Vabariigi Valitsus — Riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimused ja kord — RT I, 58, 394

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360; 2002, 64, 393) § 401 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib riigieelarves ettenähtud summa piires riigieelarve vahendite arvel laenu andmise tingimusi ja korda. (2) Käesolevat määrust ei kohaldata tagatisreservist väljamaksete tegemisel «Riigieelarve seaduse» § 361 lõike 1 punkti 1 alusel. § 2. Laenuandja Laenuandjaks on Eesti Vabariik (edaspidi riik), kelle nimel laenu andmise ettevalmistamist, laenulepingu sõlmimist, laenusumma väljamaksmist, laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustuste täitmise tagamisega seotud lepingute sõlmimist, teostab Rahandusministeerium. § 3. Laenusaaja (1) Laenu võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevuseks on avalike ülesannete täitmine. (2) Laenusaajaks võib olla lõikes 1 nimetatud isik, kellel on piisavalt vara ja muid vahendeid võetud laenu tagasimaksmiseks. § 4. Laenu sihtotstarve Laenu antakse avalike ülesannete täitmiseks. § 5. Laenu taotlemine (1) Isik, kes vastab §-s 3 nimetatud tingimustele (edaspidi laenu taotleja), esitab Rahandusministeeriumile kirjaliku taotluse laenu saamiseks. (2) Rahandusministeerium hindab igakülgselt laenu taotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita taotletava laenu tagastamisega seotud kohustusi. (3) Rahandusministeeriumil on õigus nõuda laenu taotlejalt tema finants- ja majandustegevust kajastavaid dokumente, andmeid taotletava laenu kasutamise kohta ning laenusaaja olemasolevate kohustuste ja nende tagamiseks seatud tagatiste kohta. (4) Rahandusministeerium võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku rahuldada laenutaotlus osaliselt, kui taotletava laenu summa ületab jooksva eelarveaasta riigieelarves laenude andmiseks ettenähtud summat. (5) Rahandusministeerium esitab laenutaotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks koos oma eriarvamusega, kui laenu taotleja poolt laenu võtmine taotluses märgitud eesmärgil ei ole otstarbekas. (6) Rahandusministeerium jätab laenu taotleja taotluse rahuldamata, kui: 1) laenu kasutamine ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega; 2) taotletava laenu summa ületab jooksva eelarveaasta riigieelarves laenude andmiseks ettenähtud summat; 3) laenu taotleja ei nõustu esitama Rahandusministeeriumi poolt nõutud andmeid või dokumente laenusaaja majandustegevuse ja finantsolukorra kohta; 4) laenu taotleja keeldub põhjendamatult tagatiste seadmisest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks; 5) laenutaotluse rahuldamise tagajärjel ületaks laenu taotleja laenukoormus seadusega sätestatud piiranguid; 6) laenu taotlejal on riigi ees varasemaid täitmata kohustusi; 7) laenu taotlejal ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul piisavalt vahendeid laenu tagasimaksmiseks. (7) Kui käesolevas määruses sätestatud tingimustel ei ole laenu andmine võimalik, teatab Rahandusministeerium sellest laenu taotlejale kirjalikult. § 6. Laenu andmise otsus (1) Rahandusminister teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku laenu andmiseks, kui laenutaotlus vastab käesolevas määruses sätestatud tingimustele. (2) Lõikes 1 nimetatud ettepaneku juurde kuuluvad järgmised dokumendid: 1) seletuskiri; 2) korralduse eelnõu; 3) Rahandusministeeriumi (eri)arvamus; 4) laenu otstarbekust põhjendavad dokumendid. (3) Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu vormistatakse korralduse eelnõuna, milles märgitakse: 1) laenusaaja nimi; 2) laenu täpsustatud sihtotstarve; 3) laenusumma suurus; 4) laenu tagastamise lõpptähtaeg. (4) Rahandusministeerium teavitab laenu taotlejat Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud korraldusest laenu andmise või laenu andmisest keeldumise kohta 10 päeva jooksul korralduse jõustumise päevast arvates. § 7. Laenulepingu sõlmimine (1) Vabariigi Valitsuse korralduse alusel alustab Rahandusministeerium laenusaajaga läbirääkimisi konkreetsete lepingutingimuste (laenusumma üleandmise, tagastamise ja lepingu erakorralise ülesütlemise tingimused, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamise vahendid ja muud tingimused) üle ja kokkuleppe saavutamise korral valmistab ette laenu andmiseks vajalike lepingute projektid. (2) Laenusaajale pakutav laenuintress ei tohi olla madalam, kui riigi enda kohustuste keskmine hind (intress ja muud kohustustega seotud kulud). Juhul kui riigil kohustusi ei ole, ei tohi laenusaajale pakutav intress olla madalam intressist, mida pakuvad samadel tingimustel laenudele Eesti krediidiasutused. (3) Laenuleping sõlmitakse kirjalikus vormis ning selle tingimused peavad võimaldama riigil oma huvisid võimalikult suures ulatuses kaitsta ja kahju tekkimise võimalusi ära hoida. (4) Laenulepingu sõlmimise ja laenu andmisega seotud kulud kannab laenusaaja. § 8. Antud laenude üle kontrolli teostamine ja laenude arvestuse pidamine Rahandusministeerium: 1) teostab kontrolli laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise üle; 2) peab antud laenude kohta arvestust. Peaminister Juhan PARTS Rahandusminister Tõnis PALTS Riigisekretär Heiki LOOT