Siseminister — Siseministri 7.juuni 2002.a. määruse nr 80 "Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele" muutmine — RTL, 97, 1472

Määrus kehtestatakse «Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 116 ja 118; 23, 143) § 21 lõike 11 alusel. § 1. Siseministri 7. juuni 2002. a määruses nr 80 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele» (RTL 2002, 78, 1202) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded automaatsete tulekahju-signalisatsioonisüsteemide projekteerimisele, paigaldamisele, käitlusele ning hooldusele.»; 2) määrust täiendatakse paragrahviga 11, sõnastades selle järgmiselt: «Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine on käsitletav tehnosüsteemi muutmisena.»; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 18 ja 19 järgmises sõnastuses: « 18) autonoomne tulekahjuandur – tulekahjusignalisatsiooni lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki vajalikke komponente (erandiks võib olla toiteallikas) tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks; 19) autonoomne tulekahjusignalisatsioon – lokaalne seade, mille põhielemendiks on autonoomne tulekahjuandur.»; 4) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi komponendid peavad vastama ja olema paigaldatud vastavalt Euroopa standardiseeria EN-54 esitatud nõuetele.»; 5) paragrahvi 7 lõiget 3 ja lõike 4 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Ravi-, hooldus- ja lasteasutustes ning kõrghoonetes varustatakse tulekahjuanduritega ka automaatsete tulekustutussüsteemidega kaitstud tuletõkkesektsioonid. 1) katuse- või varjualune, kus hoiustatakse põlevmaterjali üle 300 MJ/m2 ning mille pindala 5 m2 ja enam;»; 6) paragrahvi 11 lõike 7 tabelis 2 toodud märkusest «X-sobib ≤» jäetakse välja tähis «≤»; 7) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 2 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõnu «andur paigaldatakse» sõnaga «ka»; 8) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 8 teist lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui talast või laest allpool asetseva ventilatsioonikanali, valgusti vm takistuse ja lae vaheline kaugus on alla 0,15 m, peab anduri kaugus nendest olema vähemalt 0,5 m;»; 9) paragrahvi 13 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Tulekahjuteatenuppu kasutatakse õnnetuse või õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks. Muuks otstarbeks ei tohi tulekahjuteatenuppu kasutada.»; 10) paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tulekahjualarm kontrollitavas hoones tuleb anda alarmiseadme ja/või automaatse tekstilise teadustussüsteemi kaudu. Piirkondades, kus helisignaal võib olla ebaefektiivne, näiteks kui on tegemist tugeva taustmüraga, kuulmispuuete või kuulmiskaitsevahenditega inimestega, tuleb lisaks helisignaalile kasutada täiendavaid valgussignaale. (2) Tulekahjualarmi helitase peab olema hoone igas punktis minimaalselt 65 dB või 5 dB kõrgem mis tahes muust üle 30 sekundi kestvast helist hoones või peab olema tagatud tulekahjualarmist tugevamate helide väljalülitamine. Kui helialarm on mõeldud ka magavate inimeste äratamiseks, peab heli tugevus olema 75 dB. Helitase ei tohiks ületada 120 dB mõõdetuna ühe meetri kaugusel alarmiseadmest.»; 11) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 1 ja lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) näidikud ja juhtimisseadised on kergesti juurdepääsetavad tulekustutus- ja päästemeeskonnale ning omanikule; (3) Keskseade või kordusnäitude paneelid peavad olema paigutatud tulekustutus- ja päästemeeskonna sisenemisteele (vajadusel ka korruse sissepääsude) juurde. Tulekustutus- ja päästemeeskonna sisenemistee peab olema märgistatud.»; 13) paragrahvi 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Keskseadmesse tulevad tulekahjuteated edastatakse tehniliste võimaluste piires häirekeskusse, kui selleks on loodud tehnilised tingimused häireteadete automaatse vastuvõtusüsteemi näol. (2) Kooskõlastatult riikliku tuleohutusjärelevalve ametnikuga võib ravi-, hooldus- ja lasteasutustes, kus on tagatud tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juures pidev valve, seadistada ATS-i sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Juhul kui valvepersonal määratud viivituse jooksul, mis ei või olla kauem kui 3 minutit, ei ole reageerinud, siis edastatakse tulekahjuteade häirekeskusesse. Kui tulekahjuteade antakse keskseadmele tulekahjuteatenupust, siis ei või viivitust rakendada ja teade tuleb edastada häirekeskusele kohe. (3) Nõuded, millistelt objektidelt tuleb juhtida tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated häirekeskusesse (edaspidi liita häirekeskusega), kehtestatakse käesoleva määruse lisas. (4) Tulekahjuteate edastussüsteem edastab tulekahju-, rikketeated ja edastusühenduse rikketeated ning võimalusel ka tulekahju eelhoiatusteate häirekeskusesse. (5) Objekti liitmiseks