Oisu Vallavolikogu — Oisu valla planeerimis- ja ehitusmääruse kinnitamine — KO, 121, 2061

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, planeerimisseaduse §-st 5, ehitusseaduse § 19 lõikest 4 ja «Oisu valla põhimääruse» punkti 22.1 alapunktist 29, Oisu Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada «Oisu valla planeerimis- ja ehitusmäärus» (lisatud). 2. Määrus avalikustada elektroonilises Riigi Teatajas ja Oisu Valla Teatajas. 3. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Ain AASA Kinnitatud Oisu Vallavolikogu 21. augusti 2003. a määrusega nr. 16 OISU VALLA PLANEERIMIS- JA EHITUSMÄÄRUS I. MÄÄRUSE ALUS JA EESMÄRK 1. 1. jaanuaril 2003. a jõustusid ehitusseadus ja planeerimisseadus. Käesolev planeerimis- ja ehitusmäärus (edaspidi määrus) kehtestatakse ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 ning planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 alusel – kohalik omavalitsus kehtestab määruse valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ning kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamiseks. II. ÜLDOSA 2. Käesolev määrus sätestab maa-alade planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu põhimõtted Oisu valla territooriumil. 3. Planeerimis- ja ehitustegevus vallas tugineb valla üldplaneeringule, arengukavale ning toimub ainult vallavolikogu (edaspidi volikogu) kehtestatud planeeringute alusel. 4. Käesolev määrus reguleerib volikogu ja vallavalitsuse (edaspidi valitsus) ülesandeid, pädevust, kohustusi ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel Oisu valla territooriumil. III. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕISTED 5. Planeering – planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest. Valla territooriumil koostatakse: 5.1. üldplaneering, mille eesmärk on valla arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine; 5.2. detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel. 6. Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral käesolevas määruses sätestatud juhtudel. 7. Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks: 7.1. hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis; 7.2. rajatis on ehitis, mis ei ole hoone; 7.3. väikeehitis – kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega hoone, samuti rajatis, mis on vajalik olemasolevate ehitiste teenindamiseks. Alla 20 m2 väikeehitise jaoks ei ole vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba; 7.4. ajutine ehitis – mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise kasutamise aeg määratakse kindlaks kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloaga. 8. Projekteerimistingimused – omavalitsuse väljastatavad arhitektuurilised, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning isikud (ettevõtted), kellega tuleb projekt kooskõlastada. 9. Ehitusprojekt – projekteerimise tulemusena valminud dokumentide kogum, mille alusel ehitatakse hoone või rajatis. Ehitusprojekt koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 10. Ehitusluba – omavalitsuse nõusolek ehitustegevuse alustamiseks kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel. 11. Omavoliline ehitis – omavalitsuse nõusolekuta püstitatud ehitis. 12. Ehitamine on ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine, ehitise lammutamine. 13. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 14. Ehitaja – ehitusettevõtja äriseadustiku tähenduses ja registreeritud erinõuetega tegevusalade registris või enda tarbeks ehitustöid tegev füüsiline isik. 15. Ehitusjärelevalve – ehitustegevuse nõuetele kehtestatud normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse kontrollimine. 16. Kasutusluba – omavalitsuse nõusolek ehitusloa kohaselt valminud ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks vastavalt kasutamise otstarbele. 17. Ehitise ekspertiis – ehitise vastavuse hindamine ehitistele ettenähtud nõuetele. 18. Miljööväärtus – väärtuslike põllumaade, maastike, looduskoosluste ja ümbruskonna määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. 19. Krunt – ehitamiseks kavandatud maaüksus, millele ehitusõigusega määratletakse: 19.1. krundi kasutamise sihtotstarve; 19.2. hoonete suurim lubatud arv krundil; 19.3. hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; 19.4. hoonete suurim lubatud kõrgus. 20. Kuja – ehitiste lubatud väikseim vahekaugus. IV. PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED 21. Ehitamine ja maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel on lubatud ainult volikogu kehtestatud detailplaneeringu alusel. 22. Tiheasustusega maa-alad Oisu valla territooriumil määratakse üldplaneeringuga. 