Ahja Vallavolikogu — Ahja valla avaliku korra eeskirja kinnitamine — KO, 117, 2018

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punktist 363 ja esitatud eeskirja projekti täiendatud variandist, Ahja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ahja valla avaliku korra eeskiri esitatud kujul vastavalt lisale 1. 2. Määrus koos lisaga avaldada elektroonilises Riigi Teatajas ja saata õiguskantslerile.. 3. Määrus jõustub 11. augustil 2003. a. Volikogu esimees Riho MOOTSE Kinnitatud Ahja Vallavolikogu 4. augusti 2003. a määrusega nr 15 AHJA VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) kehtestamise eesmärgiks on tagada Ahja vallas igaühe avalik kindlustunne ning võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi tingimustes, mis on kooskõlas tavadega, heade kommetega, reeglitega ja normidega. 2. Eeskiri kehtib Ahja valla haldusterritooriumil ning see on kohustuslik kõigile juriidilistele isikutele ja asutustele ning füüsilistele isikutele. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 1996, 49, 953; 1998, 17, 264) kohaselt on eeskirjas sätestatud nõuete täitmine kohustuslik ka lastele. 3. Valla territooriumi avalikes kohtades on igaühe kohustuseks käituda üldtunnustatud tavade, heade kommete, normatiivaktides sätestatud üldkohustuslike nõuete ning säästva arengu põhimõtete kohaselt. 4. Avalik koht on avalik asi, mis kuulub riigi- või munitsipaalomandisse ja on antud avalikuks kasutamiseks või on oma olemuse tõttu faktiliselt kasutatav igaühe poolt. Avalikeks kohtadeks on nimetatud kuuluvusega maantee, tänav, park, haljasala, veekogu, asutuse hooned ja territoorium, millel need paiknevad, bussiootekoda ning muud ehitised kas tervikuna või nende osad. 5. Seaduses sätestatud juhtudel võib ka eraasi olla määratud avalikuks kasutamiseks. 6. Igasugune tegevus valla territooriumil tuleb korraldada nii, et see ei halvendaks elukeskkonda, ei ohustaks ega kahjustaks kellegi elu, tervist ja vara, ei häiriks kaasinimeste rahu ega riivaks kõlblustunnet. 7. Valla territooriumil paiknevate äriühingute registrijärgse asukoha hoonete sissepääsud, asutuste ja korterelamute sissepääsud ning Ahja aleviku piires paiknevate eramute sissepääsud peavad pimeda ajal olema valgustatud. Mujal asuvate eramute valdajatele on see nõue soovituslik. 8. Korterelamute trepikodade välisuste kohal peab olema tähistus numbritevahemiku kohta, millele vastavate korterite sissepääsud asuvad selles trepikojas. 9. Korterelamu sissepääsu välisuksel või tuulekojas või trepikoja esimesel korrusel peab olema teave iga korteri numbri ja vastava korteri omaniku või valdaja nime kohta. 10. Trepikoda tuleb valgustada ja korterite sissepääsud tähistada nii, et see võimaldaks päästeteenistusetöötajal, tervishoiutöötajal ning muid ametiülesandeid täitval isikul või külalisel kergesti leida iga korteri sissepääsu. 11. Eelnevas loetletud tingimuste täitmise kohustus lasub nimetatud asjade omanikul või isikul, kes õigussuhte alusel asjade omanikuga vastutab viimasele kuuluva hoone, selle osa või korteri ja selle juurde kuuluva kaasomandis oleva osa eest. 12. Öörahu aeg algab õhtul kell 11.00 ja lõpeb hommikul kell 6.00. 13. Ajutisi vältimatuid töid, millega kaasnev müra ületab lubatud päevase olmemüra piirnormi, võib teha kella 8.00-st hommikul kuni kella 9.00-ni õhtul. Piirang ei laiene avariide ja õnnetusjuhtumite tagajärgede likvideerimistöödele. 