Albu Vallavolikogu — Ahula küla arengukava kinnitamine — KO, 125, 2084

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2, Albu Vallavolikogu 20. aprilli 2000. a määruse nr 11 «Albu valla põhimäärus» (KO 2000, 48, 735) § 6 lõike 3, Albu Vallavolikogu 24. mai 2002. a määruse nr 17 «Albu valla põhimääruse muutmine» ja Albu Vallavolikogu 17. oktoobri 2002. a määrusega nr 21 kinnitatud «Albu valla arengukava vastuvõtmise», Albu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ahula küla arengukava aastateks 2003–2005 (juurde lisatud). 2. Määrus jõustub 31. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Jüri KOMMUSAAR Kinnitatud Albu Vallavolikogu 20. märtsi 2003. a määrusega nr 11 AHULA KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2003–2005 Mis ja milleks on küla arengukava? Kodukoha arengut on vaja kavandada ja suunata, et meie küla elu kulgeks meile endale soovitud suunas. Küla arendamine pole ainuüksi vallavalitsuse mure, sellest on huvitatud ka siin asuvad asutused ja küla lanikud, kelle areng on üks osa küla arengust. Arengukava koostamisel on põhiroll olnud külakogul, mis on tegutsenud juba kuus aastat. Külakogu suurimaks ettevõtmiseks on iga-aastase Erika rattaralli korraldamine. Arengukava koostamisel on arvestatud külaelanike arvamusi. Just külaelanikud teavad kõige paremini kohalikke probleeme ja vajadusi ning oma tulevikusoove. Arutades läbi küla probleemid, tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud, saab nendest lähtudes edaspidist tegutsemist planeerida. Kaugemaks eesmärgiks on tulevikunägemus külast aastal 2010. Sellest tulevikunägemusest ja hetkeolukorrast lähtudes on seatud paika tegevuspõhimõtted ja -suunad. Käesolevas arengukavas on kirjas tegevused, mida Ahula inimesed eesotsas külakoguga tahavad lähiaastatel ellu viia. Arengukava peavad kohalikud elanikud heaks kiitma ja see tuleb kord aastas paranduste ja täienduste tegemiseks läbi vaadata. Kuidas arengukava valmis? Arengukava valmis külakogu ja kohalike elanike koostöös. Külakogu on koos käinud juba kuus aastat, arutatud on rattarallide ja küla jaanitule korraldamist. 2002. a suvel otsustati paika panna küla kolme aasta arengukava. 20. augustil 2002. a toimus rahvamajas külakoosolek, mille käigus arutati küla tugevaid ja nõrku kohti, võimalusi, kitsaskohti ja arengusuundasid ning millisena tahaksid külaelanikud näha Ahula küla aastal 2010. 30. oktoobril 2002. a toimus Ahula Algkoolis külakogu koosolek, kus pandi paika tegevuskava aastateks 2003–2005. 27. novembril 2002. a viimistleti külakogu koosolekul veel arengukava ja otsustati see külaelanikele avalikustada täienduste ja paranduste tegemiseks. 15. detsember – arengukava heakskiitmine külaelanike poolt. Milline on Ahula küla aastal 2010? Nägemus külast

Aktiivsete inimeste elupaik.

Lastel ja noortel on siin aastaringselt tegevust.

Loodussõbralik ja turvaline elukeskkond.

Heakorrastatud ja väljaehitatud (ka turistidele avatud) puhketsoon.

Traditsioonilised üritused.

Teenindusruumid: saun, juuksur jne.

Väljaehitatud külakeskus.