23. Planeeringualane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huve. 24. Hajaasustuses on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemine lubatud omavalitsuse koostatud projekteerimistingimuste alusel. 25. Ehituse alustamine on lubatud ehitusprojekti alusel pärast ehitusloa saamist. 26. Ehitise kasutuselevõtmine on lubatud pärast kasutusloa saamist. 27. Taluhoonete projekteerimisel tuleb koos esimese taluhoone projektiga koostada krundiplaan, kus näidatakse talu kõigi olulisemate hoonete ja rajatiste paigutus. Krundiplaan, mis on vallavalitsuse otsusega heaks kiidetud, kehtib järgmiste taluhoonete projekteerimistingimustena otsuse väljastamisest viie aasta jooksul. V. VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE PÄDEVUS, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED PLANEERIMISE JA EHITAMISE KORRALDAMISEL 28. Volikogu pädevus, õigused ja kohustused: 28.1. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine; 28.2. üldplaneeringu algatamise, finantseerimise, kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 28.3. üldplaneeringu lähteülesannete heakskiitmine; 28.4. koostöös valitsusega üldplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ning avalikustamise tulemuste analüüsi teostamine; 28.5. naaberomavalitsuste üldplaneeringute kooskõlastamine; 28.6. detailplaneeringute kehtestamise, muutmine või kehtetuks tunnistamise otsustamine; 28.7. maavalitsusele ettepanekute tegemine maakonnaplaneeringu korrigeerimiseks planeeringu alusel; 28.8. koostöös valitsusega planeeringute avalikustamisel tekkinud vaidluste lahendamine, ettepanekute tegemine ning asjaosaliste informeerimine; 28.9. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine; 28.10. munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 28.11. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine; 28.12. valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 28.13. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine. 29. Vallavalitsuse pädevus, õigused ja kohustused: 29.1. üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamine; 29.2. detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjast huvitatud isikule seadustes ettenähtud korras; 29.3. detailplaneeringu lähtetingimuste ja -ülesannete väljatöötamine; 29.4. detailplaneeringute avalikustamise otsustamine; 29.5. avalikkuse informeerimine planeeringutest; 29.6. ehitusjärelevalve korraldamine valla territooriumil ning kehtestatud planeeringute üle; 29.7. ehitise projekteerimistingimuste väljastamine ja kinnitamine; 29.8. valla üldise ehituspoliitika väljatöötamine; 29.9. kirjalike nõusolekute, ehituslubade ja kasutuslubade andmine või sellest keeldumise otsustamine; 29.10. reklaami paigaldamise loa andmine, kehtetuks tunnistamine või sellest keeldumise otsustamine; 29.11. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 29.12. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 29.13. ehitusalaste dokumentide arhiivi pidamine ja andmete esitamine registritele; 29.14. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 29.15. infrastruktuuride, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 29.16. ettepanekute tegemine volikogule ehitusalaste õigusaktide kehtestamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 29.17. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamine ning volikogule sellealaste määruste või otsuste eelnõude ettevalmistamine. VI. MAA-ALADE PLANEERING 30. Planeerimis- ja ehitustegevus detailplaneeringu kohustusega aladel võib toimuda ainult volikogu kehtestatud planeeringute alusel. Planeerimisalane tegevus on avalik. 31. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. 32. Planeeringuga tagatakse keskkonna miljööväärtusele (keskkonnaseisundile) ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng. VII. ÜLDPLANEERING 33. Üldplaneering koostatakse ja kehtestatakse kogu valla territooriumi või valla osa kohta. Üldplaneeringu koostamine, algatamine, muutmine, kehtestamine ning kehtetuks tunnistamine on volikogu ainupädevus. 34. Üldplaneeringuga kehtestatakse üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. 35. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu kohustusega aladel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljastamisele väljaspool detailplaneeringu kohustusega alasid. 36. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus, järjestus ning näidatakse majanduslikud võimalused üldplaneeringu elluviimiseks. 37. Üldplaneeringu põhiülesanne on valla territooriumil tagada ruumiline planeerimine elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks. See annab võimaluse läbi mõelda, milliste reeglite kohaselt talitada tulevikus, kuidas püstitada eesmärke ja leida vahendeid nende saavutamiseks. 38. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ning märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös valitsusega, kes teeb lähteülesandesse vajadusel parandused ja täiendused. Valitsus esitab lähteülesande volikogule heakskiitmiseks. 39. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab valitsus maakondlike massiteabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. 40. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab volikogu koostöös valitsusega, kes korraldab planeeringusse paranduste tegemise, juhul kui: 40.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 40.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle volikogule kehtestamiseks. 41. Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab volikogu oma määrusega. Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. VIII. DETAILPLANEERING 42. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse tarvis ja on kohustuslik selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega aladel, välja arvatud: 42.1. üksikelamu kõrvalhooned; 42.2. suvila ja aiamaja kõrvalhooned; 42.3. kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned. 43. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine ning vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 44. Detailplaneering täpsustab üldplaneeringuga fikseeritud maakasutuse sihtotstarbe. 45. Detailplaneering peab haarama taotleja krundi ehitisi ning nende kaitsetsoone ja kujasid, samuti kõigi planeeringu naaberalade ehitiste ja muude objektide kaitsetsoone taotleja krundil asuvatest ehitistest ja rajatistest. Planeeritava ala suuruse määrab valitsus planeerimistingimustega. 46. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 47. Detailplaneeringut võivad algatada kõik planeeritaval alal paiknevate kinnisasjade omanikud ja valdajad, esitades valitsusele sellekohase taotluse. Nõustumisel sõlmib valitsus lepingu detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmiseks kinnisasja omanikuga või kinnisasja omaniku volitatud isikuga nende poolt ja nende vahendite arvel. 48. Väljaspool asulaid tekib detailplaneeringu vajadus, kui kavandatakse ehitada pereelamute, suvilate rühm, millesse kuulub neli või enam hoonet, mille omavaheline kuja on alla 100 meetri. 49. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähtetingimused. Valitsus võib nõuda detailplaneeringutele illustreerivate jooniste või makettide lisamist, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks. Keskkonnamõjude täiendava hindamise vajaduse määrab valitsus. 50. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab valitsus. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, kinnitab lähteseisukohad volikogu. 51. Nõuetele vastav projekt esitatakse valitsusele, kes teeb algatamise kohta otsuse ning kuulutab välja avaliku väljapaneku. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut, esitatakse projekt algatamise otsuse vastuvõtmiseks volikogule. 52. Lähtetingimustele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab valitsus. 53. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teavitab valitsus maakondlike massiteabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja arutelu korraldatakse Oisu Vallamajas (volikogu saalis) ning valitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas. 54. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja planeeringu parandamise korraldab valitsus. Juhul kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb valitsus ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks. 55. Üldplaneeringuga vastavuses koostatud ning vajadusel valitsuse ettepanekul parandatud detailplaneeringu kehtestab volikogu. 56. Kui detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut ning lahendamata jäävad planeeringuvaidlused, esitab valitsus selle Järva Maavalitsusele planeeringu järelevalve teostamiseks. Heakskiidu saanud detailplaneeringu kehtestab volikogu. IX. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 57. Projekteerimise korraldamise õigus on kinnisasja omanikul või isikul, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus. 58. Projekteerimine detailplaneeringu kohustusega aladel ja tiheasustusega paikades toimub kehtestatud detailplaneeringu kohaselt. Valitsus võib välja anda kehtestatud detailplaneeringu nõudeid täpsustavaid projekteerimistingimusi. 59. Detailplaneeringu kohustuseta alal väljastab valitsus oma korraldusega 15 päeva jooksul projekteerimistingimused vastavalt taotluse esitamise päevast arvates. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust. 59.1. Pereelamu, suvila, väikeehitise ja väikesemahulise juurdeehituste (kuni 20 m2) projekteerimistingimused väljastab valitsus sellekohase korralduseta. 60. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja valitsusele: 60.1. avalduse; 60.2. maakasutusõigust tõendavad dokumendid; 60.3. krundi plaani mõõtkavas 1:500. 61. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning vajaliku kooskõlastuste loetelu. Arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega esitatakse nõuded, mille täitmisega tagatakse valla hoonestuse üldilme (miljööväärtuse) säilimine. 62. Hoonestuse ja ehitiste miljööväärtust tagavad meetmed on: 62.1. loodusväärtused (puistud, kultuurmaastik) ja nende säilitamine; 62.2. krundi hoonestuse plaan M 1:500 ja side loodusega; 62.3. kasutatavad ehitusmaterjalid; 62.4. hoonete proportsioonid ja konstruktsioonid (katuse soovituslikud lahendused on viil-, kelp- ja poolkelpkatus); 62.5. abihooned ja rajatised. 63. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla lehes ja valitsuses teadete tahvlil. Väljastatud projekteerimistingimuste kehtivuse aeg on kaks aastat. 64. Ajutise ehitise püstitamiseks on vajalik maaomaniku ja valitsuse kirjalik nõusolek, milles fikseeritakse: 64.1. ehitise paigaldamise koht ja tingimused; 64.2. tähtajad ning likvideerimise asjaolud. 65. Ajutise ehitise kasutamisel üldkasutatavana on nõutud ehitusluba ja kasutusluba. 66. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et see vastaks ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, väljastatud projekteerimistingimustele ning selle järgi oleks võimalik: 66.1. ehitada; 66.2. kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile; 66.3. ehitist kasutada ja hooldada; 66.4. kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. 67. Ehitusprojektid või nende eriosad, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, peavad olema koostatud ja kontrollitud vastutava isiku poolt, kes on pädev, vastavalt ehitusseaduses sätestatule. 68. Projekteerimisettevõtjad on kohustatud täitma nõudeid, mis on sätestatud ehitusseaduse §-s 49, ehitusprojektidele käesoleva määruse punktis 64 esitatavates nõuetes ning lähtuma projekteerimistööde kohta sõlmitud lepingutest ja headest ehitustavadest. 69. Ehitusekspertiis on ehitise vastavuse hindamine ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusekspertiis on kohustuslik suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste ehitusprojektidele ning ehitistele, millel on avalikkusele suunatud funktsioon. 69.1. Ehitusprojektile ei tohi ekspertiisi teha sama ehitusprojekti koostanud või seda kontrollinud isik. X. EHITAMINE 70. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: 70.1. ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; 70.2. ehitise laiendamist, mis toimub juurde-, peale ja allaehitamise teel; 70.3. ehitise rekonstrueerimist, mille käigus toimub ehitise piirdekonstruktsioonide ja ruumijaotuse muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine; 70.4. ehitise tehnosüsteemide ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; 70.5. ehitise lammutamist. 71. Ehitamine on lubatud vallavalitsuse loal, milleks on: 71.1. nõusolek – teavitus; 71.2. kirjalik luba; 71.3. ehitusluba. 72. Ehitusloa andmed kantakse riiklikku ehitusregistrisse ning avalikustatakse riikliku ehitusregistri veebilehel. 73. Ehitusloa väljastab valitsus või keeldub ehitusloa väljastamisest ehitusseaduse §-des 23 ja 24 sätestatu kohaselt 20 päeva jooksul, kui taotlejal on esitatud: 73.1. nõuetekohane taotlus (ehitusseaduse § 26 alusel); 73.2. ehitusprojekt; 73.3. tasutud riigilõivu maksekorraldus (võib ka olla koopia). 74. Suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste korral on valitsusel õigus nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne ehitusloa väljastamist: 74.1. ehitusprojekti või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist; 74.2. ehitusuuringut või selle osa, välja arvatud riigisaladusega seotud ehitise ja riigikaitselise ehitise ehitamise korral. 75. Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhtumil, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. 76. Ehitusloa võib valitsus tunnistada kehtetuks ehitusseaduse §-s 28 sätestatud asjaoludel. 77. Väikeehitise ja ehitise tehnosüsteemide muutmiseks annab valitsus kirjaliku nõusoleku vastavalt ehitusseaduse §-des 15, 16 ja 17 sätestatule. 78. Enne ehitustööde alustamist on ehitaja kohustatud geodeetiliste tööde tegemise pädevust omaval isikul laskma loodusesse märkida ehitise põhiteljed ja kõrgusmärgid. 79. Ehitusloa, kasutusloa ja lammutusloa väljastab valitsuse korralduse alusel valitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile. 80. Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Ehitis ei või tekitada ohtu inimese elule, tervisele, varale ega keskkonnale. 