14. Varakevadel, teede seisundi halvenemise perioodil liikluspiirangute kehtestamisel, tööde kavandamisel ja tegemisel, mis toovad kaasa kohalikul teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise, nimetatud piirangute ja tööde lõpetamise toimingutes ning muudes tegevustes teel ja tee kaitsevööndis tuleb juhinduda teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387) ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuetes (RTL 1999, 155, 2173) sätestatust. Nimetatud õigusaktides on loetletud keelatud tegevused ja tegevused, milleks peab olema tee omaniku nõusolek, teatud juhtudel ka tee kaitsevööndi maa omaniku luba. 15. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. 16. Tee kaitsevöönd on teemaa servaga külgnev ala, mis on mõeldud tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. 17. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva maa-ala ja sellel paikneva ehitise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada liiklusele ohtliku rajatise, varisemisohtliku puu ning nähtavust piirava taimestiku. 18. Liiklusvälise teabevahendi – kuulutuse, teadaande või märgise, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane – teele ja tee kaitsevööndi alale paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. 19. Välitingimustes toimuva avaliku ürituse korraldamiseks peab olema vallavalitsuse kirjalik luba. 20. Nimetatud ürituse korraldaja esitab loa saamiseks kirjaliku avalduse vallavalitsusele hiljemalt kaks nädalat enne ürituse toimumise kuupäeva. Vallavalitsus langetab otsustuse loa väljastamise või sellest keeldumise kohta avalduse registreerimisele järgneva viie tööpäeva jooksul. 21. Avaldusest peab selguma ning loas peegelduma ürituse nimetus ja eesmärk, korraldaja asutus, vastutav isik, toimumise kuupäev ja ajavahemik, territoorium, kus üritus toimub ning vajadusel muud olulised andmed; loas – lisaks eelnevale vallavalitsuse eritingimused avaliku korra ja heakorra tagamiseks. 22. Avaliku korra tagamise kohustus lasub ürituse korraldajal, kes vastutab ka kasutatud ala koristamise eest järgneva päeva hommikuks hiljemalt kella 9-ks. Jäätmed tuleb paigutada ürituse korraldamise loaga määratud kogumisvahendisse. 23. Välitingimustes toimuval avalikul üritusel on lubatud kuni 6-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolse joogi jaemüük alkoholiseadusega (RT I 2002, 3, 7; 63, 387; 2003, 2, 17) ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. 24. Eelnevas nimetatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi jaemüügi lubamise või alkoholivaba avaliku ürituse korraldamise küsimus otsustatakse igakordselt enne ürituse toimumist loataotluse menetlemise käigus loa taotleja ja selle väljastaja koostöös. 25. Vallavalitsus võib avaliku korra tagamise huvides peatada kauplemisloa kehtivuse alkohoolse joogi jaemüügi õiguse suhtes ühes müügikohas, teatud müügikohtades või kogu valla territooriumil avaliku ürituse toimumise ajaks seadusest tulenevatel tingimustel ja korras. 26. Avaliku koosoleku seaduse (RT I 1997, 30, 472; 1999, 31, 425; 2002, 61, 375; 63, 387) kohaselt peab avaliku koosoleku korraldaja ja läbiviija ning koosolekust osavõtja järgima seadusest tulenevaid piiranguid ning hoiduma keelatud tegudest. 27. Alaealistele mittesoovitatava ürituse korraldamisel peab nimetatud ürituse kuulutusel olema sellekohane märge, mille eest kannab hoolt ürituse korraldaja. 28. Alla 16-aastastele lastele mõeldud üritused tuleb kavandada ja läbi viia nii, et need lõpeks hiljemalt õhtul kell 10.00, ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini – hiljemalt õhtul kell 11.00. 29. Tuleohtlik aeg tuleohtlikul alal algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. 30. Tuleohtlikuks alaks loetakse metsa ja muu taimestikuga ala ning turbapinnasega ala. 31. Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuetes (RTL 1998, 216/217, 854) on loetletud tegevused, mis on keelatud tuleohtlikul ajal tuleohtlikus kohas. 32. Kulu põletamine on lubatud üksnes tulekahju ennetamistööna kevadel kahe esimese nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt maaomaniku või -valdaja nõusolekul ja järelevalve all päästeasutuse häirekeskuse teadmisel päevasel ajal tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga alal, mis ei ole kaetud puude ja põõsastega. 33. Kulu põletajal peavad kaasas olema toimivad tulekustutusvahendid. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv ja hoone ümbrus eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida. Tekkiv suits ei või halvendada liiklustingimusi teel ega kanduda hoonetele. 34. Enne kulu süütamist peab põletustöö eest vastutaja olema veendunud, et eespool loetletud nõuded on täidetud, kaaluma kõiki riske ning valmis olema võimalikeks ootamatusteks. Soovimatute tagajärgede ärahoidmiseks tuleb igakordselt kaaluda kohaliku tuletõrje seltsi tuletõrjujate kaasamist tegevuse turvamisse. 35. Väljaspool selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohta on lõkke tegemine lubatud mineraalse pinnasega kohas maaomaniku või -valdaja loal tuule suunda ja tugevust arvestades hoonetest ohutus kauguses täisealise isiku juuresolekul ja vastutusel. 36. Lõkkest leviv suits ja sädemed ei või kanduda ehitistele ega halvendada liiklusolusid, lõkke tegemine ei või kahjustada kasvavaid puid, põõsaid ja hekke. 37. Põletustöö ning lõkke tegemise eest vastutavad isikud võivad tuletegemise kohalt lahkuda alles pärast tule lõplikku kustumist või kustutamist. 38. Ehitiste küttekollete valdajad peavad hoolitsema selle eest, et need oleks kasutamiseks nõuetekohased ning korraldama suitsulõõride ja korstnate tahmast puhastamise vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. 39. Suure tuleohu korral teeb vallavalitsus otsustuse metsade avalikuks kasutamiseks sulgemise kohta, nimetatud ohu möödumisel – avalikuks kasutamiseks avamise kohta. Vallavalitsus informeerib üldsust metsade avalikuks kasutamiseks sulgemisest ja avamisest maakonna ajalehe kaudu, valla teadetetahvlitel ja vajaduse korral muul sobival viisil. 40. Maaomanikul ning -valdajal on avalikuks kasutamiseks suletud metsade korral muu hulgas kohustus tõkestada õigusaktide kohaselt inimeste viibimist tema valduses olevas metsas. 41. Maapealsete ja maa-aluste mahutite, kanalisatsioonikaevude ja pinnasesse rajatud kaeveõõnsuste suudmed peavad olema suletud selliselt, et on välistatud laste, kõrvaliste täisealiste isikute ja loomade sattumine nendesse. 42. Tranšeelaadsed rajatised peavad olema tähistatud ja piiratud tõketega. 43. Ümarpuidu, ehitusdetailide ja muude varisemisohtlike materjalide ning uppumist võimaldavate puistmaterjalide ladustamiskohad, kergestisüttivate vedelate, gaasiliste ja tahkete ainete või materjalide ladustamiskohad, samuti mürgiste või söövitavate ainete hoiukohad peavad olema ümbritsetud aiaga, lukustatud sissepääsuga ning tähistatud ohu- ja keelumärgiga. 44. Relvaseadusest (RT I 2001, 65, 377; 88, 531;102, 673; 2002, 29, 175; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 110, 653) tulenevalt peab valla territooriumil lasketiiru või laskepaiga rajamiseks olema kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Sama seaduse kohaselt otsustab kaitsejõudude harjutusvälja rajamise Vabariigi Valitsus. 45. Vallavalitsus tagab elanikelt olmejäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete ning suuregabariidiliste jäätmete korraldatud kogumise vastavalt Ahja valla jäätmehoolduseeskirjale (KO 2000, 86, 1223). 46. Üksikute puude ja põõsaste raiumine maalt, mis ei ole metsamaa, toimub selle maa omaniku nõusolekul, arvestades samas ka eriseadustest tulenevaid kinnisomandi kitsendusi. 