Vabariigi Valitsus — Kõrgharidusstandard

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 17. 12. 2002 nr 393 (RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi haridusseaduse» (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550; 102, 908; 2000, 40, 255; 95, 611; 2001, 65, 375; 75, 454; 2002, 56, 348) § 5 lõike 2 punkti 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Kõrgharidusstandard määrab kindlaks kõrghariduse üldnõuded Eestis ja on kõrghariduse omandamist võimaldavate õppeasutuste koolituslubade väljaandmise ja nende õppekavade akrediteerimise üks alusdokumente. (2) Kõrgharidusstandard kehtib kõrgharidustaseme kõikidele astmetele ja õppevormidele, olenemata õppeasutuse õiguslikust seisundist. (3) Õpetajakoolitusele kohaldatakse kõrgharidusstandardi sätteid Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õpetajate koolituse raamnõuetest tulenevate erisustega. 2. peatükk ÕPPEKAVA §2. Õppekava Õppekava on õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu, mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused. §3. Auditoorne töö, praktiline töö ja iseseisev töö (1) Õpe toimub auditoorse töö, praktilise töö ja iseseisva töö vormis. (2) Auditoorne töö on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi või muus õppeasutuse määratud vormis. (3) Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste töös rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus õppeasutuse määratud vormis. Käesoleva määruse tähenduses on praktika töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö. (4) Iseseisev töö on üliõpilase iseseisev tegevus õppe eesmärgi saavutamiseks. §4. Õppekavas määratud õppe maht Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Õppeaasta maht on 40 ainepunkti. §5. Õppekavale esitatavad üldnõuded (1) Õppekavas määratud õppeainete sisu erineb sama õppeasutuse teises õppekavas määratud õppeainete sisust vähemalt kolmandiku kogumahu võrra nii ühe kui ka kõigi kõrgharidusastmete lõikes. (2) Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppe mahust õpetavad vähemalt 51-protsendilise koormusega selles õppeasutuses või ühisõppekavade või õppeasutuste vahelise lepinguga seotud õppeasutustes töötavad õppejõud. (3) Auditoorse töö maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50 protsenti. §6. Õppekava registreerimine Õppekava kantakse Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 3. peatükk BAKALAUREUSEÕPE §7. Bakalaureuseõpe (1) Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Bakalauruseõppes moodustab bakalauruseeksam või bakalaurusetöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti. (3) Bakalaureuseõpe toimub ülikoolis. §8. Bakalaureuseõppe alustamine Bakalaureuseõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. §9. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §10. Õppejõududele esitatavad üldnõuded Vähemalt 50 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §11. Bakalaureuseõppe lõpetamine (1) Bakalaureuseõpe lõpeb bakalaureuseeksami sooritamise või bakalaureusetöö kaitsmisega. (2) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikule annab ülikool bakalaureusekraadi tõendava diplomi, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Bakalaureuseõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. 4. peatükk RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE §12. Rakenduskõrgharidusõpe (1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval võib kuni kahe kolmandiku kogumahu ulatuses olla ühine osa keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavaga. (3) Praktiline töö moodustab õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 30 protsenti. Töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktika moodustab praktilisest tööst vähemalt 50 protsenti. (4) Rakenduskõrgharidusõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti. (5) Rakenduskõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolis, ülikooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses või keskhariduse baasil tegutsevas kutseõppeasutuses. §13. Rakenduskõrgharidusõppe alustamine Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. §14. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §15. Õppejõududele esitatavad nõuded (1) 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad kõrgharidusega või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud, kusjuures 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud. (2) Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt kõrgharidus või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus. (3) Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis võivad rakenduskõrgharidusõppe õppekava praktilisi erialaaineid õpetada keskharidusega erialaspetsialistid, kellel on vähemalt 3-aastane erialase töö kogemus. §16. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetamine (1) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. (2) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikule annab õppeasutus vastava õppekava läbimist tõendava diplomi, hinnetelehe ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse hinnetelehe (diploma supplement). (3) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. 5. peatükk MAGISTRIÕPE §17. Magistriõpe (1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja -oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi. (2) Magistriõpe koosneb magistriõpingutest ja teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst. (3) Magistriõppes moodustab magistrieksam või magistritöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 10 ainepunkti. (4) Magistriõpe toimub ülikoolis. §18. Magistriõppe alustamine Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. §19. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Magistriõppe nominaalkestus on 1 kuni 2 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 40 kuni 80 ainepunkti. §20. Õppejõududele esitatavad nõuded Vähemalt 75 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §21. Magistriõppe lõpetamine (1) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise või magistrieksami sooritamisega. (2) Magistriõppe lõpetanud isikule annab ülikool magistrikraadi tõendava diplomi, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Magistriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. 6. peatükk BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE INTEGREERITUD ÕPPEKAVADEL PÕHINEV ÕPE §22. Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe ning ehitusinseneriõpe (1) Arstiõppes, hambaarstiõppes, proviisoriõppes ja loomaarstiõppes moodustab lõpueksam või lõputöö õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 2 ainepunkti, arhitektiõppes ja ehitusinseneriõppes vähemalt 10 ainepunkti. (2) Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe ning ehitusinseneriõpe toimub ülikoolis. §23. Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe alustamine Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. §24. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht (1) Arstiõppe ja loomaarstiõppe nominaalkestus on 6 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 240 ainepunkti. (2) Hambaarstiõppe, proviisoriõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe nominaalkestus on 5 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 200 ainepunkti. §25. Õppejõududele esitatavad nõuded (1) Vähemalt 60 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud. (2) Praktilisi erialaaineid õpetavatel õppejõududel on vähemalt magistrikraad või vastav kvalifikatsioon ning 3-aastane erialase töö kogemus. §26. Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe lõpetamine (1) Arstiõpe, hambaarstiõpe, proviisoriõpe, loomaarstiõpe, arhitektiõpe ning ehitusinseneriõpe lõpeb lõpueksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega. (2) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe lõpetanud isikule annab ülikool vastaval erialal ülikooli lõpetamist tõendava diplomi, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe lõpetamine annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni. Ülikool võib nimetatud kutse- ja erialadel õppe lõpetanud isikutele anda magistrikraadi. (4) Arstiõppe, hambaarstiõppe, proviisoriõppe, loomaarstiõppe, arhitektiõppe ning ehitusinseneriõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid doktoriõppes ülikooli nõukogu kehtestatud korras. 