivõimelisusest tulenev risk 4 7 Riigi majanduskeskkonna tingimustest tulenev risk 4 8 Konkurents teiste OV-dega 3 9 Infrastruktuuri uuendamiseks võetud kõrge investeeringute tempo (elanike kommunaalkulude järsk suurendamine) 2 10 Ühiskondliku elu järskudest muutustest tuleneva stressi tugevnemine 1 Ohtude loetelule lisati: «konkurents teiste OV-dega», «väljajäämine EL-st», «välissuhete pingestumine». 9. STRATEEGIA KOOSTAMINE 9.1. VISIOON Visioon kirjeldab olukorda (situatsiooni), kuhu tahab omavalitsus teatud ajahetkel jõuda. Tamsalu linna visioon: AASTAL 2010 ON TAMSALU ARENENUD JA MITMEKÜLGSE ETTEVÕTLUSEGA, KAASAEGSE TEHNILISE JA SOTSIAALSE INFRASTRUKTUURIGA HEAKORRASTATUD JA TURVALINE VÄIKELINN. 9.2. MISSIOON Missioon võtab kokku võtmeaspektid visiooni saavutamiseks, annab tunnistust omavalitsuse olemusest, tema väärtushinnangutest ja tekitab arusaamise, millele keskendutakse, kuidas ja mille nimel omavalitsus eksisteerib. KUJUNDADA TAMSALU PIIRKONNAST ELANIKELE, ETTEVÕTJATELE JA KÜLALISTELE ARENEV JA JÄTKUSUUTLIK, HEAKORRASTATUD NING TURVALINE KESKKOND. 9.3. STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE VALIK Strateegiliste eesmärkide valikul otsiti vastuseid järgmistele küsimustele: Millistele teemadele keskendumine on oluline ja vajalik lähtuvalt visioonist ning tugevate ja nõrkade külgede analüüsist? Kas tegevuse tulemus on visiooni realiseerimiseks vajalik ja oluline? Kas eesmärkide saavutamine on reaalne kehtestatud aja piires? Kas on olemas piisav kompetents eesmärkide täitmiseks? Millised on riskid kui eesmärke ei saavutata? Kas kõik vajalikud huvirühmad on kaasatud? TAMSALU LINNA STRATEEGILISED EESMÄRGID Infrastruktuuri (trassid, teed, tänavad, puhastusseadmed) väljaehitamine. Munitsipaalhoonete (koolimaja, lasteaed, kultuurimaja, spordihoone) renoveerimine Arendada välja turismiteenused, mis põhinevad: a) lubjatootmise tööstuspärandil ning b) spordihoone ja suusaradade baasil sporditurismil. Aktiviseerimiskeskuse loomine (tugisüsteem tööturult eemalejäänutele). Linna haljastuskava väljatöötamine ning selle järk-järguline realiseerimine. Süvaõppe sisseviimine Tamsalu Gümnaasiumis. Tööstusküla projekti teostamine. Elamuehituse arendamine. 9.4. STRATEEGIA SÕNASTAMINE Strateegia sõnastamisel võeti appi SWOT-analüüsi tulemused ning koostati strateegiliste valikute maatriks. Maatriksi täitmisel leiti vastused neljale küsimusele: 1) kuidas sisemiste tugevate omaduste abil ja väliseid võimalusi kasutades eesmärkide saavutamisele kõige edukamalt kaasa aidata; 2) kuidas väliste võimaluste abil ja sisemisi nõrku külgi ületades eesmärkide saavutamisele kõige edukamalt kaasa aidata; 3) kuidas sisemiste tugevate külgede abil ja väliseid ohte vältides eesmärkide saavutamisele kõige edukamalt kaasa aidata; 4) kuidas sisemisi nõrku külgi vähendades ja väliseid ohte vältides eesmärkide saavutamisele kõige edukamalt kaasa aidata. Maatriksi ruutude täitmise käigus sõnastatud strateegiad said aluseks tegevuskava koostamisele. 9.5. TEGEVUSTE PRIORITISEERIMINE Kohaliku omavalitsuse ressursid on piiratud, seega tuleb planeeritavate tegevuste seast leida need tegevused, mis kõige paremini aitavad kaasa püstitatud eesmärkide saavutamisele. Kõikide tegevuste hindamisel leiti prioriteetsed tegevused. STRATEEGILISTE VALIKUTE MAATRIKS TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED * EL ja EV struktuurifondide kaasamine infrastruktuuri, majutuskohtade, turismi arendamiseks, sotsiaalprobleemide lahendamiseks, munitsipaalhoonete rekonstrueerimiseks * üritused – positiivse maine kujundajad * pidev suhtlemine ajakirjandusega positiivse info edastamiseks * Lobbytöö eelarve- ja regionaalpoliitikale * Linna eelarves näha ette omaosalus projektides * Erakapitali kaasamine kõigis valdkondades (sh haljastus) * Tööhõiveprobleemide lahendamiseks ettevõtete ja programmivahendite kaasamine * Olemasolevate võimaluste (ruumid, inimesed, sisustus) ärakasutamine ümber- ja täiendusõppel, sotsiaalprobleemide lahendamisel * Tegevuste planeerimine (sh haljastus) * Olemasolevate võimaluste kasutamine süvaõppe sisseviimiseks gümnaasiumis OHUD * Infrastruktuuri parandamine (teed, tänavad) * Eraettevõtluse kaasamine investeerigutesse * Tööhõiveprobleemide lahendamiseks võrgustiku kujundamine (piirkondlik koostöö) * Elamuehituse arendamine. Vahendid? * Tänavavalgustuse parandamine * Ettevõtluse projektijuhi töökoha loomine piirkonnas (näit Tapa Arenduskoja juurde) * Erakapitali kaasamine turismi arengusse * Koostöö tõhustamine linna ja ettevõtete vahel * Lobbytöö poliitilistes ringkondades * Projektide ettevalmistamine EL str. fondidest vahendite taotlemiseks * Piirkondliku turismikontseptsiooni väljatöötamine * Kooli võimaluste kasutamine täiendusõppeks * Olemasoleva võrgustiku (kool, linnavalitsus, päevakeskus) tõhustamine sotsiaalprobleemide lahendamisel, järjepidev projektides osalemine * Riskigruppidega töötajate läbipõlemise vältimine * Ettevõtluse toetamise kaudu enesega toimetulemist toetava sotsiaalabi süsteemi arendamine * Konkurss ettevõtete vahel (näit inimsõbralikum vms ettevõte) * Laste ja vanemate ühisürituste korraldamine * Ühinemine tervislike linnade liikumisega * Kooli juhtkonnal töötada välja tegevuskava süvaõppe sisseviimiseks * Taotleda lisavahendeid planeeringute koostamiseks * Investeerimisvõimalustest teavitamine Tegevuste prioritiseerimine Infrastruktuur, keskkond, heakord Tegevus a b c d kokku Vee ja kanalisatsiooni arengukava uuendamine 3 3 3 3 12 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva osa renoveerimine ja uue osa väljaehitamine 2010. aastaks lähtudes arengukavast ja planeeringust. Tulemuseks on kogu linna varustamine puhta joogiveega, reostuse likvideerimine ning veekadude minimeerimine 3 3 3 3 12 Reovee puhastusseadmete järelpuhastussüsteemi