Sotsiaalminister — Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.01.2003/13 (RTL 2003, 16, 221) 08.02.2003 17.06.2003/86 (RTL 2003, 75, 1103) 01.07.2003 08.08.2003/107 (RTL 2003, 94, 1410) 25.08.2003 Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» (RT I 2002, 62, 377) § 32 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika. (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruses nr 302 «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (RT I 2002, 78, 468) (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode. § 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus ) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping ) alusel. (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum. (3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid. (4) Lepingu muutmisel täiendavate teenuste osutamiseks lepivad haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepingus kokku teenuse osutamise hinnas, mille aluseks on täiendavate teenuste osutamiseks tehtud kulud. § 3. Teenuste eest tasumise vormistamine (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve. (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 9. peatükis. (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise ja välislepingute alusel välismaalasele vältimatu abi osutamise korral. (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. 2. peatükk ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE § 4. Üldarstiabi eest tasumine (1) Haigekassa tasub üldarstiabi osutavale perearstile pearaha, baasraha ja lisatasu kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt. (2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga. (3) Perearstile, kes osutab üldarstiabi vähem kui 500 elanikuga saarel, arvestatakse pearaha koefitsiendiga kuni 3,0. Koefitsiendi suuruses lepivad haigekassa ja perearst kokku lepingus. § 5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine (1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest: 1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö; 2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid; 3) haige läbivaatus, uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine; 4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine; 5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 6) raviprotseduuride tegemine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta; 9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse. (2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest: 1) verejooksu sulgemine; 2) elustamine; 3) lahastamine haige veoks; 4) rinnanäärme palpatsioon; 5) eesnäärme palpatsioon; 6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest; 7) [kehtetu] 8) otoskoopia; 9) välise kuulmekäigu loputus; 10) rinoskoopia; 11) nina-neelu tamponaad; 12) nägemisteravuse kontroll; 13) vaateväljade esmane määramine; 14) värvitaju kontroll; 15) silmapõhja vaatlus; 16) PEF-meetria; 17) antropomeetria; 18) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine; 19) veeni punktsioon; 20) süstimine; 21) sidumine (v.a põletushaige sidumine); 22) lokaalanesteesia; 23) perifeersed närviblokaadid; 24) kusepõie loputus; 25) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine. [RTL 2003, 94, 1410 - jõust. 25.08.2003] (3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest: 1) albumiin; 2) glükoos bioloogilises vedelikus; 3) valk bioloogilises vedelikus; 4) kreatiniin; 5) uurea; 6) bilirubiin; 7) bilirubiini fraktsioonid; 8) kusihape; 9) kolesterool; 10) kolesterooli fraktsioonid; 11) triglütseriidid; 12) laktaatdehüdrogenaas; 13) leelisfosfataas; 14) aspartaadi aminotransferaas (AST); 15) alaniini aminotransferaas (ALT); 16) primitiivmeetodil veritsusaeg; 17) vere hüübimisaeg; 18) vere uuring; 19) trombotsüütide mikroskoopiline uuring; 20) retikulotsüütide mikroskoopiline uuring; 21) lihtne hemogramm; 22) patoloogiline hemogramm; 23) uriini uuringud; 24) helmintide munade uuring; 25) lambliate uuring; 26) peitevere uuring; 27) anaalkaape uuring. (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, raviprotseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata. (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus. § 6. Täiendavalt tasutavad teenused (1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 20,5% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest: Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud Tervishoiu- teenuse kood Biopsia 7004 Õõne punktsioon 7005 Pareesidega haige massaaž 7011 Liikumishäirega haige ujumisseanss 7014 Ravivõimlemine (liikumisravi) 7016 Ravivõimlemisseanss basseinis 7017 Väljendunud liigesjäikusega haige mudaraviseanss 7022 Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia 7025 Pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine 7100 Troofilise haavandi korrastamine 7100 Pindmise mädakolde avamine 7100 Panariitsiumi avamine 7100 Sissekasvanud küüne resektsioon 7100 Haava suturatsioon 7101 Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111 Kateteriseerimine 7159 Püsikateetri panemine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 Emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamine ja eemaldamine 7352 Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 Ösofagogastroduodenoskoopia 7551–7553 Sigmoidoskoopia 7556 Kolonoskoopia 7557–7558 Fiiberbronhoskoopia 7559 Rektoskoopia 7562 Kolposkoopia 7563 Kolju röntgenograafia 6061–6062 Lülisamba röntgenograafia 6063–6064 Luude ja liigeste röntgenograafia 6065–6066 Rindkere röntgenograafia 6067–6068, 6070 Nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia 6069 Nina-neelu röntgenograafia 6087 Kuseteede röngtenoskoopia 6071 Mammograafia 6074 Südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia 6076 Mao röntgenuuring 6078–6079 Irrigoskoopia 6081 Kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia 6086 Urograafiad 6088–6089 Luu densitomeetria 6112 Radiorenograafia 6165 Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga 6250 Elektroentsefalograafia 6251 Elektrokardiograafia koormustest 6324 Holteri monitooring 6326 Ehhokardiograafia 6327–6330 Spirograafia 6301 Bronhodilataatortest 6302 Toonaudiomeetria 6402 Tümpanomeetria 6408 Sonograafia 6001–6003, 6009, 6010, 6012 Alfa-HBDH 6501i Koliinesteraas 6501m Kaalium, naatrium, raud, kloor, vask, kaltsium, fosfor, magneesium, ammoniaak, liitium, laktaat 6502a–6502k Happeline fosfataas 6502m HF prostata fraktsioon 6502n Gamma-glutamüültransfer 6502o Kreatiinkinaas 6502p C-reaktiivne latekstest 6502r Reumatoidfaktori latekstest 6502s Antistreptolüsiin-O latekstest (ASO) 6502t Valkude forees kilel 6503d Rauasidumisvõime uuring 6503e C-reaktiivne valk kvantitatiivselt 6504a Alfa amülaas 6504d Glükolüseeritud hemoglobiin 6506a Antistreptolüsiin-O kvantitatiivselt (ASO) 6506b Reumatoidfaktor kvantitatiivselt 6506c Valkude forees geelil 6506d Glükeeritud hemoglobiin 6513 Aktiviseeritud osalise tromboblastiini aeg (APTT) 6553a Protrombiini indeks 6553b Fibrinogeen 6553g Lupus erythematosus’e (LE) rakud 6580 Algmaterjali mikroskoopiline uuring 6701 Bioloogilise materjali külv 6710a Bioloogilise materjali külv seentele 6710b Uuring Trichomonas’ele 6710c Uuring Neisseria gonorrhoeae’le, Ureaplasma urealyticum’ile, Mycoplasma hominis’ele 6713a, 6713b, 6713c Bioloogilise materjali külv mükobakteritele 6714 Anaeroobne külv 6716a Uuring klamüüdiale koekultuuril 6716b Uuring viirustele koekultuuril 6716c Haigusetekitajate samastamine 6720–6722 Haigusetekitaja ravimtundlikkuse määramine 6725a, 6725b, 6726, 6727 Süüfilise ekspressdiagnostika 6730–6732 Respiratoorsete viirusnakkuste diagnostika 6733 Chlamydia trachomatise, Neisseria gonorrhoeae, papilloomviiruse määramine Gen-probe meetodil 6741–6743 Veregrupp ja reesusfaktor 6771–6780 Tuumormarkerite uuring 6816 Immunoglobuliinide (IgG, IgM) määramine 6818 Erinevate antigeenide määramine 6818, 6820, 6822, 6824, 6843 Anti-HIV-1/HIV-2 määramine 6822, 6824, 6825 Hormoonide, AFP- ja HCG-uuring kemiluminestsents-(LIA) meetodil (üks parameeter) 6834a Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste antikehade uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA – meetod) (üks parameeter) 6834b Interleukiinide, erütropoetiini, deoksüpüridinoliini jm määramine kemiluminestsentsmeetodil (üks parameeter) 6834c Immunoloogiline uuring radioisotoopmeetodil (RIA-meetod) (üks parameeter) 6834d Immunofluorestsentsuuring (IF-uuring) (üks antigeen) 6835a Immunofluorestsentsuuring autoantikehadele (tuuma-, mitokondri-, silelihaskoe, parietaalraku, kilpnäärme, IgG tüüpi endomüüsiumi jt antikehad) 6835b Immunofluorestsents (IF) uuring kommertsslaididel 6836 HIV-i verifitseerimine 6843a, 6843b Allergeenide määramine 6844–6849 Spiroheetide immobilisatsiooni test 6736 Histoloogilised uuringud 6901–6903 Tsütoloogilised uuringud 6911–6913 [RTL 2003, 94, 1410 - jõust. 25.08.2003] (2) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud 18,4%-lisele summale normaalse raseduse jälgimiseks tehtud uuringute eest tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate teenuste piirhindade alusel. § 7. Baasraha ja lisatasu tasumine (1) Haigekassa tasub baasraha koefitsiendiga kuni 1,5, kui perearstil on mitu tegevuskohta ja need asuvad haldusterritoriaalse korralduse tõttu mitmes linnas, alevis, alevikus või külas ning kui on täidetud järgmised tingimused: 1) perearsti kõigis tegevuskohtades on täidetud sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusega nr 116 «Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile» (RTL 2001, 130, 1886) kehtestatud nõuded; 2) perearsti nimistu ei ületa sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusega nr 113 «Perearsti nimistu piirsuurus, perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord» (RT I 2001, 130, 1883) kehtestatud piirsuurust; 3) perearsti vastuvõtuaeg teises või teistes tegevuskohtades on vähemalt 3 tundi nädalas; 4) perearsti teine või teised tegevuskohad paiknevad põhilisest tegevuskohast kaugemal kui 10 kilomeetrit. (2) Perearst võib kasutada baasraha järgmisteks teenuse osutamisega seotud kuludeks: 1) perearsti ja temaga koos töötava ühe õe iga-aastane koolitus vähemalt sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määruses nr 117 «Perearsti tööjuhend» (RTL 2001, 130, 1887) kehtestatud mahus; 2) üle 300-kroonise maksumusega meditsiiniseadme ostmine, rentimine ja hooldus; 3) perearsti tegevuskoha ruumide kasutuskulude eest tasumine; 4) perearsti tööks vajaliku arvuti tark- ja riistvara ostmine ja hooldus; 5) sõiduauto ostmine, rentimine ja hooldus; 6) varakindlustuslepingu alusel perearsti tegevuskoha ruumide, sisseseade ja aparatuuri kindlustusmaksete tasumine. 3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi § 8. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine; 3) ravi määramine; 4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas; 5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas; 6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (biokeemilised uuringud üks kord päevas), 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576 (hematoloogilised uuringud), 6601, 6602 ja 6603 (uriiniuuringud), 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud). (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel. (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel. § 9. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega: 1) põieloputus ja kateetri vahetamine; 2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika; 3) pidev hapnikravi; 4) tilkfusioon; 5) pidev valutustamine (valupump); 6) sondiga toitmine; 7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine; 8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine; 9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega; 10) klistiiri tegemine; 11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral; 12) imavsidemed; 13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära. § 10. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele. § 11. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine (1) Päevaravi ja päevakirurgia korral osutatakse arstiabi haigele, kes vajab teenust, sh operatsiooni ning teenuse osutamise järgset jälgimist vähem kui 24 tundi. (2) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele:I 1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 2) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: biokeemilised uuringud – kood 6500b (üks kord päevas), hematoloogilised uuringud – koodid 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576, uriiniuuringud – koodid 6601, 6602 ja 6603, väljaheiteuuringud – koodid 6621a, 6621b, 6621c; 8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord. (3) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel. [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] § 12. Taastusravi ambulatoorse ravipäeva eest tasumine (1) Taastusravi ambulatoorse ravipäeva eest tasub haigekassa sellekohast tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale ravipaketi hinna alusel. (2) Ambulatoorse taastusravi ravipaketi piirhind sisaldab järgmisi tegevusi ja kulusid: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (glükoos bioloogilises vedelikus), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), 6502l (triglütseriidid), 6502r (CRV latekstest, kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. 2. jagu Statsionaarne eriarstiabi § 13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus (1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel. (2) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva määruse §-s 14 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel. § 14. Voodipäeva eest tasumine Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine; 3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 4) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 5) haige hooldus, põetus, toitmine; 6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud erialadel kasutatavad ravimid; 8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui see on tehtud üks kord päevas); 6500c, 6500d, 6501a, 6501b, 6501d, 6501f, 6501j, 6501k, 6501l, 6502a, 6502b, 6502r, 6504d (biokeemilised uuringud); 6571, 6572, 6573, 6574, 6576 (hematoloogilised uuringud); 6552a (verehüübimise uuring); 6601, 6602, 6603, 6606, 6607 (uriiniuuringud); 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud); 9) eriarstide konsultatsioonid. § 15. Voodipäevade arvestus (1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades on voodipäevade eest tasumise aluseks haige põhidiagnoosile vastava eriala voodipäeva piirhind. (2) Erialajärgsete ravipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad. (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda. (4) Haige suunamisel uuringutele või ravile ühe tervishoiuteenuse osutaja juurest teise tervishoiuteenuse osutaja juurde rakendatakse käesoleva määruse §-des 13 ja 14 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korda. § 16. Järelravi eest tasumine Haige suunamisel järelravile teise haiglasse rakendatakse haige vastuvõtnud haiglas voodipäevakulude arvutamisel käesoleva määruse paragrahvides 13 ja 14 kehtestatud korda. Voodipäevade eest tasumise aluseks on järelravi voodipäeva piirhind (kood 2047). [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] § 17. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine (1) Hooldusravipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumuse. (2) Koos haige lapsega haiglas viibiva vanema või hooldaja eest tasub haigekassa täiendavalt põetuse, hoolduse voodipäeva järgi koodiga 2048 tähistatud teenuse eest järgmiselt: 1) kuni 1-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest; 2) lapse rinnaga toitmisel haiglas viibimise päevade eest; 3) alla 10-aastase lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest. § 18. Intensiivravi eest tasumine (1) Intensiivravi (sellekohase astme intensiivravi tegevusluba omaval voodil) teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 “Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord” (RTL 2002, 59, 891) lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt: 1) 8 -14 punkti - I aste; 2) 15 - 24 punkti - II aste; 3) 25 - 39 punkti - III aste; 4) 40 ja enam punkti - III A aste. [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] (2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa põhidiagnoosijärgse voodipäeva piirhinna. (3) Haige viibimisel intensiivraviosakonnas (intensiivravi tegevusluba omaval ravivoodil) ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 48 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel. (4) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kuni 25 intensiivravipäeva eest. (5) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest lähtudes punktide arvust. (6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvis kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud. § 19. Taastusravi statsionaarse ravipäeva eest tasumine (1) Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud taastusravi päeva piirhinna alusel kindlustatud isiku ravil viibitud päevade eest. (2) Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa sellekohast tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale ravipaketi alusel, mis sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) vajadusel laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuse loetelu 8. peatükis sätestatud koodidega 6501f (kolesterool), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), kood 6502l (triglütseriidid), 6502r (CRV latekstest kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) haige toitlustamine; 5) haige majutamine; 6) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. (3) Haige statsionaarsesse taastusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumise ja lahkumise päev arvestatakse ühe päevana. 4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE § 20. Fluorograafia eest tasumine Fluorograafia (kood 6123) eest tasub haigekassa erandjuhtudel, mis on eelnevalt kooskõlastatud sotsiaalministriga. § 21. Anesteesia eest tasumine (1) Anesteesia aeg algab anestesioloogi esimesest toimingust haigega operatsiooniruumis ja lõpeb haige operatsiooniruumist lahkumisel. (2) Koodiga 2111 tähistatud teenuse eest tasub haigekassa ainult juhul, kui operatsioonibloki juures on recovery ehk ärkamisruum. Ärkamisruumis viibimise aega arvestatakse täistundides ja haigekassa tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja eest, kuid mitte enam kui 3 tunni eest. 5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE § 22. Kompleksteenuste eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelus koodidega 2240K, 2242K–2248K ja 2250K tähistatud teenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral: Kompleksteenuse nimetus Teenuse kood Suure liigese endoproteesimine 2240K Apendektoomia 2242K Ingvinaalherniotoomia 2243K Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia 2244K Laparoskoopiline koletsüstektoomia 2245K Eesnäärme TUR-resektsioon 2246K Transuretraalne nõelablatsioon 2247K Katarakti operatsioon 2248K Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga 2250K (2) Kompleksteenuse piirhind sisaldab operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete hinda järgmiste günekoloogilise operatsioonide korral: Kompleksteenuse nimetus Teenuse kood Günekoloogia I grupi operatsioon 2270K Günekoloogia II grupi operatsioon 2271K Günekoloogia III grupi operatsioon 2272K Günekoloogia IV grupi operatsioon 2273K Günekoloogia V grupi operatsioon 2274K Kusiti fikseerimine tupe kaudu proleenlingu abil 2275K § 23. Normaalse raseduse jälgimise eest tasumine (1) Normaalse raseduse jälgimise eest tasub haigekassa kompleksteenusena, mille kohta vormistab rasedat jälgiv arst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgnevalt: Teenuse nimetus Teenuse kood Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine 2252K Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K Raseduse juhtimise plaani täpsustamine 2254K Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani 2255K Sünnituse juhtimise plaani koostamine 2256K Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K (2) Normaalse raseduse jälgimise kompleksteenuste piirhindade rakendamise erijuhud on järgmised: 1) koodidega 2252K–2257K tähistatud piirhindu ei rakendata kõrge riskiga raseduse ja raseduspatoloogiaga naiste puhul, kes nimetatud põhjustel kuuluvad jälgimisele günekoloogia tegevusluba omavas piirkondlikus haiglas või keskhaiglas; 2) geneetilise riskiga raseda puhul, kelle suhtes peab olema läbi viidud geneetiline uuring ja konsultatsioon, tasub haigekassa lisaks koodiga 2253K tähistatud teenusele ka koodidega 6876, 7040 ja 6007 tähistatud teenuste eest; 3) koodiga 2255K tähistatud teenuse eest tasub haigekassa asjaomase näidustuse korral täiendavalt koodidega 6710a ja 6500b (kuni 3 korda) tähistatud laboriuuringute eest. Pärast rasedal esinenud nakkuse ravi tasub haigekassa täiendavalt ka koodiga 6737 tähistatud laboriuuringu eest. § 24. Normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse eest tasumine (1) Haigekassa tasub täiendavalt normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse piirhinnale (kood 2207K) ülekantud veretoodete maksumuse. (2) Normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse piirhinda (kood 2207K) ei rakendata järgmiste terviseseisundite korral: 1) raske preeklampsia, eklampsia; 2) hüpotoonilised (atoonilised), hüübivushäiretega emakaverejooksud; 3) keisrilõige; 4) IV järgu lahkliharebendid; 5) raske organpuudulikkusega sünnitaja sünnitusjärgse II või III astme intensiivravi korral; 6) septiliste ja nakkuslike tüsistuste esinemisel sünnituse ajal või sünnituse järgselt. § 25. Embrüo siirdamise kompleksteenuse eest tasumine Embrüo siirdamisel (kood 2208K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» (RT I 1997, 51, 824) §-de 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 alusel sotsiaalministri määrusega kehtestatud tingimusi ja korda. § 26. Polükemoteraapia eest tasumine (1) Haigekassa tasub täiendavalt polükemoteraapia piirhinnale hematoloogia voodipäeva piirhindade eest järgmiste teenuste puhul: Teenuse nimetus Teenuse kood Äge müeloidne leukeemia (üks 7-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kolm ravikuuri aastas ühele haigele) 2225K Äge lümfoidne leukeemia (üks 14-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kolm ravikuuri aastas ühele haigele) 2226K Hodgkini lümfoom (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kuus ravikuuri aastas ühele haigele) 2227K Mitte-Hodgkini lümfoom (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kuus ravikuuri aastas ühele haigele) 2228K Agranulotsütoos (üks 14-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni üks ravikuur aastas ühele haigele) 2229K (2) Koodidega 2230K–2239K tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui polükemoteraapia ravikuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 2239K puhul uroloogi) poolt tingimustel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine, järgnevalt: Teenuse nimetus Teenuse kood Kopsukasvajate tsütostaatiline ravikuur 2230K Seedesüsteemi pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2231K Günekoloogilise sfääri kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2232K Uroloogilise sfääri pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2233K Naha, luude ja pehmete kudede pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2234K Rinnakasvajate tsütostaatiline ravikuur 2235K Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2236K Ajukasvajate tsütostaatiline ravikuur 2237K Plasmotsütoomi tsütostaatiline ravikuur 2238K Pindmiste kusepõiekasvajate intravesikaalne tsütostaatiline ravikuur (ühele haigele kuni kuus ravikuuri) 2239K (3) Polükemoteraapia piirhinnad sisaldavad ravimite käibemaksu. § 261 Ööpäevaringse vältimatu arstiabi eest tasumine (1) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa eriarsti ööpäevaringse kohaloleku korral Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» (RT I 2003, 35, 223) nimetatud haiglatele. (2) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) pediaatria; 8) psühhiaatria; 9) erakorraline meditsiin. (3) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) psühhiaatria; 8) erakorraline meditsiin. (4) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tallinna Lastehaiglale järgmiste erialade eest: 1) lastekirurgia; 2) pediaatria; 3) erakorraline meditsiin. (5) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa keskhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) pediaatria; 5) erakorraline meditsiin. (6) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa üldhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) erakorraline meditsiin. (7) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Hiiumaa Haiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sisehaigused; 3) erakorraline meditsiin. Sealjuures on nõutav ühe loetelus nimetatud eriala arsti kohalolek haiglas ööpäevaringselt. Teised nimetatud erialade arstid on ööpäevaringselt valves telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] 6. peatükk OPERATSIOONIDE EEST TASUMINE § 27. Üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, uroloogia, torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi ning otorinolarüngoloogia operatsioonide eest tasumine (1) Haigekassa tasub üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, uroloogia, torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi ning otorinolarüngoloogia operatsioonide eest operatsiooni raskusastme ja keerukuse alusel kehtestatud kümne operatsioonigrupi järgi, mille nimetused ja gruppide piirhinnad on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 6. peatükis. (2) Haigekassa poolt teenuse eest tasumisel loetakse simultaanoperatsiooniks juhtu, kui erinevate operatsioonide käigus lahendatakse mitu haigusseisundit üheaegselt või ühe anesteesia vältel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Ühe täiendava organi lõikuse korral tasub haigekassa täiendavalt 25% põhioperatsiooni piirhinnast, kahe ja enama organi operatsiooni korral täiendavalt 45% põhioperatsiooni piirhinnast. (3) Günekoloogiliste operatsioonide I kuni V grupi piirhindu, mis on sätestatud tervishoiuteenuse loetelu §-s 43, rakendatakse simultaan- ja liitoperatsioonide ning pahaloomulise kasvaja radikaalse operatiivse ravi korral. § 28. Oftalmoloogia operatsioonide hinnad Haigekassa tasub oftalmoloogia operatsioonide eest operatsiooni raskusastme ja keerukuse alusel kehtestatud üheksa operatsioonigrupi alusel, mille nimetused ja erinevate gruppide piirhinnad on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 6. peatükis. 7. peatükk LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE § 29. Laboriuuringu eest tasumine (1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust. (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja uuringuks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha. § 30. Ravimite eest tasumine (1) Hepatiit B vaktsiini ühe lasteannuse (kood 302R) eest tasub haigekassa järgmiselt: 1) 2002. aastal 1989. a ja 1990. a sündinud laste vaktsineerimise eest (kaks annust); 2) 2003. aastal 1989. a ja 1990. a sündinud laste vaktsineerimise eest (üks annus) ja 1991. a sündinud laste vaktsineerimise eest (kaks annust); 3) 2004. aastal 1991. a sündinud laste vaktsineerimise eest (üks annus). (2) Hepatiit B vaktsiini 1 täiskasvanu annuse (kood 303R) eest tasub haigekassa arstiteaduskonna üliõpilase vaktsineerimise eest (kolm annust). [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] 8. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA § 31. Metoodika rakendusala (1) Käesolevat metoodikat rakendatakse uute teenuste piirhindade arvutamiseks ja olemasolevate teenuste piirhindade muutmiseks. (2) Käesoleva metoodika alusel arvutatud teenuste piirhinnad lähtuvad teenuse kulupõhisest maksumusest arvestades optimaalset ressursikasutust. § 32. Teenuse kulupõhise piirhinna komponendid Teenuse piirhind sisaldab teenuse osutamiseks tehtud kulutusi järgmiste kulukomponentide lõikes arvestatuna Eesti kroonides: 1) tööjõukulu; 2) alla üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, samuti ravimid ja veretooted, mis jagunevad lähtuvalt kasutuskordade arvust ühekordse kasutusega või korduvkasutusega; 3) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed; 4) koduvisiidi veokulu; 5) ruumide kasutuskulu; 6) tervishoiuteenuse osutaja üldkulu, v.a toitlustuskulud ja meditsiiniseadmete hooldamisega seotud struktuurikulud; 7) teised teenused (kompleksteenuse ettepaneku korral). [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] § 33. Tööjõukulu arvestamine (1) Teenuse tööjõukulu arvestamisel lähtutakse teenuse osutamiseks vajalikust personali arvust, tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks vajalikku aega ja ettevalmistusaega, keskmisest tunnipalgast ning maksudest keskmiselt tunnipalgalt. (2) Tööjõukulu koosneb personali brutopalgast, sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksust. (3) Personali palk ametinimetuste (arst, hambaarst, õde, ämmaemand, hoolduspersonal) lõikes arvestatakse teenuse hinda lähtudes teenuse osutamiseks kulunud ajast ja keskmisest tunnipalgast, kuid mitte enam kui eelmise kalendriaasta Eesti keskmine tunnipalk personali iga ametinimetuse kohta, mida korrigeeritakse tarbijahinnaindeksiga. § 34. Meditsiiniseadme, ravimite ja veretoodete kulu arvestamine (1) Alla üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamisel lähtutakse meditsiiniseadme aasta keskmisest sisseostuhinnast, kuid mitte enam kui aasta keskmine hulgimüügihind. (2) Alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadme kasutuskordade arv määratakse lähtudes mõistlikust kasutusest, kuid mitte vähem kui on määratud eksperthinnanguga. Eksperthinnangu andja on «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud korras määratud isik. (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme amortisatsioonikulu arvestatakse teenuse piirhinna sisse proportsionaalselt teenuse osutamiseks kuluvale ajale ja hinnatud optimaalsele teenusemahule. (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hoolduskulu arvestatakse teenuse piirhinna sisse proportsionaalselt teenuse osutamiseks kuluvale ajale, lähtudes mõistlikust hoolduskulust, kuid mitte enam kui 6% aparatuuri soetusmaksumusest. (5) Ravimite ja veretoodete kulu arvestamise aluseks on ravimi või veretoote aasta keskmine hulgimüügihind. (6) Ravimid ja veretooted arvestatakse teenuse hinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus, välja arvatud nimetatud loetelus kehtestatud kompleksteenuse piirhinna muutmise ettepaneku korral. § 35. Koduvisiidi veokulu arvestamine Veokulu arvestatakse teenuse piirhinna sisse väljasõidu keskmise pikkuse ja tervishoiuteenuse loetelu §-s 9 sätestatud kilomeetri hinna alusel. § 36. Ruumide kasutuskulu arvestamine (1) Ruumide kasutuskulu sisaldab tervishoiuteenuse osutaja kulutusi küttele, veele, kanalisatsioonile, elektrile, valvele ja signalisatsioonile, territooriumi korrashoiule ja prügiveole ning remondile, maamaksule ja renditasule. (2) Ruumide kasutuskulu arvestamise aluseks on kinnistu, hoonete ja ruumide ning renditud kinnistu, hoonete ja ruumide ülalpidamise kulud üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui tervishoiuteenuste osutajate riigi keskmine samal perioodil. § 37. Tervishoiuteenuse osutaja üldkulu arvestamine (1) Piirhinnas sisalduv teenuse üldkulu sisaldab tervishoiuteenuse osutaja juhtkonna palka (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks), administratsiooni palka (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks), muude töötajate palka (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks), kulud muudele vajalikele teenustele, esinduskulud, ühingute ja liitude liikmemaksud, koolituskulud, juhtkonna sõiduautode kulud ja kindlustusmaksed. (2) Tervishoiuteenuse osutaja üldkulud arvestatakse teenuse piirhinna sisse lähtudes tervishoiuteenuse osutaja üldkulude osakaalust teenuse osutamisega seotud tööjõukulust, kuid mitte enam kui 24% teenuse osutamisega seotud tööjõukulust. § 38. Teenuse kulupõhise piirhinna ettepaneku tegemise kord (1) Teenuse piirhindade arvestamiseks esitab tervishoiuteenuse osutajate ühendus ja/või erialaühendus haigekassale ettepaneku käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormi «Tervishoiuteenuse kuluarvestuse andmed» kohaselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettepaneku vormistavad ja allkirjastavad teenuse piirhinna taotleja esindaja (erialaspetsialist) ja finantsarvestuse eest vastutav isik. (3) Ettepanek sisaldab teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid: 