Siseminister — Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 25.08.2003/79 (RTL 2003, 97, 1472) 06.09.2003 Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267) § 21 lõike 11 alusel. I. ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ning hooldusele. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §11. Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine on käsitletav tehnosüsteemi muutmisena. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) adresseeritud seade – üksik adresseeritud andur, tulekahjuteatenupp või sobitusseade, mis teate edastamisel annab täpse aadressi keskseadmele, või adresseeritud juhtimisseade, mis toimib keskseadmest antud juhtimiskäsu järgi; 2) adresseeritud süsteem – automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, milles teated süsteemi võimalike seisundite kohta edastatakse ja kuvatakse keskseadme monitoril teate tekitanud adresseeritud seadme täpse füüsilise asukoha aadressina: hoone, korrus, ruum, seadme aadress; 3) konventsionaalne süsteem – süsteem, mille puhul keskseade kuvab tulekahjuteate ahela täpsusega; 4) alarmiseade – seade, mille abil tulekahjuteade antakse heli- ja/või valgussignaalina; 5) ahel – keskseadmega ühenduv silmusekujuline või tupikliin, millega on ühendatud tulekahjuandurid, tulekahjuteatenupud, sobitus-, alarmi- või muud seadmed; 6) automaatne teateedastussüsteem – süsteem, mis vahendab automaatselt tulekahjuteate keskseadmest häirekeskusse; 7) automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS) – süsteem, mis annab automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti oma töövalmidust ohustavast rikkest; 8) kordusnäidu paneel – paneel, mille monitor kordab keskseadme monitoril kuvatud infot (signaale) ja mis võib omada süsteemi juhtfunktsioone; 9) avastamispiirkond – kontrollitav piirkond, mille täpsusega keskseade kuvab tulekahju teate; 10) edastusseade – sobitusseade objekti ja häirekeskuse seadmete vahel; 11) keskseade – seade, mille abil antakse tulekahju anduritele nende tööks vajalik energia ja mida kasutatakse andurite poolt antud tulekahju teate vastuvõtmiseks, teate kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ning tulekahjukolde asukoha kindlaksmääramiseks, teateedastamissüsteemi kaudu tulekahjust häirekeskusse teatamiseks ning ATS-i korrasoleku kontrolliks ning rikke kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks; 12) toiteallikas – seade, mis toidab elektrienergiaga keskseadet ja sellega ühendatud seadmeid; 13) tulekahjuandur – seade, mis jälgib pidevalt või lühikeste ajavahemike järel kontrollitaval alal tulekahju tekkimisega seotud füüsikalisi ja keemilisi nähtusi; 14) päevik – dokument, kuhu kantakse andmed tulekahju-signalisatsioonisüsteemi kohta ja selle töösse puutuvad sündmused, sh välja- ja sisselülimised, hoolduse läbiviimine, rikked ning nende kõrvaldamine; 15) tulekahjuteatenupp – seade, mille abil tulekahju teade antakse keskseadmesse käsitsi; 16) tuletõkkesektsioon – hoone osa või üksik ruum, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud; 17) vastavussertifikaat – volitatud asutuse väljaantud dokument, mis kinnitab, et toode või teenus vastab õigusakti kohaselt hindamisele kuuluvatele nõuetele; 18) autonoomne tulekahjuandur - tulekahjusignalisatsiooni lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks; 19) autonoomne tulekahjusignalisatsioon - lokaalne seade, mille põhielemendiks on autonoomne tulekahjuandur. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §3. Tulekahjuandurid Olenevalt jälgitavast nähtusest jagunevad tulekahjuandurid (edaspidi andur): 1) temperatuuriandur – andur reageerib temperatuuri tõusule; 2) suitsuandur – andur reageerib põlemisel ja pürolüüsil vabanevate osakeste mõjule; 3) analoogandur – adresseeritud süsteemis kasutatav suitsu- või temperatuuriandur, mis annab keskseadmele pidevalt teada anduri ümbruses toimuvatest muutustest; 4) leegiandur – anduri töö põhineb leegist lähtuval infrapunase või ultraviolettkiirguse toimel; 5) kombineeritud andur on eelnimetatud anduritüüpide kombinatsioon. §4. Temperatuuriandurid Olenevalt tööpõhimõttest jaotatakse temperatuuriandurid: 1) ülempiiriandur – annab tulekahjuteate, kui jälgitav temperatuur püsib etteantud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 2) muutumiskiiruse ehk diferentsiaalandur – annab tulekahjuteate, kui jälgitava temperatuuri muutumiskiirus püsib teatud väärtusest kõrgemal küllalt kaua; 3) DM andur – ühendatud diferentsiaal- ja ülempiirianduri tööpõhimõttel töötav andur. §5. Suitsuandurid Suitsuandurid jaotatakse järgmiselt: 1) ioonandur – anduri töö põhineb põlemisel eralduvate põlemisjääkide poolt põhjustatud ionisatsioonivoolu muutumisel anduris; 2) optiline andur – anduri töö põhineb põlemisjääkide poolt põhjustatud elektromagnetilise kiirguse sumbumisel või hajumisel spektri infrapunases, nähtava valguse ja/või ultravioletses piirkonnas; 3) proovivõtuandur – andur avastab kontrollitavast ruumist torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis- ja/või pürolüüsiprodukte; 4) optiline liiniandur – anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus. §6. ATS vastavus teistele õigusaktidele (1) Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi komponendid peavad vastama ja olema paigaldatud vastavalt Euroopa standardiseeria EN-54 esitatud nõuetele. (2) ATS projekteerimisel, paigaldamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid elektriohutuse nõudeid. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] II. ATS PROJEKTEERIMINE JA PAIGALDAMINE §7. ATS projekteerimise nõuded (1) ATS projekteeritakse ja paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate avastamispiirkonna äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. (2) Hoonele projekteeritakse üldjuhul kogu hoonet hõlmav ATS. Juhul kui ATS süsteem ei hõlma hoonet kogu ulatuses, siis peab olema tulekahju korral tagatud kõigi ohus olevate isikute teavitamine. (3) Ravi-, hooldus- ja lasteasutustes ning kõrghoonetes varustatakse tulekahjuanduritega ka automaatsete tulekustutussüsteemidega kaitstud tuletõkkesektsioonid. (4) Tuletõkkesektsioon varustatakse anduritega täielikult, lisaks sellele varustatakse anduritega järgmised hooneosad: 1) katuse- või varjualune, kus hoiustatakse põlevmaterjali üle 300MJ/m2 ning mille pindala 5 m2 ja enam; 2) kaablikanal ja -šaht ristlõikepindalaga 0,5 m2 ja enam; 3) pööningud, mille kõrgus on 1,5 m või enam. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §8. ATS projekteerimise erisused (1) Kontrollitavas hoones võib jätta anduritega varustamata tuletõkkesektsiooni, mis oma väikese pindala, kasutamistingimuste või väikese tulekahjuohu tõttu ei ohusta inimeste turvalisust. Selline tuletõkkesektsioon on: 1) eraldatud trepikoda, välja arvatud juhul, kui trepikojas on tuletõkkesektsiooniks eraldamata lift; 2) liftišaht. (2) Kontrollitavas tuletõkkesektsioonis võib anduritega varustamata jätta järgmised ruumid: 1) ruum, mille põrandapindala on alla 0,5 m2; 2) külmutusruum põrandapinnaga alla 10 m 2 ning vannituba, pesuruum ja WC ja vahekoridor põrandapinnaga kuni 5 m 2, mille siseviimistlus on mittesüttivast materjalist ning kus ei ole süttivat sisustust; 3) sauna pesu- ja leiliruum; 4) ripplae pealne või põrandaalune ruum, kus ei ole põlevmaterjali. (3) Automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud tuletõkkesektsiooni võib jätta kaitsmata ATS, kui on tagatud tulekahju avastamine inimeste ohutuks evakuatsiooniks, sellisel juhul varustatakse automaatse tulekustutussüsteemiga kaitstud alad tulekahjuteatenuppude ja alarmseadmetega. Samas hoones paiknevate automaatse kustutussüsteemiga kaitsmata ruumid tuleb varustada ATS-ga. (4) Plahvatusohtlikesse ruumidesse paigaldatakse tulekahjusignalisatsiooni seadmed vastavalt standardis EVS-EN 50014:2001 määratletud nõuetele. (5) Juhul kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, peab olema tagatud selle automaatne väljalülitumine keskseadme poolt tulekahjualarmi väljastamisel. Ventilatsiooni väljalülitumise korral peab olema tagatud, et ventilatsioonisüsteem ei tohi uuesti tööle rakenduda enne, kui tulekahjuoht on likvideeritud. §9. Avastamispiirkond (1) Tulekahjukolde kindlakstegemiseks moodustatakse konventsionaalsete süsteemide korral anduritest ja teatenuppudest nummerdatud