Väätsa Vallavolikogu — Väätsa valla ehitusmäärus — KO, 128, 2113

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse § 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Väätsa valla ehitusmäärusega (edaspidi määrus ) täpsustatakse planeerimisseaduse ja ehitusseadusega ning nendest tulenevate õigusaktidega kehtestatud nõuete rakendamist ja see on aluseks planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel Väätsa valla territooriumil. (2) Määrus reguleerib Väätsa Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Väätsa Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) omavaheliste ülesannete jaotuse, pädevuse, kohustused ning asjaomaste isikute vahelised suhted planeeringute koostamisel, hoonete ja rajatiste ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. (3) Seaduse või muu õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused, mis ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse ning pädevus ei ole sätestatud ehitusmäärusega, lahendab vallavalitsus. (4) Vallavalitsusel on vajadusel õigus ehitusmäärusega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste paremaks lahendamiseks moodustada komisjone, töörühmi ja kaasata küsimuste lahendamiseks spetsialiste. (5) Vallavalitsuse pädeva ametniku (edaspidi ametnik) kohustused ja õigused määrab vallavanem ametijuhendiga. Ametniku kohustused ja õigused võib jagada mitme ametniku vahel. 2. peatükk VÄÄTSA VALLA, SELLE OSADE PLANEERIMISE NING EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED § 2. Planeerimise ning ehitamise põhimõtted ja nõuded Väätsa valla, selle osade planeerimise ning ehitamise põhimõtted ja nõuded (edaspidi nõuded) tagatakse Väätsa valla haldusterritooriumil üldplaneeringu, üldplaneeringu teemaplaneeringute, detailplaneeringute ja hoonestuskavadega. § 3. Valla üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse ja kehtestatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta. (2) Valla üldplaneering: 1) määrab keskkonnaseisundist, territoriaalmajanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast lähtuvad valla arengusuunad ja eesmärgid; 2) määrab valla tiheasustuse ja hajaasustuse piirid ning detailplaneeringu kohustusega alad hajaasustuses; 3) määrab keskkonnaseisundist, territoriaalmajanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast lähtuvad valla arengusuunad ja eesmärgid; 4) määrab miljööväärtuslikud alad ja neil aladel kehtivad ehitustingimused; 5) kehtestab üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud; 6) on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid. § 4. Detailplaneering (1) Detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele Väätsa alevikus, valla või vallaosa üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusaladel ja üldplaneeringus määratletud detailplaneeringu kohustusega aladel. (2) Kuni üldplaneeringu kehtestamiseni on detailplaneeringu kohustusega aladeks vallas: 1) Väätsa alevik; 2) Reopalu küla (kompaktse hoonestusega ala); 3) Röa küla (kompaktse hoonestusega ala); 4) Lõõla küla (kompaktse hoonestusega ala); 5) Piiumetsa küla (kompaktse hoonestusega ala). § 5. Detailplaneeringu koostamise kohustus hajaasustuses (1) Hajaasustuses otsustab detailplaneeringu algatamise vallavalitsus. (2) Hajaasustuses on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistele objektidele: 1) ehitusõiguse seadmiseks ja uute hoonete püstitamiseks jõgede, järvede ja kraavide kaldaalal; 2) eraldiseisva rida- ja sektsioonelamu, spordikompleksi, kämpingu, motelli, tootmishoone, laohoone projekteerimiseks koos nende juurde kuuluva teenindusmaaga; 3) väljaspool asulat asuva mõisakompleksi juurde uute hoonete projekteerimiseks või rekonstrueerimiseks koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga jt vallavalitsuse poolt esitatud juhtudel; 4) muinsuskaitse- ja looduskaitsealadel. § 6. Detailplaneeringu lähteülesanne (1) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse seadusest ja õigusaktidest mitte tulenevad kitsendused, planeeringu koosseis ja vormistamise nõuded, ehituslikud tingimused, üldised ja avalikud huvid, avaliku väljapaneku ja arutelu kord. (2) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib üks aasta. § 7. Planeeringu keskkonnamõju hindamine Planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus. Strateegilise keskkonnamõju hindamise vajadus ja ulatus sätestatakse lähteülesandega. § 8. Kinnisasja kitsendustest teatamine ja hüvitise maksmine (1) Kinnisasjale üld- või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendustest ja piirangutest teavitamise kinnisasja omanikule korraldab vallavalitsus. (2) Kitsendustest tuleneva hüvitise tasu määrab vallavolikogu. 3. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 9. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevuses on: 1) üldplaneeringu algatamine, vastuvõtmine, kehtestamine, finantseerimise otsustamine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2) üld- ja detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 3) sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 4) korralise ülevaatuse tulemuste alusel senikehtivate üldplaneeringute kehtima jätmine või muutmine; 5) ettepanekute tegemine maavanemale maakonnaplaneeringu muutmiseks; 6) õigus loobuda detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisest, kui ettepanek on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga või kui detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua põhjendamatuid kulutusi või kaasneb oluline keskkonnamõju; 7) õigus põhjendatud vajaduse korral algatada detailplaneeringu koostamine aladel ja juhtudel, millele ei ole planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 8) valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine. § 10. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsuse pädevuses planeerimisvaldkonna korraldamisel on: 1) detailplaneeringu koostamise algatamine; 2) detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine; 3) lepingu sõlmimine detailplaneeringu koostamisest huvitatud eraõigusliku isikuga detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringust huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ning detailplaneeringu rahastamisel ja selle avalikustamisega seotud kulude kandmisel; 4) detailplaneeringutele, mis on koostatud kooskõlas üldplaneeringuga, kooskõlastamise vajaduse määramine; 5) vajadusel detailplaneeringu koostamise ajaks ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeritaval maa-alal, millest teavitatakse kinnisasja omanikku; 6) avalikustamise nõuete täitmisest loobumine, kui naaberkruntide omanikud on andnud planeerimisseaduses sätestatud juhtudel kirjaliku kooskõlastuse; 7) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 8) üldplaneeringuga kooskõlas oleva ja lahendamata planeeringuvaidlusi mitteomava detailplaneeringu kehtestamine. 9) Vastavalt vajadusele on vallavalitsusel õigus koostada, kehtestada, muuta või tühistada projekteerimis- ja ehitusala reguleerivaid ning täpsustavaid tingimusi ja/või eeskirju ning selgitavaid juhendeid. (2) Vallavalitsuse ülesanded planeerimise korraldamisel on: 1) planeeringukavatsusest, planeeringu algatamisest ja avalikust väljapanekust teatamine vallavalitsuse poolt määratud ajalehtedes ja kohtades ning planeerimisseadusest tulenevate isikute informeerimine; 2) planeeringu koostamise käigus kogutud informatsiooni ja materjalide säilimise ning kättesaadavuse tagamine asjasthuvitatud isikutele; 3) enne avalikku väljapanekut vajalike kooskõlastuste võtmine riigiasutustelt, ekspertiiside tegemine ning planeerimisseadusest tulenevatel juhtudel järelevalve teostajalt heakskiidu saamine; 4) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine; 5) avaliku väljapaneku ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute läbivaatamine ja neile vastamine; 6) üldplaneeringu ja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu esitamine volikogule kehtestamiseks pärast seda, kui Järva maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud ja õigusaktidest tulenevatel juhtudel heakskiidu andnud; 7) planeeringu kehtestamisest teavitamine vallavalitsuse poolt määratud ajalehtedes ning planeerimisseadusega sätestatud juhtudel isikuid, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 8) planeeringu kehtestamise otsuse ja planeeringu saatmine Järva maavanemale ja riigi maakatastri pidajale; 9) kahjude hüvitamise ja kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele; 10) kehtestatud planeeringute ülevaatamise korraldamine ja ülevaatuse tulemustest informeerimine; 11) koostöö korraldamine maavalitsuse, naaberomavalitsuste ja teiste huvitatud isikutega. (3) Vallavalitsuse pädevus ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) ehitusprojektide ja ehitise mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) kirjalike nõusolekute andmine; 5) projekteerimistingimuste väljastamine; 6) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) vajadusel ehitise või ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 8) ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 9) vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 10) vajadusel ettekirjutuste tegemine; 11) ajutise ehitise püstitamise lubamine; 12) ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja andmete esitamine registritele; 13) ehitus- ja kasutuslubade peatamine, tühistamine või kehtetuks tunnistamine; 14) ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 15) ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 16) ettekirjutuste tegemise pädevusega ametisikute määramine. § 11. Ametniku pädevus Ametnik: 1) esitab riiklikule ehitisregistrile andmeid; 2) väljastab kinnitatud väljavõtteid riiklikust ehitisregistrist; 3) edastab ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmed riiklikule ehitisregistrile; 4) edastab ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmed Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile; 5) määrab õigusliku aluseta ehitise likvideerimise või korrastamise ja/või ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise tähtaja. 