rajamine 2002–2003. a 2 3 3 2 10 Reovee puhastusseadmete jääkmuda komposteerimisväljaku rajamine 2003. a 1 2 2 1 6 Piirkondliku energeetika arenguplaani realiseerimine 2001–2010 3 3 0 3 9 Soojaenergeetika jaotamise ja mõõtmise ümberkorraldamine korterelamutes; majasiseste küttesüsteemide renoveerimine 2002–2003 3 3 1 3 10 Küttesüsteemi välistrasside renoveerimine 2003–2010 2 3 2 3 10 Küttesüsteemi soojakadude minimeerimine 2 2 2 1 7 Linna elektrivarustussüsteemi renoveerimise jätkamise taotlemine ja sellele kaasaaitamine 2001–2006 1 1 2 3 7 Olemasolevate välisvalgustusliinide renoveerimine 2002–2005 1 3 3 3 10 Uute välisvalgustusliinide projekteerimine ja ehitamine 2001–2006 1 3 3 3 10 Linna sidesüsteemide renoveerimise taotlemine ja sellele kaasaaitamine 2001–2006 1 2 1 2 6 Tänavate asfalteerimine ja olemasolevate tänavakatete korrastamine. Vajalik on investeerida tänavate ehitamisse ja renoveerimisse vähemalt 200–300 tuh krooni aastas, 2001–2010. Alates 2003. aastast investeerida võimalusel kuni 500 tuh kr 2 3 3 3 11 Kõnniteede võrgustiku projekteerimine ja uute kõnniteede ehitamine koos sademevee ärajuhtimissüsteemide rajamisega 2001–2010 2 3 2 3 10 Ringtee ehitamine Paide maanteelt (algusega ehitusmaterjalide tehase juurest) Järva-Jaani–Väike-Maarja maanteele raskeveokite transpordiprobleemide lahendamiseks kuni 2008 1 3 2 2 8 Leida lahendus linna Keskusehoone vabade võimaluste ärakasutamiseks, näiteks majutus, 2001–2005, toitlustus, 2001–2005, muu teenindus, 2001–2005 1 1 1 2 5 Tamsalu Gümnaasiumi kapitaalremont, sh X X X X X * elektrisüsteemi renoveerimine 2001–2005; 2 3 3 2 10 * tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine 2001; 0 0 0 0 0 * plekk-katuste piksekaitsmete ja maandussüsteemi korrastamine 2001; 0 0 1 1 2 * peasissekäigu, fuajee ja garderoobide kapitaalremont 2002–2005; 1 3 3 3 10 * klassiruumide ja koridoride remont 2001–2010; 1 3 2 3 9 * sööklaruumi kapitaalremont ja sisustuse uuendamine 2001–2002; 1 3 3 3 10 * tualettruumide kapitaalremondi lõpetamine 2001–2003; 0 3 2 3 8 * võimla ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine 2003; 0 3 1 1 5 * kodundusklassi väljaehitamine ja sisustamine 2003–2004; 1 3 2 2 8 * maneeži kapitaalremont 2003–2005; 1 3 2 2 8 * koolihoone uue osa katusekatte uuendamine 2002V2004; 1 3 1 2 7 * hooneosade soklite renoveerimine ja territooriumi vertikaalplaneerimine 2003; 1 3 2 2 8 * koolihoone vana osa akende väljavahetamine ja fassaadi uuendamine 2003. 1 3 2 3 9 Tamsalu Lasteaia kapitaalremont, sh X X X X X * tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine 2001; 2 3 2 2 9 * köögi- ja abiruumide kapitaalremont 2001–2002; 2 3 3 3 11 * küttesüsteemi renoveerimine 2001–2003; 3 3 3 3 12 * akende väljavahetamine kuni 2005; 0 0 0 0 0 * rühmaruumide remont 2002–2008; 2 3 2 3 10 * abiruumide remont 2002–2010. 2 3 2 3 10 Tamsalu Kultuurimaja kapitaalremont, sh X X X X X * tuletõrjesignalisatsiooni kaasajastamine; 0 3 2 2 9 * küttesüsteemi renoveerimine 2001–2003; 3 3 3 3 12 * katusekatte uuendamine, akende ja uste väljavahetamine 2002–2005; 2 3 3 2 10 * tualettruumide remont 2002; 3 3 3 2 11 * valgustussüsteemi energiasäästlikumaks muutmine 2002–2010. 1 3 3 2 9 Tamsalu Spordikompleks, sh X X X X X * kompleksi täielik renoveerimine kuni 2007 2 3 3 3 11 Leida otstarve kasutamata hoonetele ja rajatistele 2 3 1 1 9 Llubjatehase ahjud – säilitada suhteliselt unikaalsed ringahjud 1 3 3 3 10 Olemasolevate haljasalade korrastamine ja haljastuse kvaliteedi tõstmine; uute haljasalade rajamine 2001–2010 1 3 2 3 9 Majanumbrite ja tänavanimede süstematiseeritud korrastamine 2001–2002 0 3 1 2 6 Laste mänguväljakute projekteerimine ja rajamine alates 2002 0 2 0 3 5 Jalgrattateede rajamine endise kitsarööpmelise raudtee tammile kuni 2010 0 3 1 2 6 Keskkonnasäästliku arengu tagamine 0 3 2 3 8 Jäätmekogumissüsteemi kaasajastamine alates 2001 0 3 2 3 8 Orgaaniliste jäätmete segamiseks biopuhasti jääkmudaga tehnoloogia ja süsteemi väljatöötamine 2002–2004 0 3 3 2 8 Detailplaneeringute koostamine vastavalt vajadusele ja lähtudes üldplaneeringust 0 3 2 3 8 Linna arenguks vajaliku vaba maafondi munitsipaliseerimine 0 3 2 2 7 EL ja EV struktuurifondide kaasamine infrastruktuuri arendamisse, hoonete rekonstrueerimisse, planeeringute koostamisse 3 3 3 3 12 Erakapitali kaasamine infrastruktuuri, keskkonna, heakorra arendamisse 3 3 3 3 12 Ühinemine tervislike linnade liikumisega ja nende põhimõtete järgimine 0 3 2 2 7 Elamuehituse arendamine 0 3 2 3 8 Olemasolevad ettevõtted, majanduse mitmekesistamine, linna maine kujundamine Tegevus a b c d kokku Keskkonda säästva ettevõtluse arengu toetamine 2 3 3 2 10 Olemasolevate ettevõtete tegevuse toetamine 2 3 3 2 10 Uute ettevõtete loomisele kaasaaitamine 3 3 3 3 12 Bürokraatlike takistuste minimeerimine 3 3 2 3 11 Vabade pindade soodne rentimine ja müümine 3 3 2 2 10 Kohalike maksude kehtestamise minimeerimine 0 3 3 1 7 Soodsa ettevõtluskliima loomine 3 3 3 3 12 Aktiivse meediakampaania jätkamine Tamsalu linna positiivse imidži loomiseks 3 3 3 2 11 Tamsalut tutvustavate trükiste väljaandmine 3 2 2 2 9 Sihtsuunitlusega programmidest täiendavate vahendite hankimine erinevate projektide finantseerimiseks 3 3 3 3 12 Fonde puudutava informatsiooni hankimine ja levitamine 3 3 3 2 11 Olemasolevate inimeste, saavutuste ja taseme väärtustamine 3 3 3 3 12 Ettevõtjate tunnustamine 2 2 3 3 10 Ettevõtjate kooskäimise korraldamine 2 2 2 2 8 Turismi arendamiseks erakapitali kaasamine 3 2 3 3 11 Koostöö tõhustamine linna ja ettevõtete vahel 2 3 3 3 11 Piirkondliku turismikontseptsiooni väljatöötamine 3 2 3 3 11 Ettevõtluse toetamise kaudu enesega toimetulemist toetava sotsiaalabisüsteemi arendamine 3 2 2 2 9 Konkursi korraldamine ettevõtete vahel (näit inimsõbralikum ettevõte vms) 2 2 2 2 8 