1) teenuse osutamiseks kuluv aeg; 2) töötajate arv ja keskmine brutotunnipalk ametinimetuste lõikes; 3) ravimite ning veretoodete keskmine hulgimüügihind 4) alla üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kogused ning kasutuskordade arv, keskmine hulgimüügihind; 5) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete loetelu, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg ning kasutusaeg taotletava teenuse ning teiste teenuste osutamiseks; 6) meditsiiniseadmete loetelus esitatud iga seadme kasutust piiravad asjaolud; 7) meditsiiniseadmete loetelus esitatud iga seadme tavakasutusaeg; 8) haigele tehtavate protseduuride arv; 9) meditsiiniseadmete hoolduskulu; 10) ruumide kasutuskulu; 11) tervishoiuteenuse osutaja üldkulud. [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] § 39. Teenuse piirhinna arvutamine Haigekassa arvutab iga teenuse piirhinna tervishoiuteenuse osutajate ühenduse ja/või erialaühenduse poolt esitatud vormikohase ettepaneku alusel, arvestades käesoleva määruse § 33 lõikes 3, § 34 lõigetes 1, 4 ja 5, § 36 lõikes 2 ja § 37 lõikes 2 sätestatud piiranguid. 9. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED § 40. Raviarve vormistamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kehtestatud tervisekaardi või haigusloo alusel. (2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed, psühholoog). Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel kehtestab haigekassa arstikutseta spetsialisti koodi. (3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 51 sätestatud juhul. § 41. Raviarve esitamine ja säilitamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras. (2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele. (3) Raviarvet säilitatakse elektrooniliselt seitse aastat ja paberkandjal kolm aastat. [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] § 42. Raviarve üldandmed Raviarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile; 2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud; 4) raviarve alustamise kuupäev. § 43. Teenust iseloomustavad andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed: 1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E); 2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E); 3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel. (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt: Kood Teenuse tüüp 1 ambulatoorne (v.a päevastatsionaar) 2 statsionaarne 3 vältimatu hambaravi üle 19-aastastele 4 hambaravi alla 19-aastastele 10 hambaproteesimine alla 19-aastastele 11 ortodontia 12 hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele 13 ennetus (koolitervishoid) 14 ennetus 15 statsionaarne taastusravi 16 ambulatoorne taastusravi 17 perearsti teenused 18 statsionaarne hooldusravi 19 päevaravi ja päevakirurgia 20 ambulatoorne hooldusravi 31 hambaproteeside rahaline hüvitis vähemalt 63-aastastele (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule. [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] § 44. Suunanud arsti andmed Raviarvele kantakse eriarsti vastuvõtule suunanud arsti järgmised andmed: 1) eriarsti vastuvõtu korral vastuvõtule suunanud arsti ees- ja perekonnanimi; 2) arsti vastuvõtule toomisel kiirabiga – «kiirabi»; 3) ilma saatekirjata arsti vastuvõtule tulnu korral – «tuli ise»; 4) haige tagasikutsumisel sama arsti juurde pärast statsionaarset ravi – «tagasikutse»; 5) haige suunamisel arsti vastuvõtule politsei, päästeameti, tuletõrje poolt – «politsei»; 6) suunanud arsti eriala koodi ei märgita raviarvel, kui kanne sisaldab tähistusi «kiirabi», «tuli ise», «tagasikutse», «politsei»; 7) suunanud arsti kood või lähtuvalt eriarsti vastuvõtule tuleku viisist märgitakse kood järgnevalt: T0001 «kiirabi» T0002 «tuli ise» T0003 «tagasikutse» T0004 «politsei» § 45. Haige andmed Raviarvele kantakse haige järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) sünnipäev, -kuu ja -aasta; 4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1994. a määrusega nr 213 «Majandus- ja haldusinformatsiooni klassifitseerimise ühtlustamine ja korrastamine» (RT I 1994, 45, 723); 5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK), mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1994. a määrusega nr 213 «Majandus- ja haldusinformatsiooni klassifitseerimise ühtlustamine ja korrastamine». Välismaalasest haige korral jääb täitmata; 6) välismaalasest haige täpne aadress; 7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine. § 46. Diagnoosi andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed: 1) põhidiagnoosi kood sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» (RTL 2002, 14, 180) kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10 ); 2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgnevalt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata 3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi; 4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgnevalt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata (2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi. § 47. Raviarve lõpetamise andmed Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed: 1) lõpetamise kuupäev; 2) surma kuupäev; 3) suunatud edasiseks raviks või uuringuteks, märkides numbri järgnevalt: 1 sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 2 sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile 3 teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 4 teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile § 48. Teenuse osutamise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgnevalt: 1) teenuse nimetus; 2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid; 4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgnevalt: Aeg (tundides) Sellekohane hulk 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18 0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1 1 5) teenuse osutamise kuupäev; 6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi. § 49. Tasumise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgnevad andmed: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamist; 2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti; 3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena. § 50. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» alusel järgnevalt: 1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi); 2) NCSP kood; 3) NCSP teenuse osutamise kuupäev. § 51. Järgnev raviarve Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus. § 52. Raviarve kogusumma Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 49 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. § 53. Tervishoiuteenuse osutaja andmed Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood; 2) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number (registreerimistõendi saamiseni arsti kood), logopeedi või psühholoogi kood; 5) [Kehtetu]. [RTL 2003, 94, 1410 - jõust. 25.08.2003] 10. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE § 54. Üleminekusäte Kuni 2002. a 31. detsembrini tasub haigekassa haigla vastuvõtuosakonna arsti vastuvõtu eest piirkondliku haigla vastuvõtuosakonna eriarsti vastuvõtu koodiga 3002 tähistatud teenuse piirhinna alusel, teistes haiglates koodiga 3001 tähistatud teenuse piirhinna alusel. § 55. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 121 «Kindlustatult isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika» lisa 1 TERVISHOIUTEENUSE KULUARVESTUSE ANDMED TEENUSE OTSEKULUD 1. Tööjõukulud Ametinimetus Töötajate arv Teenuse osutamiseks kuluv tööaeg minutites Keskmine bruto tunnipalk Maksud keskmiselt tunnipalgalt Summa 1 2 3 4 5 Arst Õde Abipersonal Tööjõukulud kokku: 2. Alla üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ravimid ja veretooted 2.1. Ühekordse kasutusega Nimetus Mõõtühik Kogus Ühiku hind Summa 1 2 3 4 5 2.2. Korduvkasutusega meditsiiniseadmed Nimetus Mõõtühik Kogus Kasutuskordade arv kokku Ühiku hind Summa 1 2 3 4 5 6 Alla üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete, ravimite ja veretoodete kulu kokku: [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] 3. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed 3.1. Seadme nimetus 1 Soetusmaksumus 2 Amortisatsiooniaeg (aastates) 3 Hoolduskulud aastas (maksimaalselt 6% soetusmaksumusest) 4 Käesoleva teenuse osutamiseks kuluv seadme kasutusaeg (minutites, sh protseduuriks ettevalmistusaeg) 5 Seadme jooksvat (ööpäevaringset) kasutust piiravad asjaolud tulenevalt: seadmest endast, töötajatest, muudest teguritest 6 Seadme praktiline kasutusaeg kellaajaliselt (nt E–L 8.30–17.30, P – ) 7 3.2. Teenuse osutamiseks patsiendile tehtavate protseduuride arv 8 Käesoleva teenuse osutamisel optimaalne protseduuride arv seadme kohta (päevas/aastas) 9 Sama seadme kasutust nõudvad teised teenused 10 3.3. Teenuse osutamisega soetud üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu 11 Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu kokku: 12 [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] 4. Koduvisiidi veokulud Transpordivahendi liik ja nimetus 1 Väljasõidu keskmine pikkus (km) 2 1 km piirhind loetelus 3 Koduvisiidi veokulud kokku: TEENUSE KAUDKULUD 5. Ruumide kasutuskulu 5.1. Tervishoiuasutuse üldpind (m2) 1 sh tootlik pind (m2 ) 2 Tervishoiuasutuse enda ja renditud kinnistu, hoonete ja ruumide ülalpidamiskulud eelmisel majandusaastal kokku 3 Käesoleva teenuse hinda arvestatavad kulud: Küte 4 Vesi ja kanalisatsioon 5 Elekter 6 Valve ja signalisatsioon 7 Territooriumi korrashoid ja prügivedu 8 Remondikulud 9 Maamaks 10 Renditasu 11 Ruumide kasutuskulu kokku 12 Hoonete ja ruumide amortisatsioon 13 5.2. Teenuse osutamiseks vajaliku pinna nimetus/liik Suurus (m2) Pinna kasutamisaeg käesoleva teenuse osutamiseks (minutites) Kasutus teiste teenuste korral päevas (minutites) 1 2 3 4 6. Tervishoiuasutuse üldkulud 6.1. Kululiik Summa Inimeste arv Juhtkonna töötasud (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks) 1 Administratsiooni töötasud (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks) 2 Muude töötajate töötasud (sh sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks), v.a pesupesemise, toitlustusega ja seadmete hooldusega seotud inimeste töötasud 3 Muud vajalikud teenused 4 Bürookulud 5 Kindlustuskulud 6 Esinduskulud 7 Ühingute ja liitude liikmemaksud 8 Koolituskulud 9 Juhtkonna sõiduautode kulu 10 Üldkulud kokku 11 6.2. Patsientide toitlustamisega seotud kulud 12 Patsientide pesu pesemisega seotud kulud 13 7. Teised teenused (juhul kui esitatakse kompleksteenuse taotlus) Nimetus Hinnakirja kood Kogus Hind Summa 1 2 3 4 5 8. Taotletav teenuse hind: Taotletav otsekulude järgne tervishoiuteenuse hind (EEK): ..................... Taotletav kaudkulude järgne tervishoiuteenuse hind (EEK): ..................... [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] 9. Muud selgitused, täpsustused, märkused. Esitamise kuupäev: Allkiri