Välisministeerium — Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu täiendav lisaprotokoll — RT II, 2003, 23, 0

VAREM AVALDATUD DOKUMENDI TÕLKE UUS REDAKTSIOON Välisministeerium esitas Riigi Teatajas avaldamiseks rahvusvahelise lepingu "19. detsembril 1997. a Brüsselis sõlmitud Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu täiendav lisaprotokoll (RT II 2002, 5, 10)" uue mitteametliku tõlke. Alus: Välisministeeriumi 30. juuli 2003. a kiri nr 8.2/7881; riigisekretäri 26. augusti 2003. a resolutsioon nr 17-1/035067. Mitteametlik tõlge Võttes arvesse Brüsselis 19. juunil 1995. a koostatud «Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vahelist relvajõudude staatust reguleerivat lepingut» ja selle lisaprotokolli; võttes arvesse vajadust luua programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide territooriumidele NATO sõjalisi peakortereid ning reguleerida nende ja peakorterite personali staatust hõlbustamaks suhtlemist programmi «Partnerlus rahu nimel» iga riigi relvajõududega; võttes arvesse vajadust anda partnerriikide relvajõudude NATO sõjaliste peakorteritega seotud või liitunud personalile asjakohane staatus; võttes arvesse, et olukord teatavates NATO liikmes- või partnerriikides võib nõuda eelpool kirjeldatud vajaduste rahuldamiseks käesoleva protokolli vahendite kasutamist; käesoleva protokolli osalisriigid leppisid kokku järgmises. Artikkel I Käesolevas protokollis väljend: 1) «Pariisi protokoll» tähendab Pariisis 28. augustil 1952. a koostatud «Protokolli Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta». a. «leping», kui see väljend esineb Pariisi protokollis, tähendab NATO relvajõudude staatust reguleerivat lepingut, mida hakati kohaldama Brüsselis 19. juunil 1995. a koostatud «Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vahelise relvajõudude staatust reguleeriva lepinguga»; b. «relvajõud» ja «tsiviilkoosseis», kui need väljendid esinevad Pariisi protokollis, on sama tähendusega, kui Pariisi protokolli artiklis 3 ning hõlmavad ka muud programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide NATO sõjaliste peakorteritega seotud või liitunud personali; c. «ülalpeetav», kui see väljend esineb Pariisi protokollis, tähendab käesoleva artikli lõikes b defineeritud relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikme abikaasat või selle liikme last, kes sõltub tema toetusest. 2) «PfP SOFA», kui see väljend esineb käesolevas protokollis, tähendab Brüsselis 19. juunil 1995. a koostatud «Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vahelist relvajõudude staatust reguleerivat lepingut». 3) «NATO» tähendab Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni. 4) «NATO sõjaline peakorter» tähendab liitlasvägede peakorterit ja muid rahvusvahelisi sõjalisi peakortereid või organisatsioone, mis on hõlmatud Pariisi Protokolli artiklitega 1 ja 14. Artikkel II Kahjustamata riikide õigusi, kes on NATO liikmesriigid või osalised programmis «Partnerlus rahu nimel», kuid ei ole käesoleva protokolli osalisriigid, rakendavad osalisriigid NATO sõjalise peakorteri ja selle sõjalise ja tsiviilpersonali asjaomase riigi territooriumil toime pandava tegevuse suhtes nüüdsest Pariisi protokolliga kehtestatud sätteid, välja arvatud juhul, kui neid on muudetud käesoleva protokolliga. Artikkel III 1) Lisaks Pariisi protokolli piirkonnale kehtib käesolev protokoll ka kõikide käesoleva protokolli osalisriikide territooriumide suhtes, nagu seda on kirjeldatud PfP SOFA artikli II lõikes 1. 