avastamispiirkonnad. Avastamispiirkondade numeratsiooni alustatakse hoone madalaimalt korruselt. Kui objekt koosneb mitmest eraldi hoonest/hooneosast, nummerdatakse avastamispiirkonnad läbiva numeratsiooniga hoonete/hooneosade kaupa, alates alumiselt korruselt ülemisele, jätkates järgmise hoone alumiselt korruselt. (2) Avastamispiirkond võib konventsionaalsete süsteemide korral hõlmata ainult ühte korrust ja ühte tuletõkkesektsiooni. Erandiks on trepikoda, valguse- ja liftišaht. Alla 30 m2 pindalaga tuletõkkesektsioonid võivad kuuluda ühte avastamispiirkonda, kuid kõik need tuletõkkesektsioonid tuleb varustada valgusdioodiga. (3) Ühte avastamispiirkonda võib konventsionaalsete süsteemide korral kuuluda maksimaalselt 20 ruumi ja ühe avastamispiirkonna poolt kontrollitav pindala (olenevalt ruumide arvust) ei tohi olla suurem kui tabelis 1 näidatud. Tabel 1. Ruumide arv ja pindala Ruumide piirarv Piirkonna pindala, m2 1 1600 3 1200 5 1000 10 650 15 500 20 400 §10. Kaablirikke korral Kaablirikke korral adresseeritud süsteemi puhul võib tööst välja lülituda korraga mitte rohkem kui tabelis 1 ühel real näidatud ruumide arv ja pindala, mis asuvad ühel korrusel. §11. Anduri tüübi valikul otsustavad tegurid (1) Anduri tüübi valik sõltub konkreetsetest tingimustest ja seejuures arvestatakse järgmisi tegureid: 1) inimeste ohutus; 2) põlevmaterjalide olemasolu ja põlemisviis kontrollitavas piirkonnas; 3) kontrollitava piirkonna planeering, sh lae kõrgus; 4) ventilatsiooni- ja kütteseadmete mõju; 5) keskkonnatingimused ruumis; 6) valeteate esinemise tõenäosus. (2) Temperatuuriandureid kasutatakse ruumides, kus keskkonnatingimustest sõltuvalt ei ole teiste anduritüüpide kasutamine võimalik, kusjuures tuleb eelistada DM andurit. Kuid kui on tegemist suurte temperatuurikõikumistega lühikeste ajavahemike järel, tuleb kasutada ülempiiriandurit. (3) Suitsuanduritest tuleb kasutada ioonandureid seal, kus põlemisega kaasneb leek ja väikeste osakestega suits, ning optilisi andureid juhul, kui on võimalik hõõgpõlemine ja suuremate osakestega optiliselt tiheda suitsu teke. (4) Optilisi liiniandureid kasutatakse suurtes ja kõrgetes ruumides ning arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi. (5) Leegiandureid kasutatakse juhul, kui on võimalik tulekahju kiire (plahvatuslik) levik ja arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi. (6) Proovivõtuandurit kasutatakse ruumides, kus andurit ei ole võimalik paigaldada kas näiteks esteetilistel kaalutlustel või vandalismi võimalikkusel ning arvestades tootja poolt määratud tehnilisi tingimusi. (7) Sõltuvalt kaitstava ruumi kõrgusest valitakse andurid tabeli 2 järgi: Tabel 2. Andurite valik sõltuvalt ruumi kõrgusest Anduri tüüp Ruumi kõrgus (2) 4,5 >4,5≤6 >6≤8 >8≤11 >11≤25 >25 Temperatuuriandur 1. klass 54–62 ºC × × × Ο - - 2. klass 62–70 ºC × × Ο - - - 3. klass 70–78 ºC × Ο - - - - Kõrgete temperatuuride andurid 74–160 ºC × × Ο - - - Suitsuandurid × × × × Ο - Liiniandurid × × × × × - ×–sobib Ο–kasutatakse erandjuhtudel - – ei sobi [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §12. Andurite arv ja asukoht (1) Andurid paigutatakse kontrollitavale alale ühtlaselt ja kinnitatakse ruumi kõrgematesse kohtadesse lae külge või allalastuna, mitte enam kui 0,2 m lae alumisest pinnast madalamale. Ühe suitsuanduri poolt kontrollitava ala raadius horisontaalselt mõõtes ei tohi ületada 6 meetrit ja pindala 60 m2 ning temperatuurianduril 4 meetrit ja 30 m2. (2) Temperatuuri- ja suitsuandurite kasutamisel võetakse andurite arvu ja asukoha määramisel arvesse: 1) kontrollitavat pindala; 2) kaugust kontrollitava ruumi lae mis tahes punktist lähima andurini; 3) ruumi kõrgust ja lae konfiguratsiooni; 4) ventilatsiooni mõju; 5) mis tahes takistusi põlemisjääkide konvektiivsel liikumisel. (3) Leegiandurite kasutamisel võetakse andurite arvu ja asukoha määramisel arvesse: 1) anduri avastamispiirkond; 2) võimalikke varjavaid takistusi vaatekiirele; 3) segavate kiirgusallikate olemasolu. (4) Tulenevalt õhuvoolu liikumise iseärasusest temperatuuri- ja suitsuandurite paigutamisel arvestatakse järgmist: 1) ripplae mõju ruumi kõrguse suhtes ei võeta arvesse, kui