47. Munitsipaalomandis olevalt maalt, mis ei ole metsamaa, üksikute puude, puude rühma, teid ääristavate puude, haljastuses kasutatavate põõsaste ja teiste haljastuselementide, mis ei ole riikliku kaitse all ega kaitstud erirežiimiga, likvideerimise loa annab vallavalitsus vastava kirjaliku avalduse alusel. Loas näidatakse ära loa väljastaja, väljastamise kuupäev, loa saaja, tööde olemus, toimumise koht ja ajavahemik ning muud olulised andmed. Loa väljastamine selle taotlejale või tema volitatud esindajale registreeritakse. 48. Riikliku kaitse all olevalt territooriumilt või erirežiimiga kaitstud territooriumilt üksikute puude või põõsaste raiumiseks on nõutav maakonna keskkonnateenistuse kirjalik luba, mis tuleb enne raietööde alustamist registreerida vallavalitsuses. II. KEELUD 49. Keelatud on: 49.1. kaasinimeste pahatahtlik tülitamine, huligaanitsemine, ebasündsate väljendite kasutamine, lärmamine, naabrusele leviva häiriva valjusega muusika tekitamine, mittekorrasoleva mootorsõidukiga ja tehnilistel spordialadel kasutatavate mootorsõidukitega elamute läheduses müra tekitamine; 49.2. töötava mootoriga sõiduki parkimine elamutsoonis; 49.3. inimeste turvalisuse vastu suunatud või inimväärikust alandavad teod; 49.4. avalik koosolek, mis õhutab vägivalda või ohustab avalikku korda või riivab kõlblust; 49.5. öörahu rikkumine, kui see ei ole tingitud õnnetusjuhtumi, loodusõnnetuse, tulekahju või avarii tagajärgede likvideerimistöödest; 49.6. kõrvaliste isikute viibimine paljukorteriliste elamute trepikodades, kui see ei ole tingitud vajadusest korterisse sisenemiseks või väljumiseks; 49.7. kõrvaliste isikute viibimine üldkasutatavate hoonete katlaruumides, boilerisõlmedes, elektrikilbi ruumides, pööningutel ja hoonete teistes osades, mis ei ole ette nähtud avalikuks kasutamiseks; nimetatud kohtade sissepääsud peavad olema lukustatud ja varustatud kõrvalisel isikul sisenemist keelava teabega, mille paigaldamise korraldamise kohustus lasub hoone valdajal; 49.8. kõrvaliste isikute viibimine vedelkütuste, gaaside ja teiste kergestisüttivate ainete või materjalide ladustamiskohtades, mürgiste või söövitavate ainete ja varisemisohtlike materjalide laoplatsidel ja laoruumides; 49.9. kõrvaliste isikute viibimine ühisveevärgi veehaarete ehitistes ja nende sanitaar-kaitsevööndites ning ühiskanalisatsioonirajatistes; 49.10. ametiülesandeid mittetäitval isikul viibida omaniku loata eraõigusliku isiku omandis oleval omaniku poolt piiratud või tähistatud kinnisasjal ööpäevaringselt, piiramata ja tähistamata kinnisasjal – päikeseloojangust päikesetõusuni; 49.11. üldkasutatavate hoonete või korterelamute tuule- ja trepikodade mittesihtotstarbeline, sealhulgas asjade alalise või ajutise panipaigana kasutamine; 49.12. ametiasutustesse või eluruumidesse sisenemisega seotud kauplemine, kaupade reklaamimine ning maailmavaateliste või muude tõekspidamiste propageerimine; 49.13. teele, tee kohale või tee kaitsevööndisse liikluse korraldamiseks mittevajaliku teabevahendi paigaldamine tee omaniku nõusolekuta ja tee kaitsevööndi maa omaniku loata; 49.14. avalikes kohtades kuulutuse, reklaami ja mis tahes muu teabe kandja teadetetahvliväline paigutamine; 49.15. liiklusmärkide, viitade, ühistranspordi ootekohtades liiklusgraafiku, prügiurnide ja muu inventari omavoliline eemaldamine, teisaldamine, nihutamine, lõhkumine või muul viisil kahjustamine; 49.16. mootorsõidukitega liiklemine kalmistul, parkides, haljasaladel, laste mänguplatsidel, supluskohtades ning mootorsõidukite parkimine nimetatud kohtades, kui see ei ole seotud loetletud kohtade hooldamistöödega; 49.17. kalmistul, riikliku või kohaliku kaitse all olevatel territooriumidel, erirežiimiga kaitstud objektidel ja nende kaitsevööndites tegevused, mis võivad neid kahjustada, on sobimatud või vastuolus objekti olemusest