2) Käesoleva protokolli eesmärkidel loetakse, et Pariisi protokolli viited Põhja-Atlandi lepingu kohaldamisalale hõlmavad ka käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud territooriume. Artikkel IV Eesmärgiga rakendada käesolevat protokolli asjaoludes, mis kaasavad partnerriike, loetakse, et Pariisi protokolli sätted, millega nähakse ette erimeelsuste korral Põhja-Atlandi Nõukogu poole pöördumine, kohustavad asjaomaseid osalisriike omavahel läbi rääkima kaasamata ühtegi välist jurisdiktsiooni. Artikkel V 1) Käesolev protokoll on avatud allakirjutamiseks riikidele, kes on alla kirjutanud PfP SOFA-le. 2) Käesolev protokoll kuulub ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse juurde, kes teavitab igast deponeerimisest kõiki allakirjutanud riike. 3) Niipea kui vähemalt kaks allakirjutanud riiki on deponeerinud oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad, jõustub käesolev protokoll asjaomaste riikide suhtes. Iga järgmise allakirjutanud riigi suhtes jõustub protokoll kirja deponeerimise päeval. Artikkel VI Käesolevat protokolli võib denonsseerida iga osaline, kes teatab denonsseerimisest kirjalikult Ameerika Ühendriikide valitsusele, kes teavitab kõiki allakirjutanud riike igast sellisest teatisest. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes Ameerika Ühendriikide valitsuse teatise kättesaamisest. Pärast nimetatud üheaastase ootamisperioodi möödumist lakkab käesolev protokoll olemast jõus denonsseerinud osalisriigi suhtes, välja arvatud lõpetamata nõuete osas, mis kerkisid üles enne päeva, mil denonsseerimine jõustus, kuid jääb endiselt jõusse ülejäänud osalisriikide suhtes. Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles oma valitsuse poolt selleks täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale protokollile. PROTOKOLL PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ALUSEL LOODUD RAHVUSVAHELISTE SÕJALISTE PEAKORTERITE STAATUSE KOHTA Sõlmitud 28. augustil 1952. a Pariisis Washingtonis 4. aprillil 1949. aastal sõlmitud Põhja-Atlandi lepingu osalisriigid, arvestades, et Põhja-Atlandi lepingu kohaselt võib nende riikide territooriumidele eraldi kokkuleppe põhjal asutada sõjalisi peakortereid, ning soovides kindlaks määrata niisuguste peakorterite ja nende töötajate staatust Põhja-Atlandi lepingu raames, on sõlminud 19. juunil 1951. aastal Londonis sõlmitud lepingu relvajõudude staatuse kohta juurde käesoleva protokolli: Artikkel 1 Käesolevas protokollis tähendab: a. «Leping» 19. juunil 1951. aastal Londonis Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide poolt sõlmitud lepingut relvajõudude staatuse kohta; b. «kõrgem peakorter» liitlasvägede kõrgemat peakorterit Euroopas, liitlaste Atlandi ülemjuhataja peakorterit ning teisi samaväärseid rahvusvahelisi sõjalisi peakortereid, mis on asutatud Põhja-Atlandi lepingu kohaselt; c. «liitlasvägede peakorter» kõrgemat peakorterit ja Põhja-Atlandi lepingu kohaselt asutatud rahvusvahelist sõjalist peakorterit, mis allub vahetult kõrgemale peakorterile; d. «Põhja-Atlandi Nõukogu» nõukogu, mis on moodustatud Põhja-Atlandi lepingu artikli IX järgi või igat tema allasutust, kellel on volitused tema nimel tegutseda. Artikkel 2 Võttes arvesse protokolli järgmisi sätteid kehtib leping Põhja-Atlandi lepingu kohaldamisalas protokolli osalisriigi territooriumil olevate liitlasvägede peakorterite suhtes, niisuguste peakorterite sõjalise ja tsiviilpersonali ning nende artikli 3 lõike 1 punktidega a, b ja c hõlmatud ülalpeetavate suhtes, kui personal asub nimetatud territooriumil oma ametikohustuste täitmise tõttu või ülalpeetavad abikaasa või vanema ametikohustuste täitmise tõttu. Artikkel 3 1. Rakendamaks lepingut liitlasvägede peakorterite suhtes, on väljenditel «relvajõud», «tsiviilkoosseis» ja «ülalpeetav», kui need esinevad Lepingus, järgmine tähendus: a. «relvajõud» – liitlasvägede peakorteris töötav Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi maa-, mere- või õhujõudude personal; b. «tsiviilkoosseis» – tsiviilpersonal, kes ei ole kodakondsuseta isikud ega niisuguse riigi, kes ei ole lepingu osalisriik, kodanikud ega vastuvõtva riigi kodanikud või alalised elanikud, ning (i) töötavad liitlasvägede peakorteris ja on Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude teenistuses või (ii) kuuluvad liitlasvägede peakorteri teenistuses oleva Põhja-Atlandi Nõukogu poolt kindlaks määratud tsiviilpersonali kategooriasse; c. «ülalpeetav» – käesoleva lõike punktides a ja b täpsustatud relvajõudude või tsiviilkooseisu liikme abikaasa või laps, kes tema toetusest sõltub. 