Rakke Vallavolikogu — Rakke valla põhimääruse kinnitamine — KO, 114, 2003

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Rakke Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakke valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Rakke Vallavolikogu 26. juuni 2000. a määrusega nr 10 kinnitatud «Rakke valla põhimäärus». 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 4. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Kalju TAMM Kinnitatud Rakke Vallavolikogu 26. juuni 2003. a määrusega nr 14 RAKKE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Rakke valla põhimäärus 1. Rakke valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Rakke valla (edaspidi valla) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Rakke valla kohalik omavalitsus 1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. § 3. Rakke kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus Rakke vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.6. tegevuse avalikkus; 1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Rakke kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Rakke vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, Rakke Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, lepingutest teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega ja rahvusvahelistest lepingutest. § 5. Omavalitsusorganid 1. Rakke valla omavalitsusorganid on: 1.1. vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6. Rakke vald avalik-õigusliku isikuna 1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arvelduskontod pangas ja oma sümboolika. § 7. Rakke valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 1. Rakke Vallavolikogul on õigus moodustada Rakke valla nimel teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud korras ja alusel. § 8. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab vallavolikogu valda sätestatud korra kohaselt. § 9. Rakke valla õiguste kaitse 1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 2. Rakke Vallavolikogul on õigus Rakke valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 10. Rakke valla ülesanded ja pädevus 1. Valla ülesanne on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Rakke valla ülesanne on korraldada Rakke vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 3. Rakke vald otsustab ja korraldab lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele neid kohaliku elu küsimusi: 3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Rakke vald täidab riiklikke kohustusi: 4.1. mis on talle pandud seadusega; 4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Rakke Vallavolikogu vahelisest lepingust. 5. Käesoleva paragrahvi 4. punkti alapunkti 4.1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 11. Valla sümbolid 1. Rakke vallal on oma vapp ja lipp. 1.1. Rakke valla vapp ja lipp on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei Riigisümboolika osakonna poolt. § 12. Vapi, lipu ning muu sümboolika kasutamise kord 1. Rakke valla vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste ning vallaasutuste pitsatitel. 2. Rakke valla vapi ja lipu kujutist võivad kasutada käesoleva paragrahvi 1. punktis nimetatud üksused dokumendiplankide, trükiste, embleemide, meenete ja siltide kujunduselementidena. Muudel juhtudel reguleerib vapi ja lipu kujutise kasutamist vallavalitsus. 3. Neile, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab nende etalonkujutiste koopiad vallasekretär. Vapi disainitud kuju kuulub igal üksikul juhul läbivaatamisele ja kinnitamisele vallasekretäri poolt. 4. Rakke valla lipp heisatakse alaliselt vallamaja hoone ees ning selle võib heisata ka allasutuste lipumastidel. Valla lipu võib heisata riiklikel pühadel ja tähtpäevadel, avalikel üritustel ja perekondlike sündmuste puhul. 5. Rakke valla lipu heiskamisel koos Eesti riigilipuga või mõne teise riigi lipuga asub valla lipp lippude poolt vaadates vasakul. 6. Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse Rakke Vallavalitsuse kantseleis. § 13. Asjaajamiskeel Rakke valla omavalitsusorganites 1. Asjaajamiskeel Rakke omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. VALLA PIIRID JA TERRITORIAALNE STRUKTUUR § 14. Valla piir 1. Rakke valla piir koos selle kirjeldusega on määratud Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 2. Valla piir looduses määratakse koos teiste omavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korda. 3. Rakke vald piirneb lõunast Jõgeva vallaga ja Torma vallaga, läänest Koeru vallaga, põhjast Väike-Maarja vallaga ja idast Avanduse vallaga. 4. Valla piiride muutmise algatab vallavolikogu. 5. Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. 6. Rakke valda kuuluvad kehtiva haldusjaotuse alusel Rakke alevik, Ao küla, Edru küla, Emumäe küla, Jäätma küla, Kaavere küla, Kadiküla, Kamariku küla, Kellamäe küla, Kitsemetsa küla, Koila küla, Koluvere küla, Kõpsta küla, Lahu küla, Lammasküla, Lasinurme küla, Liigvalla küla, Mõisamaa küla, Mäiste küla, Nõmmküla, Olju küla, Padaküla, Piibe küla, Räitsvere küla, Salla küla, Sootaguse küla, Suure-Rakke küla, Tammiku küla, Villakvere küla, Väike-Rakke küla, Väike-Tammiku küla. 7. Valla piiride ja nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. III. VALLAELANIK § 15. Vallaelaniku mõiste 1. Rakke valla elanik on isik, kelle püsiv elukoht on rahvastikuregistri andmetel Rakke vallas. 2. Rakke valla elanikeregistrisse kandmise aluseks loetakse Rakke Vallavalitsusele esitatud kirjalikku elukohateadet. § 16. Vallaelaniku valimisõigus 1. Rakke valla elanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. § 17. Vallaelaniku õigus kohaliku omavalitsuse teostamisel 1. Vallaelanikul on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. 1.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes Rakke Vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 1.2. Käesoleva paragrahvi punktis 1.1 ette nähtud algatus esitatakse Rakke Vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub Rakke Vallavolikogu pädevusse, esitab Rakke Vallavalitsus selle ühe kuu jooksul Rakke Vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 1.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus Rakke Vallavolikogus ja Rakke Vallavalitsuses. 1.4. Igaühel on õigus taotleda Rakke Vallavolikogult või Rakke Vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 1.5. Kui Rakke Vallavolikogu või Rakke Vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. § 18. Rakke valla teenetemärk 1. Rakke valla teenetemärk (edaspidi teenetemärk ) on Rakke valla autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Rakkele osutatud eriliste teenete eest. Rakke teenetemärgi annab Rakke Vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Rakke valla teenetemärgi statuudile. § 19. Muude isikute õiguslik seisund 1. Muudel isikutel on Rakke vallas viibides Rakke valla elanikuga võrdsed õigused ja kohustused, kui valla õigusaktidega või seadustega ei ole sätestatud teisiti. IV. VALLAVOLIKOGU § 20. Omavalitsusüksuse esinduskogu 1. Vallavolikogu on Rakke kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma töökorra ning lahendab seadusega või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. § 21. Vallavolikogu moodustamine 1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 3. Vallavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 4. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava vallavolikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 5. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 22. Vallavolikogu liige 1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 3. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. 4. Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. 5. Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 7. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 8. Huvide konflikti tekkimise juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 9. Õigus esitada eelnõusid vallaelu arendamiseks. § 23. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 1. Vallavolikogu liikme volitused lõppevad enne tähtaega seoses: 1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 1.2. tagasiastumisega; 1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Rakke vallas; 1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 1.6. nimetamisega sama valla või kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 1.10. surmaga. 2. Käesoleva paragrahvi alapunktis 1.2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 3. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 3.1. käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 1.1, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7 ja 1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 3.2. käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 1.8 ja 1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3.3. käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 24. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 2.1. kui vallavolikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2.2. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud vallavolikogu istungitelt. 3. Käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud vallavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse kinnitamiseni. 4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 4.1. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 ja punktis 3 sätestatud juhtudel vallavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 4.2. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 4.3. käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4.4. vastava teate pärast käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 25. Vallavolikogu asendusliige 1. Käesoleva põhimääruse §-des 23 ja 24 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 2. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 23 punktis 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 4. Valla valimiskomisjon teeb §-des 23, 24 ja 251 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 23 punktis 1 või § 24 punktis 2 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 5. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 punktis 1 või § 24 punktis 2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 23 punktis 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 7. Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 punktis 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 8. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 23 punktis 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 251. Vallavolikogu liikme volituste taastamine 1. Vallavolikogu liikme volituste taastamiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 4. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 26. Vallavolikogu pädevus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1.1. Valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 1.4. koormiste määramine; 1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla jaoskonnakomisjoni ning valimiskomisjoni moodustamine; 1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 1.21. vallavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 1.22. vallavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 1.32. üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 1.33. üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 1.34. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 1.35. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 1.36. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 1.37. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 1.38. kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 1.41. vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks eespoolnimetatutele teised seadustes sätestatud vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 3. Kohaliku omavalitsuse vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 27. Vallavolikogu esimees 1. Vallavolikogu esimees: 1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 1.2. esindab Rakke valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 1.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid; 2. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm.) asendab teda aseesimees, aseesimehe äraolekul vallavolikogu vanim liige. 3. Vallavolikogu esimehe ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. § 28. Vallavolikogu komisjonid 1. Vallavolikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Alalise komisjoni koosseis ja põhimäärus kinnitatakse vallavolikogu otsusega. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Vallavolikogu komisjon: 1.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 1.2. töötab välja tegevuskavasid; 1.3. algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 1.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Rakke Vallavolikogu õigusaktide eelnõude kohta; 1.5. kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 1.6. teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste kohta; 1.7. võib teha ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 2. Komisjonide esimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. 3. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt kord kvartali jooksul, kui komisjoni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 4. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni koosoleku läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni töö kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. 5. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning vormistatakse viie tööpäeva jooksul ja protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. 6. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 7. Komisjoni liikmete osalemine koosolekul võidakse hüvitada vallavolikogu poolt ettenähtud korras. 8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal komisjoni koosseisust tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. 9. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, fraktsioon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liikme tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 10. Komisjonidele suunatakse materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimehe ja vallavanema kaudu. 11. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja tellida ekspertiisi ning saada vallavalitsuselt või vallavalitsuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 12. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi, mille koosseis, volituste ulatus ja kestuse tähtaeg sätestatakse õigusaktiga. § 29. Revisjonikomisjon 1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjon kontrollib: 3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 3.2. tulude tähtaegselt sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3.3. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist, 3.5. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 4. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama vastava arvamuse. 5. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi punktis 3 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel. § 30. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 29 punktis 3 nimetatud valdkondades vallavalitsuse (ametiasutus) ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tööd kokkulepitud ajal vallavolikogu poolt esitatud kontrollülesannete alusel. 2. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, vajadusel kaasates oma töösse vallavalitsuse ametnikke, koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. 3. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjonikomisjoni aktiga, millele kirjutavad alla kõik liikmed. Oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 4. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. 5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 6. Revisjonikomisjonil on õigus saada vallavalitsuse ametnikelt tööalast teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjon võib teostada kontrollimisi ka väljaspool asutuse töö sise-eeskirjadega kehtestatud tööaega. § 31. Rakke Vallavolikogu fraktsioon 1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 2. Vallavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees, edastatakse vallavolikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vallavolikogu esimehe poolt fraktsiooni moodustamise otsuse teatavaks tegemise hetkest. 3. Igal fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult vallavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse vallavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel vallavolikogu istungil. 4. Fraktsioonil on õigus: 4.1. seada üles kandidaat vallavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale ametikohale; 4.2. esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel; 4.3. algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4.4. anda arvamusi vallavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 4.5. esitada vallavolikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 4.6. teha ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 5. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise küsimused lahendatakse fraktsioonisiseselt. § 32. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele. 2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda. 3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema või vallavalitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest. 6. Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesolevas põhimääruse § 50 punktis 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. 7. Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 50 punktis 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. 8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 9. Umbusalduse avaldamine on vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema, vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 33. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 1.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. § 34. Vallavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed 1. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse § 25 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 2. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 26 punkti 1 alapunktis 1.13 ja punkti 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 35. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord. 1. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. 2. Vallavolikogu valib vallavolikogu esimehe oma liikmete hulgast vallavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 3. Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi nimelise ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 4. Hääletamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse § 38 sätestatud korras. 5. Vallavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 7. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud vallavolikogu esimehe valimise korrale. 8. Valimistulemused vormistatakse Rakke valla valimiskomisjoni otsustega. § 36. Vallavolikogu kokkukutsumine 1. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel vallavolikogu vanim liige vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Vallavolikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Vallavolikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 34 punkti 1 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi punktis 4 ettenähtud nõudeid. 2. Käesoleva põhimääruse § 34 punkt 1 alusel kokkukutsutava vallavolikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. 3. Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Vallavolikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu neljandal neljapäeval. 4. Istungi kutsel näidatakse ära vallavolikogus arutusele tulevad küsimused koos eelnõude projektide ning lisadega ja see saadetakse vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetele ja teistele asjaosalistele vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. 5. Istungi kokkukutsumise kohta pannakse välja teade vallavalitsuse hoones asuvale teadetetahvlile neli päeva enne vallavolikogu istungit. Teates avaldatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 6. Vallavolikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama vallavolikogu esimehele või valla kantseleisse, kust edastatakse teated vallavolikogu esimehele. § 37. Vallavolikogu istungi päevakord ja istungi ettevalmistamine 1. Vallavolikogu istungi ettevalmistamist korraldab vallavolikogu esimees või aseesimees. Volikogu liikme poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud vallavolikogu liige. Vallavolikogu või vallavolikogu esimees võivad vallavalitsusele ja vallavolikogu komisjonidele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2. Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on vallavolikogu liikmel, vallavolikogu komisjonil, vallavalitsusel ja vallaelanikul käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 3. Õigusaktid ja muud dokumendid laekuvad valla kantseleisse, kust nad saadetakse vallavolikogu esimehele. Eelnõu esitaja vastutab selle eest, et eelnõu vastab nii sisult kui ka vormilt kehtivale seadusandlusele. Igale õigusakti eelnõule lisab eelnõu koostaja kirjaliku seletuskirja. 4. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutamisele võib kaasata vallavolikogu liikmeid, komisjonide ja vallavalitsuse liikmeid. Kõigil käesolevas lõikes nimetatutel on õigus esitada oma arvamused ja ettepanekud päevakorra eelnõu kohta vähemalt kuus päeva enne istungi toimumist. Ettepanekud päevakorra eelnõu kohta tuleb esitada kirjalikult vallavolikogu esimehele. 5. Istungi päevakorra lõpliku eelnõu, mis esitatakse kinnitamiseks vallavolikogu istungile, koostab vallavolikogu esimees või aseesimees, arvestades punktis 4 nimetatud arvamusi. 6. Vallavolikogu istungi päevakorra eelnõu kinnitatakse vallavolikogu istungil viibivate liikmete häälteenamusega. Küsimuste väljaarvamine päevakorrast otsustatakse poolthäälteenamusega. Pärast päevakorra kinnitamist seda enam ei muudeta. § 38. Hääletamine volikogus 1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui seda nõuab vähemalt üks vallavolikogu liige. 2. Hääletamine vallavolikogus on avalik. 3. Vallavolikogu liige hääletab isiklikult. 4. Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse § 26 punkti 1 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.14, 1.15, 1.18, 1.24 ja 1.26 esitatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 5. Enne õigusakti eelnõu hääletamisele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras. Vallavolikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälteenamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. 6. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. 7. Pärast istungi juhataja hääletuse väljakuulutamist antakse küsimusteks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 8. Vallavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja, kes teeb pärast hääletamist teatavaks tulemuse ning kuulutab vallavolikogu otsuse kinnitatuks või mittekinnitatuks. Vallavolikogu liikmel on õigus nõuda hääletamise kordamist juhul, kui selgub, et küsimuse arutamisel või hääletamisel on rikutud käesolevas põhimääruses fikseeritud korda. 9. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 10. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 11. Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. Vastavalt ülesseadmise järjekorrale antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Kandidaatide nimed koos registreerimisnumbriga pannakse välja istungite ruumis. 12. Salajase hääletamise läbiviimiseks valitakse häältelugemiskomisjon, mille arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega. 13. Häältelugemiskomisjoni ei või kuuluda isik, kelle kandidatuur on üles seatud valimisteks. 14. Häältelugemiskomisjoni liikmed valivad endi hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri ning koostavad protokolli ülesannete jaotamise kohta. 15. Häältelugemiskomisjoni esimees tutvustab vallavolikogule ametite jaotust komisjoni liikmete vahel ja teeb teatavaks hääletamise korra. Salajaseks hääletamiseks kasutatakse valimiskasti, mis asub vallavolikogu istungi läbiviimise ruumis ning pitseeritakse kohapeal. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletusssedelid kandidaatide nimedega ning jagab välja vallavolikogu liikmetele allkirja vastu. 16. Hääletav vallavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. 17. Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on vallavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse hääletamisprotokolli vastav märge. 18. Kui kandidaate on ühele kohale üles seatud mitu, on hääletamissedelil lahter, kuhu vallavolikogu liige märgib selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl juhul, kui: 18.1. vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile; 18.2. vastavasse lahtrisse kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav. 19. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt vallavolikogu liige hääletas, loetakse hääletamissedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse hääletamiskomisjon hääletamise teel. 20. Häältelugemiskomisjon avab valimiskasti istungi läbiviimise ruumis. 21. Häältelugemiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Häältelugemiskomisjon teeb kindlaks: 21.1. hääletamissedeli saanud vallavolikogu liikmete arvu; 21.2. valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud vallavolikogu liikmete arvu; 21.3. kehtetute hääletamissedelite arvu; 21.4. igale kandidaadile antud häälte (ühe kandidaadi ning revisjonikomisjoni liikmete valimise puhul poolt- ja vastuhäälte) arvu. 22. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni liikmel on õigus kanda protokolli oma eriarvamus häältelugemiskomisjoni töö kohta. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. 23. Vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 24. Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge vallavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Vallavolikogu vastava otsustuse alusel toimub uus hääletamine samal vallavolikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. 25. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 26. Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab vallavolikogu hääletamise teel. Nimetatud vallavolikogu otsustused kantakse vallavolikogu istungi protokolli. § 39. Vallavolikogu istungi, päevakorraküsimuste arutamise ja otsustamise kord. 1. Vallavolikogu istung algab istungi juhataja kvoorumi fikseerimisega ja kutsutud külaliste tutvustamisega. 2. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate küsimuste avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 3. Avalikel istungitel võib foto-, video- ja fonosalvestusi teha nii, et see ei sega vallavolikogu istungit või vallavolikogu liikmete tööd. 4. Kõik esitatud eelnõud peavad olema varustatud kuupäevaga, kooskõlastatud allkirjaga ja allkirja dešifreeringuga ning olema läbinud põhimääruses kindlaksmääratud menetluse. Vallavolikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kirjalikult ettevalmistatud küsimusi. 5. Eelnõud, mida pole esitanud vallavalitsus, võib vallavolikogu esimees saata vallavalitsusele arvamuse saamiseks. 6. Vallasekretär esitab oma arvamuse volikogu esimehele eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks. 7. Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, kaasettekandeks kuni 5 minutit. Kokkuleppel ettekandjaga või kaasettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku eespooltoodud tähtaegu pikendada. 8. Pärast päevakorraküsimuse ettekandmist järgnevad küsimused ja sõnavõtud. Sõnavõtuks registreerub vallavolikogu liige käega märku andes. 9. Sõnavõtuks kohalt antakse aega kuni viis minutit. Sõna annab istungi juhataja vastavalt sõnavõttude registreerimise järjekorrale. Istungi juhataja võib anda sõna faktiliseks õienduseks, märkusteks ja repliigiks ühe minuti jooksul soovija märguande peale (tõstetud käsi). 10. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning tühistab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust. 11. Läbirääkimise lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Otsus läbirääkimiste lõpetamise kohta lahendatakse hääletamise teel. Enne läbirääkimiste lõpetamise otsustamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. 12. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 13. Vallavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Protokolli kantakse sel juhul otsus arutelu jätkamise aja kohta. Otsus arutelu katkestamise kohta võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 14. Muudatusettepanekud arutatava eelnõu kohta paneb istungi juhataja hääletusele enne eelnõu lõpphääletust. Eelnõu loetakse muudetuks poolthäälteenamusega. 15. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. 16. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 17. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 18. Vallavolikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või enamal lugemisel. Enam kui ühel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks alaline komisjon või üle poole vallavolikogu koosseisust. Kohustuslikus korras kuulatakse vähemalt kahel lugemisel eelarve kinnitamise eelnõud, põhimääruse eelnõud ning valla arengukava eelnõud. 19. Eelnõu teine lugemine toimub järgmisel vallavolikogu istungil. Vahepeal on vallavolikogu liikmel, komisjonidel ja vallavalitsusel võimalik teha kirjalikke ettepanekuid eelnõu täiendamise ja muutmise kohta eelnõu esitajale. 20. Teise lugemise alguses esineb eelnõu esitaja ettekandega, milles selgitab esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga toimunud tööd ja kommenteerib muudatusettepanekuid. Ettekandjale esitatakse küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Edasi järgnevad volikogu liikmete sõnavõtud. 21. Viimase lugemise muudatusettepanekute järel pannakse eelnõu tervikuna hääletamisele. § 40. Vallavolikogu istungi protokoll 1. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse, protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud, vastuvõetud otsused ja hääletustulemused fikseeritakse nimeliselt, kui seadus ei sätesta teisiti, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Ühehäälse otsuse korral pole isikute loend vajalik. 2. Juhul kui keegi vallavolikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal, kantakse protokolli saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt, mille arutamise ajal vallavolikogu liige istungile saabus või lahkus. 