Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe lasteaia Päikseke arengukava kinnitamine — KO, 116, 2008

Koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 9 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud «Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuse arengukavade kinnitamise korra» (KO 2001, 90, 1627) punkti 1.4 alusel linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada Sillamäe Linnavalitsuse hallatava asutuse Lasteaed Päikseke arengukava (lisa 1). 2. Määrus jõustub 1. juunil 2003. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Sillamäe Linnavalitsuse 29. mai 2003. a määruse nr 13 «Sillamäe lasteaia Päikseke arengukava kinnitamine» lisa LASTEAED «PÄIKSEKE» ARENGUKAVA 1. Sissejuhatus Lasteaia Päikseke (edaspidi lasteaed) arengukava on dokument, mis toob ära lasteaia üldandmed, arengu üldeesmärgid ja valdkonnad, analüüsib lasteaia hetkeseisu ja arengueeldusi ning määrab tegevuskava neljaks õppeaastaks ja arengukava uuendamise korra. Lasteaia arengukava lähtub lasteaiasisesest analüüsist, koolieelse lasteasutuse seadusest, lasteaia põhimäärusest, Sillamäe linna arengukavast ja haridusalastest õigusaktidest. Lasteaia arengukava koostamises ja täiendamises olid kaasatud erinevad huvigrupid: lasteaia juhtkond, pedagoogid, lastevanemad, hoolekogu ja linnavalitsuse esindajad. Arengukava valmimisel järgiti meeskonnatöö ja osalusdemokraatia printsiipe. 2. Üldandmed Sillamäe lasteaed «Päikseke» (edaspidi lasteaed) on koolieelne lasteasutus, mis oma tegevuses lähtub EV koolieelse lasteasutuse seadusest, alushariduse raamõppekavast ning Eesti Vabariigi ja Sillamäe linna õigusaktidest. Lasteaia omanik on Sillamäe linn, lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Sillamäe Linnavolikogu. Lasteaia «Päikseke» aadress: Gagarini 25, 40233 Sillamäe; tel 039 73 995; e-post: paikseke2000@hot.ee. 2.1. Asend ja teeninduspiirkond Lasteaed asub linna idaosa elamurajooni keskel, Soome lahe ja männimetsa läheduses. Lasteaia territooriumi pindala on 13 057 m2 ja see koosneb hoonealusest pinnast ja 12 mänguväljakust (kus on kaetud verandad), staadionist, muruväljakutest ja väikesest juurviljaaiast. Territooriumil on tänavavalgustus. Lasteaia territoorium on heakorrastatud, on palju ilupõõsaid, muruplatse, lillepeenraid. Õues kasvavad vahtrad, pärnad, pihlakad, toomingad, sirelid, hõbekuused jt. Lasteaia teeninduspiirkond on Sillamäe linn. 2.2. Lühiajalugu Lasteaed avati 1983. aastal ja on ehitatud tüüpprojekti järgi arvestusega 320 kohaga. Lasteaias on bassein ja administratiivosa. 1995. aastal ehitati ja sisustati lastele oma jõududega saun. Esialgu käis lasteaias 320 last, st tegutses 13 rühma: viis sõime ja kaheksa eelkoolirühma. Alates 1996. aastast langes järsult sündimus ja vähenes nõudlus lasteaiakohtade järele, seepärast on vähenenud rühmade arv lasteaias. 2002.–2003. õppeaastal tegutseb lasteaias 11 rühma: neli sõimerühma ja seitse eelkoolirühma, neist kaks logopeedilist. 2.3. Lasteaia pedagoogilise personali üldanalüüs Lasteasutuses töötab 62 inimest, neist 31 on pedagoogid. Hariduse järgi Haridus Pedagoogide arv Kõrgharidus 8 Keskeri 23 Praegusel ajal õpivad TPÜ-s 3 Praegusel ajal õpivad 3 pedagoogi Pedagoogikakoolis 2 pedagoogi abi Lõpetanud kvalif. tõstmise kursused (160t.) 19 Praegu õpivad «Hea algus» kursustel 2 Suunatud 2002. aastal kursustele 3 Staaži järgi 5–8 aastat 1 8–11 aastat 4 11–15 aastat 2 Üle 15 aasta 24 Vanuse järgi Vanus Pedagoogide arv 25–29 3 30–39 3 40–49 16 50–57 6 Üle 57 3 2.4. Lasteaias käivate laste üldanalüüs 2002.–2003. õppeaastal on lasteaias 177 last. Laste vanus Rühmade arv Norm Laste arv rühmas Märkused 1–1 a 6 k 1 14 14 Sõime 1 a 6 k–2 a 1 14 13 Sõime 2 a–3 a 2 28 27 Sõime Kokku 4 56 54 3 a–4 a 1 20 18 3 a–5 a 1 18 20 Sega 4 a–6 a 1 18 18 Sega 6 a–7 a 2 40 37 Sega 6 a 1 11 13 Logopeediline 4 a–6 a 1 12 16 Logopeediline Kokku 7 120 125 Üldse lasteaias 11 176 177 3. LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Tegevuse analüüs Tugevad küljed ja töö parandamise võimalus • Lasteaia soodne asukoht • Lasteaia kõrge maine elanike hulgas • Lasteasutusel on hea materiaalne baas • Ujula, saun, laste tervistamise ja karastamisega tegelevate spetsialistide olemasolu • Lapse arengut toetavate huvialastuudiote ja -ringide töö • Suurte kogemustega kvalifitseeritud töötajad • On olemas kogemus ja võimalus laste tervistamiseks: füsioteraapiline varustus, Tsiževski lamp, tihe kontakt perearstiga, tervislike eluviiside kujundamine «Tervisekooli» ja «Beebikooli» kaudu • Tihe kontakt lastevanematega: spordi- ja kultuuriürituste organiseerimine, lastevanemate aktiivne osalus ümbritseva keskkonna, õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja kujundamisel • Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel on läbivaks teemaks integratsioon eesti ühiskonda läbi eesti keele, tuginedes eesti riiklike ja rahvakalendri tähtpäevade ning traditsioonide tutvustamisele Nõrgad küljed • Küllaltki sagedane laste haigestumine • Vähene kogemuste vahetus linna ja naaberlinnade pedagoogidega • Puudulik info kaasaaegsetest innovatsioonisuundadest eelkoolieelses pedagoogikas • Mänguplatside seadmed nõuavad uuendamist • Töötus linnas • Madal sündimuse tase • Eesti keeles nõrgad teadmised 3.2. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kolmas lasteaia põhieesmärk – integratsioon, laste pidev kasvatus eesti ja vene kultuuri integreerimise kaudu. Kompaktselt elaval venekeelsel elanikkonnal on halb eesti keele oskus ja nõrgad teadmised eesti kultuurist. Arvuka muukeelse elanikkonna vähene eesti keele oskus on taasiseseisvunud Eesti üks suuremaid mureprobleeme. Eesti keele vaba valdamine peab saama kohustusliku üldhariduse vältimatuks osaks. Lasteaia eesmärgid, keeleõppel: • äratada huvi eesti keele vastu; • õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla; • kujundada eesti keelele omast hääldust läbi muusikaõpetuse; • õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid; • julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks; • kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse eesti keele õpinguid. 3.3. Arengukava valdkonnad Arengukava valdkonnad: • Õppekava (kinnitatud 30.09.2002. a); aasta tegevuskava; rühmade tööplaanid; laste arengu hindamise kord ja põhimõtted. • Õppe- ja kasvatusprotsessi planeerimine ja organiseerimine, õppe- ja kasvatustöö päevikud. • Laste arengu arvestamine tulenevalt individuaalsusest ja sooerinevustest. Laste arengu hindamisel kasutatakse vaatlusmeetodit. Toimuvad eakohased ankeetküsitlused, tulemuste analüüsimine. • Koostöö linna koolidega laste kooliks ettevalmistamisel. • Hoolekogu töö (kinnistud 17.10.2002, m 609-k). Lasteaia juhtkond analüüsib igal aastal lasteaia tööd, tulemusi arutatakse pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus. Iga aasta septembrikuus esitatakse kirjalik tööaruanne linnavalitsusse. Lasteaia juhtkond toetub oma tegevuse juhtimisel kinnitatud struktuurile (lisa 1). Lasteaia arengu valdkonnade hindamine ja kontroll toimub vastavalt välja töötatud hindamissüsteemile (lisa 2). Töö hindamise ja kontrolli tulemusel makstakse töötajatele lisatasusid: • Õpetajate päevaks • Jõuludeks • Õppeaasta töötulemuste järgi – juunis • Vaatluste tulemuste järgi 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Õppekava Lasteaia õppekava on kinnitatud õppenõukogus 30. oktoobril 2002. a ja hoolekogu poolt 14. novembril 2002. aastal. 4.2. Eesmärgid ja tegevused 2002.–2003. õppeaasta Ülesanne Tegevus Vastutab Kus vaadatakse läbi tulemused Tähtaeg 1. Laste füüsilise ja psüühilise tervise tugevdamine ja kaitse • Luua tingimused psühholoogilise tasakaalu saavutamiseks Administr. Vanemate koosolek November • Teha koostööleping pere- või eriarstiga lapse luustiku kui liikumisaparaadi uurimiseks, et selgitada välja rühihälve Administr. September • Organiseerida tervisevõimlemise grupid Liikumisõp. Oktoober 2. Laste isamaalik kasvatamine läbi eesti ja vene kultuuri 1. Luua lastele süvendatud eesti keele õppimise võimalus • Eesti keele rühma ja kabineti vormistamine • Osavõtt projektis «Keelekümblus» Administratsioon, rühmade pedagoogid Vanem. koosolek September 2002 2. Tutvustada lapsi kultuuritraditsioonidega riiklike- ja rahvakalendri tähtpäevade põhjal Administ., gr. pedag. Pedagog. nõukogu 2002–2003 • Organiseerida vestluste tsükkel etnograafilistel ja kultuurilistel teemadel – « – Mai, juuni • Ekskursioonid, multifilmide näitamine – « – 2002–2003 • Temaatiliste õhtute organiseerimine – « – 2002–2003 • Temaatiliste plaanide koostamine – « – Mai 2003 3. Lastes jaatava suhtumise kasvatamine perekonna ja lasteaia suhtes Administr., hoolekogu Administratsiooni nõupid. 2002–2003 • Üritused, mis on pühendatud lasteaia 20. juubeliaastapäevaks Administr. Hoolekogu Veebr.–märts • Vanemate kaasamine õppe-kasvatuslikku protsessi Pedagoogid, hoolekogu 2002–2003 2003.–2004. õppeaasta 1. Parandada tervisekasvatust lastega • Välja selgitada erivajadustega tervisetugevdamist vajavad lapsed Medits, arst Ped. nõukogu September • Välja töötada diferentseeritud vajadused laste karastamisel – « – – « – Sept.–nov. • Õpetada terviseujumise metoodikat lastele, kes seda vajavad Ujumisõp. November • Viimistleda diferentseeritud liikumis- programmid Juhataja as., liikumisõp. November Organiseerida süstemaatilist tööd, mis soodustaks lasteaias soodsa mikrokliima loomist laste ja täiskasvanute vahel • Omandada psühhovõimlemist mitmesuguste vanuste jaoks Med. töötaja Kollektiivne vaatlemine Sept.–dets. • Välja töötada mängude ja õppetundide kava «Suhtlemisreeglid» koolieelikute jaoks Juhataja as., pedagoogid Sept.–dets. • Organiseerida laste jaoks lõõgastustuba ja õpetada vastavat metoodikat Juhataja, pedagoogid Detsember • Töömeetodite valik ja kohanemine Juhataja as., pedagoogid Dets.–mai 2. Laste isamaalik kasvatus süsteemsete teadmiste kaudu linnast, maakonnast ja kodumaast • Välja töötada mängude ja õppetundide kava antud temaatika järgi Juhataja as., pedagoogid Kollektiivne vaatlemine 01-03-2004 • Ekskursioonid, diapositiivide ja videofilmide vaatamine – « – Ped. nõukogu Pidev • Näitused – « – – « – Nov. 2003 • Kohtumised huvitavate inimestega – « – – « – Veebr. 2004 • Tutvumine riikliku sümboolikaga, osavõtt riiklike pühade tähistamisest – « – Ped. nõukogu Pidev • Koostöö lastevanematega kollektsioonide ja näituste korraldamisel, osalemine ühisüritustel Hoolekogu, juhataja Lastevanemat. koosolek Pidev Huvi ja austuse kasvatamine inimeste vastu, kes elavad kodulinnas • Kasvatustöö lastega viiakse läbi kahes keeles Administrat. September • Eesti keele kabineti ja rühma nr 6 materiaalse baasi tugevdamine Administrat. Ped. nõukogu Pidev 2004.–2005. õppeaasta 1. Lastega kolme aasta tervendustöö kokkuvõtte tegemine 1. Karastusmeetmete režiimi valik vastavalt laste diagnoosidele Med. tööt, administrat. Ped. nõukogu Sept.–nov 2004 2. Laste tervise jälgimine diagnostikaandmete alusel Med. tööt., pedagoogid Vanem. konveren. 2004–2005 3. Lastevanemate informeerimine tehtud tööst konverentsil «Laste füüsilisest ja psüühilisest tervisekaitse ja tugevdamise 3-a programmist» Administrat., pedagoogid Vanem. konverent. 2004–2005 2. Üldistada lasteaia töökogemused isamaalise kasvatuse valdkonnas 1. Viia läbi õppenõukogu ja lastevanemate ühiskoosolek töökogemustest ja tulemustest Administrat. hoolekogu Ped. nõukogu, lastevanemate koosolek Märts 2005 2. Koostada õppe- ja kogemuste raamatu projekt «Lasteaia «Päikseke» töökogemusi lastes isamaalike väärtuste kujundamisel» Administrat., hoolekogu Mai 2005 4.3. Ressursside areng Seoses laste sündimuse kasvuga linnas on 2002.–2005. aastani lasteaias planeeritud rühmade arv: • 4 gruppi vanuses 1 a 3 k kuni 3 aastani; • 7 eelkooligruppi vanuses 3 aastast kuni 7 aastani, neist 2 logopeedilist. Vabas grupiruumis kavandatakse luua looduse tuba, «Beebikool» ja laste puhketuba. a) Kaadri ettevalmistus 2002–2003 2003–2004 2004–2005 1. Õppimine kõrgkoolis 3 2 1 2. Õppimine pedagoogikakoolis 5 – – 3. Täienduskursused

Õpetajatele 7 3 3

Muusikaõpetajatele – – –

Meditsiinipersonalile (meditsiiniõdedele) 2 3 2

Õpetaja abidele 5 5 5

Kokkadele 1 – 2

Köögitöötajatele 1 1 1 4. Atesteerimine 1 2 1 5. Reservi ettevalmistus

Juhataja ja juhataja asetäitja 3 1 –

Õpetajad 2 – –

Asjaajaja – 1 –

Laohoidja 1 1 – b) Majandustegevus Kohaliku OV eelarvest Vastutaja on administratsioon 2002–03 krooni 2003–04 krooni 2004–05 krooni Remondid Basseini san. teh. seadmete projekt 15 000 Köök-põrandad 10 000 Spordisaali remont 50 000 Köögi vestibüül 8000 Remont kahes etapis 20 000 Remont kahes etapis 20 000 Remont kahes etapis 30 000 Inventari soetamine Külmkamber 10 000 Arvuti 12 000 Spordisaali valgustite vahetus 30 000 Tolmuimeja 4000 Tolmuimeja 4000 Mänguplats. seadmed 3500 Lastemööbel 5000 Mänguväljakute 10 000 San-tehnika 3 grupis 15 000 kahele rühmale san. tehnika 13 000 San. tehnika 3 grupis 15 000 Pesumasin 7000 Sektsioonikapi väljavahetus 8000 Sektsioon-kapi vahetus 8000 Sektsioonkapi vahetus 8000 Kulud koolitusele OV eelarvest 4000 6000 6000 RV eelarvest 28 000 20 000 20 000 5. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD JA INVESTEERINGUTE RAHASTAMINE Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine. Investeeringuid nõudvate meetmete rahastamine toimub vastavalt Sillamäe linna arengukavas ja linna eelarves ettenähtud vahenditele. 6. Lisa SISEHINDAMISE SÜSTEEM Sisekontrolli suunad Hindamise eesmärgid Asjade olukorra uurimise viisid Etapid, aeg Kus vaadatakse läbi tulemused Hindamise eest vastutav isik Kehaline kasvatus Laste tervisekaitse ja tervise edendamine Tervisekaitseameti ettekirjutuste täitmine, tuulutuste režiim Operatiivne kontroll Regulaarselt Administrats. üldnõupid. Aktid Juhtkond Vanem meditsiiniõde Tervisekaitseamet Laste füüsilise arengu hinnang Laste pikkuse ja kaalu mõõtmine September Administrats. nõupidamine Andmete dokumenteerimine Vanem meditsiiniõde Laste mööbli valiku sobivus 2 korda aastas Vanem meditsiiniõde, rühmade õpetajad Laste füüsilise tervise hinnang Põhjalik meditsiiniline läbivaatus 1 kord aastas aasta alguses Laste suunamine ravikehakultuuri rühma Arst Ravikehakultuuri rühma töö kvaliteet ja tulemuslikkus Tundide jälgimine Laste kehalise arengu läbivaatus Töö eneseanalüüs Õppeaastat lõpetav pedagoogiline nõukogu Arst, vanemmeditsiiniõde; liikumisõpetaja Turvalise käitumise ja terve elulaadi oskuste õpetamise hinnang Laste käitumise jälgimine, intervjuud lastega, Pidevalt – « – Rühmade õpetajad, liikumisõpetajad eneseanalüüsi aruanded Mai Profülaktilised tervistusmeetmed Täitmise analüüs 1 kord kvartalis Pedagoogiline nõukogu Lasteaia juhataja Laste kohalkäimise analüüs, karastamine, süsteemsus Tingimuste kontroll Graafikud Lasteaia juhataja Vanem. med. õde Hoolekogu liikmed Režiimi täitmine Jalutuskäikude organiseerimine Jälgimine ja kontroll üks kord kvartalis Pedagoogiline nõukogu Lasteaia juhataja Hoolekogu liikmed Toitlustamise organiseerimine Arvestades köögi sisekontrolliga Laste liikumise aktiivsuse areng Liigutuste arengu hinnang Individuaalne testimine 2 korda aastas september, mai Liikumisõpetaja Laste liikumise aktiivsuse tõstmine päeva jooksul Laste liikumise aktiivsuse ajavõtt; pulsi mõõtmine hommikuvõimlemisel 1 kord kvartalis Administratsiooni nõupidamistel Kehakultuuritundidel, rühmas, õues 2 korda aastas «Laste tervisekasvatuse tulemused» Juhataja Juhataja asendaja Vanem med.õde Tingimuste organiseerimine Pedagoogide ürituste täitmine Enesehinnangud Pidevalt Administratsiooni nõupidamistel Tervisekasvatatuse analüüsi alusel Juhataja Juhataja asetäitja Eriüritused Õpetajate ankeetküsitlused 1 kord kvartalis – « – – « – Vanematega tehtava sanitaarharidustöö tulemused Kohalolek Vanemate rahulolu Lastevanemate ankeetküsitlused 2 korda aastas Rühmade õpetajad Õppe- ja kasvatusprotsess Arengule vastav ümbruskond Vaatlused 1–2 korda aastas Tulemused pedagoogiline nõukogu Administratsioon, metoodilise nõukogu liikmed 1. Laste arengu hindamine Kõne areng Testimine 2 korda aastas Pedagoogiline nõukogu, informatsioon vanematele Õpetajad, logopeedid, juhataja asetäitja Teadmiste ja oskuste areng õppekava alusel Vestlused, testimine, vestlused, näidistunnid, didaktilised mängud 2 korda aastas – « – – « – Laste ettevalmistus kooliks – « – 1 kord aastas – « – – « – Sotsiaalne areng, logopeedilise töö efektiivsuse hinnang Vestlus 2 korda aastas – « – – « – Vestlused lõpptulemused 1 kord aastas – « – – « – Töö planeerimine Rühmade tööplaanide uurimine 1 kord kuus Juhataja, juhataja asetäitja 2. Õppe- ja kasvatusprotsessi kvaliteet Aasta põhiülesannete realiseerimine Planeerimise uurimine, vestlus rühmades 1 kord kvartalis Administratsiooni nõupidamine, pedagoogiline nõukogu Juhataja, vanem- pedagoog, pedagoogiline nõukogu Õppekava tulemuslikkuse saavutamine, hinnang pedagoogide tegevusele Rühmades vestlus, õppekvaliteedi analüüs 1–2 korda aastas Pedagoogiline nõukogu; informatsioon vanematele Pedagoogid Hinnang kodu ja lasteaia koostööle õppeprobleemi-de lahendamisel Analüüs, enesehinnang, lastevanemate küsitlus 1 kord aastas Õppeaastat lõpetav pedagoogiline nõukogu Vanemad Lapse rahulolu uurimus tegevusega oma rühmas Küsitlus, vestlused, ankeedid 1 kord aastas – « – Administratsioon, pedagoogid II. Metoodiline töö Töötajate kvalifikatsiooni tõstmine Personali individuaalse koolituse organiseerimine Töö planeerimine, intellektuaalsed mängud, enesearuanne 1 kord aastas Aastaaruandeks, edaspidise töö planeerimine Administratsioon, pedagoogid Paremate töökogemuste uurimine Enesehinnang, üldistus 1 kord aastas Uute töökogemuste tutvustamine administr. nõupidamisel Administratsioon, pedagoogid Pedagoogide professionaalsuse kvaliteedi analüüs Personali isiklike kaartide analüüs, enesehinnang 1 kord aastas Edaspidise töö planeerimine Administratsioon, pedagoogid Teostatud metoodilise töö tulemuslikkuse adekvaatne hinnang Enesehinnang, töötajate rahulolu metoodilise juhendamisega 1 kord aastas Õppeaastat lõpetav pedagoogiline nõukogu Metoodilise nõukogu liikmed III. Töö perekonnaga Erinevad töövormid Protokollide analüüs, muu dokumentatsiooni analüüs 1 kord aastas Õppeaastat lõpetav pedagoogiline nõukogu, planeerimise aruandeks Administratsioon, pedagoogid Töö tulemuslikkuse hinnang vastavalt vanemate ootustele Vanemate rahulolu ankeet 1 kord aastas – « – – « – IV. Töö personaliga Töökorralduste nõudmiste täitmine Jälgimine kohtadel Pidev Administrats. nõupidamistel Juhataja, juhataja asetäitja majandusalal Tööohutusnormide täitmine, tuletõrje eeskirju täitmine Jälgimine kohtadel, instrueerimine Pidev 1 kord aastas – « – Töökohustuste täitmine Jälgimine kohtadel Pidev – « – – « – Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU