Kalaamet — Kalapüügi korraldamisest Eesti Vabariigi vetes — RTL, 1992, 3, 0

I. Kalapüügi korraldamise üldpõhimõtted Kalapüügi korraldamisel tuleb lähtuda nõudest säilitada kalavarude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemides. Kalavarude haldajail tuleb püügi korraldamisel kinni pidada Eesti Vabariigi Riikliku Kalaameti poolt määratud kalapüügi mahtudest ja püüniste arvust. Tasu kalavarude kasutamise eest nõutakse varude kasutajailt sisse püüniste maksustamisega, tasuliste kalastuskaartide ja tasuliste püügilubade väljaandmisega ning veekogu või selle osa kasutusele andmise lepinguga. Kalavarude kasutamise üle tuleb pidada riiklikku arvestust veekogude ja kalaliikide kaupa. Kalavarude haldaja on kohustatud oma haldusalal käivitama kalavarude taastootmise protsessi, kaasates selleks veekogude lepingujärgseid kasutajaid, kutselisi kalureid ja harrastuskalastajaid. II. Üleminekuperiood uuele püügikorraldusele Uute kalapüügi eeskirjade kehtestamiseni tuleb juhinduda senistest kalapüügi eeskirjadest niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus Eesti Vabariigi kehtiva seadustikuga. Eesti Kalastajate Seltsi kehtiv liikmepilet annab kalastamisõiguse senistel alustel piirkondades, kus ei ole jõutud korraldada harrastuskalastamist kalastuskaartide alusel. III. Lähtudes Eesti Vabariigi kalapüügiseadusest ja eeltoodust käsin: 1. Hakata harrastuskalapüüki korraldama vastavalt lisale nr. 1 alates 1. jaanuarist 1992. a. 2. Hakata kutselist kalapüüki korraldama vastavalt lisale nr. 2 alates 1. jaanuarist 1992. a. IV. Käesoleva käskkirja täitmise riiklik kontroll panna Eesti Kalaameti püüginõunikule T. Orgusaarele, Riiklikule Mereinspektsioonile ja omavalitsuste poolt määratud kalapüügi ja -kaitse eest vastutavatele ametiisikutele nende halduspiirkondades. Peadirektori k. t. L. VAARJA Tallinn, 29. detsembril 1991. Nr. 7.