3. Istungi protokoll vormistatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi toimumist ning protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 4. Protokolliga saab tutvuda pärast istungit hiljemalt kümnendast päevast vallakantseleis. 5. Protokolli kohta saab esitada kirjalikke proteste seitsme päeva jooksul pärast protokolli tutvumiseks esitamist. Istungi juhataja ja protokolli koostaja lahendavad laekunud protesti kolme päeva jooksul. 6. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks, vastavalt vallavolikogu tehtud otsusele. 7. Vallavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga vallavolikogu liige annab oma allkirja kvoorumilehele, mis lisatakse istungi protokollile. § 41. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, õigusaktide avalikustamine ja jõustumine. 1. Vallavolikogu annab välja üldaktidena määrusi ja võtab vastu üksikaktidena otsuseid. 2. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Rakke valla haldusterritooriumil. 3. Vallavolikogu otsuste ja määruste avalikustamise enne nende jõustumist korraldab valla kantselei. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse nende väljapanekuga vallavalitsuse ruumides asuvale stendile. Õigusaktide ärakirjad avalikustatakse Rakke valla raamatukogudes ning kohalikus valla infolehes. 4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast allakirjutamist. 5. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 6. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 7. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. 8. Vallavolikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 9. Vallavolikogu määrusele ja otsusele ning teistele dokumentidele kirjutab alla vallavolikogu esimees, viimase äraolekul tema asendaja. 10. Vallavolikogu õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse valla kantseleis. Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse Rakke vallas eesti keeles. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 11. Vallavolikogu otsuste ja määruste täitmist kontrollib vallavolikogu käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 12. Järelevalvet vallavolikogu õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusega ja seadustega teostab õiguskantsler. § 42. Istungi lõpetamine 1. Vallavolikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui vallavolikogu otsustab erandkorras istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti esimesteks punktideks. 3. Pärast istungi lõpetamist võib istungi juhataja vallavolikogu liikmete poolthäälte enamuse nõudmisel välja kuulutada n.ö vabaarutelu e. «vaba mikrofoni». Osavõtt sellest on vabatahtlik. VI. VALLAVALITSUS § 43. Vallavanem 1. Vallavanem: 1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 1.2. esindab Rakke valda ja Rakke Vallavalitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja vallavolikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 1.3. annab vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 1.5. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 1.6. teeb vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 1.8. sõlmib valla nimel valla ülesannete täitmiseks lepinguid või volitab selleks oma käskkirjaga teisi isikuid; 1.9. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 1.10. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrolli; 1.11. täidab muid talle seaduste alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 2. Vallavanemat asendab tema äraolekul (puhkus, haigus, teenistusalane lähetus jms) abivallavanem. Viimase äraolekul vallavanema poolt käskkirjaga määratud üks valitsuse liikmetest. 3. Volitused vallavanemana saab vallavanem vallavolikogu poolt vallavalitsuse koosseisu kinnitamise hetkest. Kuni selle hetkeni ei saa vallavanem täita käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud ülesandeid, välja arvatud valitsuse koosseisulise struktuuri ja vallavalitsuse liikmete kandidaatide esitamine vallavolikogule kinnitamiseks. 4. Vallavanema vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi- või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 5. Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 6. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 7. Vallavanema surma korral valib vallavolikogu järgmisel istungil uue vallavanema või määrab vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 8. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 85 alusel või vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 44. Vallavanema valimise kord 1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanema võib valida konkursi korras. 2. Vallavanema valimised viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. 3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Nimelise kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib endi hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise käesoleva põhimääruse §-s 38 sätestatud korras ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll kinnitatakse vallavolikogu poolthäälteenamusega. 6. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg ja viiakse pärast vaheaega läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg, pärast istungi vaheaega esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. 8. Vallavolikogu liikmete poolthäälteenamusega võib vallavanema valimise lükata vallavolikogu järgmisele istungile. 9. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 45. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 2. Vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse (ametiasutuse) struktuuri kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 3. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega. 4. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse liikmed või osa neist võivad olla palgalised. Vallavalitsuse liikmetele, kes ei ole palgalised, võib vallavolikogu otsusel maksta hüvitist. 5. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse mittepalgalised liikmed ja nimetab ametisse vallavalitsuse palgalised liikmed. 6. Vallavalitsuse liikmed, v.a vallavanem, võivad olla samaaegselt teenistuses valla asutuses, sealhulgas ametiasutuses. Nimetatud isikute vabastamisel valitsuse liikme kohustest jätkub nende teenistus- või töösuhe ametikohal, kuhu ta on nimetatud või kuhu ta on tööle võetud. 7. Vallavalitsuse liikmed kinnitab vallavolikogu vallavanema esildisel tema volituste ajaks. § 46. Vallavalitsuse pädevus 1. Vallavalitsus: 1.1. valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruse või otsusega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 1.4. lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on vallavolikogu delegeerinud vallavalitsusele; 1.5. realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmisega ja ülesannete delegeerimisega õigusaktide alusel. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab vallavalitsus; 1.6. võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud õigusaktide uuesti läbivaatamist; 1.7. kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid. § 47. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. 2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogule uue koosseisu esimesel istungil. 3. Kui osa vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub vallavalitsuse koosseis väiksemaks kui vallavanem või tema asetäitja ja vähemalt pool valitsuse koosseisulisest struktuurist, ei ole vallavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu vallavalitsuse liikmete kinnitamiseni. 4. Lahkuv vallavalitsus ei tohi vältimatu vajaduseta teha eelarvekulusid suurendavaid otsuseid. 5. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. § 48. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine. 1. Vallavanema volitused lõppevad enne tähtaega: 1.1. isikliku avalduse alusel – vallavolikogu otsuse teatavakstegemisel; 1.2. seoses vallavanema volituste lõppemisega – vallavolikogu otsuse teatavakstegemisel; 1.3. umbusalduse avaldamise korral – vallavolikogu otsuse teatavakstegemisel; 1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päeval; 1.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse teatavakstegemisel; 1.6. tema surma korral – surmale järgneval päeval. 2. Vallavanema volituste lõppemisel vabastatakse ta teenistusest. Teenistusest vabastamine vormistatakse vallavolikogu otsusega, milles on sätestatud vallavanema kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras vallavolikogu poolt määratud tähtajaks. 3. Vallavalitsuse liikme volitused lõppevad enne tähtaega: 3.1. isikliku avalduse alusel – vallavolikogu otsuse teatavakstegemisel; 3.2. umbusalduse avaldamise korral – vallavolikogu otsuse teatavakstegemisel; 3.3. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega – kohtuotsuse jõustumise päeval; 3.4. seoses volituste tähtaja lõppemisega – sellele järgneval päeval; 3.5. teovõimetuks tunnistamisega – kohtuotsuse jõustumise päeval; 3.6. tema surma korral – surmale järgneval päeval. 4. Vallavalitsuse liikme volituste lõppemisel vabastatakse ta vallavalitsuse liikme kohustest ning see vormistatakse vallavolikogu otsusega. Vallavolikogu otsuses sätestatakse vallavalitsuse liikme kohustus asjaajamise üleandmise kohta seaduses sätestatud korras vallavolikogu poolt määratud tähtajaks. § 49. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 1. Vallavalitsuse määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. 2. Üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused avaldatakse kohalikus valla infolehes ja Rakke valla raamatukogudes. 3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 5. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 6. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisel. 7. Määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendaja. § 50. Vallavalitsuse istungi töökord 1. Vallavalitsuse töö kavandamine ja päevakorra koostamine 1.1. Vallavalitsuse töövorm on istung, millest võtavad osa vallavalitsuse liikmed. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul iga kuu esimesel ja kolmandal kolmapäeval algusega kell 9.00, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungi toimumise täpne päev ja kellaaeg tehakse vallavalitsuse liikmetele teatavaks üldjuhul eelmisel istungil või erandkorras hiljemalt 24 tundi enne istungi algust. 1.2. Kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks võib vallavalitsus korraldada erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, vallavalitsuse liikmed või vallasekretär. 1.3. Vallavalitsuse istungitest võib osa võtta vallavolikogu esimees. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 1.4. Vallavalitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad vallavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning vallavalitsuse õigusakti vastuvõtmist. 1.5. Vallavalitsuse istungi päevakorra projekti koostab vallasekretär ja esitab selle vallavanemale nõuetekohaselt vormistatud ja õigeaegselt esitatud eelnõude põhjal hiljemalt istungi toimumisele üleeelneval tööpäeval kella 13.00-ks. 1.6. Vallavanema kooskõlastatud päevakorra projekt koos esitatud materjalidega edastatakse kõikidele vallavalitsuse liikmetele elektrooniliselt või paberkandjal. 1.7. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juurde kutsutavaid isikuid tuleb istungi toimumisest informeerida hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval. Arutelu juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile otsustab eelnõu esitaja ettepanekul vallavanem ja tagab eelnõu esindaja. 1.8. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse istungist võtab osa sõnaõigusega vallasekretär. Vallavalitsuse liikmed annavad oma allkirja kvoorumilehele, mis lisatakse istungi protokollile ja istungile kutsutud teised isikud kantakse protokolli nimeliselt. 1.9. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Igal vallavalitsuse liikmel on üks hääl. 1.10. Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses. 1.11. Vallavalitsuse liikmetele esitatud päevakorra projekti täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil osalevate vallavalitsuse liikmete konsensuse korral. 2. Vallavalitsuse õigusaktide algatamine 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. struktuuriüksuse juhil; 2.1.3. vallavanemal; 2.1.4. vallavolikogu liikmel; 2.1.5. vallavolikogu esimehel; 2.1.6. vallavolikogu või vallavalitsuse komisjonil; 2.1.7. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavalitsuse õigusaktide eelnõud; 2.2.2. vallavolikogu õigusaktide eelnõud; 2.2.3. arutelud ja informatsioon. 3. Nõuded vallavalitsuse päevakorda esitatavatele õigusaktidele 3.1. Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjali esitaja. 3.2. Vallasekretäril on õigus eelnõu selle esitajale enne istungi päevakorda esitamist tagastada koos tagastamise põhjuse äranäitamisega. 3.3. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleb muuta ja (või) täiendada, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 3.3.1. eelnõu koostaja ja esitaja; 3.3.2. vastava ala spetsialist, kellele õigusaktiga antakse ülesandeid või kelle töövaldkonda see otseselt puudutab; 3.3.3. vallasekretär. 3.4. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõu viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudev eelnõu aga kolme tööpäeva jooksul. 3.5 Eelnõu viseerimisest võib keelduda, kui: 3.5.1. antud õigusakti vastuvõtmine ei kuulu vallavalitsuse pädevusse või 3.5.2. õigusakti eelnõu on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga ja seda vastuolu ei ole võimalik istungil toimuva menetluse käigus kõrvaldada või 3.5.3. õigusakti eelnõu ei vasta seaduses haldusaktile esitatavatele nõuetele või 3.5.4. eelnõu sisaldab ebatäpseid andmeid. Viseerimisest keeldumise põhjendus esitatakse kirjalikult. 3.6. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri ja vajadusel muud dokumendid, mis on vajalikud antud asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt ja sõltuvalt selle ulatusest (sisust) sisaldama: 3.6.1. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 3.6.2. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 3.6.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 3.6.4. ettepanekut, kellele saata vastuvõetud õigusakt; 3.6.5. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 4. Õigusaktide esitamine vallavalitsuse istungile 4.1. Õigusakti vastuvõtmist eeldava küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on eelnõu esitaja kohustatud ette valmistama ja esitama vallavalitsuse õigusakti eelnõu ning taotluse (esildise) või muu informatsiooni trükitult ja elektrooniliselt kantselei kaudu vallasekretärile. 4.2. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua õigusakti kehtestamist, esitatakse vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. 4.3. Arutelu istungi päevakorda võtmise kohta esitatakse kirjalik esildis. Informatsioon esitatakse suuliselt. 4.4. Vallavolikogu õigusakti eelnõule, mida ei ole esitanud vallavalitsus, määrab vallavanem vallavalitsuse seisukohta ettevalmistava ametniku või struktuuriüksuse. 4.5. Vallavalitsuse määruse eelnõu koos põhistavate dokumentidega antakse kantseleile üle hiljemalt kolm tööpäeva ning korralduse eelnõu ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi algust. 5. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamine ja allakirjutamiseks esitamine 5.1. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette selle esitaja ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul vallasekretärile lõplikuks vormistamiseks. 5.2. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatava eelnõu vormistab lõplikult selle esitaja või vastava ala spetsialist ning annab seejärel vormistatud eelnõu üle vallasekretärile selle edastamiseks vallavolikogule. 5.3. Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Vormistatud õigusaktile annab kõigepealt kaasallkirja vallasekretär, seejärel allkirjastab õigusakti vallavanem. 5.4. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsustuse juurde, annab vallasekretär õigusaktile oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusakti üle järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 5.5. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja need jõustuvad käesoleva põhimääruse § 49 sätestatud alustel ja korras. 6. Hääletamine vallavalitsuse istungil 6.1. Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. 6.2. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Otsustused fikseerib istungi juhataja. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 6.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse § 38 sätestatud korras. Umbusalduse hääletamine on avalik. 6.4. Vallavalitsuse õigusakti eelnõus tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui vastuväiteid ei esitata ja ettepanekud on heaks kiitnud eelnõu esitanud isik. 6.5. Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis üldjuhul hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletusele. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 6.6. Mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valituse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu. 6.7. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel vallavalitsuse istungil. Kui eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse küsimuse päevakorrast mahavõtmine hääletamise teel. 6.8. Vallavalitsuse liige on kohustatud taandama ennast sellise vallavalitsuse üksikakti või otsustuse arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tekib huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 7. Istungi protokoll 7.1. Vallavalitsuse istungite käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 7.2. Vallavalitsuse istungi protokollimise tagab kantselei. 7.3. Protokolli kantakse: 7.3.1. istungi toimumise aeg ja koht; 7.3.2. osavõtjate nimed; 7.3.3. arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused; 7.3.4. ettekandja või istungi juhataja ettepanekul ettekande olulised aspektid. 7.4. Ettekandja, vallavalitsuse liige või vallasekretär, kes ei ole vallavalitsuse otsustega nõus, võib nõuda oma põhjendatud eriarvamuse kandmist istungi protokolli. 7.5. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest. § 51. Vallasekretär 1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 4. Vallasekretär: 4.1. juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning vallavalitsuse istungi protokollile; 4.3. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.4. korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.5. saadab õiguskantslerile vallavolikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 4.6. osaleb vallavalitsuse ja vallavolikogu istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 4.7. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 4.8. hoiab valla vapipitsatit. 5. Registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. 6. Täidab teisi seaduse, valla põhimääruse ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. 7. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendaja peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED § 52. Valla avalik teenistus 1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses, mida finantseeritakse valla eelarvest ja kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. 2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. § 53. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 1. Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 1.2 toodud juhul; 2.2. valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 54. Teenistuslik järelevalve 1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 2.3. tunnistada akt kehtetuks. 3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. VIII. MAJANDUS JA EELARVE § 55. Rakke valla munitsipaalomand 1. Rakke valla munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 2. Rakke valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on kehtestatud vallavolikogu poolt vastavalt seadusele. 3. Rakke vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras. 4. Rakke vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 56. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 1. Rakke vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 2. Rakke valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab Rakke Vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Rakke vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Rakke vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab Rakke Vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab Rakke Vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Rakke vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui Rakke vald või linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise Rakke Vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi Rakke Vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 5. Rakke vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isikud. § 57. Maksud 1. Rakke vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus); 2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. § 58. Koormised 1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. 6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 7. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustisi. 8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 59. Rakke valla eelarve 1. Rakke valla eelarve koosneb vastava eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 2. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 3. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 4. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 5. Rakke valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 6. Rakke valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele kohalikus Rakke infolehes, vallamaja teadetetahvlil ja Rakke valla raamatukogudes. 7. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. § 60. Rakke valla eelarve projekti koostamine ja esitamine 1. Rakke valla eelarve projekti koostab Rakke Vallavalitsus valla arengukava arvestades ja esitab selle koos käosoleva paragrahvi 2. punktis nimetatud lisadega Rakke Vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 2. Eelarve projektile lisatakse: 2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 2.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 2.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 61. Rakke valla eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 1. Rakke valla eelarve võtab vastu vallavolikogu oma määrusega. 2. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 62. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve 1. Kui Rakke valla eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib Rakke Vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud juhul on vallavalitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. § 63. Rakke valla eelarve täitmine 1. Rakke valla eelarve täitmist korraldab Rakke Vallavalitsus ja annab kvartaalselt informatsiooni vallavolikogule. 2. Eelarve assigneeringute kasutamine: 2.1. eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega; 2.2. eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel; 2.3. Rakke Vallavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ettenähtud kulude piires. 3. Reservfondi käsutab Rakke Vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 4. Kassatagavara kasutab Rakke Vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. 4.1. Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 5. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine 5.1. Eelarveaasta lõpuks jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu; 5.2. eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbel, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 6. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine 6.1. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 7. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused 7.1. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringutega milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 8. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid 8.1. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab vallavolikogu. § 64. Rakke valla eelarve muutmine, lisaeelarve 1. Eelarve muutmine 1.1. Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid, taotleb vallavalitsus eelarve muutmist, esitades vallavolikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras nagu eelarve vastuvõtmine. 2. Lisaeelarve projekti esitamine 2.1. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavolikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. 3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine. 3.1. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samuti nagu eelarve vastuvõtmine, selle erinevusega, et lisaeelarve projektile tuleb lisada: 3.1.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 3.1.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulud kaetakse. § 65. Rakke valla eelarve täitmise aruanne 1. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle vallavolikogule kinnitamiseks. 2. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 2.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2.2. tulude ja kulude aruanne; 2.3. reservfondi kasutamise aruanne; 2.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 3. Eelarve täitmise aruande kinnitab Rakke Vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 4. Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 66. Laenude võtmine 1. Rakke vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti ja võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on eelarves raha ette nähtud, järgmistel tingimustel: 1.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 1.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside ning ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 1.3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud laenudena ei käsitata valla poolt eelarve jooksvate kulude katteks võetavaid lühiajalisi laene, mis peavad olema tagasi makstud sama eelarveaasta lõpuks. 3. Käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata laenudele, millele on omandatud riigigarantii. 4. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 5. Rakke Vallavalitsus on kohustatud edastama Rakke Vallavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. 6. Rakke Vallavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. IX. VALLA ARENGUKAVA § 67. Rakke valla arengukava 1. Rakke valla arengukava on dokument, mis sisaldab Rakke valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Rakke vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks, mis on seotud pikemaajaliste varaliste kohustustega ning on kooskõlas üld- või detailplaneeringutega. § 68. Rakke valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 1. Rakke Vallavolikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktide avalikustamise korrale. 2. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 3. Arengukava on aluseks: 3.1. vallaeelarve koostamisele; 3.2. lähi- ja pikaajaliste investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. § 69. Vallaplaneerimine 1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute koostamine, mis on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. 2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadustega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise, projekteerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Rakke valla ehitusmääruse. § 70. Rakke valla üldplaneering 1. Rakke valla territooriumi või selle osade üldplaneering on seadustega ja Rakke Vallavolikogu ning Rakke Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, kus on arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. 2. Rakke valla üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab ning muudab, kehtestab või tunnistab kehtetuks vallavolikogu. § 71. Detailplaneering 1. Rakke valla detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks seadustega ning Rakke Vallavolikogu ja Rakke Vallavalitsuse õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. 2. Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab ning muudab, kehtestab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. § 72. Valla ehitustegevus 1. Rakke valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. 2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seadustes ja Rakke valla ehitusmääruses. § 73. Kultuuriväärtuste kaitse 1. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub EV õigusaktides ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. X. OSAVALLA MOODUSTAMINE § 74. Osavald 1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud osavalla põhimääruse alusel tegutsev üksus. § 75. Osavalla moodustamine 1. Osavalla moodustamise võivad algatada: 1.1. üks neljandik vallavolikogu liikmetest; 1.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 1.3. vallavalitsus. 2. Osavalla põhimääruse sätestatakse: 2.1. osavalla piiride kirjeldus; 2.2. osavalla valitsuse moodustamise kord; 2.3. osavalla vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla volikogu volituste tähtaega; 2.4. osavalla valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla eelarvelised vahendid; 2.5. osavalla valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla likvideerimise alused ja kord. 3. Taotluse alusel otsustab vallavolikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib vallavolikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 4. Osavalla valitsusel ja vanemal pole õigustloova akti andmise õigust. 5. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktidena korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 6. Osavalla vanema korraldustele kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 49. 1.–5. lõikes sätestatud nõudeid. Korraldusele kirjutab alla osavalla vanem. 7. Osavalla vanema korralduste üle teostab kontrolli vallavanem valla põhimääruses sätestatud korras. 8. Valla eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid. § 76. Külavanem 1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. XI. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 77. Rakke valla suhted riigiorganitega 1. Rakke valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ja lepingutel. 2. Rakke Vallavolikogu ja Rakke Vallavalitsus ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 78. Rakke valla tegevuse järelevalve 1. Maavanem teostab järelevalvet Rakke valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. 3. Järelevalvet Rakke valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. XII. RAKENDUSSÄTTED § 79. Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine 1. Põhimääruse kinnitamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 2. Põhimäärus või temas tehtud muudatused hakkavad kehtima alates vallavolikogu poolt määratud päevast.