Anija Vallavolikogu — Anija valla eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kinnitamise kord — KO, 120, 2044

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 1, § 38, § 39 ja § 391, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) § 12 lõike 1, § 15 ja § 16 ning Anija valla põhimääruse (kinnitatud Anija Vallavolikogu 12. detsembri 2002. a määrusega nr 2) § 69 lõike 1 alusel Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija valla eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kinnitamise kord vastavalt määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 23. oktoobri 1997. a määrus nr 15 «Anija valla eelarve kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine» ja Anija Vallavolikogu 25. oktoobri 2001. a määrus nr 34 «Anija Vallavolikogu 23. oktoobri 1997. a määruse nr 15 «Anija valla eelarve kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine» muutmine». 3. Tunnistada kehtetuks Kehra Linnavolikogu 5. augusti 1999. a määrus nr 3 «Kehra linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra kinnitamine». 4. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a Volikogu esimees Tõnis VÄLI Lisa Kinnitatud Anija Vallavolikogu 21. augusti 2003. a määrusega nr 40 ANIJA VALLA EELARVE KOOSTAMISE, MENETLEMISE, VASTUVÕTMISE, MUUTMISE JA TÄITMISE KINNITAMISE KORD Käesolev kord sätestab Anija valla eelarve (edaspidi eelarve ) ülesehituse, eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kinnitamise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, riigieelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, arengukavast ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest. 1. Üldsätted 1.1. Eelarve koosneb Anija valla kui omavalitsusüksuse kõikidest eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 1.2. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse eelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muutused finantsvarades ja kohustustes. 1.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.4. Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus kõigi kohaliku omavalitsuse tegevusala juhtide esitatud alaeelarvete projektide alusel. 1.5. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras. 2. Eelarve tulude, kulude, finantsvarade ja kohustuste koosseis 2.1. Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorile. 2.2. Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 2.2.1. maksud; 2.2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 2.2.3. materiaalsete ja immateriaalsete varade müük; 2.2.4. tulud varadelt; 2.2.5. toetused, sealhulgas välisabi; 2.2.6. muud tulud, sealhulgas trahvid. 2.3. Eelarve kulud liigendatakse administratiivselt ja majandusliku sisu järgi: 2.3.1. personalikulud; 2.3.2. majandamiskulud; 2.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 2.3.4. sotsiaaltoetused; 2.3.5. eraldised mitteresidentidele; 2.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 2.3.7. muud eraldised; 2.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 2.3.9. intressid ja kohustistasud; 2.3.10. muud kulud; 2.3.11. reservfond (vähemalt 1,5% eelarve tuludest), mille suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. 2.4. Vald võib laenu võtta järgmistel tingimustel: 2.4.1. kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2.4.2. tagasimakstavate laenude summa ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20% eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2.4.3. laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 2.4.4. valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara; 2.4.5. vallavalitsus on kohustatud edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu rahalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist; 2.4.6. vallavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast; 2.4.7. jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. Laenu suuruse kinnitab volikogu. 2.5. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 2.5.1. aasta alguses eelarves olevatest rahaliste vahendite jääkidest; 2.5.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 3. Valla eelarve koostamine 3.1. Vallaeelarve projekt koostatakse kinnitatud kulude klassifikaatori lõikes, projekti vormi kinnitab vallavalitsus. 3.2. Eelarve kulude proportsioonid elualade (alaeelarvete) lõikes protsentuaalselt kinnitab volikogu eelarveaastale eelneva aasta 1. augustiks. 3.3. Eraldi määratakse kulutused investeeringuteks. 3.4. Finantsosakond arvutab välja tulude baasi ning esitab vallavalitsusele piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist vallavalitsuses edastab finantsosakond piirsummad hiljemalt 15. septembriks kirjalikult tegevusala juhtidele koos eelarve tulude ja kulude vormiga. 3.5. Eelarve projekti koostamiseks esitavad allasutuste juhid, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti vallavalitsuse kinnitatud vormil koos seletuskirjaga. 3.6. Väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud esitavad vallapoolse toetuse saamiseks vormikohase taotluse vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 3.7. Alaeelarvete projektide koostamisel vastutavad asutuste juhid ja valdkonna spetsialistid kulude vajaduse ja tulude õigsuse eest ning peavad: 3.7.1. tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise; 3.7.2. vältima assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvetesse; 3.7.3. lisama alaeelarve projektile seletuskirja, mis sisaldab artiklite järjekorras arvutusi, kulude vajalikke põhjendusi, viiteid lepingutele jm. alaeelarve eelmise aasta täitmisega seonduvat informatsiooni. 3.8. Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos volikogu komisjoniga, kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel (edaspidi juhtiv komisjon) eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist. 3.9. Vallavalitsus koostab valla arengukava, arvestades valla eelarve tulude ja kulude projekti ning esitab selle hiljemalt 1. detsembriks volikogu vastavatele komisjonidele koos seletuskirjaga, mis peab sisaldama: 3.9.1. andmeid eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 3.9.2. andmeid ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõppevate) ehitiste, ürituste ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. 