7. peatükk DOKTORIÕPE §27. Doktoriõpe (1) Doktoriõpe on kõrghariduse kõrgeima astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab iseseisvaks teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalikud teadmised ja oskused. (2) Doktoriõpe koosneb doktoriõpingutest ja ulatuslikust teadus-, arendus- või kutsealasest loometööst. (3) Doktoriõppes moodustab teadus-, arendus- või kutsealane loometöö (sh doktoritöö) õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 70 protsenti. Doktoritöö on iseseisev teaduslik uurimus, milles on esitatud vastava teadusvaldkonna olulise probleemi uudne lahendus, või loometöö. (4) Doktoriõpe toimub ülikoolis. §28. Doktoriõppe alustamine Doktoriõppe alustamise tingimus on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. §29. Nominaalkestus ja õppekavas määratud õppe maht Doktoriõppe nominaalkestus on 3 kuni 4 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 120 kuni 160 ainepunkti. §30. Õppejõududele esitatavad nõuded 100 protsenti õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad vastavas õppevaldkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud. §31. Doktoriõppe lõpetamine (1) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. (2) Doktoriõppe lõpetanud isikule annab ülikool doktorikraadi tõendava diplomi, akadeemilise õiendi ja isiku taotlusel tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi (diploma supplement). (3) Ülikooli nõukogu kehtestatud korras on doktoritöö kaitsmine ja doktorikraadi andmine võimalik doktoriõpinguid läbimata. 8. peatükk ÕPPEVALDKONDADE JA ÕPPESUUNDADE NIMISTU §32. Õppevaldkonnad Õppevaldkonnad on järgmised: 1) haridus; 2) humanitaaria ja kunst; 3) sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; 4) loodus- ja täppisteadused; 5) tehnika, tootmine ja ehitus; 6) põllumajandus; 7) tervis ja heaolu; 8) teenindus. §33. Õppesuunad (1) Õppesuunad hariduse õppevaldkonnas on õpetajakoolitus ja kasvatusteadused. (2) Õppesuunad humanitaaria ja kunsti õppevaldkonnas on järgmised: 1) kunstid; 2) humanitaaria. (3) Õppesuunad sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkonnas on järgmised: 1) sotsiaal- ja käitumisteadused; 2) ajakirjandus ja infolevi; 3) ärindus ja haldus; 4) õigus. (4) Õppesuunad loodus- ja täppisteaduste õppevaldkonnas on järgmised: 1) bioteadused; 2) füüsikalised loodusteadused; 3) matemaatika ja statistika; 4) arvutiteadused. (5) Õppesuunad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas on järgmised: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. (6) Õppesuunad põllumajanduse õppevaldkonnas on järgmised: 1) põllumajandus, metsandus ja kalandus; 2) veterinaaria. (7) Õppesuunad tervise ja heaolu õppevaldkonnas on järgmised: 1) tervis; 2) sotsiaalteenused. (8) Õppesuunad teeninduse õppevaldkonnas on järgmised: 1) isikuteenindus; 2) transporditeenused; 3) keskkonnakaitse; 4) turvamine. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED §34. Üleminek (1) Enne määruse jõustumist Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavad viiakse määrusega vastavusse 1. septembriks 2002. a. (2) Paragrahvidega 10, 15, 20, 25 ja 30 kehtestatud nõudeid õppejõudude kohta kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 1. septembrit 2002. a. Kuni järgmiste õppejõudude valimisteni kohaldatakse bakalaureuse-, magistri-, doktori-, arsti-, hambaarsti-, proviisori- ja loomaarstiõppe õppekavadele Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2000. a määruse nr 190 «Kõrgharidusstandard» (RT I 2000, 47, 296; 87, 575) § 10 lõikega 2, § 15 lõikega 4, § 20 lõikega 3, §-dega 25 ja 30, arhitekti- ja ehitusinseneriõppe õppekavadele §-ga 35 ning rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele § 40 lõikega 3 või § 45 lõikega 3 kehtestatud vastavasisulisi nõudeid. (3) Kuni 1. septembrini 2003. a võib praktika moodustada rakenduskõrgharidusõppe õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 20 protsenti. (4) Määruse jõustumisel kohaldatakse õppekava akrediteerimisel määruse sätteid nende akrediteerimistoimingute suhtes, mida sooritatakse pärast määruse jõustumist. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] §35. [Käesolevast tekstist välja jäetud] 1 78/687/EMÜ (EÜT L 233, 24.08.1978), 78/1027/EMÜ (EÜT L 362, 23.12.1978), 85/384/EMÜ (EÜT L 223, 21.08.1985), 85/432/EMÜ (EÜT L 253, 24.09.1985), 85/614/EMÜ (EÜT L 376, 31.12.1985), 86/17/EMÜ (EÜT L 027, 1.02.1986), 89/594/EMÜ (EÜT L 341, 23.11.1989), 90/658/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990) ja 93/16/EMÜ (EÜT L 165, 7.07.1993); 97/50/EMÜ (EÜT L 291, 24.10.1997); 98/21/EMÜ (EÜT L 119, 22.04.1998), 98/63/EMÜ (EÜT L 253, 15.09.1998) ja 99/46/EMÜ (EÜT L 139, 2.06.1999)