Heakorrastatud teed ja majade ümbrused. Kus me asume? Asukoht Ahula küla asub Järva maakonnas Albu vallas. Ahula naaberküladeks on Seidla Albu vallas ja Aravete alevik Ambla vallas. Ahula on elanike arvult Albu vallas teine küla. Maakonnakeskus Paide asub 30 km kaugusel ja Albu valla keskus Järva-Madise 5 km kaugusel. Külast läheb läbi Rakvere–Pärnu maantee (riigimaantee nr 5), tänu millele on väga hea bussiühendus lähimate linnade ja alevikega. Lähim raudteejaam on Tapal 21 km. Ahulas on oma veekogu – tehisjärv. Ahula on üks kahest Albu valla tõmbekeskusest. Külas asuvad haridusasutused – Ahula Algkool ja Ahula Laste Mängutuba, rahvamaja, internetipunkt, raamatukogu, postkontor, kauplused ja söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt. Ajalugu Ahula küla mainitakse esmakordselt 1520. a. Siis kandis küla nime Aewel. Ahula keskusena tegutses kohalik mõis (13. saj), kus 20. sajandil toimusid talurahvarahutused, millest osavõtjad said peksa Kukenoosi rehe all Albu mõisas. Ahulasse jõudis ka maltsvetlaste tegevus. Eesti Vabariigi ajal oli Ahula tüüpiline eesti hajaküla. Siinsed talud olid head järjel. Sõjasündmused ja repressioonide lained jätsid selle küla enamjaolt puutumata. 1948. a asutati siin kolhoos. Mitme väikese majandi ühinemise järel sai Ahulast «Kaardiväelase» kolhoosi keskus. Kolhoos oli üks eesrindlikumaid ENSV-s. Kolhoosi juhatas Aleksander Kozlov, siin töötasid sellised inimesed nagu Edith Räni, Leida Vinkel, Edgar Raaper, Endel Lilleorg. Majand hakkas keskusesse Rakvere maantee äärde elamutsooni ja vajalikku infrastruktuuri ehitama. 1993. a kolhoos lagunes. 1992. a asutati kohalik algkool. 1993. a alustas tööd enne Ahula rahvamajas mänguringina töötanud mängutuba. Tänasel päeval on Ahulas peale kooli ja mängutoa veel rahvamaja, raamatukogu, internetipunkt, postkontor, kauplused ja söögikoht ning toimub vallaarsti vastuvõtt. Elanikud Ahula külas elab 12. novembri 2002. a seisuga 371 inimest, Albu vallas kokku on 1525 elanikku. Valdav osa Ahula elanikest on eestlased. Ahula küla elanikkond on noor, enamikus tööealised ja noored: kuni 18-aastaseid 106, kuni 54-aastaseid 199 ja pensioniealiseid 67.

Joonis 1. Ahula küla elanike vanuseline jaotus seisuga 12.11.2002. Meeste ja naiste osatähtsus on Ahula külas peaaegu võrdne, vaid pensioniealisi naisi on tunduvalt rohkem kui mehi. Küllaltki suur nooremaealiste inimeste osatähtsus annab külale edasiseks püsimiseks võimalused. Rahvastiku liikumist on viimase viie aasta lõikes vähe olnud, praktiliselt on see muutumatu.

Joonis 2. Elanike arvu muutumine Ahulas viie aasta jooksul. Ettevõtted ja töökohad TEGUTSEV ETTEVÕTE TÖÖD ALUSTAV ETTEVÕTE KOKKU TÖÖKOHTADE ARV JUURDE TULEMAS TÖÖKOHTI TÄIDETUD TÖÖKOHTI VABU TÖÖKOHTI KOONDAMISELE MINEVAID TÖÖKOHTI FIE Margus Vellama 1 3 1 OÜ Timber Trans 15 6 9 Mihkli Talu 6 6 2 OÜ Farmiks Agro 18 6 18 Pakpoord OÜ 30 16 30 OÜ Preskosa (Kaalepis) 40 37 3 Ageri Agro PM 8 8 OÜ Kojoot 13 13 TÜ Ristiku PM 13 13 OÜ Kaalepi Puukoda 4 4 OÜ Rehkendus 2 2 OÜ Herm Trade 5 5 OÜ Niinsalu 2 Tehnoülevaatus-punkt Ahulas 3 OÜ Neitla Saeveski 19 1 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse Ahula küla asub Pandivere veekaitsealal. Tallinna joogivesi saab alguse Ahula allikatest. Külas on olemas biopuhasti, kuid see vajab rekonstrueerimist. Ahula külas ei ole prügilat ja olmejäätmete äraveoga tegeleb RAGN-SELLS EESTI AS. Tehisjärve olemasolev ülepumpamissüsteem vajab ümberehitamist, muidu vesi jääb seisma ja järv muutub kasutuskõlbmatuks. Elamutsoon vajab korralikku üldhaljastust, külavahele on puid istutatud kaootiliselt. Ahula küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud Küla arengukava koostamisel arutati üheskoos Ahula küla tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Tugevused