4. Valla eelarve projekti menetlemine volikogus 4.1. Volikogu komisjonid vaatavad eelarve projekti läbi ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud juhtivkomisjonile, kes edastab need omapoolse ettepanekuga vallavalitsusele. 4.2. Komisjonide seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus tasakaalustatud eelarveprojekti (mis avalikustatakse) ja esitatakse volikogule esimeseks lugemiseks. 4.3. Pärast esimese lugemise lõppemist avalikustatakse eelarveprojekt valla põhimääruses sätestatud korras. Kõik täiendus- ja muutmisettepanekud tuleb esitada hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist vallavalitsusele või juhtivkomisjonile, kes analüüsib ja süstematiseerib need ning esitab koos omapoolsete ettepanekutega volikogule. 4.4. Projekti täiendus- ja muutmisettepanekutele (mis tingib selles ettenähtud tulude vähenemise või kulude suurenemise) tuleb lisada algataja poolt arvestused ja põhjendused, tagamaks, eelarve tasakaalu. Parandusettepanekud esitatakse hiljemalt teiseks lugemiseks kirjalikult. 4.5. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teist lugemist parandusettepanekuid enam vastu ei võeta. 4.6. Vallavalitsus teeb eelarveprojekti teise lugemise parandused ja esitab lõpliku redaktsiooni volikogu juhtivkomisjonile. Juhtivkomisjoni poolt heaks kiidetud eelarveprojekt esitatakse volikogule kolmandaks lugemiseks. 4.7. Kui eelarveprojekt ei leia juhtivkomisjoni heakskiitu, võib vallavalitsus esitada volikogule eelarveprojekti ilma komisjoni kooskõlastuseta. 5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 5.1. Eelarve võtab vastu vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 5.2.Volikogu kinnitab eelarve tulud ja kulud vastavalt rahandusministri kehtestatud eelarveklassifikaatorile, tuues eraldi välja kapitalikulud ja finantseerimistehingud. 5.3. Eelarve jõustub pärast kinnitamist tagasiulatuvalt eelarveaasta algusest, s.o 1. jaanuarist. 5.4. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Lubatud on teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning lähtudes nendest kahest summast väiksemast. 5.5. Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvestades eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 5.6. Kinnitatud alaeelarved edastatakse vallasekretäri korraldusel kümne tööpäeva jooksul arvates kinnitamise päevast alaeelarvete valdajatele (krediidikäsutajatele) ja mittehallatavate elualade juhtidele. 6. Eelarve täitmine 6.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 6.2. Eelarve täitmise eesmärk on eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tululiigi järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 6.3. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 6.4. Valla eelarvesse tulude alalaekumise korral toimub alafinantseerimine vastavalt alaeelarve mahule. Erandeid määratakse vallavalitsuse korraldusega kirjalike taotluste alusel. 6.5. Reservfondi kasutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vastavalt kasutamise korrale (kehtestatud Anija Vallavolikogu 22. mai 2003. a määrusega nr 32). 6.6. Kassatagavara võib kasutada tulude alalaekumisel kulude katmiseks ja tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. 6.7. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks. 6.8. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. 6.9. Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad. 7. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 7.1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reguleeritud raamatupidamisseadusest ning valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 7.2. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 7.2.1. raamatupidamise bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 7.2.2. tulude ja kulude aruanne; 7.2.3. varade, kohustuste, nõuete ja ettemaksude aruanded; (Rahandusministeeriumile) 7.2.4. laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne; (Rahandusministeeriumile) 7.2.5. asutuste koosseisude ja töötasukulude aruanded; (Rahandusministeeriumile) 7.2.6. reservfondi kasutamise aruanne. 7.3. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist laekunud tulude arvelevõtmist ja tehtud kulude vastavust vallaeelarvele. 7.4. Eelarve täitmise aruandele lisatakse välisaudiitori aruanne. 7.5. Vallavalitsuse (hiljemalt 1. märtsiks) esitatud ning revisjonikomisjoni ja arenguplaneerimise- ja eelarvekomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu seadusega sätestatud korras ja tähtaegadel (hiljemalt 1. maiks). 8. Eelarve muutmine, lisaeelarve 8.1. Valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ülepaisutamise korral vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist. 8.2. Põhjendatud ümberpaigutuste tegemiseks (v.a töötasu) kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse vallavalitsusele hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta lõppu.Vallavalitsus analüüsib ümberpaigutuste vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vormistab muutmise. 8.3. Töötasufondi kokkuhoiul on hallatava asutuse juhil ja teiste alaeelarvete valdajatel õigus kokkuhoid maksta lisatasudeks üks kord aastas kooskõlastatult vallavalitsusega eeldusel, et eelarveks ettenähtud summa ei ole üle kulutatud. 8.4. Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, lülitab vallavalitsus eelarvesse, informeerides sellest volikogu. 8.5. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne eelarveaasta lõppu. 8.6. Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 8.7. Lisaeelarve ja eelarve muudatused võetakse vastu lihtsustatud korras ühe lugemisega. 9. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 9.1. Eelarve täitmise kontrolli teostab vallavalitsus. Ülekulu tekkimise võimalusest informeerib allasutuse juht kohe vallavalitsust. Juhul, kui ülekulu on põhjendatud, lahendatakse küsimus allasutuse, vallavalitsuse ja volikogu koostöös. Põhjendamatu ülekulu korral kannab vastutust allasutuse juht. 9.2. Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab vallavalitsus välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarveaastal. 9.3. Eelarve täitmisest informeeritakse volikogu kord kvartalis.