4. peatükk EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE § 12. Projekteerimine Väätsa alevikus ja külade selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (1) Väätsa alevikus ja külade selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel on projekteerimise ja uute kinnistute moodustamise ning olemasolevate kinnistute piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aladel võivad kehtestatud detailplaneeringu puudumisel olla projekteerimise aluseks vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused. (3) Vallavalitsus säilitab ehitusprojekti ja ehitusega seotud dokumentatsiooni ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis. § 13. Projekteerimine hajaasustuses (1) Hajaasustusalal uute hoonete ja olemasolevatele juurdeehituste projekteerimine on lubatud vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimuste alusel, välja arvatud käesoleva määruse §-s 5 nimetatud juhtudel. (2) Hajaasustusalal, kui soovitakse kinnistule lisaks ühele olemasolevale elamule ette näha rohkem kui kaks elamukrunti, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. § 14. Ehitusprojekt Ehitiste püstitamiseks koostatud ehitusprojektid, millele taotletakse ehitusluba, peavad olema koostatud vastavuses: 1) majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuetega; 2) kehtestatud detailplaneeringu ja vallavalitsuse kehtestatud projekteerimistingimustega; 3) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimustega. § 15. Projekteerimistingimused (1) Projekteerimistingimustega määratakse: 1) hoonestusala, kuhu võib rajada ehitusõigusega hooneid; 2) olulisemad hoonete arhitektuurinõuded; 3) hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; 4) hoonete suurim ehitusalune pindala; 5) hoonete lubatud ehituskõrgus; 6) vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks; 7) määratakse isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist. (2) Projekteerimistingimused ja projekteerimise lisatingimused kehtivad ehitusprojekti koostamiseks ning ehitusloa taotlemiseks kaks aastat. (3) Projekteerimistingimused ja projekteerimise lisatingimused väljastab vallavalitsus korraldusega. (4) Projekteerimistingimustes määratud isikutega kooskõlastatud ehitusprojekt esitatakse vallavalitsusele kahes eksemplaris, millest üks on originaalallkirjadega, koos ehitusloa taotlemiseks vajalike dokumentidega. § 16. Väätsa valla munitsipaalehitised Väätsa valla munitsipaalehitise projekteerimisel ja ehitamisel täidab tellija funktsioone vallavalitsus. 5. peatükk EHITAMINE, EHITUSLUBA JA EHITISE KASUTUSLUBA § 17. Ehitamine ja ehitusluba (1) Ehitamine toimub ehitusprojekti järgi, mille alusel on vallavalitsuse korraldusega väljastatud ehitusluba. (2) Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus nõuda ehitusprojektile ekspertiisi tegemist. (3) Vallavalitsusel on ehitusloa andmisest õigus keelduda või väljastatud ehitusluba tühistada juhul, kui projekteerimisel, ehitamisel või ehitusloa taotlemisel on rikutud kehtivaid õigusakte. (4) Ehitusloa taotlusele, kui taotlejaks ei ole kinnistu omanik ega ehitise omanik, tuleb lisada kinnistu omaniku või ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitusloa taotlemiseks. (5) Väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20–60 m 2, kirjaliku nõusoleku vormikohasele taotlusele peab asjast huvitatud isik ametniku põhjendatud nõudmisel lisama ehitise gabariitmõõtudega varustatud eskiisi, kus näidatakse väikehoone soovitav asukoht, plaan ja vähemalt kaks vaadet. Nõusoleku taotlusele, kui taotlejaks ei ole kinnistu omanik ega ehitise omanik või ainuomanik, tuleb lisada kinnistu omaniku või ehitise omaniku või kaasomaniku kirjalik nõusolek. (6) Ehitise tehnosüsteemide muutmise taotlusele peab asjast huvitatud isik lisama teostatava töö kirjelduse. (7) Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ehitis ei tohi paikneda eespool tänava ehitusjoont, naaberkinnistu piirile lähemal kui kaks meetrit, kui puudub naabri kirjalik kooskõlastus, teede kaitsevööndis, jõgede ning veekogude ehituskeeluvööndis, tuletõrjekaitsetsoonides ja teistest õigusaktidest tulenevatel ehituskeelualadel. Kehtiva detailplaneeringuga kaetud aladel võib nimetatud suurusega ehitist ehitada ainult planeeringuga ettenähtud ehitusalas. (8) Väikehoone või väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid ja norme. Hoone peab olema arhitektuurses kooskõlas krundi ja ümbruse varasema hoonestusega. (9) Ajutine ehitis on hoone või rajatis, mis vastab kõigile ehitusala reguleerivate seaduste ja määrustega ehitisele esitatavatele nõuetele ja mis püstitatakse kuni viieks aastaks. Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloaga määratakse ajutise ehitise likvideerimise tähtaeg. Ajutise ehitise likvideerimise tähtaegadest kinnipidamist kontrollib vallavalitsus. (10) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele ehitusloa taotluse koos krundi geodeetilise plaaniga, kus on näidatud lammutatav ehitis. (11) Omanikujärelevalve teostaja määrab ehitise omanik. (12) Ametniku poolt määratud õigusliku aluseta ehitise likvideerimise või korrastamise ja/või ehitisega seotud maa-ala heakorrastamise tähtaja eiramisel ehitise omaniku poolt korraldab vallavalitsus selle likvideerimise või nõuetele vastavusse viimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. (13) Õigusliku aluseta ehitatud ehitise seadustamise otsustab vallavalitsus. (14) Avariiohtliku ehitise avariiohu kõrvaldamise tähtaja