ripplae kaugus vahelaest on kuni 10 protsenti ruumi kõrgusest ja kui ripplae pindala on väiksem kui ühe anduri poolt kontrollitav ala; 2) allalastud restlae, perforeeritud lae või sellele sarnase lae puhul paigaldatakse andur tavaliselt allalastud lae alumisele pinnale. Seejuures, kui ava või avade kogupind on suurem kui 1/3 lae kinnisest pindalast, tuleb avad andurist 0,5 m raadiuses kinni katta. Andur paigaldatakse ka ripplae vaheruumi ülemisele pinnale, kui vaheruumi kõrgus on enam kui 10 protsenti ruumi kogukõrgusest või allalastud osa pindalast on üle poole avad või avade vähim mõõde on üle 0,1 m; 3) rõdu, vahetasapinna jms all olev ruum varustatakse anduritega, kui selle ruumi sügavus on 2 m ja enam, kõrgus üle 1,2 m ning pindala vähemalt 10 m 2; 4) pindalalt üle 10 m2 suuruse laesüvendi puhul paigaldatakse andurid mitte enam kui 0,5–2 m kaugusele süvendi äärtest. Kui süvendi ruumala on üle 4 m3 või kui seal on ventilatsiooniava, tuleb süvendisse paigaldada lisaandur; 5) kui laetala allaulatuv osa on suurem kui 10 protsenti ruumi kõrgusest ning moodustuva süvendi ruumala on üle 4 m3, tuleb seda vaadelda kui seina ja andur tuleb paigutada igasse sektsiooni; 6) anduri horisontaalne kaugus seinast või muust õhuvoolu takistavast tõkkest, nagu näiteks piilar ja tala, peab olema vähemalt 0,5 m (välja arvatud alla 1 m laiune ruum), anduri kaugus sisustusest, nagu näiteks riiul, kapp jm, peab olema nii horisontaalis kui ka vertikaalis vähemalt 0,5 m; 7) anduri kaugus lae külge kinnitatud kuni 0,15 m kõrgusest valgustist jm tõkkest peab olema vähemalt 0,2 m. Kui talast või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse ja lae vaheline kaugus on üle 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema vähemalt 0,5 m; 8) kui kontrollitavas ruumis on sundventilatsioon, paigaldatakse andur mitte kaugemale kui 2 meetrit igast väljatõmbeavast (horisontaalselt). Kui talast või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse ja lae vaheline kaugus on alla 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema vähemalt 0,5 m; 9) varjatult paigaldatud andurite asukohad konventsionaalsete süsteemide puhul dubleeritakse ripplaele paigaldatava valgusdioodiga. Adresseeritava süsteemi puhul paigaldatakse anduri asukohta näitav kleebis. (5) Optilisi liiniandurid, leegiandurid ja proovivõtuandurid paigaldatakse vastavalt seadme valmistaja poolt määratud tehnilistele tingimustele. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §13. Tulekahjuteatenupp (1) Tulekahjuteatenupp paigaldatakse kuni 1,5 m kõrgusele põrandast nii, et see oleks selgesti nähtav, et oleks ära hoitud selle vigastamine ning tagatud talle vaba juurdepääs. (2) Tulekahjuteatenuppu kasutatakse õnnetuse või õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks. Muuks otstarbeks ei tohi tulekahjuteatenuppu kasutada. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §14. Tulekahjualarm (1) Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda alarmiseadme ja/või automaatse tekstilise teadustussüsteemi kaudu. Piirkondades, kus helisignaal võib olla ebaefektiivne, näiteks kui on tegemist tugeva taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega, tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid valgussignaale. (2) Tulekahjualarmi helitase peab olema hoone igas punktis minimaalselt 65dB või 5 dB kõrgem mis tahes muust üle 30 sekundi kestvast helist hoones või peab olema tagatud tulekahjualarmist tugevamate helide väljalülitamine. Kui helialarm on mõeldud ka magavate inimeste äratamiseks, peab heli tugevus olema 75 dB. Helitase ei tohiks ületada 120 dB mõõdetuna ühe meetri kaugusel alarmiseadmest. (3) Hoonesse paigaldatakse vähemalt kaks alarmiseadet ka siis, kui soovitatav heli tase on saavutatav ühe alarmiseadmega. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §15. [Kehtetu - RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §16. Keskseadme asukoht (1) Keskseade paigutatakse kohta, kus: 1) näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad tulekustutus- ja päästemeeskonnale ning omanikule; 2) valgustus on selline, et sildid ja visuaalsed näidud on selgesti nähtavad ja loetavad; 3) tausta müratase võimaldab kuulda helisignaale; 4) ümbritsev keskkond on puhas ja kuiv; 5) tõenäosus seadmete mehhaanilisteks kahjustusteks on väike; 6) tõenäosus tulekahju tekkeks on väike ja asukoht on varustatud ATS. (2) Kui keskseade koosneb rohkem kui ühest osast, peab iga osa paigutus vastama lõikes 1 punktides 1 kuni 6 loetletud nõuetele. Keskseadme eri osade vaheline ühendus kaitstakse võimalike mehaaniliste ja tulekahjust tingitud kahjustuste eest ning varustatakse rikkekontrolliseadmetega. (3) Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud tulekustutus- ja päästemeeskonna sisenemisteele (vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §17. ATS toiteallikas ja ühenduskaablid (1) ATS varustatakse kahe sõltumatu toiteallikaga, näiteks elektrivõrk ja akud. Neist kumbki peab olema eraldi võimeline toitma süsteemi ja võrgutoide peab olema toodud omaette grupiautomaadi alt. (2) Reservtoiteallikast tagatakse ATS elektritoide valverežiimis 72 tunni jooksul ja lisaks pooletunnine alarmseadmete töö. Kui ATS rikked on kohe avastatavad ning objekti valdaja ja ATS hooldaja vahel on sõlmitud leping, millega tagatakse maksimaalseks parandusperioodiks vähem kui 24 h, võib garanteeritud vooluvarustuse aega vähendada 72 tunnilt 30 tunnini. Perioodi lühendatakse veelgi nelja tunni võrra, kui kontrollitavas hoones on ööpäevane valvepersonal. (3) ATS elektrienergiat ja signaale juhtivad kaablid peavad paigaldusel olema eraldatud kaablitest, mida kasutatakse teiste süsteemide jaoks kas maandatud ekraani või eraldava distantsi abil, hoidmaks ära elektromagnetilise interferentsi või muu kahjustuse. Kaablid peavad vastama nõuetele, mis on määratletud seadmete valmistaja poolt. (4) Kaablid juhitakse läbi ruumide ja piirkondade sealt, kus tuleoht puudub või on vähese tõenäosusega. Kaablid, mis peavad funktsioneerima rohkem kui üks minut pärast tulekahju avastamist, peavad olema võimelised vastu pidama tulekahju mõjule vähemalt 30 minutit või olema kaitstud tulekahju eest sama perioodi vältel. Sellised kaablid peavad olema: 1) keskseadme ja alarmiseadmete vahel; 2) keskseadme eraldatud osade vahel; 3) keskseadme ja mis tahes kordusnäitude paneeli vahel. §18. ATS projekteerimisdokumentatsioon (1) ATS projektdokumentatsioon koostatakse vähemalt järgmistest osadest: 1) seletuskiri; 2) tehniline spetsifikaat või seadmete spetsifikatsioon; 3) struktuurskeem; 4) paigaldusplaanid; 5) välisvõrkude koondplaan (mitme hoone puhul); 6) paiknemisskeemid. (2) ATS projekteerib ja selle projektdokumentatsiooni valmistab ette vastavussertifikaati omav isik. III. ATS ERINÕUDED TULEKAHJUTEADETE EDASTAMISEKS HÄIREKESKUSESSE §19. Tulekahjuteadete edastamine [§ 19 lg 1 sõnastus kuni 31.12.2003] (1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste võimaluste piires häirekeskusse, kui selleks on loodud tehnilised tingimused häireteadete automaatse vastuvõtusüsteemi näol. Teadete edastamiseks kasutatakse püsiühendust. [§ 19 lg 1 sõnastus alates 01.01.2004] (1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste võimaluste piires häirekeskusesse, kus selleks on loodud tehnilised tingimused häireteadete automaatse vastuvõtusüsteemi näol. (2) Kooskõlastatult riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga võib ravi-, hooldus- ja lasteasutustes, kus on tagatud tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, seadistada ATS-i sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Juhul kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla kauem kui 3 minutit, ei ole reageerinud, siis edastatakse tulekahjuteade häirekeskusesse. Kui tulekahjuteade antakse keskseadmele tulekahjuteatenupust, siis ei või viivitust rakendada ja teade tuleb edastada häirekeskusele kohe. (3) Nõuded, millistelt objektidelt tuleb juhtida tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated häirekeskusesse (edaspidi liita häirekeskusega), kehtestatakse käesoleva määruse lisas. (4) Tulekahjuteate edastussüsteem edastab tulekahju-, rikketeated ja edastusühenduse rikketeated ning võimalusel ka tulekahju eelhoiatusteate häirekeskusesse. (5) Objekti liitmiseks häirekeskusega tuleb ATS paigaldajal või olemasoleva süsteemi korral hooldajal pöörduda asukohajärgse riikliku tuleohutusjärelevalve pädevusega päästeasutuse poole ja sõlmida leping telefonivõrgu haldajaga. (6) Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juurest peab olema side võimalus Päästeameti häirekeskusega. (7) Ehitistel, millel on automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem liidetud häirekeskusega, tuleb tagada päästemeeskonna pääs ATS keskseadme või kordusnäidu paneeli juurde. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §20. Alarmi edastussüsteemi nõuded (1) ATS, alarmi edastussüsteem ja häirekeskuse vastuvõtusüsteem peavad moodustama ühtse funktsionaalse terviku. Alarmi edastussüsteem ei tohi vähendada ATS usaldusväärsust ja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) alarmi edastusühendus objektil peab olema pidevalt kasutatav, kusjuures ühenduse kasutatavus tagatakse ühenduse katkemisest automaatse teavitamisega 100 sekundi jooksul, millega tuleb välistada edastusühenduse imiteerimiseks; 2) edastusseade peab alustama alarmi edastamist 10 sekundi jooksul pärast edastussignaali saamist. Informatsioon peab olema vastuvõtjal 100 sekundi jooksul pärast edastuse algust; 3) pideva kontrolliga edastussüsteem peab teatama 100 sekundi jooksul veast edastusühenduses pärast selle teket; 4) edastusseadme toide peab olema toodud kas alarmseadmelt või peab tal olema oma dubleeritud toiteseade. Väline toiteseade peab olema ühendatud alarmseadme rikkesisendiga; 5) edastusseade peab võimaldama vähemalt kolme erineva signaali edastamist ja signaalide liikumist ka objektile; 6) ATS keskseadmest peab olema tagatud tulekahjusignalisatsiooni signaalide siirdamine eraldi muudest signaalidest; 7) edastusühenduse automaatse kontrolli signaal võib tekkida või ilmneda vaid ühenduse katkemise korral. (2) Kui ATS on ühendatud tulekahju häireteadete automaatse edastamise süsteemiga, tuleb hoolduse teostamisel häirekeskust ja telefonivõrgu haldajat teavitada enne katsetuste läbiviimist ning pärast nende lõppu. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] IV. ATS PAIGALDAMINE §21. ATS paigaldamine (1) [Kehtetu - RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] (2) Ruumides, kus on mehaanilise vigastuse oht (spordihall, ladu, transporditee jne), tuleb andur varustada mehaanilise kaitsega. Kaitse peab olema sellise ehitusega, et see ei takistaks põlemisgaaside konvektsioonivoolusid ümbruses. (3) Kohtades, kus kaablid läbivad tuletõkkesektsioonide piirdeid, tehakse läbiviik selliselt, et piirdetarindi tulepüsivus ei väheneks. Kui paigaldusruumi on piisavalt, monteeritakse juhtmed ja kaablid selliselt, et nende kaugus piksekaitse voolujuhtidest hoone ülaosas on vähemalt 2 m. (4) ATS keskseadme ja kordusnäidu paneeli asukoha tähistamiseks hoones pannakse selle juurde (ruumi uksele) silt tekstiga «TULEKAHJU-SIGNALISATSIOONISÜSTEEM». Toiteallikad ja harukarbid varustatakse tekstiga «TULEKAHJUSIGNALISATSIOON» (teksti kõrgus 10 mm). (5) ATS kasutamiseks peab olema koostatud selge ja näitlik paiknemisskeem, mis on tehtud vastupidavast materjalist kandjal. (6) ATS kasutamise kohta tuleb paigaldajal koostada üksikasjalik juhend ja päevik. (7) Vastutus ATS nõuetekohase paigalduse ja dokumentide koostamise eest lasub vastavussertifikaati omaval isikul. §22. ATS paiknemiskeem (1) ATS paiknemisskeem sisaldab vähemalt järgmisi osadega alljärgnevas järjestuses: 1) asendiplaan (kui ühe keskseadmega on ühendatud mitme hoone tulekahjusignalisatsioon), millele märgitakse objekti nimetus, kontrollitavad hooned või hoone osa (punase äärjoonega), keskseadme asukoht tekstiga «KESKSEADE», korduspaneelid, võimalikud alamkeskused ja tulekustutus- või suitsueemaldusseadmete käivituskeskused, objektiga piirnevad tänavad ja teed ning nende nimed; 2) konventsionaalsel süsteemil loend, kuhu kantakse kõik avastamispiirkonnad nimetustega, millega neid objektil üldiselt tuntakse. Loend kantakse korruste plaanile või suurte süsteemide puhul koostatakse eraldi loendileht; 3) adresseeritavate süsteemide puhul märgitakse adresseeritavate seadmete aadresside loend koos seadme asukoha kirjeldusega objektil või