Investeerimisvõimalustest teavitamine 3 3 3 2 11 Ettevõtluse projektijuhi töökoha loomine piirkonnas (näit Tapa Arenduskoja juurde) 3 2 2 2 9 Haridus Tegevus a b c d kokku Töötada välja Tamsalu linna haridusprogramm 2 3 2 2 9 Konkurentsivõimelise ühisgümnaasiumina püsimine 3 3 3 3 12 Diferentseeritud õppimise jätkamine alates 7. klassist 3 2 2 3 10 Kooliraamatukogust õpilaste infokeskuse ja internetipunkti kujundamine 3 2 1 3 9 Kodundusklassi kujundamine, sisustamine ning seal õppetöö alustamine alates 2003. a septembrist 2 1 2 2 7 Kooli traditsioonide säilitamine ja süvendamine 2 2 2 3 9 Tunnivälise töö süsteemi täiustamine ja mitmekesistamine 3 2 2 3 10 Välisriikide koolidega õpilasvahetuste iga-aastaste programmide väljatöötamine 2 2 2 2 8 Hästitoimiva õpilasomavalitsuse tegutsemiseks tingimuste loomine 2 1 1 2 6 Koostöös lastevanemate ja üldsusega kooli kui ühe kohaliku kultuurikeskuse rolli säilitamine ja suurendamine 2 3 2 2 9 Tervistedendava lasteaia kujundamise jätkamine 3 3 2 2 10 Kodu- ja loodusloo teemade vanuserühmade kaupa käsitlemise edasiarendamine 3 0 2 2 7 Esmaste tööharjumuste saamiseks vanema rühma lastele tööruumi väljaehitamine 3 1 2 2 8 Lasteaia õuel mängimis- ja sportimisvõimaluste kompleksne väljaarendamine 3 3 2 3 11 Olemasolevate võimaluste kasutamine süvaõppe sisseviimiseks Tamsalu Gümnaasiumis 3 2 2 3 10 Kultuur ja sport Tegevus a b c d kokku Tamsalu Päeva läbiviimise traditsiooni säilitamine 2 3 3 3 11 Tingimuste loomine olemasolevate kultuurikollektiivide tegevuse jätkamiseks ning uute tekkimiseks 2 3 2 3 10 Mitmekülgse, aastaringselt toimiva kultuurisündmuste kalendri kujundamine 3 3 2 3 11 Praeguse vabaõhuürituste läbiviimise koha säilitamine 1 1 1 3 6 Tingimuste loomine uute ja originaalsete projektide toetamiseks 1 3 2 3 9 Tervikliku spordipoliitika arendamine, mis reguleeriks erinevate alade, klubide ja seltside suhteid linnaga nii spordielu korraldamisel kui ka objektide väljaehitamisel 2 3 2 2 9 Eelkõige nende sportlaste toetamine, kes ise on suutnud tõestada oma elujõulisust, kes läbi oma tegevuse näitavad, et on linna spordielule vajalikud 1 3 3 1 8 Projektidega täiendavate vahendite taotlemine tervist ja tervislikke eluviise propageerivate programmide realiseerimiseks 1 3 3 3 10 Spordikompleksi baasil rahvaspordi- ja tervisekeskuse väljakujundamine 2 3 3 3 11 Suusasporditraditsioonide taasloomine ja süvendamine 2 3 2 3 10 Auto- ja teiste motospordialade traditsioonide süvendamine 2 1 2 2 7 Enesega toimetulemist toetav sotsiaalabisüsteem ja tervishoid Tegevus a b c d kokku Sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine 0 0 1 1 2 Elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetava hoolekandesüsteemi töölerakendamine 3 3 2 3 11 Võimaluste loomine probleemsete ja tõrjutute vaba aja veetmiseks 2 2 2 2 8 Noorte perede tõhusa toetamise programmi väljatöötamine 2 0 3 2 7 Abivajajate kaasamine toimetuleku parandamisele (psühholoogiline nõustamine, ühistegevusse kaasamine) 2 2 2 3 9 Tamsalu elu edendamiseks säästva arengu tagamine, mille puhul rahuldatakse praegusi vajadusi, ohustamata tulevasi põlvkondi. Sellest tulenevalt on tervishoiu arengu lõppeesmärgiks haiguste ennetamine ja elanikkonnale hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ning kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu 2 2 3 3 10 Patsiendikeskse üldarstiabi süsteemi rakendamine 1 2 3 2 8 Terviseprofülaktika ja tervisekaitse programmi loomine 2 2 3 3 10 Rahvaspordi ja terviseürituste korraldamine ning tervislike eluviiside propageerimine 2 3 3 3 11 Tööhõiveprobleemide lahendamiseks kaasata ettevõtete ja programmide vahendeid 2 3 3 3 11 Olemasolevate võimaluste (ruumid, inimesed, sisustus) ärakasutamine ümber- ja täiendõppel ning sotsiaalprobleemide lahendamisusel 2 3 2 3 10 Olemasoleva võrgustiku (kool, linnavalitsus, päevakeskus) tõhustamine sotsiaalprobleemide lahendamiseks, järjepidev projektides osalemine 2 3 2 3 10 Riskigruppidega töötajate läbipõlemise vältimine 2 2 2 3 9 Tugev omavalitsus Tegevus a b c d kokku Lobbytöö omavalitsusalasele poliitikale, sh regionaal- ja eelarvepoliitikale 1 2 3 3 9 Juhtimise efektiivsemaks muutmine 1 3 2 3 9 Avalike teenuste kvaliteedi parendamine (täitevorgani töötajate pidev täienduskoolitus ja sügavam spetsialiseerumine) 1 3 3 3 10 Traditsiooniliste ürituste säilitamine elanike identiteeditunde suurendamiseks 1 3 2 2 8 Linnavalitsuse kodanikega kohtumise sagedamaks muutmine; linnaelanike arvamuste ja suhtumiste uuringute organiseerimine 1 2 2 2 7 Omavalitsuse tegemiste teadustamine elanikele, teistele omavalitsustele, pressile 2 3 2 1 8 Eelarves näha ette omaosalus projektides 3 3 3 3 12 Tegevuste planeerimine 3 3 2 2 10 Projektide ettevalmistamine EL struktuurifondidest vahendite taotlemiseks 3 3 3 3 12 10. VALDKONDADE ARENGUSTRATEEGIAD 10.1. Infrastruktuur, keskkond, heakord Piirkonna majandusliku ja sotsiaalse infrastruktuuri olukord on elukvaliteedi põhiliseks teguriks ning määrab suures osas inimeste töö- ja elupaiga valiku. Piirkonna jätkusuutlikkuse tagab olukord, kui inimesed piirkonnast ei lahku ja inimeste sisserändele on loodud võimalikult soodsad tingimused. Selles osas on võtmeteguriteks töö- ja elukoha olemasolu, elukeskkonna kvaliteet ning mitmete avalike teenuste kättesaadavus (haridus-, sotsiaal- ja kommunaalteenused). Üha enam tähtsustatakse puhast ja esteetilist elukeskkonda, oluline on võimalus vaba aega aktiivse tegevusega sisustada. Infrastruktuuri arendamine Tamsalus on pidev protsess. Olemasolevad objektid vajavad uuendamist, juurde tekib vajadus uute järele. Tehnilise infrastruktuuri (trassid, teed, tänavad, tänavavalgustus) osas on linnavalitsuse ja -volikogu ülesandeks jätkata vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimist ning uute rajamist. Eesmärgiks on võetud kogu linna varustamine puhta veega. Kuna Tamsalu asub karstialal, mis on ökoloogiliselt väga tundlik, tuleb täiustada linna heitvete puhastussüsteeme. Teede ja tänavate ehitusse nähakse linna eelarves ette igal aastal vähemalt 300 000 krooni. Lisaks uute teekatete ehitusele nähakse ette vahendeid olemasolevate teede ja tänavate korrashoiuks. Komplekselt teede ehitusega tegeletakse ka kõnniteede rajamise ja sademevee ärajuhtimisega. Tänavate valgustatus on oluline turvalisuse tagamiseks. Kaugküttevõrgu soojakadude minimeerimiseks renoveeritakse kaugküttetrassid ning soojuse ühtlase jaotuse tagamiseks paigaldatakse hoonetesse soojussõlmed. Munitsipaalhoonete seisukorrast oleneb pakutavate avalike teenuste kvaliteet. Lähiaastatel on märksõnadeks energiasääst ja soojad ruumid. Tamsalu lasteaia, spordihoone ja kultuurimaja küttesüsteemid renoveeritakse ning parandatakse hoonete soojapidavust. Olemasolev Tamsalu prügila suletakse. Koostatakse linna jäätmekava, milles nähakse ette prügi kogumine, äravedu ja ladustamine. Linna üldilme parandamiseks töötatakse välja haljastuskava, mida hakatakse etapiviisiliselt realiseerima, nähes selleks ette eelarves lisavahendeid. 10.2. Ettevõtlus, mainekujundus Omavalitsuse ülesanne on luua ettevõtluse arenguks võimalikult soodne keskkond ning tingimused. Olemasolevate Tamsalu ettevõtete arengu toetamiseks arendatakse ühiselt ettevõtluse arengut soodustavat infrastruktuuri (väljasõiduteed, trassid jms). Koostöö arendamiseks olemasolevate ettevõtetega korraldatakse perioodiliselt linnavalitsuse ja ettevõtjate vahelisi ühiskoosolekuid, selgitamaks välja üksteise seisukohti erinevates küsimustes. Tamsalu Linnavalitsusel on ressursse, mida on võimalik kasutada ettevõtete arenguks (Tamsalu Gümnaasiumi arvutiklassi baasil täiendusõppe korraldamine, Tamsalu Linnavalitsuse saali kasutamine koosolekute korraldamiseks jms). Ettevõtjate informeerituse parandamiseks riiklike abiprogrammide, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste allikate suhtes korraldab Tamsalu Linnavalitsus infopäevi, levitab vastavat teavet kohalikus lehes. Ettevõtluse elavdamise ja investeeringuteks vajamineva kapitali suurendamise eesmärgil kaasatakse arendusprojektidesse erakapitali. Linna omanduses tühjalt, valitsemiseks mittevajalikud, seisvad hooned ja ruumid pakutakse müügiks või rendile, eesmärgiga leida neile kasutus ning hoogustada ettevõtlust. Ettevõtete tegevuses ettetuleva bürokraatia lihtsustamiseks vaatavad Tamsalu Linnavolikogu ja -valitsus läbi nende poolt välja antud määrused ning tehtud otsused, eesmärgiga kiirendada asjaajamist. Uue ettevõtluse ligitõmbamiseks algatatakse projekt tööstusküla rajamiseks Tamsalusse. Suuremahulise projekti teostamiseks viiakse läbi põhjalikud eeluuringud tasuvuse ja otstarbekuse kohta. Tööstusküla rajamise eesmärgiks on luua uute ettevõtete asutamiseks soodne keskkond (valmistada ette maa-ala koos vajaliku infrastruktuuriga). Tööstusküla alune maa munitsipaliseeritakse, et lihtsustada tekkivatel ettevõtetel kinnistute erastamist. Ettevõtluse arenedes luuakse juurde täiendavalt töökohti, suurenevad elanikkonna sissetulekud. Piirkonna atraktiivsuse tõstmiseks ning huvi äratamiseks potentsiaalsete investorite silmis kajastatakse Tamsalus toimuvaid sündmusi läbi maakondliku ja vabariikliku meedia, koostöös Tamsalu Vallavalitsusega koostatakse infovoldik Tamsalu piirkonna kohta ning täiendatakse pidevalt interneti kodulehekülge. 10.3. Turism Turism on majandusharu, mis käivitab ettevõtluse lisateenuste pakkumiseks ja suurendab nõudlust olemasolevate teenuste järele. Tamsalus on turismi arendamiseks valitud kaks suunda, mis toetuvad olemasolevatele võimalustele ja tugevustele. Esimene suund on sporditurismi arendamine. Arendatakse edasi olemasolevat spordikompleksi, luuakse võimalused lisateenuste pakkumiseks. Selleks teostatakse spordihoone kapitaalremont ning viiakse ööbimiskohad vastavusse nõuetega, luuakse tingimused turistidele toitlustusteenuse pakkumiseks. Suusaspordi edasiarendamiseks ehitatakse välja suusastaadion koos vastavate rajatistega. Teiseks turismi arendamise suunaks on endise lubjapõletuse ringahjude territooriumil kujundada välja lubjakivi teemapark. Selleks renoveeritakse lubjapõletuse ringahjud, maa-ahi, paemurd ning territooriumil asuvad kivihooned, praaklubja puistangutele ehitatakse välja looduse õpperajad. Koostöös naaberomavalitsustega luuakse ühine turismi arengustrateegia. 10.4. Haridus Kvaliteetse hariduse omandamine loob alused inimese toimetulekuks edaspidises elus ning on riigi jätkusuutliku arengu tagatiseks. Heal tasemel haridusasutuste olemasolu on piirkonna konkurentsivõime üks olulisematest alustaladest. Tamsalu linna ülesanne on kindlustada kõigile elanikele võrdsed võimalused heal tasemel alus- ja üldhariduse omandamiseks. Tamsalu Lasteaed. Alusharidusega luuakse eeldused toimetulekule koolis ning elus. Oma õppetöös jätkab Tamsalu Lasteaed valitud suunda tervistedendava lasteaia kujundamisel. Selleks korraldatakse terviseüritusi, kuhu kaasatakse lastevanemaid, laste arendamisel ja kasvatamisel kasutatakse ümbritsevat loodust, kasutatakse looduslikke materjale kujutavas tegevuses, antakse lastele teadmisi loodusest ja loodushoiust. Õpikeskkonna parandamiseks rajatakse lasteaia õuele uus mänguväljak, renoveeritakse lasteaia hoone küttesüsteem, remonditakse rühma- ning abiruumid ja viiakse köögiblokk vastavusse kehtivate nõuetega ning asendatakse olemasolev mööbel uuega. Tamsalu Gümnaasium. Kooli ülesanne on tagada õpilastele konkurentsivõimeline haridus. Jätkatakse sisseviidud ja seni häid tulemusi andnud tegevusi; diferentseeritud õpet alates seitsmendast klassist, tunnivälist tegevust, ürituste ja tegevuste kaudu arendatakse edasi kooli traditsioone. Konkurentsivõimelise hariduse omandamisel on oluline roll õpikeskkonnal. Õppimistingimuste parandamiseks jätkatakse koolimaja hoone remonti, täiustatakse arvutiklassi, vahetatakse järk-järgult välja klassiruumide mööbel. Tamsalu Gümnaasiumi konkurentsivõime tõstmiseks viiakse sisse süvaõpe mõnes ainevaldkonnas. 10.5. Kultuur ja sport Kultuuri- ja sporditegevuse arendamine on oluline identiteeditunde tugevdamisel ning vaba aja sisukal korraldamisel. Võimalus osaleda kultuuri- ja sporditegevuses, tegeleda oma lemmikharrastustega, on inimesele tähtis faktor rahulolus oma elukeskkonnaga. Kultuuri- ja spordiüritused kujundavad linna mainet ning tõstavad selle tuntust. Väljakujunenud traditsioonide säilitamiseks ja arendamiseks jätkatakse Tamsalu Päevade ning laulu- ja tantsupeo korraldamist. Koostöös Tamsalu Vallavalitsusega koostatakse aastaringne kultuuri- ja spordisündmuste kalender. Tegevuste planeerimine hõlbustab rahaliste vahendite reserveerimist linna eelarves ürituste läbiviimiseks. Suur osa harrastustegevusest on koondunud kolmanda sektori (MTÜ-d, seltsid, klubid) alla. Linnavalitsuse ülesanne on toetada kodanikeühenduste initsiatiivi ning leida rahalisi vahendeid toetamaks nende ettevõtmisi. Kultuuri arenguks on vajalik komponent rahuldavad töötingimused. Kultuurivaldkonna prioriteetseks tegevuseks aastani 2006 on kultuurimaja hoone soojustamine ja sisekommunikatsioonide renoveerimine. Koos renoveerimisega vaadatakse läbi ruumiprogramm, kohandatakse see vastavaks olemasolevate vajadustega ning leitakse seni kasutamata pindadele otstarve. Sihiks seatakse Tamsalu kultuurimaja arendamine maakonna lõunaosa kultuurikeskuseks, milleks hoonel on mahtu ja tehnilisi võimalusi. Sport on eluvaldkond, mis on Tamsalule läbi aegade tuntust toonud. Sport on vahend tervislike eluviiside propageerimiseks ning eneseteostuse võimalus. Tamsalu Linnavalitsuse osa sporditegevuse arengus on vajalike tingimuste loomine. Prioriteetideks on spordihoone renoveerimine ning suusastaadioni ja suusaradade väljaehitamine. Linna eelarves nähakse ette rahalised vahendid spordiürituste läbiviimiseks ning klubilise tegevuse ning tippsportlaste toetuseks. Senisest enam tähelepanu pööratakse tervisespordi arendamisele ja propageerimisele. Selleks kutsutakse taas ellu Tamsalus traditsiooni kogunud massispordiüritused. 10.6. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid Sotsiaalne kaitse, heatasemeliste tervishoiuteenuste kättesaadavus ja tervislikud eluviisid on aluseks terve ja töövõimelise elanikkonna kujunemisel. Sotsiaalvaldkonnas on Tamsalu linna prioriteetideks suurendada elanikkonna tööga hõivatust, vähendada sotsiaalset tõrjutust ning suurendada sotsiaalset kaasatust. Prioriteetsete eesmärkide elluviimiseks kutsutakse ellu aktiviseerimiskeskus, mille ülesanne on töö kaotanud ja riskirühma inimeste integreerimine tööturule. Sotsiaalhooldusalases teeninduses muudetakse orientatsiooni gruppide teenindamiselt kliendi- e perekesksele teenindusele (iga konkreetse kliendi probleemide väljaselgitamise ja lahendamisega tegeletakse individuaalselt). Toetuste ja abirahade süsteem hakkab hõlmama vaid neid inimesi, kes ajutise abinõuna toimetulekuvõime taastamiseks ja tugevdamiseks abi vajavad. Tamsalu ühineb Eesti Tervislike Linnade liikumisega. Idee toetuseks ja rakendamiseks igapäevaellu moodustatakse initsiatiivgrupp. 10.7. Omavalitsus Omavalitsuse roll piirkonna arendajana saavutab üha suuremat tähtsust. Tema tegevusest sõltub linna ja valla jätkusuutlikus. Edu saavutamiseks on vaja kompetentseid oma ala spetsialiste. Kompetentsuse tagamiseks võimaldatakse ametnike erialast täienduskoolitust. EL struktuurifondi ja riiklike abiprogrammide rahaliste vahendite taotlemine ning projektide läbiviimine nõuab senisest suuremat professionaalsust ning koostööd teiste omavalitsustega. Linna eelarve koostamisel järgitakse mitmeaastast finantsplaneeringut ning nähakse ette omaosalus läbiviidavates projektides. EL struktuurifondide vahendite kasutuselevõtuks valmistab linnavalitsus ette projektid, valib välja neist olulisemad ning rakendab need ellu. Aastal 2005 viiakse läbi haldusterritoriaalne reform. Toimub ühinemine Tamsalu vallaga. Ühinemise eesmärk on suurendada omavalitsuse tulubaasi ning tõsta haldussuutlikkust. Infotehnoloogia arengu tagamiseks täiustatakse pidevalt riist- ja tarkvara. Kõigile linnavalitsuse allasutustele tagatakse püsiv internetiühendus, laiendatakse raamatukogus asuvat internetipunkti. Planeeringute läbiviimise hõlbustamiseks ning asjaajamise kiirendamiseks töötatakse välja geoinfosüsteem (GIS) ning rakendatakse see ellu. 11. TAMSALU LINNA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2003–2006 Valdkond: Infrastruktuur, keskkond, heakord Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitjad Vee ja kanalisatsiooni arengukava uuendamine Tamsalu Linnavalitsus, AS Tamsalu Vesi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva osa renoveerimine ja uue osa väljaehitamine lähtudes arengukavast ja planeeringust. Reovee puhastusseadmete järelpuhastussüsteemi rajamine Tegevuse tulemusena saavutatakse kogu linna varustamine puhta joogiveega, reostuse likvideerimine ning veekadude minimeerimine. Investeeringud teostatakse järk-järgult. Olulisim osa langeb aastatele 2006–2007 Kogu projekti maksumus ca 8 milj kr, millest omaosalus 25% e 2 milj kr Tamsalu linna eelarve, AS Tamsalu Vesi vahendid, ISPA projekt, EL Ühtekuuluvusfondi vahendid Tamsalu Linnavalitsus, AS Tamsalu Vesi Tänavate asfalteerimine ja olemasolevate tänavakatete korrastamine, kõnniteede projekteerimine ja ehitamine Linna põhitänavate korrastamiseks kulub 2,6 milj kr. Investeerides 300 tuh kr aastas, suudetakse 2006. aastaks korda teha pool linna põhitänavatest ca 300 tuh kr aastas Tamsalu linna eelarve, riigieelarve vahendid Tamsalu