2. Liitlasvägede peakorterit peetakse Lepingu artikli II, artikli V lõike 2, artikli VII lõike 10, artikli IX lõigete 2, 3, 4, 7 ja 8 ning artikli XIII mõistes relvajõududeks. Artikkel 4 Saatva riigi või tema asutuste lepingujärgsed õigused ja kohustused oma relvajõudude, tsiviilkoosseisu või ülalpeetavate suhtes antakse liitlasvägede peakorteri ja selle personali ning nende ülalpeetavate, kelle suhtes Leping kehtib käesoleva protokolli artikli 2 järgi, osas üle vastavale peakorterile ning selle alluvuses olevatele vastutavatele asutustele, välja arvatud järgmised juhud: a. saatva riigi sõjaväevõimudele Lepingu artikli VII järgi antud õigus teostada kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni antakse üle selle riigi sõjaväevõimudele, kelle riigikaitseõiguse subjekt on asjaomane isik; b. Lepingu artikliga II, artikli III lõikega 4, artikli VII lõike 5 punktiga a ja lõike 6 punktiga a, artikli VIII lõigetega 9 ja 10 ning artikliga XIII saatvale riigile või tema asutustele pandud kohustused laienevad ka liitlasvägede peakorterile, samuti igale riigile, kui asjaosaline on selle riigi relvajõud või relvajõudude liige või töötaja või liikme või töötaja ülalpeetav; c. Lepingu artikli III lõike 2 punkti a ja lõike 5 ning artikli XIV mõistes on saatev riik relvajõudude liikme või tema ülalpeetava puhul riigiks, kelle relvajõududesse asjaomane liige kuulub, või tsiviilkoosseisu ja selle liikmete korral riigiks, kelle relvajõududes asjaomane liige töötab; d. saatvale riigile Lepingu artikli VIII lõigete 6 ja 7 kohaselt pandud kohustused kehtivad riigi suhtes, kelle relvajõududesse kuulub isik, kelle tegu või tegevusetus on andnud alust nõudeks, või tsiviilkoosseisu liikme puhul selle riigi suhtes, kelle relvajõududes isik töötab või juhul, kui niisugust riiki ei ole, siis liitlasvägede peakorteri suhtes, kui asjaomane isik on selle liige. Nii riigil, kelle suhtes käesoleva lõike järgi kehtivad kohustused, kui ka asjaomasel liitlasvägede peakorteril on artikli VIII lõikes 8 sätestatud arbiteri määramisel saatva riigi õigused. Artikkel 5 Liitlasvägede peakorteri liikmel on peakorteri poolt väljastatud isiklik isikutunnistus, kus on isiku nimed, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, auaste või järk, number (kui on olemas), foto ja kehtivusaeg. Nõudmise korral tuleb kaart esitada. Artikkel 6 1. Lepingu artikli VIII kohaselt lepinguosalistele kehtestatud nõuetest loobumise kohustus kehtib nii liitlasvägede peakorteri kui ka käesoleva protokolli iga osalisriigi suhtes. 2. Lepingu artikli VIII lõigete 1 ja 2 mõistes: a. käsitatakse liitlasvägede peakorteri või käesoleva protokolli osalisriigi omandis olevat ja liitlasvägede peakorteri kasutuses olevat vara lepinguosalise varana, mida kasutavad viimase relvajõud; b. käsitatakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 1 defineeritud relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikme või liitlasvägede peakorteri töötaja poolt tekitatud kahju lepinguosalise relvajõudude liikme või töötaja tekitatud kahjuna; c. kehtib artikli VIII lõikes 3 väljendile «kuuluma lepinguosalisele» antud tähendus liitlasvägede peakorteri suhtes. 