tulenevate taotluste, tavade või üldtunnustatud käitumisnormidega; 49.18. mängida, kelgutada, suusatada või uisutada sõiduteel, parklas ja teistes kohtades, mis ei ole selleks ette nähtud, on selleks tegevuseks eluohtlikud või selle tegevusega võidakse ohtu seada kellegi teise tervis ja elu või kahjustada vara; 49.19. kulu põletamine tuleohtlikul ajal tuleohtlikus kohas; 49.20. alaealisel lõkke tegemine täisealise järelevalve ja vastutuseta; 49.21. lõkke tegemine tuleohtlikul ajal tuleohtlikus kohas ning mis tahes kohas mis tahes ajal ilmastikuolusid ja muid tegureid arvestamata, kui ei ole välistatud tule levimine ümbrusele ning ehitiste, puude ja muu haljastuse kahjustamine; 49.22. plastmassist esemete, kummitoodete, plahvatusohtlike ainete ja mürgiste ning tundmatute ainete, materjalide või esemete lõkkes põletamine; 49.23. alaealiste lubamine nende eale mittesoovitatavaks tunnistatud üritustele ning mis tahes tegevus, mis õhutab või propageerib alaealiste seas julmust või vägivalda, suunab alaealisi nilbustele, meelemürkide omandamisele või tarvitamisele; 49.24. alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müümine või edastamine alaealistele ning alkohoolsete jookide müümine või edastamine joobnud olekus täisealistele isikutele; 49.25. alkohoolsete jookide jaemüük või pakkumine alaealistele suunatud üritusel; 49.26. alkohoolsete jookide pruukimine avalikes kohtades väljaspool müügikohti, kus see on lubatud; 49.27. joobnud olekus avalikku kohta ilmumine, millega riivatakse ühiskondlikku moraalitunnet; 49.28. valla piires ohtlike jäätmete ja komposti valmistamiseks kõlbmatute jäätmete keskkonda viimine või komposteerivate jäätmete keskkonda viimine territooriumi risustaval viisil; 49.29. supluskohtadesse klaaspakendis kaupade ja torke- või lõikehaavu tekitada võivate esemete kaasavõtmine, samuti loomade kaasavõtmine, kui need ei ole kaasatud vetelpäästjate tegevusse ning supluskohtadega väikestes veekogudes loomade ujutamine ja pesupesemine; 49.30. suitsetamine tervishoiuasutuses ja selle piiritletud territooriumil, koolis ja lasteaias ning nende piiritletud territooriumil, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides, kultuurimajas, spordihoones ja -rajatises, korterelamu ühises kasutuses olevates koridorides ja trepikodades, eluruumi üürnike ühises kasutuses olevates ruumides omaniku nõudmisel, kaubandus-, tootmis- ja teenindusettevõttes, kui need ei ole toitlustus- ja majutusettevõtted ning reisijaid vedavas ühissõidukis, kui loetletud kohtade omanik, valdaja või tööandja ei ole eraldanud tähistatud spetsiaalset ruumi või ala kus võib suitsetada; 49.31. alla 16-aastasel alaealisel viibida täisealise saatjata avalikes kohtades ajavahemikus kella 11.00-st õhtul kuni kella 6.00-ni hommikul, 1. juunist kuni 31. augustini – ajavahemikus kella 12.00-st öösel kuni kella 5.00-ni hommikul. III. VASTUTUS JA VÄÄRTEO KOHTUVÄLINE MENETLEJA 50. Väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313;110, 654; 2003, 26,156) § 52 lõike 3 kohaselt on avaliku korra rikkumine väärtegu. 51. Karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) § 262 näeb ette avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti. 52. Avaliku korra eeskirjas sätestatu rikkumisega toimepandud väärteo kohtuväline menetleja on politseiprefektuur ja vallavalitsus. 53. Vallavalitsus kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev vallavalitsuse nimel väärteomenetluses osalema. 54. Väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. IV. EESKIRJA RAKENDAMINE 55. Eeskirjas vastuolu ilmnemise korral seaduses sätestatuga rakendatakse seadusest tulenevat. 56. Eeskiri jõustub elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.