häirekeskusega tuleb ATS paigaldajal või olemasoleva süsteemi korral hooldajal pöörduda asukohajärgse riikliku tuleohutusjärelevalve pädevusega päästeasutuse poole ja sõlmida leping telefonivõrgu haldajaga. (6) Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi keskseadme juurest peab olema side võimalus Päästeameti häirekeskusega. (7) Ehitistel, millel on automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem liidetud häirekeskusega, tuleb tagada päästemeeskonna pääs ATS keskseadme või kordusnäidu paneeli juurde.»; 14) paragrahvi 20 lõike 1 punkte 1 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) alarmi edastusühendus objektil peab olema pidevalt kasutatav, kusjuures ühenduse kasutatavus tagatakse ühenduse katkemisest automaatse teavitamisega 100 sekundi jooksul, millega tuleb välistada edastusühenduse imiteerimiseks; 5) edastusseade peab võimaldama vähemalt kolme erineva signaali edastamist ja signaalide liikumist ka objektile;»; 15) paragrahv 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna «osi» sõnaga «osadega»; 17) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: « 11) Ehitistel, millel automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem on liidetud häirekeskusega, on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vajalik lisada asendiplaanile tulekustustus- ja päästemeeskonna juurdepääsu tee ehitisele ja sisenemistee ehitisse.»; 18) paragrahvi 24 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks ja lõiget 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) ATS tööd katsetatakse tulekahju simulatsiooni abil. Kui kasutatav meetod võib ohustada hoonet või selle sisu, tuleb sellest informeerida valdajat ning viimaselt vastava nõusoleku saamisel katsetamine läbi viia.»; 19) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: « 6) ATS-i edasise korrasoleku eest vastutava isiku andmed.»; 20) paragrahvi 26 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «kontrollhoolduspäevik» sõnaga «päevik» ning paragrahvi 26 lõikeid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) ATS valdaja vastutab: 1) ATS algse ja jätkuva vastavuse eest käesolevale määrusele; 2) erinevate häirete, hoiatuste ja teiste süsteemist pärinevate juhtumite puhul tegutsemise protseduuride kindlaksmääramise eest; 3) töötajate väljaõppe eest; 4) ATS töökindluse säilimise eest (sealhulgas andurite ümber vaba ruumi kindlustamine); 5) valehäirete ennetamise eest, võttes tarvitusele vajalikke meetmeid, et hoida ära andurite rakendumine; 6) ATS sobivuse kohandamise eest hoone otstarbe või planeeringu märkimisväärsete muutuste korral; 7) päeviku pidamise ja sinna kõikide ATS tulenevate või ATS mõjutavate sündmuste registreerimise eest; 8) hoolduse regulaarse läbiviimise kindlustamise eest; 9) ATS hoolduse kindlustamise eest pärast rikke, tulekahju või muu sündmuse toimumist; 10) ühe või mitme füüsilise isiku määramise eest alapunktides 1 kuni 9 loetletud ülesannete täitmiseks ning nende isikute nimede registreerimise eest päevikus; 11) igapäevase vaatluse eest, kus kontrollitakse, et keskseade näitab normaalolukorda, vastupidisel juhul tuleb viga registreerida päevikus ja teatada sellest hooldusorganisatsioonile. Lisaks sellele kontrollitakse, et igale eelneval päeval registreeritud rikketeatele on reageeritud ja printerites on piisavad paberi, tindi ja tahma varud; 12) vähemalt ühe anduri või tulekahjuteatenupu rakendumist (igal kuul erinevast avastamispiirkonnast), et katsetada keskseadme võimet võtta vastu signaale. Kontrolli käigus kontrollitakse alarmiseadmete tööd ja rakendatakse kõiki teisi väljundeid ja ühendusi päästeasutuse häirekeskusega. (3) ATS päevikus tuleb dateeritult registreerida kõik tulekahjuteated (nii tõelised kui rikketeated), rikked, katsetused, lahti ühendused ja kontroll, hooldus- ja remonditööd. Iga läbiviidava töö kohta tuleb teha kokkuvõtlik kirjeldus. Päevikut ja paiknemisskeeme tuleb säilitada volitustega isikutele juurdepääsetavas kohas (eelistatult keskseadme läheduses). ATS valdaja määrab päeviku pidamise ja hoidmise eest vastutava isiku.»; 21) paragrahvi 27 lõikes 3 asendatakse sõnad «tulekahju rikketeadet» sõnadega «kõrvalekaldeid käesolevas määruses esitatud nõuetest» ja lõikes 4 asendatakse sõnad «rikke kohta» sõnadega «kõrvalekallete kohta käesolevas määruses esitatud nõuetest»; 22) paragrahvis 29 asendatakse sõna «kehtestuks» sõnaga «kehtetuks»; 23) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Käesoleva määruse paragrahvi 19 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2004. a.»; 24) Määrust täiendatakse lisaga 1 «Nõuded objektidele, millistelt tuleb juhtida tulekahju-signalisatsioonisüsteemi teated häirekeskusesse». Kaitseminister siseministri ülesannetes Margus HANSON Kantsler Märt KRAFT Siseministri 25. augusti 2003. a määruse nr 79 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele» muutmine» lisa 1