Kunda Linnavolikogu — Kunda linna põhimääruse kinnitamine — KO, 122, 2074

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 9, Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 21. veebruari 2000. a määrus nr 4, 20. märtsi 2001. a määrus nr 14, 18. oktoobri 2002. a määrus nr 25 ja 1. veebruari 2002. a määrus nr 3. 3. Määrus jõustub 7. juulil 2003. a. Volikogu esimees Anne TASUJA Kunda Linnavolikogu 27. juuni 2003. a määruse nr 16 lisa KUNDA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Kunda linna põhimääruse eesmärk Kunda linna põhimäärusega sätestatakse Kunda linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Kunda linna kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kunda linna kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – Kunda linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kunda linna elanik on isik, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri järgi Kunda linnas. (3) Kohalik omavalitsus teostub Kunda linnas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kunda linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Kohalik omavalitsus linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine. § 4. Kunda linna omavalitsusorganid (1) Kunda linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu (edaspidi volikogu) – linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) linnavalitsus (edaspidi valitsus) – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Kunda linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Linnal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 6. Kunda linna kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi (1) ja (2) lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi (4) lõike punkti 1 alusel linnale kui omavalitsusüksusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kunda linna haldusterritooriumil. § 8. Kunda linna arengukava Linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 9. Kunda linn avalik-õigusliku isikuna Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik ja linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10. Kunda linna esindamise kord (1) Käesolev kord sätestab volikogu ja valitsuse, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigusi ja pädevust esindada linna suhetes Eesti Vabariigi Riigikogu ja Valitsusega, kohtuorganite, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega ning juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eestis kui ka välismaal. (2) Esindamise õiguslikud alused on seadused, linna põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad linna: 1) volikogu; 2) volikogu esimees; 3) valitsus; 4) linnapea. (4) Linna ametnikud, ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad ja kolmandad isikud esindavad linna nendele antud volituste piires. (5) Volikogu esindab linna: 1) seaduste ja linna põhimäärusega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikoguga; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (6) Volikogu liikmed esindavad linna käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud esindusfunktsioonide täitmisel volikogult saadud volituste alusel. (7) Volikogu esimees esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjaga; 3) suhetes omavalitsusüksustega nii Eestis kui ka välismaal; 4) avalikel üritustel; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes; 6) suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 7) muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust. (8) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või mõni teine volikogu liige talle volikogu poolt antud volituste piires. (9) Valitsus esindab linna: 1) seadustega, volikogu määruste ja otsuste ning teiste õigusaktidega valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega; 3) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (10) Valitsuse liikmed esindavad linna käesoleva paragrahvi lõikes 9 loetletud esindusfunktsioonide täitmisel valitsuselt saadud volituse alusel. (11) Linnapea esindab linna: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eestis ja välismaal; 3) suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 4) avalikel üritustel; 5) suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega ning riigi- ja omavalitsusasutustega täitevvõimu teostamiseks; 6) volikogu või valitsuse volituse alusel. (12) Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel tema asendaja või mõni teine valitsuse liige talle valitsuse poolt antud volituste piires. (13) Linna ametnikud ja ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad esindavad linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega vastavalt asutuse põhimäärusele, kehtestatud tööjaotusele, ametijuhendile või linnapea poolt antud volitustele. (14) Kohtus esindavad linna ilma erivolituseta linnapea või linnasekretär. (15) Linna ametnikud või ametiasutuse hallatavate asutuste töötajad esindavad linna kohtus linnapea või linnasekretäri volituste alusel. (16) Volikogu võib oma määruste ja otsuste kohtuliku vaidlustamise korral määrata kohtusse oma esindaja. (17) Delegatsiooni linna esindamiseks Eestis või välismaal võib moodustada volikogu ja valitsus. Moodustada võib ka mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. (18) Volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega. (19) Valitsuse delegatsiooni koosseisu määrab valitsus oma korraldusega. (20) Ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu liikmete osas volikogu oma otsustega ja valitsuse osas valitsus oma korraldusega. § 11. Kunda linna aukodaniku statuut (1) Linna aukodanik on üksikisik, kellele on volikogu otsusega antud aukodaniku tiitel. (2) Aukodaniku tiitel antakse austuse avaldusena linnale osutatud eriliste teenete eest. (3) Ettepaneku aukodaniku tiitli andmiseks võib esitada nii füüsiline kui ka juriidiline isik. (4) Ettepanek esitatakse kirjalikult volikogule. (5) Ettepanekus näidatakse, milliste teenete eest taotletakse esitatud kandidaadile aukodaniku tiitlit. (6) Aukodaniku tiitliga kaasneb hinnaline kingitus ja aukodaniku nimi kantakse linna auraamatusse. (7) Auraamat on hoiul linnasekretäri käes. (8) Aukodaniku tiitel antakse Eesti Vabariigi või Kunda linna aastapäeval. (9) Aukodaniku austamise tseremoonia korraldatakse ülelinnalisel pidulikul üritusel või linnavalitsuse hoones. § 12. Kunda linna vapp ja lipp (1) Linna vapp on hõbedavärvilise kilbi kujutis, mille ülemises osas on kolm horisontaalset sinist lainelist riba, mis