3. Nõuete hulka, mille suhtes kehtib Lepingu artikli VIII lõige 5, loetakse ka nõuded (välja arvatud lepingulised nõuded ja nõuded, mille suhtes kehtivad nimetatud artikli lõiked 6 ja 7), mis tulenevad liitlasvägede peakorteri töötajate teost või tegevusetusest või muust teost, tegevusetusest või sündmusest, mille eest liitlasvägede peakorter on õiguslikult vastutav, ning mis on tekitanud vastuvõtva riigi territooriumil kahju kolmandatele isikutele, kes ei ole käesoleva protokolli osalisriigid. Artikkel 7 1. Lepingu artikli X järgi relvajõudude või tsiviilkoosseisu liikmetele antud maksuvabastus palkade ja muude tasude osas kehtib artikli 3 lõike 1 punktis a ja punkti b alapunktis (i) määratletud liitlasvägede peakorterite personalile relvajõudude poolt, kuhu nad kuuluvad või kus nad töötavad, makstud palkade ja muude tasude osas, arvestades, et käesolev lõige ei vabasta niisuguseid isikuid selle riigi maksudest, mille kodanikud nad on. 2. Liitlasvägede peakorterite Põhja-Atlandi Nõukogu poolt heaks kiidetud kategooriatesse kuuluvad töötajad vabastatakse maksustamisest palkade ja muude tasude osas, mida töösuhtest tulenevalt maksavad neile liitlasvägede peakorterid. Käesoleva protokolli osalisriik võib liitlasvägede peakorteriga sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt osalisriik võtab tööle ja suunab liitlasvägede peakorterisse need oma kodanikud (välja arvatud – juhul kui osalisriik nii nõuab – isikud, kes ei ela alaliselt tema territooriumil), kes hakkavad teenima liitlasvägede peakorterites ning maksab oma eelarvest nimetatud isikute palgad ja muud tasud riigis kehtestatud palgaastmestiku järgi. Niisuguseid palku ja muid tasusid võib asjaomane osalisriik maksustada, kuid teised osalisriigid ei või neid maksustada. Kui käesoleva protokolli osalisriik sõlmib niisuguse kokkuleppe ja hiljem kokkulepe muudetakse või lõpetatakse, ei ole käesoleva protokolli osalisriigid enam seotud käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud keeluga maksustada oma kodanikele makstavaid palku ja muid tasusid. Artikkel 8 1. Hõlbustamaks liitlasvägede peakorterite asutamist, ehitamist, hooldamist ja tegutsemist, vabastatakse peakorterid võimalikult suures ulatuses lõivudest ja maksudest nende poolt ühise kaitse huvides tehtud ametialastelt ja ainult neile kasu toovatelt väljaminekutelt, ning iga käesoleva protokolli osalisriik asub tema territooriumil tegutseva liitlasvägede peakorteriga läbirääkimistesse eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis jõustaks käesoleva sätte. 2. Liitlasvägede peakorterile laienevad Lepingu artikli XI kohaselt relvajõududele tagatud õigused samadel tingimustel. 3. Lepingu artikli XI lõigete 5 ja 6 sätted ei kehti vastuvõtvate riikide kodanike suhtes, välja arvatud juhul, kui asjaomased kodanikud kuuluvad käesoleva protokolli mõne teise osalisriigi relvajõududesse. 4. Väljend «lõivud ja maksud» käesolevas artiklis ei hõlma teenustasu. Artikkel 9 Välja arvatud juhul, kui Põhja-Atlandi Nõukogu otsustab teisiti, a. käsutatakse liitlasvägede peakorterite rahvusvahelistest vahenditest moodustatud investeerimiseelarve alusel soetatud vara, mis ei ole enam peakorterile vajalik, Põhja-Atlandi Nõukogu poolt heakskiidetud kokkulepete kohaselt ning tulud jaotatakse või kantakse üle Põhja-Atlandi lepingu osalisriikidele proportsionaalselt nende panusega peakorteri investeerimiskuludesse. Vastuvõtval riigil on eelisõigus oma territooriumil asuva kinnisvara omandamiseks tingimusel, et tema poolt pakutavad tingimused ei ole vähem soodsad võrreldes nendega, mida pakub mis tahes kolmas isik; b. vastuvõtva riigi poolt peakorterile tasuta (välja arvatud nominaalhinna eest) liitlasvägede peakorteri kasutusse antud maa, ehitised või püsiseadmed, mida peakorter enam ei vaja, antakse tagasi vastuvõtvale riigile ning vastuvõtva riigi poolt peakorterile kasutamiseks antud vara väärtuse suurenemise või vähenemise üle otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu (arvestades vastuvõtva riigi asjaomaseid seadusi) ning see jaotatakse Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahel või kantakse nende tuludesse või kuludesse proportsionaalselt