Palamuse Vallavolikogu — Palamuse valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 121, 2067

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) ning planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) alusel 1. Kinnitada Palamuse valla ehitusmäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Palamuse Vallavolikogu 11. oktoobri 1996. a määrus nr 22 «Palamuse valla ehitusmääruse kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Toomas TUULA Kinnitatud Palamuse Vallavolikogu 13. augusti 2003. a määrusega nr 21 PALAMUSE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva määruse ülesandeks on planeerimisseaduses ja ehitusseaduses sätestatu täpsustamine, arvestades kohalikke olusid ning Palamuse Vallavalitsuse ülesannete jaotuse konkretiseerimine. 2. Määrus reguleerib Palamuse Vallavolikogu, Palamuse Vallavalitsuse ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel. II. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS 3. Vallavolikogu õigused ja kohustused on: 3.1. valla planeerimis- ja ehituspoliitika väljatöötamine, suunamine ja kujundamine, lähtudes valla arengukavast ja üldplaneeringust; 3.2. valla üldplaneeringu algatamine, lähteandmete kinnitamine, vastuvõtmine, kehtestamine, muutmine ja tühistamine ning valla detailplaneeringute kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.3. valla ehitusmahtude planeerimine; 3.4. valla ehitusalaste eeskirjade kehtestamine, muutmine ja tühistamine; 3.5. omavalitsusehitiste ehitusprojektide kinnitamine. 3.6. ehitusalaste teenustasude kehtestamine. 4. Vallavalitsuse õigused ja kohustused on: 4.1. planeeringute lähteseisukohtade ja lähteandmete kogumine ja läbivaatamine; lähteandmete avalikkusele tutvumiseks väljapaneku korraldamine ja vallavolikogule kinnitamiseks esitamine, detailplaneeringute algatamine, lähteandmete kinnitamine ja vastuvõtmine; 4.2. planeeringute avaliku arutelu korraldamine, avalikustamise tulemuste analüüsimine; 4.3. planeeringute ja nende muudatuste esitamine vallavolikogule kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.4. järelevalve kehtestatud planeeringute üle; 4.5. valla teede, tänavate ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu korraldamine; 4.6. omavalitsusehitiste ehitusprojektide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks; 4.7. ehitusjärelevalve korraldamine vallas ja omanikujärelevalve korraldamine omavalitsusehitiste ehitamisel; 4.8. ehitistega toimunud avariide tehniliste põhjuste uurimise korraldamine; 4.9. ettepanekute tegemine valla planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalaste eeskirjade kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 4.10. ehitiste seisukorra, korrashoiu ja nende kasutusloas toodud otstarbel kasutamise järelevalve korraldamine; 4.11. omavalitsusehitiste pakkumismenetluste korraldamine ja eduka pakkuja kinnitamine. 5. Vallavalitsuse ehitusspetsialisti õigused ja kohustused määratakse ametijuhendiga. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE 6. Planeeringute koostamine, kehtestamine ja avalikkuse osalemine selles toimub planeerimisseaduse kohaselt. 7. Vallavalitsus informeerib avalikkust kõigist planeeringutega seotud tegevustest ajalehtedes «Vooremaa» ja «Palamuse Valla Teataja». 8. Üldplaneering koostatakse ja kooskõlastatakse koostöös Puurmani, Jõgeva, Saare, Tabivere ja Torma vallaga ning Jõgeva Maavalitsusega. 9. Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. 10. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Palamuse vallamajas ja kõikides valla raamatukogudes. 11. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse Palamuse vallamajas ja planeeritavale alale kõige lähemas raamatukogus. 12. Avaliku väljapaneku kohas peab olema võimalus kirjalike ettepanekute tegemiseks, st peab olema laud, tool, kirjutusvahend ja ettepanekute raamat. 13. Miljööväärtuslikud alad määratakse valla üldplaneeringus ja detailplaneeringutes. Palamuse valla miljööväärtuslikud hoonestusalad on valla piiridesse jäävate endiste mõisakeskuste alad ning vallas asuvate muude kaitsealuste objektide (muinsus- ja looduskaitseobjektid, hoiu- ja kaitsemetsad, Vooremaa Maastikukaitseala) alad. 14. Vooremaa Maastikukaitsealal ehitamiseks tuleb esmalt koostada ehitusaluse maa-ala hoonestuskava ja kooskõlastada see Jõgevamaa Keskkonnateenistusega ja vallavalitsusega. 15. Uutele ehitistele aadresside andmine ja vajadusel olemasolevate ehitiste aadresside muutmine toimub vallavalitsuse korraldusega. IV. EHITUSLIK PROJEKTEERIMINE 16. Ehituslik projekteerimine toimub ehitusseaduse kohaselt. 17. Projekteerimistingimuste saamiseks esitab taotleja vallavalitsusele: 17.1. maa omandiõigust tõendava dokumendi või maa omaniku kirjaliku nõusoleku; 17.2. kordusprojekti kasutamisel kirjaliku nõusoleku projekti kasutamiseks projekti autorilt ja esmatellijalt. 18. Vallavalitsuse ehitusspetsialist vaatab esitatud dokumendid läbi ja teeb ettepaneku vallavalitsusele projekteerimistingimuste väljaandmiseks või mitteandmiseks 14 päeva jooksul. 19. Projekteerimistingimustega määratakse: 19.1. ehitusaluse ala kinnistu piiridega sidumine; 19.2. katuste kuju ja kalded; 19.3. ehitise ehituskõrgused; 19.4. kasutatavad fassaadi- ja katusekatte materjalid; 19.5. ametid, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada; 19.6. muud ehitise ja alaga seotud tingimused. 20. Projekteerimistingimuste vormi kinnitab vallavalitsus. 21. Projekteerimistingimuste väljaandmise otsustab vallavalitsus ehitusspetsialisti ettepanekul. 22. Projekteerimistingimused avalikustatakse valla veebilehel viie päeva jooksul väljaandmise päevast arvates. 23. Kui kahe aasta möödudes projekteerimistingimuste väljaandmisest arvates ei ole ehitusluba taotletud, kaotavad projekteerimistingimused kehtivuse. 24. Ehitise projekteerimisel või väikeehitise ehitamisel ehituskrundile tuleb jätta ehitise minimaalseks kauguseks naaberkinnistu piirist: 24.1. vähemalt pool ehitise piiripoolse osa kõrgust (s.o kõrgus maapinnast kuni katuseharjani), kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppe kohta on esitanud kirjaliku nõusoleku päästeamet; 24.2. ehitise kaugus naaberkinnistu piirist ei tohi olla väiksem kui pool ehitiste tuleohutuse üldeeskirjaga ette nähtud ehitistevahelisest tuleohutuskujast, kui naaberkinnistute omanikud ei lepi kokku teisiti ja selle kokkuleppe kohta on esitanud kirjaliku nõusoleku päästeamet. 25. Ehitise kõik esileulatuvad osad peavad paiknema selle kinnistu piires, millel ta asub, kui naaberkinnistule ei ole kehtestatud nendele ettenähtud servituute. Ehitise fassaadi paiknemisel tänava joonel ei või hoone väljaulatuvad osad (trepid, keldriakende valguskaevud ja muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) üldkasutatavale kõnniteele ulatuda rohkem kui 1/4 kõnnitee laiusest. 26. Ehitise omaniku poolt kinnitatud ja projekteerimistingimuste kohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti üks eksemplar esitatakse köidetult A-4 formaadis ehitise omaniku poolt vallavalitsusele. 27. Ehituse käigus tehtavad projekti muudatused, millega kaasnevad ehitise otstarbe, mahu, tehnoloogia, tarbitavate võimsuste, fassaadilahenduse ning plaanilahenduse ja ehitise põhikonstruktsioonide muutus, tuleb enne muudatuste teokstegemist ehituses kooskõlastada vallavalitsuse ehitusspetsialistiga, kes sõltuvalt muudatuste iseloomust ja ulatusest otsustab projekti täiendava läbivaatuse ja kooskõlastuste vajaduse. 28. Projekteerimiseks vajalike uurimistööde tegija on kohustatud kooskõlastama eelseisvad uurimistööd, kaasa arvatud geodeetiliste märkide paigaldamine, visiirsihtide raiumine ning kaeve- ja puurimistööd maaomanike või valdajatega, kelle maal uurimistöid tehakse. 29. Uurimistööde tegija on kohustatud hüvitama maaomanikule uurimistööde tegemisega tekitatud kahju. 30. Ehitusprojekt peab olema koostatud eesti keeles. V. EHITAMINE 31. Ehitamine toimub ehitusseaduse kohaselt 32. Aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ehitis on ehitis, milline toetub kas vundamendile või vahetult pinnasele, püsides sellel oma koormusest põhjustatud hõõrdejõuga ja ei ole kergesti teisaldatav. 33. Ehitis ei ole ratastele, jalastele või ujuvpontoonidele ehitatud hoone. 34. Lisaks ehitusseaduse § 2 lõikes 6 loetletule on ehitus ehk ehitamine ka: 35.1. tehnorajatiste (sillad ja tunnelid, tammid, kaldakindlustused ja muud insenertehnilised rajatised) ehitamine; 35.2. liiklusrajatiste (teed, sillad, viaduktid, tunnelid ning muud sõidu- ja käiguteed) ehitamine; 35.3. haljasrajatiste (haljasalad, pargid) ehitamine ja muude haljasrajatiste tegemine; 35.4. kultuuri-, spordi-, puhke- või heakorraotstarbeliste rajatiste (väljakud, platsid, lavad) ehitamine; 35.5. maa-aladel või hoonetel monumentide, skulptuuride ning muude statsionaarsete kujunduslike väikevormide ja elementide püstitamine või paigaldamine. 36. Kaevamistööde korra kehtestab vallavolikogu. 37. Ehitise ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav seinte ja lagede ning muude konstruktsioonielementide, välja arvatud koormusvabad kergkonstruktsioonid, lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse võib toimuda ehitise omaniku poolt vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel. 38. Korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade lõhkumisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud ilma projektita, kuid kooskõlastatult vallavalitsusega. 39. Kui korteri ümberehitamisel muudetakse fassaade või ruumide otstarvet, tehakse kandekonstruktsioonidesse avasid, rajatakse suitsukorstnaid, ehitatakse tahke kütuse pliite, ahjusid, kaminaid, on nõutav projekti ja ehitusloa olemasolu. 40. Naaberkruntide vaheliste piirete ja tarade ehitamine peab toimuma naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt. 41. Kirjaliku nõusoleku saamiseks väikeehitise (ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2) ehitamiseks esitab taotleja: 41.1. ehitusprojekti ehitistele, kus on tegemist tulekollete, reovee kanaliseerimise või elektripaigaldise ehitamisega; 41.2. teiste väikeehitiste ehitamiseks eskiisjoonised, kus on näidatud väikeehitise asend ja kaugused teiste hoonete suhtes, põhiplaan ja vähemalt kaks vaadet ehitise välismõõtudega; 41.3. ehitise tehnosüsteemide muutmise korral tehtavate tööde kirjeldus. 42. Kirjalikku nõusolekut või ehitusluba ei ole vajalik ehitamise ajaks ehitusplatsile ajutiste ehitiste püstitamiseks, kui need püstitatakse ehitustööde tegemise ajaks ning nende asukoht ja konstruktsioonid on ehitusprojektis näidatud. VI. VALMINUD EHITISTE ÜLEVAATUS JA KASUTUSLOA ANDMINE 43. Valminud ehitise ülevaatuse korraldamiseks peab ehitise omanik esitama vallavalitsuse ehitusspetsialistile alljärgnevad dokumendid: 43.1. ehitustööde käigus ehitusprojekti tehtud täiendused ja parandused; 43.2. ehitise täitedokumentatsiooni; 43.3. tehnovõrkude valdajate liitumisload. 44. Ehitise ülevaatuse korraldab vallavalitsuse ehitusspetsialist seitsme tööpäeva jooksul pärast kõikide punktis 45 loetletud dokumentide esitamist. 45. Kasutusloa andmise õigus tekib pärast kõigi ehitise ülevaatuse aktis toodud ettekirjutuste täitmist. 46. Ehitist, mis oma põhiotstarbelt ei ole ehitatud elamuks, kuid milles on eluruumid või millesse ehitatakse eluruumid, muudetakse elamuks vallavalitsuse poolt antava kasutusloaga. Alaliseks elamiseks kasutatav kasulik pind peab sel juhul kogu hoone kasulikust pinnast moodustama vähemalt 50%. VII. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID 47. Maavalduse korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel maa-aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või õiguspärane valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 48. Ehituskrundil paiknevad materjalid peavad olema ladustatud ohutusnõudeid järgides. 49. Juurdepääsuteed peavad olema vabad ja kasutamiskõlblikus seisukorras. 50. Ehituskrundi tänavapiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema pügatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 51. Tiheasutusaladel asuvate kruntide kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad) võib maha võtta omaniku nõusolekul ja kooskõlastatult vallavalitsusega. 52. Ehitisel peab olema korrastatud ja hooldatud välimus. 53. Ehitise ja krundi korrashoiu järelevalvet teostab vallavalitsus 54. Järelevalve teostajad võivad ehituskrundi ja ehitise omanikult nõuda: 54.1. krundi ja ehitise kasutamise peatamist ja piiramist, kui nende kasutamine võib põhjustada ohtu inimestele või keskkonnaseisundile; 54.2. ohtlike või risustavate materjalide ja ainete kõrvaldamist krundilt; 54.3. ehitise kasutusomaduste vastavusse viimist sellekohaste eeskirjade ja normidega. 55. Keskkonda risustavate lagunenud, kasutusohtlike ja taastamiskõlbmatute ehitiste lammutamiseks teeb vallavalitsuse ehitusspetsialist ettekirjutuse kinnistu või ehitise omanikule, määrates lammutamise tähtaja. 56. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab ehitise omanik avariiohu kõrvaldama. Avariiohu kõrvaldamata jätmisel teeb vallavalitsus sellise ehitise omanikule ettekirjutuse, millega määrab tähtaja avariiohu kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel korraldab vallavalitsus ehitise vastavusse viimise või lammutamise asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 57. Tähtajaks lammutamata ehitis lammutatakse vallavalitsuse poolt ehitise omaniku kulul. 58. Kui lagunenud või taastamiskõlbmatu (avariiohtliku) ehitise omanik ei ole teada, avaldab vallavalitsus lammutamise teadaande väljaandes «Ametlikud Teadaanded» ja ajalehes «Vooremaa». Teade peab sisaldama üleskutset esitada vastuväiteid ehitise lammutamise kohta. Vastuväidete esitamise aeg ei või olla lühem kui kaks kuud. Esitatud vastuväited vaatab läbi vallavalitsus ja otsustab, kas ehitis lammutada või mitte. VIII. VALLAHANKED 59. Vallahangeteks on ehitustööd, asjade ostud või teenused, mille eeldatav maksumus on väiksem kui Riigihangete seaduses kehtestatud piirmäärad. 60. Vallahankeid võib korraldada ka järgides riigihangete seadust. 61. Asja ostmist või teenuse tellimist maksumusega vähem kui 20 000 krooni ja ehitustöö tellimist maksumusega vähem kui 20 000 krooni võib otsustada vallavanem vallahanget korraldamata. 62. Vallahanke eduka pakkuja kinnitab vallavalitsus eduka pakkuja väljaselgitamise komisjoni ettepanekul korraldusega. 63. Eduka pakkuja väljaselgitamise komisjoni kuuluvad vallavanem, ehitusspetsialist ja vastava vallaasutuse juht. 64. Ettevõtted, kellele tehakse ettepanek vallahankel osalemiseks, otsustab vallavalitsus.