on eraldatud kahe kitsama hõbedase lainelise joonega. Nende all asetsevad püstiasendis kolm musta muistse ahingu otsa. (2) Linna vappi võib kasutada värvilisena või must-valgena volikogu, valitsuse, valitsuse ametite ja osakondade ning asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne, volikogu ja valitsuse hoonel ja linna piiritähistel. (3) Muudel juhtudel võib linna vappi kasutada valitsuse loal. (4) Linna vapi reprodutseerimisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Linna lipp koosneb kahest võrdsest laiust – kollasest ja punasest. Kollane laid asetseb üleval. Lipu pikkuse ja laiuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050x1650 mm. (6) Linna lippu kasutatakse alljärgnevalt: 1) heisatakse alaliselt Kunda Linnavolikogu ja Linnavalitsuse hoonel või selle läheduses; 2) heisatakse ajutiselt linna pidupäevadel, avalikel üritustel jne valitsuse korraldusel või viimasega kooskõlastatult; 3) linna lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel on lubatud ainult valitsuse loaga. (7) Linna vapi ja lipu etalonkujutised on hoiul linnasekretäri käes. (8) Kunda linna vapi kirjeldus on kooskõlastatud Eesti Vabariigi Heraldikanõukoguga ja kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 27. septembril 1994. a ning Kunda linna lipu kirjeldus on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisekretäri poolt 29. septembril 1994. a. § 13. Kunda linna asjaajamiskeel Asjaajamiskeeleks linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 14. Kunda linna õigus moodustada liite ja ühisasutusi Linnal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 15. Kunda linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Linnal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab linna volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 16. Kunda linna õiguste kaitse (1) Volikogul on õigus olulistes küsimustes korraldada linna territooriumil elanike küsitlusi. (2) Linnal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. (3) Linna kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime ei tohi muuta ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata. (4) Linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses. (5) Linna piir tähistatakse kõigil linna suubuvatel magistraalidel. (6) Linna piiride muutmine toimub Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pärast elanike arvamuse väljaselgitamist küsitluse teel, volikogu või Vabariigi Valitsuse ettepanekul, asjaomaste volikogude seisukohta arvestades. (7) Linna piir ja selle muutused looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maakonna maa-ametiga. II. KUNDA LINNAVOLIKOGU § 17. Kunda Linnavolikogu moodustamine (1) Volikogu on linna esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Kunda Linnavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. (4) Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla või linna elanike arvust lähtuvalt. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 18. Kunda Linnavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning linnavolikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogu liige informeerib volikogu esimeest oma linnast eemalviibimisest kauem kui üks kuu volikogu- või linnasekretäri kaudu. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu esimehe või ühe aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahv 25 lõikele 1. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikutele. Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavalitsuse kantseleisse, volikogu esimehele või volikogu istungi ajal. Arupärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Arupärimisele, millele ei nõuta volikogu istungil vastamist, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates arupärimise esitamisest. (11) Volikogu liikmel on õigus siseneda linna ametiasutustesse ja hallatavatesse asutustesse ning munitsipaalterritooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega asutuse tööd. (12) Kui volikogu liige omab valitsuse korralduse, maksuameti jms organi poolt antud erivolitust või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või loa andnud organi, mitte volikogu nimel. (13) Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud eriluba või volitus, tegutseb ta loa või volituse andmise otsuse ning selle aluseks olevate õigusaktide kohaselt. § 19. Kunda Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kunda linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Kunda Linnavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi (1) lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile. (3) Linnasekretär saadab linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi (1) lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi (1) lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi (2) lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 20. Kunda Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on Kunda linnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi (2) lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Linnasekretär saadab linna valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi (2) lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi (2) lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi (2) lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi (2) lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 21. Kunda Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Linna valimiskomisjon teeb paragrahvides 19, 20 ja 22 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 (1) lõikes või paragrahvi 20 (2) lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 (1) lõikes või paragrahvi 20 (2) lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 (1) lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 (2) lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valmisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 (1) lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 22. Kunda Linnavolikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 23. Kunda Linnavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 40) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 41) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused; (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 24. Kunda Linnavolikogu esimees Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab ja jälgib volikogu õigusaktide eelnõude koostamist ja menetlemist; 3) esindab või volitab esindama Kunda linna ja volikogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 4) kinnitab volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse tööplaani alusel volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu poolaasta kaupa; 5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust; 6) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli; 7) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi; 8) võib osaleda sõnaõigusega volikogu komisjonide koosolekutel; 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 11) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. § 25. Kunda Linnavolikogu esimehe valimine (1) Linna valimiskomisjoni esimees kutsub valitud volikogu kokku kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sätestatud korras. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Volikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. (4) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada fraktsioon või volikogu liige. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale koostatakse ülesseatud kandidaatidest nimekiri. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. (5) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega. (6) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad esitamise järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. (7) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab valimiskomisjoni esimees välja 15-minutilise vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Valimiskomisjoni esindaja tutvustab volikogu liikmetele hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli, millele on kantud kandidaatide nimed. Enne valimissedelite laskmist hääletuskasti sulgeb valimiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla ühe kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. Volikogu liikmed, kes võtsid valimissedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimissedelit ei võta. Kui joon on alla tõmmatud mitmele kandidaadile, loetakse sedel rikutuks, kui ühelegi kandidaadile ei ole joont alla tõmmatud, loetakse sedel erapooletuks. (11) Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (12) Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (13) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (14) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses voorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist volikogu järgmisel istungil, kusjuures juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (15) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. § 26. Kunda Linnavolikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. (2) Volikogu aseesimees valitakse volikogus volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehe valimisega samas korras, istungit juhatab volikogu esimees. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 27. Töövormid Volikogu töö vorm on istung ja komisjoni töö vorm on koosolek. Istungid ja koosolekud toimuvad eesti keeles. § 28. Kunda Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. (2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva määruse paragrahvi 42 (2) lõike alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi (4) lõikes ettenähtud nõudeid. (3) Volikogu uue koosseisu tegevuse järjekord: 1) volikogu esimehe valimine; 2) volikogu aseesimehe valimine; 3) valitsuse lahkumispalve ärakuulamine; 4) uue linnapea valimine; 5) komisjonide moodustamine; 6) komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine; 7) revisjonikomisjoni esimehe, aseesimehe ja liikmete valimine; 8) komisjonide kinnitamine; 9) uue linnapea ettepanekul uue valitsuse koosseisu kinnitamine. (4) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 (2) lõike alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (5) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 29. Kunda Linnavolikogu töö korraldamine ja küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse paragrahvi 42 (2) lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed ja linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Eelnõude arutamine volikogu istungil ei ole kohustuslik, volikogu võib hakata kohe hääletama, kui sellise ettepaneku teeb vastav komisjon või valitsus. Arutelu on kohustuslik, kui seda nõuab linnapea, valitsus või vähemalt kaks volikogu liiget. (8) Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, sõnavõtud istungi läbiviimise kohta, küsimused ettekandjatele, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. Sõnavõtusoovist antakse märku käetõstmisega, juhataja registreerib sõnavõtusoovijad ja fikseerib järjekorra. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. Ettekandja võib küsimustele vastamise delegeerida mõnele teisele istungile kutsutud isikule. (9) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 1) istungi pikkus ei ületa 5 tundi. Iga tunni aja järel tehakse 10-minutiline vaheaeg; 2) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul; 3) kaasettekanne kujutab endast ettekande täiendavat käsitlemist maksimaalselt 10 minuti jooksul; 4) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 5) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt 5 minuti jooksul; 6) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend aruteldavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada 2 minutit; 7) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale 3 minuti jooksul; 8) arupärimise esitamiseks – kuni 10 minutit, arupärimisele vastamiseks – kuni 20 minutit, küsimustele vastamiseks – kuni 30 minutit; 9) volikogu istungid lindistatakse ja linte säilitatakse 3 kuud pärast istungi toimumist. (10) Eelnõud pannakse volikogu istungile ühele või mitmele lugemisele. (11) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) linna eelarvet; 2) linna põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) linnale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (12) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (13) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (14) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. § 30. Kunda Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest linnavalitsuse ruumides asuval stendil. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (6) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need on kättesaadavad kõigile linnasekretäri juures. (7) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (8) Määrused ja otsused on valitsuse stendil väljas kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. § 31. Hääletamine Kunda Linnavolikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 (1) lõike punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18, 24 ja 40 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 32. Umbusaldusmenetlus Kunda Linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või valitsuse liikme, linnapea või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse paragrahvi 53 (2) lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 48 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 48 (2) lõikes sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 33. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehel ja aseesimehel, volikogu komisjonide esimeestel, aseesimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumisavaldus esitatakse kirjalikult. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. (2) Tagasiastumist ei hääletata. § 34. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste, volikogu määruste ning otsuste ja valitsuse määruste ning korralduste täitmise arvestust peab linnasekretär. (2) Linnavalitsusele kohustuseks pandud seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (3) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise kohta. (4) Õiguskantsleri järelpärimisele koostab vastuse linnasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt linnapea ja linnasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab linnasekretär. § 35. Kunda Linnavolikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. (3) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest ja kirjutab alla protokollile; 5) annab volikogule aru komisjoni tegevusest. (4) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (5) Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, talle umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe. Komisjoni esimees esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. (6) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (7) Vähemalt üks kord aastas annavad volikogu komisjonid oma tegevusest volikogule aru. (8) Alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu antud koosseisu volitustega või volikogu otsusel enne tähtaega, ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. § 36. Kunda Linnavolikogu komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on koosolek. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees, erandjuhtudel volikogu esimees. (3) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. (4) Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või tema asendaja, ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. (6) Komisjonis hääletatakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7) Komisjonide koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kutsutud komisjoni mittekuuluv volikogu või valitsuse liige. Teistele komisjoni koosolekule kutsutud isikutele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni kokkukutsuja. (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosolekust osavõtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Komisjoni liikme eriarvamus tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (9) Protokoll edastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast koosolekut linnavalitsuse kantseleile säilitamiseks ja komisjoni otsusel asjasthuvitatud isikutele edastamiseks. (10) Komisjonide protokollidega on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. § 37. Kunda Linnavolikogu komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused, ettepanekud, kaebused. (2) Volikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) koostab tööplaani, mis on aluseks volikogu tööplaani koostamisel; 3) töötab välja tegevuskavad; 4) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 5) algatab arutelusid; 6) tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus; 7) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 8) kontrollib komisjoni tegevusvaldkonda puudutavate volikogu määruste ja otsuste täitmist; 9) saab linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 10) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 11) teeb ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta; 12) kaasab vajadusel töösse asjatundjaid ja tellib ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 38. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Enne arutamist komisjoni koosolekul tutvub üks volikogu komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse või otsuse projekti. (3) Küsimuste arutamisele kutsutakse ka avaldaja või tema asendaja. (4) Kui komisjoni lahendus ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse komisjoni poolt vastuvõetud lahendus või saadetakse küsimus tagasi komisjoni uueks läbivaatamiseks. (5) Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud, erandi võib teha volikogu esimehe, valitsuse või ühe volikogu komisjoni ettepanekul. (6) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma hinnangu ja esitab kirjalikult volikogu esimehele. (7) Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ja vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. (8) Komisjoni otsused on Kunda linna õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (9) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe töökuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. § 39. Kunda Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi (3) lõikes nimetatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu otsuste alusel. (5) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Vajadusel kaasatakse linnavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. (6) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö sisekorraeeskirja ja teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (7) Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (8) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (10) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (11) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 40. Kunda Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda vaid ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on näidatud fraktsiooni esimees ja aseesimees, edastatakse volikogu esimehele. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Vastav märge kantakse istungi protokolli. (3) Volikogu fraktsioon loetakse moodustatuks järgmisest volikogu istungist pärast fraktsiooni moodustamise otsuse ettelugemist volikogu istungil. (4) Fraktsiooni liikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb volikogu istungi juhataja teatavaks volikogu liikmetele fraktsiooni sellekohase otsuse esitamise istungil. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 4) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. (6) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult volikogu esimeest, või kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud. § 41. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. (3) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (7) Valitsuse istungite protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (8) Volikogu komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad igaühele linnasekretäri juures. (9) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (10) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (11) Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi või koosoleku toimumist. (12) Istungi juhataja ja linnasekretär on kohustatud talle esitatud dokumendid viseerima, kusjuures neil on õigus esitada kirjalik eriarvamus, kui nad ei nõustu dokumendi sisuga. Eriarvamuse olemasolu märgitakse allkirja juurde. Eriarvamus tehakse teatavaks vastavalt volikogule või valitsusele. § 42. Kunda Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 (1) lõike punktis 13 ja (2) lõikes nimetatud küsimusi valitsus. § 43. Tööandja kohustus Kunda Linnavolikogu liikme ees (1) Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 44. Kunda Linnavolikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu ja valitsuse õigusaktid, dokumendid ja muu teave esitatakse volikogu liikmele hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast valitsuse kantseleile kirjaliku taotluse esitamist. (3) Arhiividokumentide laenutamise kohta koostab linnasekretär akti. III. KUNDA LINNAVALITSUS § 45. Kunda Linnavalitsuse mõiste (1) Valitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Kunda linnale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid ning vastutab volikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesannete täitmise eest. (2) Valitsus täidab käesoleva paragrahvi (1) lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Valitsuse koosseisu kuuluvad linnapea, valitsuse liikmed. (4) Valitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. (5) Linnapea annab valitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (6) Valitsus koordineerib linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste tegevust ning osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (7) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. § 46. Kunda linnapea (1) Kunda linnapea: 1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Kunda linna ning valitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab valitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) kinnitab linna haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnasekretäri seaduses sätestatud korras; 11) volitab enda asemel arupärimisele vastama teist valitsuse liiget; 12) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse paragrahvi 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 127 alusel. (3) Linnapeale umbusalduse avaldamise, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue linnapea valimisteni volikogu poolt kinnitatud valitsuse liige. (4) Linnapea tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue linnapea valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt tema tegevusega tekitatud kahjusid sisse nõuda. § 47. Kunda linnapea valimine (1) Linnapeaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (2) Linnapeakandidaadi võib üles seada volikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid kantakse nimekirja ülesseadmise järjekorras. (3) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kuhu ei saa valida kandidaatide nimekirjas olevaid isikuid. (5) Volikogu valib linnapea kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja kohaliku omavalitsuse valimise seaduses ettenähtud tähtajaks kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 51 (3), (4), (5) ja (6) lõikes sätestatud tähtaegadel. (6) Linnapea valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (7) Linnapeakandidaatide leidmiseks võib volikogu välja kuulutada avaliku konkurssi. (8) Igal linnapeakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Esinemisõigus antakse kandidaatidele nende ülesseadmise järjekorras. (9) Hääletamisprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. § 48. Kunda linnapea õigus moodustada linnavalitsus (1) Kunda linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu linnapea ettepanekul, kuid see ei saa olla väiksem kui viis liiget. (3) Valitsus kinnitatakse ametisse linnapea ettepanekul. (4) Vajadusel täiendada või muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. (5) Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. § 49. Linnapea puhkusele lubamine ja teenistuslähetusse saatmine (1) Linnapeal on õigus puhkusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses ja puhkuseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Linnapea puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. (3) Linnapead on õigus lähetada teenistuslähetusse ning tal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele õigusaktidega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. (4) Linnapea lähetuse otsustab linnavalitsus ning lähetus vormistatakse linnvalitsuse korraldusega. § 50. Kunda linnapea asendamine (1) Kunda linnapead asendab tema äraolekul linnapea asetäitja. Linnapea asetäitja kinnitatakse volikogu otsusega. (2) Linnapea ja tema asetäitja äraolekul asendab linnapead valitsuse liige linnapea käskkirja alusel. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest linn, valitsus ja linnapea ei vastuta. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe valitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 51. Kunda Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Uue linnapea valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib linnapea esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (5) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. (6) Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. § 52. Kunda Linnavalitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 (2) lõike alusel delegeeritud valitsusele. (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega linna hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse §5 lõikes 3 sätestatut. (4) Valitsus ei võta vastu määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses. (5) Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, linna ametiasutuse hallatava asutuse või linna äriühingu, osaühingu ja sihtasutuse töötajatele või lepingu alusel teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab volikogu ees valitsus. (6) Valitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. § 53. Kunda Linnavalitsuse istungi töökord (1) Valitsuse töövorm on istung ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles. (2) Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (3) Küsimusi istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada valitsuse liikmed ja valitsuse komisjonid, kes vastavalt valmistavad ette ka valitsuse õigusaktide eelnõud. (4) Valitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist linnasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. (5) Linnasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja teatab selle hiljemalt kaks päeva enne istungi toimumist valitsuse liikmetele. (6) Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. (7) Valitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Valitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima linnapead või linnasekretäri. (8) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (9) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (10) Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (11) Valitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär. (12) Valitsuse istungi protokollimist korraldab linnasekretär. Protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Protokollid vormistatakse vastavuses haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 54. Kunda Linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu õigusaktidega. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla linnapea ja linnasekretär. IV. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 55. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi (1) lõikes ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 56. Õigusakti eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu fraktsioonid ja komisjonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus, linna valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja teised õigusakti algatamise õigust omavad isikud. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees volikogu komisjonide hulgast komisjoni, kus eelnõu vaadatakse läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist valitsuse kantseleis. Kui komisjon ei avalda ettenähtud aja jooksul oma seisukohta, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (3) Õigusakti eelnõu esitatakse valitsuse kantseleisse hiljemalt 7 päeva enne volikogu istungit. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlusi vaadatakse volikogu poolt läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud valitsus või linnapea, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ja nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (ekspertarvamused jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos linnavalitsuse arvamusega. (5) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (6) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (7) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu koosolekule. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (8) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu. § 57. Muudatuste taotlemine Kunda Linnavolikogu ja Kunda Linnavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Volikogu ja valitsuse määrusesse muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest alates. (3) Õigusakti ärakirjale lisatakse taotlus, andmed taotluse esitaja ning esitamise koha ja aja kohta. (4) Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. (5) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi toimumise aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutelu võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. (6) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE § 58. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on linnale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnaeelarvesse laekuvad maksud ja linna kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Linnavara omandatakse linnaelanike huvides, seaduste ja tehingute alusel. (4) Linnavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. Linnavara valdajaks on valitsus või linna asutus vastavalt vara otstarbele ja linna või tema asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele ning kolmandad isikud rendi- või muu lepingu alusel. (5) Linnavara kasutamine on selle omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. (6) Linnavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, linna valitsemise otstarbeks ja linnale tulu saamiseks: 1) avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt; 2) linna valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele ning linna asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks; 3) linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (7) Linnavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (8) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 2) linnavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on linnale kahjulik; 3) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik; 4) linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega; 5) linnavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. (9) Linnavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linnavalitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või terviklikult hävinud. (10) Enne linnavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (11) Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri asutab ja põhimääruse kinnitab linnavolikogu. (12) Linn võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada või hoonestusõigusega koormata ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (13) Linnal on ostueesõigus Kunda linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. (14) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu. § 59. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist valitsus linnapea ettepanekul. Asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu linnapea. (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (5) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. (6) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (7) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingud sõlmib volikogu nimel volikogu esimees ja valitsuse nimel linnapea. § 60. Kunda linna maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib valitsus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (7) Heakorra eest vastutav ametnik annab volikogu komisjonile, kelle pädevuses on heakord, aru koormiste täitmisest kord kvartalis. (8) Valitsus esitab volikogule aruande koormiste täitmisest talvise perioodi kohta aprillikuu istungil ja suvise perioodi kohta oktoobrikuu istungil. (9) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (10) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (11) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 61. Kunda linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavalitsuse kantseleis, linna koduleheküljel ja linna raamatukogus vähemalt üks kuu enne volikogu istungit ning volikogu kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 62. Kunda linna eelarve (1) Linna iseseisev eelarve koosneb tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Eelarve eesmärgiks on: 1) tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ning iga tuluallika järgi; 2) määrata kindlaks kavandatud kulude otstarbekas ning kokkuhoidlik kasutamine linnavalitsuse ja tema hallatavate asutuste (edaspidi asutus) ja ürituse kohta eraldi kõikide kululiikide lõikes ning nende takistusteta finantseerimine; 3) maksude õige arvestamine ja õigeaegne eelarvesse kandmine. (4) Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. (5) Maksude õige arvestamise ja õigeaegse eelarvesse kandmise eest vastutab maksja või maksu kinnipidaja seaduses ettenähtud korras. (6) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (7) Linn võib võtta laenu või emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid Eesti Vabariigi seadustes ette nähtud tingimustel. § 63. Linna eelarve koostamine ja jõustumine (1) Kunda linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud korras arvestades linna arengukava. (2) Eelarve koostamist ja täitmist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsus esitab volikogule kinnitamiseks järgmise aasta eelarve koostamise ajakava hiljemalt 1. juuniks. (3) Kõik hallatavad asutused esitavad jooksva aasta 1. septembriks linnavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti. Projekt koostatakse järgmise aasta eelarve koostamise töögraafikus ettenähtud juhendile. (4) Nõunikud koos vastavate komisjonidega koostavad vajalike tööde nimekirjad prioriteetide järgi ja esitavad koos kuludega 1. septembriks linnavalitsusele. (5) Linnas registreeritud organisatsioonid, ühingud ja klubid, kes soovivad tegevustoetusi linna eelarvest, esitavad oma taotlused jooksva aasta 1. septembriks linnavalitsusele. (6) Esitatud taotluste põhjal koostatud eelarve kulude projekti võrdleb rahandusosakonna juhataja tulude projektiga ning esitab linnavalitsusele eelarve projekti, mis on koostatud linna arengukava arvestades. (7) Linnavalitsus vaatab eelarve projekti läbi ja esitab volikogule vastavalt aasta eelarve koostamise ajakavas ettenähtud tähtajaks asutuste lõikes ning liigendades eelarve töötasudeks, maksudeks, majanduskuludeks ja investeeringuteks. (8) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, jooksvaks eelarveaastaks prognoositud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotustega eelarveaasta järgi. (9) Linna eelarve projekt avaldatakse pärast esimest lugemist linna koduleheküljel, linnavalitsuse stendil ja raamatukogus. (10) Pärast esimest lugemist on eelarve projektile õigus parandusettepanekuid teha: 1) linnavolikogu komisjonidel; 2) linnavolikogu liikmetel; 3) linnavolikogu fraktsioonidel; 4) linnavalitsusel. (11) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (12) Eelarveprojekti võib volikogu vastu võtta kahe lugemisega. Kui volikogu paneb eelarve projekti kolmandale lugemisele, siis pärast teist lugemist võivad parandusettepanekuid esitada volikogu fraktsioonid ja alatised komisjonid. (13) Linnavalitsus koos eelarvekomisjoniga valmistab ette eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, arvestades tehtud parandustega. (14) Volikogu võtab eelarve vastu seaduses sätestatud korras. Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnavalitsuse stendil, linna koduleheküljel ja raamatukogus. (15) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest, näidates kulud klassifikaatori osade ja peatükkide ning asutuste lõikes kulude üldsummas, tuues välja töötasu, sotsiaalmaksu, majanduskulud ja investeeringud. (16) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (17) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad linnavalitsus ja asutused kuni eelarve vastvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (18) Asutuste kulude finantseerimine toimub vastavalt kinnitatud eelarvetele. Tulude alalaekumise korral vähendatakse proportsionaalselt asutuste kulude finantseerimist, esmajärjekorras tagatakse töötasude ja nendega kaasnevate maksude tasumine. (19) Töötasufondi kokkuhoiu puhul on asutuste juhtidel õigus maksta kokkuhoitud summa arvel lisatasusid ja preemiad. (20) Eelarve reservfond kinnitatakse linnavolikogu otsusega eelarve koosseisus ja seda kasutab linnavalitsus (70% ulatuses reservfondi kogumahust) ning linnavolikogu (30% ulatuses reservfondi kogumahust) järgmiste ettenägemata kulude katmiseks: 1) tulude alalaekumine; 2) kultuuri-, haridus-, noorte- ja spordiüritused, mida ei ole eelarves ette nähtud; 3) kulud, mis on seotud loodusõnnetuste, tulekahju jm õnnetusjuhtumitega; 4) riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest hüvitamata hindade ettenägematu tõusu katmiseks, mis tulenevad Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusaktidest. (21) Kassatagavara kasutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. (22) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab volikogu. (23) Lühiajalist laenu võib linnavalitsus võtta jooksvate kulude katteks linnavalitsuse otsuse alusel, kusjuures laenu tagasimaks peab toimuma samal eelarveaastal. (24) Eelarveaastal täiendavalt laekunud sihtotstarbelised summad lülitatakse eelarvesse ilma volikogu kinnituseta, kuid linnavalitsus informeerib sellest volikogu. Eelarvesse sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (25) Alaeelarvete artiklitevahelised (v.a töötasu ja investeeringud) põhjendatud muudatused kooskõlastab asutuse juht linnavalitsusega hiljemalt 15. detsembriks. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust. (26) Täiendavate tulude ilmnemisel ja kulude tegemiseks, milleks ei ole eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (27) Eelarve muudatused ja lisaeelarve võetakse vastu kuni kahe lugemisega. (28) Valitsus annab volikogule vähemalt kord kvartalis aru eelarve täitmisest. (29) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aruande kinnitamist tulude laekumist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele. (30) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarve ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnavalitsuse stendil, raamatukogus ja linna koduleheküljel. § 64. Eelarve täitmise aruande kinnitamine Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linnavalitsuse stendil, raamatukogus ja linna koduleheküljel. VI. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 65. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, töölepingu seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja linna põhimäärus. (2) Linnapea ning tema abid, samuti linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Ametnikud peavad olema vähemalt keskharidusega, omama Eesti kodakondsust, olema teovõimelised ja valdama eesti keelt seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (4) Linna haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu poolt kinnitatud ametiasutuste struktuurile ja teenistujate koosseisule. (5) Linnaametnik võetakse teenistusse ja vabastatakse teenistusest seadusega sätestatud korras. (6) Ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea oma käskkirjaga. § 66. Kunda Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi (1) lõikes sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi (1) lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 67. Kunda linnasekretär (1) Kunda linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Kunda linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) informeerib valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid linnas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 12) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 13) taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 14) juhendab ja nõustab volikogu protokollijat tema töös; 15) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ning volikogu ja valitsuse töökorras ja linnapea pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi (2) lõikes sätestatud tingimustele. § 68. Kunda Linnakantselei (1) Linnakantselei on linna haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tagamine vastavalt linna asjaajamisjuhendile. (2) Linnakantselei juht on linnasekretär. (3) Linnakantselei ülesanded on: 1) koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 7) volikogu ja valitsuse kirjavahetuse teostamine; 8) tõendite ja õiendite väljastamine; 9) linna registrite pidamine; 10) linnakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ette nähtud korras ja pädevuse piires; 12) kaadritöö; 13) volikogu esimehe, linnapea ja linnasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine; 14) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses, volikogu ja valitsuse töökorras ning linnapea pandud ülesandeid; 15) tagada volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise. § 69. Munitsipaalpolitsei (1) Munitsipaalpolitsei on linna ametiasutus või linnavalitsuse ametnik, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet linnavalitsuse poolt määratud tööpiirkonnas. (2) Munitsipaalpolitseid finantseeritakse linna eelarvest. (3) Munitsipaalpolitsei moodustamise ja lõpetamise otsustab linnavolikogu. VII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 70. Koostöövormid (1) Kunda linn võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) täita ise sellekohaseid volitusi; 4) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2) Käesoleva paragrahvi (1) lõikes tähendatud koostöö korral võib linn näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Linn võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja välismaal ning arendada koostööd erinevates valdkondades. VIII. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 71. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega (1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 72. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Kunda linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet Kunda linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 73. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on Kunda Linnavalitsuse poolt linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Kunda linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Kunda Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuse ning selle ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Kunda Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuse ning selle ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. (9) Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 189–216 sätestatud ametiisikute aktide ja toimingute üle. IX. VASTUTUS § 74. Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumine ja koormise täitmata jätmine (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirja rikkumise või koormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 75. Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 76. Menetlus (1) Käesoleva põhimääruse §-des 74 ja 75 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse §-s 74 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) linnavalitsus; 2) politseiprefektuur; 3) keskkonnainspektsioon. (3) Käesoleva põhimääruse §-s 75 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) linnavalitsus; 2) politseiprefektuur. § 77. Trahvide laekumine Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on linnavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse §-des 74 ja 75 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv Kunda linna eelarvesse. X. LÕPPSÄTTED § 78. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Kunda linna põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad pärast nende vastuvõtmist ja avaldamist volikogu poolt määratud päeval. (3) Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse linna põhimäärus, mis võeti vastu 21. veebruaril 2000. aastal. (4) Seaduste muutmise korral kehtib seaduses kehtestatud norm. Põhimääruses seadusest erinevate, kuid seadusega kooskõlas olevate sätete kehtestamiseks või edasi kehtima jätmiseks on vaja volikogu koosseisu häälteenamus.