Meremäe Vallavolikogu — Obinitsa Lasteaia arengukava kinnitamine — KO, 120, 2049

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 2, koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõike 3, Meremäe Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Obinitsa Lasteaia arengukava aastateks 2003–2006. (lisa). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Volikogu esimees Anni LAHE Lisa Meremäe Vallavolikogu 21. augusti 2003. a määrusele nr 17 OBINITSA LASTEAIA ARENGUKAVA 2003–2006 1. LASTEAIA AJALOOST Obinitsa Lasteaed asutati 1. augustil 1965. aastal, kandes nime Obinitsa Sovhoosi Lastepäevakodu. Lastepäevakodu avati kaherühmalisena Obinitsa 8-klassilise kooli külgtiiva esimesel korrusel. Tööle hakkas lastepäevakodus 14 inimest. Lapsi tuli lasteaeda 40. Lastepäevakodu oli ööpäevane. 1972. aastani oli lastepäevakodu töönädal kuuepäevane. 1977. aastal keelas san. epid. jaam lastepäevakodul nendes ruumides töötamise, sest keldris asuv katlamaja lekkis. Nii käidi kuni 1980. aastani lastega iga päev Vastseliina lasteaeda. 1990. aastal suleti ööpäevane rühm. 1991. aastal valmis uus 50-ne kohaline lasteaed, kuid selleks ajaks oli laste arv vähenenud ja tööle hakkas üks liitrühm 17 lapse ja viie töötajaga. 1992. aastast ollakse Obinitsa lasteaia nime all Meremäe valla alluvuses. 1994. aastast jagab lasteaed oma ruume Obinitsa raamatukoguga. 2. LASTEAIA MISSIOON Lasteaed on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Meie põhiülesanne on, arvestades nii lapse ealisi, soolisi kui ka individuaalseid vajadusi ja iseärasusi: – luua võimalused ja tingimused lapse kujunemisel isiksuseks, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, arvestab kaasinimesi ja hoiab loodust. – hoida ja tugevdada lapse tervist, soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. – aidata kaasa aktiivse eluhoiaku väljakujunemisele ja omakultuuri ning peretraditsioonide säilimisele. MEIE LASTEAIA PÕHIVÄÄRTUSED: – kodusus, – loovus, – turvalisus, – armastus. 3. LASTEAIA VISIOON 2006 OBINITSA LASTEAED ON PIIRKONNA LAPSESÕBRALIKEM JA OMANÄOLISEM LASTEASUTUS: TUNNUSTATUD JA SOOVITUD ÕPPEASUTUS PIIRKONNA LASTELE JA LASTEVANEMATELE. 4. LASTEAIA ARENGUEELISTUSED 4.1. EESMÄRGID 4.1.1. Haridusalase töö arendamise strateegia Tagada lasteaias süsteemne alushariduse andmine, pakkuda lastele mitmekülgseid võimalusi enesearenguks. 4.1.2. Personali arendamise ja koolitamisstrateegia Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja olla lasteaed, kes tagab lapsele parima alushariduse omandamise töötajate mitmekülgse kompetentsuse kaudu. 4.1.3. Asutuse juhtimise ja arendamise strateegia Kujundada lasteaiast avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus. 4.1.4. Asutuse ruumi- ja territooriumi arendamise strateegia Muuta lasteaed esteetiliselt meeldivamaks, turvaliseks, normaalseid olme- ja töötingimusi pakkuvaks asutuseks. 5. LASTEAIA TUGEVAD KÜLJED 5.1. Lasteaiaõpetajad on staa�ikad ja oma ala tundvad. 5.2. Hea ja sõbralik keskkond. 5.3. Lasteaial on oma õppekava, mis tagab laste järjepideva arengu. 5.4. Lasteaial on oma väljakujunenud traditsioonid. 5.5. Lastevanemate toetus. 6. LASTEAIA NÕRGAD KÜLJED 6.1. Laste arvu pidev vähenemine. 6.2. Ühel õpetajal puudub erialane haridus. 6.3. Täienduskoolituseks kuluva raha vähesus. 6.4. Kaasaegsete infotehnoloogiavõimaluste puudumine. 7. ÜMBRITSEVAST ÜHISKONNAST TULENEVAD 7.1. VÕIMALUSED 7.1.1. Koostöö valla ja teiste ümbruskonna asutustega. 7.1.2. Koostöö lastevanematega. 7.1.3. Koostöö teiste lasteaedadega. 7.1.4. Töötajate koolitusvõimalused. 7.1.5. Projektide koostamine ja rahaliste vahendite otsimine materiaalse baasi parandamiseks. 7.2. OHUD 7.2.1. Elanikkonna vananemine, laste väike sündivus. 7.2.2. Piirkonna inimeste tööpuudus. 7.2.3. Inimeste passiivsus elu edasiarendamisel. 7.2.4. Kindlusetus tuleviku suhtes, pinged ja stress. 7.2.5. Lasteaiapedagoogide madal tasustatus. 8. LASTEAIA KOMPLEKTEERIMINE LASTEGA Lasteaias on üks liitrühm. Rühma nimekirjas on momendil 17 last. Lasteaia teeniduspiirkonnas sündinud laste arvu järgi võib lasteaias laste arv lähiaastatel väheneda. Laste sündide arv lasteaia teeninduspiirkonnas aastate lõikes on järgmine: aasta sündide arv eeldatavalt lasteaeda tulevate/olevate laste arv eeldatav rühma täituvus 1996 7 5 2002/03 – 17 1997 6 4 2003/04 – 16 1998 2 2 2004/05 – 15 1999 2 2 2005/06 – 16 2000 4 3 2001 6 4 2002 8 3 Laste arvu pidev vähenemine on ka kõige suurem probleem lasteaiale. Lasteaiaealistest lastest pole paljudel võimalust või tahtmist lasteaias käia. Paljud elavad kaugel külades ja pole liikumisvõimalust, mitmeski peres võib lapse lasteaeda panek ära jääda majanduslikel põhjustel. 9. PERSONALI ARENDAMINE JA KOOLITUSSTRATEEGIA Laste erinev vanuseline koosseis nõuab õpetajalt erivanuseliste laste arengu head tundmist ja head planeerimisoskust rühma töö tegemiseks. Lasteaia põhitegevus on lastele alushariduse andmine ja laste ettevalmistamine kooliks. Lasteaias on 6 töötajat: lasteaiaõpetaja 1,0 keskharidus lasteaiaõpetaja 1,0 erialane kõrgem juhataja 1,0 omandab erialast haridust õpetaja abi 1,0 kesk-eri õpetaja abi 0,25 kesk-eri kokk 1,0 keskharidus Õppekasvatustöö toimub lasteaias õppekava alusel, millest lähtuvalt koostatakse kuu ja nädalaplaanid. Õppetöö planeerimisel arvestatakse piirkonna omapära ja rahvakalendri tähtpäevi ning traditsioone. Personali arendamise ja koolitusstrateegia näeb ette tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse tulemuslikkust ja tagada personali arendustegevuse kaudu parima alushariduse omandamise lapsel. 9.1. PERSPEKTIIVSED ÜLESANDED JA TEGEVUSKAVA 9.1.1. Tagada lasteaias logopeediline kontroll üks kord aastas juhataja 9.1.2. Konkursi väljakuulutamine eriharidusega õpetaja töölevõtmiseks august 2003 juhataja 9.1.3. Atesteerimise tegevuskava Kaie Kõivik õpetaja ametijärgu säilitamine 2003 juhataja 9.2. Abi- ja halduspersonal 9.2.1. Toetada abi- ja halduspersonali kompetentsuse tõusu: – Toetada nende arengut koolituse teel. – Seada sisse arenguvestluse süsteem. 9.3. Koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personalikoolituse suunamine on süsteemne ja «läbipaistev». 9.3.1. Kogu personali haridustase on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt. 9.3.2. Koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist. 9.3.3. Koolitusvajaduse määratlemise alused: – seadusandlus – töötajate kirjalik tööalane eneseanalüüs – asutuse sisehindamise tulemused (küsitlused lapsevanematele, sisekontroll, küsitlused personalile) 9.4. KOOLITUSPRIORITEEDID 2003–2006 KOOLITUSE EESMÄRK KOOLITUSE VALDKOND/TEEMA SIHTGUPP Tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt kvalifikatsiooninõuetest Õpetaja tasemekoolitus Juhataja õpib erialase hariduse saamiseks. Kindlustada õpetaja koolituse raamnõuete täitmine 160 tundi koolitust igale õpetajale viie aasta jooksul lasteaiaõpetajad Tõsta töötajate tööalast kompetentsust ja valmisolekut tulla toime uuenenud ülesannete täitmisega koolieelses lasteasutuses. 1. Teema: Lastevanemate nõustamine 2. Teema: Arenguvestlus lapsevanemaga, arengumapp Õpetajad Koolitada töötajaid vastavalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse nõuetest lähtuvalt. 1. Teema: Esmaabi väljaõppekursus 2. Tööohutuse ja tervishoiu täiendõpe Õpetajad Juhataja Õpetaja abide ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine 1. Teema: õpetaja abi roll lasteaias 2. Teema: tervisekaitse ja toiduhügieen Õpetaja abi Kokk 10. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMISSTRATEEGIA VALDKOND PLANEERITAV TEOSTUSAEG VASTUTAJAD 1. Tagada süsteemne alushariduse andmine a) asutuse õppekava pidev uuendamine, täiustamine b) töö ainekavadega pidev juhataja, õpetajad 2. Laste arenguanalüüside süsteemsuse täiustamine 2004 õpetajad 3. Lasteaia ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine 2003 2006 õpetajad Pidev infovahetus lapse arengu kohta. Arengumapp pidev 4. Laste õpikeskkonna arendamine selleks: töötajate pidev koolitus, metoodiliste õppevahendite valmistamine ja hankimine, rühmaruumi kujundamine pidev juhataja