Linnavalitsus Soojaenergeetika jaotamise ja mõõtmise ümberkorraldamine korterelamutes; majasiseste küttesüsteemide renoveerimine; välistrasside renoveerimine Eesmärgiks on soojuse ühtlasem jaotus eri tarbijate vahel ning soojakadude vähendamine 1 milj kr AS Tamsalu Kalor vahendid, EL struktuurifondid AS Tamsalu Kalor, Tamsalu Linnavalitsus Välisvalgustusliinide rajamine ja renoveerimine Kaasates eelarveväliseid vahendeid teostatakse investeering 2005–2006. a 990 tuh kr Tamsalu linna eelarve, EL struktuurifondid Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Kommunaal Elamuehituse arendamine Luuakse tingimused individuaal- elumajade ehituseks; planeeritakse selleks otstarbeks elamualad ja rajatakse kommunikatsioonid. Tegevust arendatakse järk-järgult lähtudes nõudlusest 400 tuh kr Tamsalu linna eelarve Tamsalu Linnavalitsus Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitja Tamsalu Gümnaasium: Elektrisüsteemi renoveerimise lõpetamine Gümnaasiumi klassiruumide valgustuse renoveerimine 900 tuh kr Tamsalu linna eelarve, riigieelarve vahendid, EL struktuurifondid Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Gümnaasium Peasissekäigu, fuajee ja garderoobide kapitaalremont 1 milj kr sama sama Sööklaruumi kapitaalremont ja sisustuse uuendamine 2002. a jäi vahendite puudumisel remontimata sööklasaal ning muretsemata uus saali mööbel ca 500 tuh kr sama sama Koolihoone vana osa akende väljavahetamine ja fassaadi uuendamine 1,2 milj kr sama sama Klassiruumide ja koridoride remont 1,5 milj kr sama sama Tamsalu Lasteaed: Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Lasteaed Küttesüsteemi renoveerimine, ventilatsiooni ehitamine 400 tuh kr Tamsalu linna eelarve, hasartmängumaksu vahendid sama Köögi- ja abiruumide kapitaalremont 200 tuh kr Tamsalu linna eelarve, EL struktuurifondid sama Rühma- ja abiruumide remont 1,5 milj kr sama sama Tuletõrjesignalisatsiooni ehitus 70 tuh kr sama sama Tamsalu kultuurimaja: Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Kultuurimaja Küttesüsteemi renoveerimine, ventilatsiooni ehitamine Enne eriosade (küte ja elekter) väljaehitamise alustamist lahendatakse projekteerimise käigus ruumide otstarbekama paigutuse ja kasutuselevõtu küsimused 1,1 milj kr Tamsalu linna eelarve, energiasäästu programm, riigieelarve sama Tualettruumide remont 388 tuh kr Tamsalu linna eelarve, hasartmängumaksu vahendid sama Katusekatte uuendamine, akende ja uste vahetus 1,95 milj kr Tamsalu linna eelarve, energiasäästu programm, riigieelarve sama Elektrisüsteemi renoveerimine 1,5 milj kr sama sama Tamsalu Spordikompleks: Kompleksi täielik renoveerimine Kuna sport on Tamsalu lipulaevaks, on spordikompleksi renoveerimine ja selle kujundamine koos suusaradadega tervisespordi keskuseks oluline küsimus. Vajadus spordihoone renoveerimiseks seondub ka teiste linna arengukavas käsitletavate valdkondadega (ettevõtlus, turism, sotsiaalhoolekanne). Spordihoone ja selle juurde kuuluvate rajatiste baasil pannakse alus sporditurismi arengule – renoveeritakse spordihoone ööbimiskohad, käivitatakse toitlustusteenuste pakkumine Projektijärgne maksumus ca 13 milj krooni Tamsalu linna eelarve, energiasäästu programm, riigieelarve, erakapital Tamsalu Linnavalitsus Ehitatakse välja suusastaadion koos juurdekuuluvate rajatistega Eesmärgiks suusaspordi- traditsioonide ja sporditurismi arendamine Tamsalu linna eelarve, riiklikud vahendid Tamsalu Linnavalitsus EL ja EV struktuurifondide kaasamine infrastruktuuri arendamisse, hoonete rekonstrueerimisse, planeeringute koostamisse Linnavalitsus taotleb investeeringuteks eelarveväliseid lisavahendeid riiklikest fondidest, EL eelfondidest ning EL struktuurifondidest nende avanemisel, osaleb maakondlikes projektides Tamsalu Linnavalitsus Erakapitali kaasamine infrastruktuuri, keskkonna, heakorra arendamisse Selgitatakse võimalikud erainvestori huvid investeerimaks Tamsalusse. Pakutakse müüa või rendile seni kasutuseta või osalise kasutusega hooned ning ruumid Tamsalu Linnavalitsus Säilitada unikaalsed lubjatehase ringahjud Renoveeritakse endise lubjatehase ringahjud vastavalt väljatöötatud projektile ning kujundatakse turismiobjektiks Projekti kogumaksumus 9 milj krooni Tamsalu linna eelarve, EAS vahendid, EL struktuurifondide vahendid Tamsalu Linnavalitsus Olemasolevad ettevõtted, majanduse mitmekesistamine, linna maine kujundamine Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitjad Uute ettevõtete loomisele kaasaaitamine Tööstusküla projekti arendamine. Koostöös konsultantidega selgitada välja tööstusküla arendamise võimalused ja perspektiiv ning asuda väljatöötatud projekti elluviimisele, kaasates EL struktuurifondide vahendeid Tamsalu linna eelarve, EAS vahendid, EL struktuurifondide vahendid Tamsalu Linnavalitsus Soodsa ettevõtluskliima loomine Arendatakse koostööd ettevõtjate ja linnavalitsuse vahel perioodiliselt toimuvate ühiskoosolekute vormis. Toimuvad ühisarutelud linna ettevõtluse, arengu ning muudes küsimustes. Linnavalitsus aitab kaasa ettevõtete töötajate täiendusõppe korraldamisel, võimaldades tema käsutuses olevate ressursside kasutamist (näit arvutiklass jms) soodustingimustel Tamsalu Linnavalitsus Sihtsuunitlusega programmidest täiendavate vahendite hankimine erinevate projektide finantseerimiseks Kuna Tamsalu linna eelarvevahendid ei ole piisavad katmaks arengukavas planeeritavaid investeeringuid, tuleb taotleda projektipõhiselt lisavahendeid. Investeeringute teostamisel loetakse prioriteetseteks projekte, millele õnnestub kaasata eelarveväliseid vahendeid Tamsalu Linnavalitsus Bürokraatlike takistuste minimeerimine Kiirendatakse otsuste langetamise protsessi. Selleks vaadatakse läbi ning vajadusel muudetakse kehtivaid kohalikke seadusandlikke akte, mis on otsuste langetamise protsessi kiirendamisel