määrab ametnik. Tähtaja eiramisel ehitise omaniku või ehitusettevõtja poolt kõrvaldab vallavalitsus selle asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras. (15) Ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimist korraldab vastavalt ehitistega toimunud avariidest teatamise ja nende tehniliste põhjuste uurimise korrale ametnik. (16) Avalikult kasutatavate teede ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise finantseerimiseks võib vallavalitsus sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotlejaga. § 18. Ehitise kasutusluba (1) Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsus pärast ehitise ülevaatust ja õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistamist ametniku poolt, välja arvatud õigusaktidega sätestatud juhtudel. (2) Kasutusloa väljastamisega seotud dokumendid esitab kasutusloa taotleja vallavalitsusele, kes säilitab dokumendid oma arhiivis kuni ehitise lammutamiseni. (3) Ehitise ülevaatust teostaval ametnikul on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone. (4) Ehitise kasutusloa väljastamise või keeldumise ettepaneku vallavalitsusele teeb ametnik, olles veendunud, et valminud ehitis vastab ehitusprojektile, ning ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele ning ehitusseaduses ettenähtud kasutusloa väljastamise või väljastamisest keeldumise tingimustele. (5) Ehitise ülevaatuse kohta vormistatakse ehitise ülevaatuse akt. (6) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Kasutusloa saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele avalduse, mille vormi on kinnitanud majandus- ja kommunikatsiooniminister. § 19. Ehitise omaniku kohustused (1) Ehitise omanik on kohustatud: 1) tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, ehitusprojektikohase ehitamise ja ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele; 2) ehitise, mis ei ole väikeehitis, üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise püstitamise alustamisel panema nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli ehitist puudutavate andmetega; 3) esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist kirjaliku teatise ehitamise alustamise kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korrale; 4) tagama ehitise ning selle asukoha kinnistu korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel; 5) ehitamise ajal ehitise andmete muutumisel informeerima vallavalitsust muutunud andmetest. § 20. Olemasolevad ehitised (1) Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. (2) Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. (3) Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda kuni 2003. aasta 31. detsembrini ehitusluba või kasutusluba. 6. peatükk TÄHTAJAD 21. Vallavalitsuse tähtajad Vallavalitsus: 1) määrab projekteerimistingimused kehtivusega kaks aastat kinnisasja omanikule 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või projekteerimistingimuste vormistamiseks vajaliku viimase dokumendi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 2) määrab vajadusel detailplaneeringu täpsustamiseks täiendavad projekteerimise lisatingimused kinnisasja omanikule 15 päeva jooksul arvestades taotluse või projekteerimistingimuste vormistamiseks vajaliku viimase dokumendi vallavalitsusele esitamise päevast; 3) annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 4) väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 5) tühistab või tunnistab ehitusloa kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse vallavalitsusele esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teatavaks saamise päevast arvates; 6) väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi vallavalitsusele esitamise päevast arvates; 7) tunnistab kasutusloa kehtetuks kümne päeva jooksul vastava taotluse vallavalitsusele esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse vallavalitsusele teatavaks saamise päevast arvates. § 22. Ametniku tähtajad Ametnik: 1) esitab riiklikule ehitisregistrile andmed vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 2) väljastab kahe tööpäeva jooksul riikliku ehitisregistri kinnitatud väljavõtteid; 3) edastab ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmed riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 4) edastab ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmed Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 5) avalikustab projekteerimistingimused valla kantseleis seitsme tööpäeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates kolmeks kuuks. § 23. Taotleja tähtajad Taotleja: 1) kõrvaldab kirjaliku nõusoleku taotlemiseks esitatud dokumentide puudulikkuse korral puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 2) kõrvaldab ehitusloa taotlemiseks esitatud dokumentide puudulikkuse korral puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 3) kõrvaldab kasutusloa taotlemiseks esitatud dokumentide puudulikkuse korral puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 24. Määruse rakendamine (1) Väätsa Vallavolikogu 5. detsembri 1995. a otsus nr 28 tunnistada kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumisest. (2) Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Tiit TUULEVESKI