rühma personal 5. Kodusolevate laste kaasamine kooliks ettevalmistusse pidev juhataja õpetajad 6. Lasteaia ja kooli koostöö laste ettevalmistamisel kooliks – tutvumine kooliga pidev juhataja õpetajad 11. ASUTUSE JUHTIMISE JA ARENDAMISE STRATEEGIA VALDKOND PLANEERITAV TEOSTUSAEG VASTUTAJA 1. Info liikumine, kättesaadavuse ja süsteemsuse tagamine. Sihtgrupp: asutuse töötajad, lapsevanemad 2003 pidev juhataja õpetajad 2. Infosüsteemide arendamine: interneti püsiühenduse loomine lasteaeda (või kasutamisvõimalus raamatukogus), s.o juurdepääs uutele seadustele, määrustele ja õppematerjalidele operatiivselt. Sihtgrupp: asutuse personal 2004 juhataja 3. Lasteaia ja pere koostöö suunamine, lastevanemate nõustamine. Pidev infovahetus lapse arengu kohta. Arengumapp 2003 pidev täiendamine 2006 õpetajad Arenguvestluste süsteemi väljatöötamine ja arendamine (õpetaja-lapsevanem) kaks korda aastas iga aasta oktoober, aprill õpetajad 4. Lasteaia töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine ja kaasajastamine. – tõsta töönõupidamiste tulemuslikkust – vastuvõetud otsuste täitmise kontrolli tõhustamine pidev juhataja – sisekorraeeskirjade uuendamine, vastavalt vajadusele juhataja uute ametijuhendite koostamine. vastavalt vajadusele juhataja – lasteaia sisehindamissüsteemi juurutamine ja ellurakendamine I etapp 2004 juhataja II etapp 2005 – Lasteaia, omavalitsuse ja lastevanemate vahelise sideme tihendamine pidev 12. MAJANDUSLIK OLUKORD Obinitsa lasteaed on Meremäe vallale kuuluv munitsipaallasteaed. 12.1. Lasteaia eelarve moodustavad: – valla eelarvega kinnitatud summad – lastevanematelt laekuvad summad (toitlustamine ja õppemaks) – riigieelarvest eraldatavad summad (õpetajate täiendkoolitus) 12.2. Lasteaia käsutuses on kaks rühmaruumi, millest ühte kasutatakse saalina, magamistuba, personaliruumid, köögiplokk, mängumaja-varjualune. Lasteaial on olemas oma mänguväljak. Lasteaia köök on tunnustatud Tartu Tervisekaitse Võrumaa osakonna poolt 30. detsembril 2002. a nr 125. 12.3. Majanduslikku olukorda võib pidada siiani rahuldavaks. Suur probleem on lasteaiahoone korrashoidmine. Halva ehituskvaliteedi tõttu maja laguneb kiiresti. 12.4. Teostamist vajavad tööd lasteaia maja juures lähiaastatel on järgmised: – lasteaiahoone katuse vahetus; – rühmaruumide akende vahetus; – töötajate tualettruumi remont (koos raamatukoguga); – rühmaruumi ja magamistoa kapitaalremont; – mängumaja-varjualuse remont; – tasuvusanalüüs katla paigaldamise kohta lasteaia hoonesse (lasteaeda köetakse ainsa hoonena tsentraalkatlamajast ja see on väga kulukas). 12.5. Lisaks eespool nimetatule on vaja hakata välja vahetama: – Laste rühmaruumi mööblit. Vana mööbli remont ei anna erilisi tulemusi. – Tehnilistest vahenditest – köögi külmkapp (olemasolev on vana ja ei vasta tänapäeva nõuetele). 12.6. Vajalik on: – Koos raamatukoguga koopiamasina muretsemine. – Arvuti soetamine. – Internetiühenduse loomine. – Signalisatsiooni paigaldamine. 13. INVESTEERINGUTE VAJADUSE PINGERIDA AASTATEKS 2003–2006 13.1. Koopiamasina soetamine (koos raamatukoguga). 13.2. Signalisatsiooni paigaldamine ja arvuti soetamine. 13.3. Laste mööbli osaline väljavahetamine. 13.4. Rühmaruumi akende väljavahetamine. 13.5. Mängumaja – varjualuse kapitaalremont. 13.6. Katuse vahetus. 13.7. Rühmaruumide kapitaalremont. 14. ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE, MUUTMINE JA TÄITMINE Lasteaia arengukava võetakse vastu ja kinnitatakse vallavolikogu poolt. Eelnevalt peab arengukava läbima arutelud pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning saama kinnituse vallavolikogule esitamiseks. Arengukava täitmise eest vastutab juhataja ja ka lasteaia personal, kellele on pandud ülesanded arengukava elluviimiseks. Arengukava tuleb üks kord aastas täienduste ja paranduste tegemiseks läbi vaadata. Üks kord aastas, enne uue eelarve koostamist tehakse kokkuvõte arengukava täitmise kohta. Iga aasta lõpus täpsustatakse järgmise aasta investeeringute vajadused ja maksumused ning need esitatakse vallavalitsusele.