takistuseks Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Linnavolikogu Aktiivse meediakampaania jätkamine Tamsalu linna positiivse imidži loomiseks Kaasatakse maakondlikku ja vabariiklikku meediat Tamsalus toimuvate ürituste, sündmuste kajastamisel Tamsalu Linnavalitsus Fonde puudutava informatsiooni hankimine ja levitamine Edastatakse ettevõtjaile teavet ettevõtlust toetavate riiklike programmide ning EL struktuurifondide kohta kohalikus lehes, interneti koduleheküljel ning vastavate õppepäevade korraldamisega Tamsalu Linnavalitsus Turismi arendamiseks erakapitali kaasamine Kaasatakse erakapitali turismiarendus- projektidesse (lubjaahjud, spordihoone). Leitakse võimalikud huvipakkuvad investeerimisvõimalused erakapitalile ning pakutakse need välja. Tegevuse eesmärgiks on ettevõtluse elavdamine Tamsalu Linnavalitsus Piirkondliku turismikontseptsiooni väljatöötamine Tegevuse käigus luuakse ühine nägemus Tamsalu linna ja valla vahel lubjatööstuse ajalooliste rajatiste arendamiseks turismiobjektideks, sporditurismi ning puhkealade arenguks Tamsalu Linnavalitsus Investeerimisvõimalustest teavitamine Täiendatakse pidevalt interneti kodulehekülge vastava teabe osas. Koostatakse infovoldik piirkonnast (Tamsalu linn ja vald) 10 tuh kr Tamsalu linna eelarve Tamsalu Linnavalitsus Tegutsevate ettevõtete infrastuktuuri parendamine Koostöös ettevõtjatega arendatakse olemasoleva ettevõtluse arenguks vajalikku infrastruktuuri (väljasõiduteed, trassid jms) Tamsalu linna eelarve, Tamsalu ettevõtete vahendid, EL struktuurifondid, riiklikud abiprogrammid Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu ettevõtjad Haridus Tegevus Selgitus Maksumus Täitjad Konkurentsivõimelise ühisgümnaasiumina püsimine, sh Tamsalu Gümnaasium, Tamsalu Linnavalitsus Jätkatakse diferentseeritud õpet alates seitsmendast klassist Tamsalu linna eelarve sama Täiustatakse ja mitmekesistatakse tunnivälise töö süsteemi sama sama Töötatakse välja Tamsalu linna haridusprogramm sama sama Kooliraamatukogust kujundatakse õpilaste infokeskus sama sama Säilitatakse ja süvendatakse kooli traditsioone sama sama Koostatakse ülevaade süvaõppe sisseviimise võimalustest Tamsalu Gümnaasiumis. Positiivse tulemuse korral hakatakse seda teostama sama sama Lasteaia õuel mängimis- ja sportimisvõimaluste kompleksne väljaarendamine Rajatakse uus mänguväljak 100 tuh kr Tamsalu linna eelarve, hasartmängumaksu vahendid Tamsalu Lasteaed, Tamsalu Linnavalitsus Tervistedendava lasteaia kujundamise jätkamine Tamsalu Lasteaed Kultuur ja sport Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitjad Säilitatakse ning arendatakse Tamsalu Päeva ning laulu- ja tantsupeo traditsioone Tamsalu linna eelarve Tamsalu Kultuurimaja, Tamsalu Gümnaasium, Tamsalu Linnavalitsus Koos Tamsalu Vallavalitsusega koostatakse mitmekülgne, aastaringselt toimiv kultuuri- ja spordisündmuste kalender Tamsalu Linnavalitsus, kultuurimaja, spordihoone, volikogu kultuurikomisjon, spordiklubid Spordikompleksi baasil rahvaspordi- ja tervisekeskuse väljakujundamine Renoveeritakse spordihoone, ehitatakse suusastaadion koos vastavate rajatistega. Pööratakse senisest enam tähelepanu tervisespordiürituste korraldamisele ning traditsiooniliste ürituste taastamisele Tamsalu linna eelarve, erakapital, energiasäästu programm, riigieelarve Tamsalu Kultuurimaja, spordihoone, linnavalitsus, gümnaasium, spordiklubid Taotletakse eelarveväliseid lisavahendeid tervist ja tervislikke eluviise propageerivate programmide realiseerimiseks Tamsalu linna eelarve, hasartmängumaksu vahendid, Eesti Kultuurkapital Tamsalu Spordihoone, Tamsalu Linnavalitsus, spordiklubid Tingimuste loomine olemasolevate kultuuri- kollektiivide tegevuse jätkamiseks ning uute tekkimiseks Leitakse rahaline kate ning juhendajad uutele ning olemasolevatele kultuurimaja ringidele Tamsalu linna eelarve Tamsalu Kultuurimaja, Tamsalu Linnavalitsus Enesega toimetulemist toetav sotsiaalabisüsteem ja tervishoid Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitjad Elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetava hoolekandesüsteemi töölerakendamine Arendatakse edasi koduhooldust abi vajavatele üksikutele vanuritele ja puuetega inimestele ning arendatakse nende ühistegevust. Töötatakse välja õppekava abivajavatele peredele toimetuleku õpetamiseks ning käivitatakse vastav koolitus. Käivitatakse toimetulekuõpetus puuetega inimestele. Luuakse Aktiviseerimiskeskus tööturult eemalejäänute aktiiviseerimiseks Linna eelarve vahendid, EL struktuurifondide vahendid, riiklikud toetused vastavatele projektidele Tamsalu Linnavalitsus, sotsiaalosakond, Tamsalu Päevakeskus Rahvaspordi- ja terviseürituste korraldamine ning tervislike eluviiside propageerimine Luuakse regulaarselt töötavad tervisespordirühmad spordihoone baasil, eraldi rühmad eakatele ja puuetega inimestele. Luuakse initsiatiivgrupp, kes propageerib ning viib ellu Tervislike Linnade liikumise põhimõtteid Tamsalus Tamsalu Linnavalitsus, sotsiaalosakond, volikogu sotsiaalkomisjon Tööhõiveprobleemide lahendamiseks ettevõtete ja programmide vahendite kaasamine Tõhustada olemasolevat võrgustikku (kool, linnavalitsus, päevakeskus) sotsiaalprobleemide lahendamiseks, osaleda järjepidevalt vastavates projektides Olemasolevate võimaluste (ruumid, inimesed, sisustus) ärakasutamine ümber- ja täiendusõppel ning sotsiaalprobleemide lahendamisel Kasutatakse ära Tamsalu Päevakeskuse võimalused toetamaks puuetega inimeste ja töötute aktiivset kaasamist ühiskonda ning tööturule Tamsalu Linnavalitsus, sotsiaalosakond, Tamsalu Päevakeskus Terviseprofülaktika ja tervisekaitse programmi loomine Tamsalu elu edendamiseks säästva arengu tagamine, mille puhul rahuldatakse praegusi vajadusi, ohustamata tulevasi põlvkondi. Sellest tulenevalt on tervishoiu arengu eesmärgiks