nende panusega peakorteri investeerimiskuludesse. Artikkel 10 Iga kõrgem peakorter on juriidiline isik; tal on õigusvõime sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara. Vastuvõttev riik võib siiski selle õigusvõime kasutamist korraldada eraldi kokkulepetega enda ja kõrgema peakorteri või kõrgema peakorteri nimel tegutseva alluva liitlasvägede peakorteri vahel. Artikkel 11 1. Lepingu artikli VIII sätete järgi võib kõrgem peakorter osaleda kohtumenetluses hageja või kostjana. Siiski võivad vastuvõttev riik ja kõrgem peakorter või tema poolt volitatud alluv liitlasvägede peakorter kokku leppida, et vastuvõttev riik tegutseb vastuvõtva riigi kohtutes kõrgema peakorteri nimel kõigis kohtumenetluses, milles peakorter on osaline. 2. Liitlasvägede peakorteri vastu ei või võtta ühtegi täidesaatvat meedet või meetmeid, mille eesmärk on sundvõõrandada või arestida peakorteri omandit või vahendeid, välja arvatud Lepingu artikli VII lõike 6 punktis a ja artiklis XIII sätestatud eesmärkidel. Artikkel 12 1. Võimaldamaks hallata oma rahvusvahelise eelarve kasutamist, võib liitlasvägede peakorter omada igat liiki valuutat ja kasutada valuutaarveid. 2. Liitlasvägede peakorteri taotluse korral hõlbustavad käesoleva protokolli osalisriigid asjaomaste peakorterite vahendite ülekandmist ühest riigist teise ning liitlasvägede peakorteri kasutuses oleva valuuta vahetamist juhul, kui see on vajalik mõne liitlasvägede peakorteri nõudmise täitmiseks. Artikkel 13 Liitlasvägede peakorteri arhiivid ja ametlikud dokumendid, mida hoitakse asjaomase peakorteri poolt kasutatavates hoonetes või mis on peakorteri nõuetekohaselt volitatud liikme valduses, on puutumatud, välja arvatud juhul, kui peakorter on puutumatusest loobunud. Vastuvõtva riigi taotluse korral ja asjaomase riigi esindaja juuresolekul tõestab peakorter dokumentide liiki kinnitamaks, et need omavad puutumatust käesoleva artikli järgi. Artikkel 14 1. Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega võib käesolevat protokolli tervikuna või osaliselt rakendada iga sõjalise peakorteri või organisatsiooni (mis ei ole hõlmatud käesoleva protokolli artikli 1 lõigetega b ja c) suhtes, mis on loodud Põhja-Atlandi lepingu kohaselt. 2. Euroopa Kaitseühenduse käivitumise puhul võib käesolevat protokolli kohaldada liitlasvägede peakorteriga seotud Euroopa kaitsejõudude personalile ja nende ülalpeetavatele sellisel ajal ja viisil, mille määrab kindlaks Põhja-Atlandi Nõukogu. Artikkel 15 Kõik käesoleva protokolli tõlgendamist ja rakendamist käsitlevad erimeelsused käesoleva protokolli osalisriikide vahel või osalisriikide ja liitlasvägede peakorterite vahel lahendatakse vaidluspoolte vaheliste läbirääkimiste teel, pöördumata ühegi välise jurisdiktsiooni poole. Välja arvatud juhul, kui käesolevas protokollis või Lepingus on selgesõnaline klausel, mis sätestab vastupidist, pöördutakse erimeelsustega, mida otseste läbirääkimiste teel ei suudeta lahendada, Põhja-Atlandi Nõukogu poole. Artikkel 16 1. Lepingu artiklid XV, XVII ja XX kehtivad käesoleva protokolli suhtes nii, nagu oleksid need selle lahutamatuks osaks, kuid võimaldades protokolli ülevaatamist, peatamist, ratifitseerimist, ühinemist, denonsseerimist või laiendamist kooskõlas nimetatud sätetega, kuid Lepingust iseseisvalt. 2. Käesolevat protokolli võib täiendada vastuvõtva riigi ja kõrgema peakorteri vaheliste kahepoolsete lepingutega ning vastuvõtva riigi ja kõrgema peakorteri ametiasutused võivad kokku leppida käesoleva protokolli või Lepingu sätete haldusaktiga jõustamises enne ratifitseerimist. Mille kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud. Koostatud Pariisis 28. augustil 1952. aastal inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivis. Ameerika Ühendriikide valitsus edastab tõestatud koopiad kõigile allakirjutanud ja ühinevatele riikidele.