asukoha tähisega; 4) korruseplaanid, kuhu märgitakse kontrollitavad ruumid, keskseade, andurid, tulekahjuteatenupud ning alarmiseadmed, tulekustutus- ja suitsueemaldusseadmete käivituskeskused ning nendega kaitstud ruumid ja kustutusseadmete käivitusnupud. (11) Ehitistel, millel automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem on liidetud häirekeskusega, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vajalik lisada asendiplaanile tulekustutus- ja päästemeeskonna juurdepääsu tee ehitisele ja sisenemistee ehitisse. (2) Konventsionaalsete süsteemide avastamispiirkonnad märgitakse skeemil värvilise piirjoonega. Piirkonna number märgitakse avastamispiirkonna keskele ringi sisse. Ringi pind ja piirjoon märgitakse sama värviga. Adresseeritud seadmed tähistatakse lisaks tingmärgile aadressnumbriga. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] V. ATS KASUTUSELEVÕTT JA KASUTAMINE §23. ATS kasutuselevõtmine (1) Pärast paigaldustööde lõpetamist tuleb kontrollida paigalduse vastavust projektile ja kasutusjuhiste vastavust tegelikule süsteemile. (2) Paigaldaja peab katsetama süsteemi korrasolekut, pöörates erilist tähelepanu sellele, et: 1) kõik andurid ja teatenupud oleksid töökorras; 2) keskseadme edastatav teave oleks korrektne ja nõuetele vastav; 3) ühendused tulekahju- ja rikketeateid vastuvõtvate keskustega oleksid töökorras ning teated korrektsed ja selged; 4) alarmiseadmed rakenduksid nõuetekohaselt; 5) kõik abifunktsioonid oleksid aktiveeritavad; 6) käesoleva määruse §-s 18 esitatud nõuded oleksid täidetud. §24. ATS vastuvõtmine (1) ATS vastuvõtmise korraldab selle paigaldaja, ATS valdaja (või tema esindaja), hooldaja ja riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku osavõtul. (2) ATS vastuvõtt koosneb: 1) käesolevas määruses ettenähtud dokumentide kontrollimisest; 2) visuaalsest kontrollimisest, sh paigalduse projektile vastavuse hindamisest; 3) süsteemi talitluse katsetest, sh ühendustest abisüsteemidega. (3) ATS tööd katsetatakse tulekahju simulatsiooni abil. Kui kasutatav meetod võib ohustada hoonet või selle sisu, tuleb sellest informeerida valdajat ning viimaselt vastava nõusoleku saamisel katsetamine läbi viia. (4) ATS paigaldustööde lõpetamisel antakse paigaldaja poolt üle ATS valdajale täpsed kasutusjuhendid, päevik, plaanipärase hoolduse protseduuride kirjeldus ja projektdokumentatsioon ning paiknemisskeemid. (5) [Kehtetu - RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §25. Vastuvõtuakt (1) Vastuvõtuakt sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) akti allkirjastajate nimed ja ametinimetused; 2) hoone või ruumi andmed ja süsteemi vastuvõtu kuupäev; 3) süsteemi projekteerija nimetus; 4) süsteemi paigaldaja nimetus; 5) paigaldatud seadmete tehnilised andmed; 6) ATS-i edasise korrasoleku eest vastutava isiku andmed. (2) Pärast ATS valdaja poolt hoolduslepingu sõlmimist ning päeviku ja kasutusjuhendi rakendamist võib vormistada ATS vastuvõtuakti, mille järgselt võib ATS kasutusele võtta. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §26. ATS valdaja kohustused (1) ATS valdaja peab omama päevikut. Päevikusse märgitakse järgmised andmed: 1) kontrollitava objekti nimetus ja aadress; 2) süsteemi korrasoleku eest vastutav valdaja või tema poolt volitatud isik; 3) süsteemi paigaldaja; 4) süsteemi hooldaja nimi ja tema kontaktandmed; 5) hoolduse teostamine; 6) andmed sündmuste kohta (kuupäev, kellaaeg, sündmuse kirjeldus, tehtud tööde kirjeldus ja sissekande teinud isiku allkiri); 7) kui on toimunud ATS tööd mõjutav mis tahes muudatus objektil. (2) ATS valdaja vastutab: 1) ATS algse ja jätkuva vastavuse eest käesolevale määrusele; 2) erinevate häirete, hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise protseduuride kindlaksmääramise eest; 3) töötajate väljaõppe eest; 4) ATS töökindluse säilimise eest (sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine); 5) valehäirete ennetamise eest, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida ära andurite rakendumine; 6) ATS sobivuse kohandamise eest hoone otstarbe või planeeringu märkimisväärsete muutuste korral; 7) päeviku pidamise ja sinna kõikide ATS tulenevate või ATS mõjutavate sündmuste registreerimise eest; 8) hoolduse regulaarse läbiviimise kindlustamise eest; 9) ATS hoolduse kindlustamise eest pärast rikke, tulekahju või muu sündmuse toimumist; 10) ühe või mitme füüsilise isiku määramise eest alapunktides 1 kuni 9 loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimise eest päevikus; 11) igapäevase vaatluse eest, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda, vastupidisel juhul tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest hooldusorganisatsioonile. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud; 12) vähemalt ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kuul erinevast avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi päästeasutuse häirekeskusega. (3) ATS päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui rikketeated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus- ja remonditööd. Iga läbiviidava töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut ja paiknemisskeeme tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas (eelistatult keskseadme läheduses). ATS valdaja määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] VI. ATS HOOLDUS §27. ATS hooldus (1) ATS veatu ja katkematu funktsioneerimise tagamiseks tuleb ATS regulaarselt hooldada ja kontrollida, tehes seda kohe paigaldustööde lõpetamisel, olenemata hoone asustatusest. Valdajal tuleb tagada kehtiva hoolduslepingu olemasolu vastavussertifikaati omava isikuga. Hooldaja nimi ja telefoni number peavad olema püsivalt keskseadme juures nähtaval. (2) ATS valdaja peab kindlustama ATS kord kvartalis ja iga-aastase hoolduse läbiviimise selleks vastavussertifikaati omava pädeva isiku poolt. (3) Hooldustegevus ei tohi põhjustada kõrvalekaldeid käesolevas määruses esitatud nõuetest. Kui katsetamise ajal kasutatakse otseühendust häirekeskusega, tuleb enne katse läbiviimist ja ka pärast katse lõppu teavitada sellest häirekeskust. Kui katse läbiviimisel signaalide edastamine häirekeskusesse on välditud, peab olema antud keskseadme tabloole vastav teade automaatselt või käsitsi. Katsetusest tuleb teavitada ka hoones töötavaid või selles elavaid inimesi. (4) Hoolduse käigus avastatud kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest tuleb teha märge päevikusse, mille kõrvaldamist tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik. (5) ATS hooldusest parema ülevaate saamiseks on soovitatav rakendada süsteemi passi, kuhu kantakse kõik süsteemi hooldustoimingud ja muudatused. (6) Valdaja peab viivitamatult teavitama hooldajat, et võtta tarvitusele abinõud, kui: 1) tablool on mis tahes ATS rikkenäit; 2) ATS mis tahes osa on kahjustatud. (7) ATS valdaja määrab ATS hoolduse läbiviimise eest vastutava isiku. [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §28. ATS hooldamise tähtajad (1) Üks kord kvartalis tuleb: 1) kontrollida kõiki tehtud sissekandeid päevikusse ja tegutseda vastavalt nendele; 2) kontrollida reservtoite akude mahtuvust; 3) kontrollida keskseadme häire-, rikke- ja abifunktsioone; 4) kontrollida visuaalselt ATS seadmeid ja märke niiskuse sattumisest keskseadmesse; 5) viia läbi kõik ahelate kontrollid ja katsetused, mis on määratletud paigaldaja, tarnija või tootja poolt; 6) hinnata süsteemi toimimise terviklikkust ja teavitada valdajat inventari paigutusest ja hoone kasutusviisist tingitud süsteemi töö häiretest. (2) Üks kord aastas tuleb: 1) kontrollida iga anduri, teatenupu ja alarmseadme tööd vastavalt tootja soovitustele; 2) kontrollida visuaalselt, et kõik kaablite ühendused ja seadmed on korras, kahjustusteta ja korralikult kaitstud; 3) kontrollida akude seisukorda. (3) Iga-aastase hoolduse ja katsetuse tulemuste kohta koostab hooldaja akti, mis antakse ATS eest vastutavale isikule. VII. RAKENDUSSÄTTED §29. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks siseministri 13. septembri 2000. a määrus nr 60 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele» (RTL 2000, 116, 1822). [RTL 2003, 97, 1472 - jõust. 06.09.2003] §30. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2003. a. (2) Käesoleva määruse paragrahvi 19 lõige 1 jõustub 01. jaanuaril 2004.a.