haiguste ennetamine ja elanikkonnale hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ning kvaliteetse tervishoiuteenuste kaudu Linna üldkasutatavate hoonete kohandamine puuetega inimeste vajadustele Linna munitsipaalhooned kohandatakse järk-järgult puuetega inimeste vajadustele (kaldteed, käsipuud jne) Tamsalu linna eelarve, hasartmängumaksu vahendid Tamsalu Linnavalitsus Esmaabiõpetus Viiakse läbi kursused esmaabi õpetusest koolis, lasteaias ja teistes munitsipaalasutustes Tamsalu linna eelarve Tamsalu Linnavalitsus, Tamsalu Tervisekeskus Tugev omavalitsus Tegevus Selgitus Maksumus Rahastamisallikas Täitjad Eelarves näha ette omaosalus projektides Lähtuvalt arengukavast koostatakse mitmeaastane investeeringute kava. Kava täitmiseks on vajalik kaasata eelarveväliseid vahendeid, mis tingib vajaduse omaosaluse garanteerimiseks projektides. Rahalised vahendid selleks tuleb planeerida eelarveprojekti koostamise staadiumis Tamsalu Linnavalitsus ja Volikogu, majanduskomisjon Projektide ettevalmistamine EL struktuurifondidest vahendite taotlemiseks Tuginedes arengukavale valitakse välja prioriteetsed projektid, millele taotletakse vahendeid eeldatavalt 2004. a kevadel avanevatest EL struktuurifondidest. Projektide ettevalmistus tuleb läbi viia 2003. a Tamsalu Linnavalitsus ja Volikogu, majanduskomisjon Tegevuste planeerimine Arengukava lisana koostatakse pikemaajalisem investeerimiskava, mida vastavalt vajadusele periooditi läbi vaadatakse ning täiendatakse Tamsalu Linnavalitsus ja Volikogu, majanduskomisjon Avalike teenuste kvaliteedi parendamine Avalike teenistujate pidev täienduskoolitus ja spetsialiseerumine Tamsalu Linnavalitsus Viiakse läbi haldusreform Valmistatakse ette ning viiakse läbi ühinemine Tamsalu vallaga Tamsalu Linnavolikogu, Tamsalu Linnavalitsus GIS-süsteemi väljaarendamine Asjaajamise hõlbustamiseks ning infotöötluse parandamiseks viiakse koostöös teiste maakonna omavalitsustega sisse GIS-süsteem 300 tuh kr Tamsalu linna eelarve, riiklikud vahendid Tamsalu Linnavalitsus Lisa 1. Tamsalu linna investeeringute kava 2003–2006. a (tuh kr) Investeeringu objekt ja tegevus Investeering kokku 2003 2004 2005 2006 eelarve laen muud eelarve laen muud eelarve laen muud eelarve laen muud Trasside renoveerimine, ehitamine, järelpuhastus 2770 100 100 642 1928 Trasside projekteerimine 237 60 177 Infrastruktuuri rajamine ehitatavatele individuaalelamutele 500 125 375 GIS-süsteemi ettevalmistamine 20 20 Prügimäe sulgemine 687 20 314 20 333 Tänavad ja kõnniteed 1318 400 28 200 30 300 30 300 30 Soojaenergeetika jaotamise ümberkorraldamine 1000 1000 Tänavavalgustuse ehitus, renoveerimine 1130 140 124 371 124 371 Koolimaja elektrisüsteemi renoveerimine 900 225 675 Koolimaja sissekäigu, fuajee, garderoobide kap. remont 1000 250 750 Kooli sööklasaali remont 500 125 375 Kooli vana osa akende vahetus, fassaadi remont 1200 300 900 Kooli klassiruumide ja koridoride kap. remont 1500 375 1125 Tamsalu lasteaia küttesüsteemi renoveerimine, ventilatsioon 400 130 140 33 97 Lasteaia köögi ja abiruumide kap. remont 200 50 150 Lasteaia rühma- ja abiruumide remont 1500 375 1125 Lasteaia tuletõrjesignalisatsioon 70 30 40 Lasteaia mänguväljaku rajamine 100 30 Kultuurimaja küttesüsteemi renoveerimine, ventilatsiooni ehitus 1300 200 200 600 100 200 Kultuurimaja tualettruumide ehitus 388 18 70 300 Kultuurimaja katuse uuendamine, akende, uste vahetamine 1750 137 300 1313 Kultuurimaja elektrisüsteemi renoveerimine 1500 375 1125 Tamsalu Spordikompleksi renoveerimine 12 000 755 5045 545 3655 2000 Suusaradade det. plan. 45 15 30 Suusastaadioni ehitus 1000 300 700 Endise lubjatehase ringahjude renoveerimine 2750 75 175 100 2400 Tööstusküla projekti arendamine 2750 50 100 325 975 325 975 Aktiviseerimiskeskuse loomine Kokku 38 515 688 710 1264 658 1455 10 870 791 1820 8764 899 1467 9129 Lisa 2. Tamsalu linna laenude juhtimine 2002–2008 (tuh kr) Aaasta Eelarve kasv Eelarve Laen Tagasimakse aastas 20% nõue Kohustused aasta lõpuks 60% nõue aasta lõpuks 2002 12 659,1 312 1388 11% 3879 30,64% 2003 111,00% 14 060 710 1263 9,00% 3501 24,90% 2004 102,70% 14 440 1775 1350 9,35% 4361 30,20% 2005 102,70% 14 830 1600 1595 10,76% 4758 32,08% 2006 102,70% 15 230 1370 1725 11,33% 4739 31,12% 2007 102,70% 15 641 1420 9,08% 3319 21,22% 2008 102,70% 16 063 1295 8,06% 2024 12,60% Lisa 3. Arengukava järgsed planeeritavad investeeringud 2003. eelarveaastal Investeeringu objekt Tegevus Investeeringu maht tuh kr Investeeringu allikas Kajastumine 2003. a eelarves eelarve laen muud Osalemine KIK-I progr. Prügimäe sulgemine, uuringud 334 20 294 (KIK) 20 (VV) 20 Välisvalgustusliinid Ääsi t, Tööstuse t Olemasolevate liinide renoveerimine ja uute rajamine 540 540 540 Teed ja tänavad Tänavate asfalteerimine ja olemasolevate katete korrastamine Tehnika, Rahu 428 400 28 428 Tamsalu lasteaed Tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine 70 30 40 30 Küttesüsteemi renoveerimine 200 100 100 100 Tamsalu kultuurimaja Projekteerimine (sh ruumide otstarve, elektri- ja küttesüsteemid) 200 200 200 Tualettruumide ehitus 388 18 70 300 88 Tööstusala Äriplaani koostamine, detailplaneering 150 50 100 50 Vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine Toome põik uuele elamualale trasside ehitus 200 100 100 200 KOKKU 2510 518 1110 882 1656 ARENGUKAVAS SENI KAJASTAMATA INVESTEERINGUD 2003. EELARVEAASTAL Investeeringu objekt Tegevus Investeeringu maht tuh kr Investeeringu allikas Kajastumine 2003. a eelarveprojektis eelarve laen muud Lubjaahjud Tööprojekt 250 75 175 75 Osalemine ISPA projektis (trasside renoveerimine) Projekteerimine 237 60 177 60 Osalemine GIS süsteemi ettevalmistamises Aerofotod 20 20 20 Suusaradade korrastamine Detailplaneerimine, ühendustee 45 15 30 45 Kokku: 552 170 382 200 Kõik kokku: 3062 688 1110 1264 1856