hea asukoht

haridusasutused – koolimaja ja lasteaed

tehisjärv

raamatukogu ja internetipunkt

rahvamaja

head sportimisvõimalused

iga-aastane Erika rattaralli

hea bussiühendus

olemas külakogu ja külavanem

palju üritusi lastele

valmimas küla spordiväljak

esindatus vallavolikogus väga hea (3)

hooldekodu

arenemisruumiga ettevõtlus Nõrkused

puudub küla ühtekuuluvustunne

külaelanike aktiivsus ja algatusvõime vähene

Ahula puhketsooni (tehisjärv) lõpetamata väljaehitus

tühjad hooletusse jäetud paneelmajad

amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonisüsteem, sellest tulenev joogivee halb kvaliteet

külasiseste teede halb olukord

teenindussfääri puudulikkus (juuksur ja saun puudu) Võimalused

puhketsooni väljaehitamine

järve äärde terviserada

lastele ja noortele suvine töölaager

lasteaia mänguplatsi laiendamine

Ahula küla kodulehekülg

küla logo

küla heakorra parandamine

tühjade paneelmajade korterite renoveerimine Ohud ja kitsaskohad

inimeste ükskõiksus

lagunevad elamud ja tootmishooned

noorte mittetagasitulek kodukülla Lähiaastate (2003–2005) tegevus Ahula külas INFRASTRUKTUURID 2003 valmib spordiväljak 2003 külakeskuse väljaehitamine 2004 mänguväljaku laiendamine, atraktsioonide lisamine 2004 valmib terviserada 2003–2004 vee- ja kanalisatsioonitrasside vahetuse lõpetamine 2004 külasiseste teede asfaltkatte alla viimine 2003–2005 puhketsooni (tehisjärve) kommunikatsioonide väljaehitamine 2005 vabaõhulava tehisjärve äärde ETTEVÕTLUS, TURISM, TEENUSED 2005 teenindusruumidele asukoha leidmine 2005 väljaehitatud puhketsooni kasutusele võtmine KÜLAELU 2003 valmib küla kodulehekülg 2003 küla infokandja väljaandmine 2003 uue külakogu valimine 2003 alustab tööd laste ja noorte töölaager suviti 2004 külaelu aktivistide koolitamine Tegevussuunad edasiminemiseks Ahula küla edasise arengu esmaseks eelduseks on kohalikud elanikud. Väga tähtis on külaelanike huvitatus oma külast ja selle tulevikust ning koostöö ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Selleks on vaja aega, kannatust ja sihikindlat tööd. Kaasa aitavad ka ühised arutelud ja õnnestunud ühised ettevõtmised. Küla tuleviku seisukohalt on oluline pöörata suurt tähelepanu lastele ja noortele. Kui neile meeldib elu siin külas, siis pöörduvad nad ka pärast õpinguid kodukülla tagasi. Selle eelduseks on turvaline ning huvitav elukeskkond, hea hariduse saamise võimalused ning vaba aja veetmise võimalused. Turismi arendamise puhul on ennekõike oluline, et siin midagi vaadata ja teha oleks. Lihtsalt järve vaatamise ja ujumisega külalistest ja turistidest kasu ei ole. Neile on vaja pakkuda ka mingeid teenuseid, nt telkimisvõimaluse pakkumine, terviseraja kasutamine. Külaelanikel on puudus mõningatest teenustest nagu juuksur ja saun. Selleks tuleb leida vastavad ruumid. Kuna 2004. a lõpeb vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine, siis on vajadus parandada külasiseseid teid, mis nende tööde käigus üles kaevati.