81. Ehitusloa alusel on ehitise omanik või hoonestaja kohustatud: 81.1. korraldama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus, välja arvatud juhtum, kui ehitatakse enda tarbeks üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist; 81.2. tagama ehitusprojekti kohase ehitamise; 81.3. korraldama ehitusel omanikujärelevalvet; 81.4. tagama ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamisel ja selle käsutamisel; 81.5. paigaldama ehitusperioodiks infotahvli ehitise, omaniku ja ehitaja kohta; 81.6. tagama ehitusjärelevalve teostajale juurdepääsu ehitisele ja ehituse tehnilistele dokumentidele; 81.7. ehituse lõppemisel taotlema ehitisele kasutusloa; 81.8. tagama ehitise kasutusloa kohase käsutamise; 81.9. esitama valitsusele ehitise kohta andmed riiklikusse ehitusregistrisse kandmiseks. 82. Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik, välja arvatud väikeehitise dokumenteerimine ja ehitustööde teostamine enda tarbeks füüsilise isiku poolt. 83. Riiklikku järelevalvet ehitamise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastavalt ehitusseaduse §-des 62 ja 63 sätestatud nõutele. XI. EHITUSKEELUD 84. Valitsuse loata on keelatud: 84.1. muuta kinnistute piire; 84.2. lammutada olemasolevaid ehitisi; 84.3. püstitada uusehitisi, täiendada olemasolevaid juurdeehituse teel, teha ümberehitustöid; 84.4. muuta hoonete sihtotstarvet ja fassaadilahendust; 84.5. muuta ajalooliselt väärtuslikuks tunnistatud ruumide interjööre; 84.6. muuta ehitises inseneriseadmete ja -süsteemide paigutust ning võimsust, v.a ühepereelamud ja suvilad; 84.7. paigaldada ajutisi ehitisi ja väikehooneid. 85. Loa saamiseks punktis 82 loetletud tegevuseks tuleb pöörduda vastavasisulise kirjaliku taotlusega valitsusse. XII. OMAVOLILISE EHITISE LIKVIDEERIMINE 86. Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata. 87. Kui valitsus on tuvastanud, et ehitamist teostatakse ilma ehitusloata, tehakse ehitise omanikule ettekirjutus, määrates sealjuures täitmise tähtaja, juhul kui: 87.1. ehitamist on võimalik viia vastavusse seadustega, ehitise seadustamiseks; 87.2. ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadustega, ehitise likvideerimiseks. 88. Õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib valitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. XIII. VALMINUD EHITISELE KASUTUSLOA VÄLJASTAMINE 89. Valminud ehitise või selle osa ülevaatamiseks ning kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik valitsusele: 89.1. kirjaliku taotluse vastavalt ehitusseaduse §-s 36 sätestatule; 89.2. ehitise ülevaatuse akti; 89.3. ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivale ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 90. Ehitise ülevaatuse korraldab volikogu moodustatud ehituskomisjon, kellel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Ehitise ülevaatuse kohta koostab komisjon akti ning esitab selle valitsusele. 91. Ehitise kasutusluba on valitsuse korraldusega väljastatav kirjalik nõusolek, mis antakse: 91.1. projektikohaselt valminud ehitisele; 91.2. ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 92. Ehitise ülevaatus tehakse, kui: 92.1. ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele; 92.2. avaliku funktsiooniga ehitise on eelnevalt üle vaadanud riiklike järelevalveorganite ametnikud, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. 93. Valitsus väljastab pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist vormikohase kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates, vastavalt ehitusseaduse §-de 33 ja 34 sätetele. 94. Kasutusloa väljastab valitsuse korralduse alusel valitsuse ametiisik vastavalt ametijuhendile, tema korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse riiklikusse ehitusregistrisse. 95. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei toonud kaasa ehitustöid, tuleb omanikul taotleda uus kasutusluba, seejuures esitab valitsusele: 95.1. kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; 95.2. ehitise eskiisid või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 96. Ehitist või selle osa võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist ning ehitist või selle osa võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 97. Väikeehitisel ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks või avaliku funktsiooni täitmiseks. 98. Kasutusloa võib valitsus oma korraldusega tunnistada kehtetuks, juhul kui: 98.1. ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale; 98.2. ehitise omanik on esitanud taotluses valeandmeid; 98.3. ehitise omanik ei täida riikliku järelevalve ametiisiku ettekirjutusi; 98.4. ehitist ei kasutata kasutusloas näidatud otstarbel; 98.5. omavolilise ehitustegevuse tagajärjel on muudetud ehitise põhinäitajaid. XIV. NÕUDED OLEMASOLEVATELE EHITISTELE 99. Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuded. 100. Enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitistele võib ehitise omanik taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmine, selleks esitab valitsusele: 100.1. kirjaliku kasutusloa taotluse; 100.2. ehitise mõõdistusprojekti; 100.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia). 101. Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 101.1. ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistrikood või isikukood; 101.2. ehitise asukoha aadress, olemasolu korral ehitise riikliku ehitusregistri kood, ehitise nimetus ja ehitusloa number; 101.3. ehitusprojekti või ehitise mõõdistamisprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, registrikood või isikukood; 101.4. ehitise kasutamise otstarve; 101.5. ehitise olulisemad tehnilised andmed; 101.6. andmed riigilõivu tasumise kohta. 102. Käesoleva määruse punktis 98 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea valitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. 103. Pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne ehitusseaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda ehitusluba ja kasutusluba kuni 31. detsembrini 2003. a. 103.1. Ehitusloa taotlemisel annab valitsus hinnangu ja otsustab ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise ehitusprojekti alusel vastavalt ehitusseaduse §-de 23 ja 24 sätetele. 103.2. Kasutusloa taotlemisel esitab taotleja: 103.2.1. kirjaliku taotluse vastavalt käesoleva määruse punktile 97; 103.2.2. ehitise mõõdistusprojekti vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele; 103.2.3. tasutud riigilõivu maksekorralduse (võib olla ka koopia). 104. Käesoleva määruse punktis 101 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea valitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. XV. EHITISE LAMMUTAMINE 105. Lammutustegevust reguleeritakse ehitusseaduse kohaselt. 106. Lammutusluba väljastatakse valitsuse korraldusega ehitise omanikule taotluse alusel. Kui ehitis on mitme isiku kaasomandis, peavad taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. 107. Lammutusluba väljastatakse: 107.1. püsiehituse osaliseks või täielikuks lammutamiseks; 107.2. ehituskrundi vabastamiseks; 107.3. ehitise rekonstrueerimiseks; 107.4. amortiseerunud ja avariiohtlike ehitiste likvideerimiseks; 107.5. omavoliliste ehitiste likvideerimiseks. 108. Valitsus võib anda kirjaliku nõusoleku lihtsa ja väikeehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. 109. Lammutusloa väljastamisest võib valitsus keelduda, kui: 109.1. ehitis asub muinsuskaitsealal; 109.2. lammutamisega tekitatakse teistele isikutele varalist kahju, mille hüvitamises ei jõuta kokkuleppele. 110. Lammutustööde teostaja on kohustatud kinni pidama lammutusloal näidatud tähtaegadest ja tingimustest. 111. Pärast lammutustööde ülevaatust ning nõuetele vastavaks tunnistamist kantakse vajalikud andmed riiklikusse ehitusregistrisse. XVI. TEED JA TEHNOVÕRGUD 112. Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ning tiheasustuses tehnovõrkude ehitamise ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab valitsus, kui ehitise omanik või muu huvitatud isik ja valitsus ei ole kokku leppinud teisiti. 112.1. Detailplaneeringuga seotud kulud tasub asjast huvitatud pool. 113. Teede ja tehnovõrkude ehitamine peab olema lõpetatud ehitise kasutuselevõtu ajaks. 114. Operatiivteenistuse jaoks peab juurdepääs ehituskrundile olema tagatud enne hoonestamise algust. XVII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 115. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 116. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrashoiu kontrollimiseks järelevalve teostajatele ehitistele ja esitama nõudmisel ehitistega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud keskkonna- või avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja kõrvaldama avariiohu. 117. Territooriumi korrashoiu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab krundi omanik või valdaja valla heakorra eeskirjadega sätestatud ulatuses ja korras. 118. Ehituskrundi ja territooriumi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 119. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja täitma ettenähtud funktsiooni. XVIII. LÕPPSÄTTED 120. Käesoleva määruse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse täpsustatud sätted kehtivad nii ehitisele kui kinnisasja osale kui ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 121. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 122. Käesoleva määruse eelnõu koostab ja selle muudatused valmistab ette valitsus. Määruse eelnõu kinnitab volikogu üldaktiga. 123. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsipliinkaristuse.