Rakvere Linnavolikogu — Lasteaed "Triin" Arengukava aastateks 2003-2005 kinnitamine — KO, 115, 2006

Aluseks võttes koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõikes 3 sätestatu, Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Lasteaed Triin arengukava aastateks 2003–2005 (lisatud). 2. Määrus jõustub 25. juunil 2003. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 18. juuni 2003. a määrusega nr 25 RAKVERE LASTEAED TRIIN ARENGUKAVA 2003–2005 SISSEJUHATUS Rakvere Lasteaed Triin (edaspidi lasteaed) on koolieelne lasteasutus, mille põhieesmärk on võimaldada Rakvere linna haldusterritooriumil alaliselt elavatele koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab lasteaia arengu põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Arengukava lähtub Rakvere Lasteaia Triin põhimäärusest ja Rakvere Linna arengukavast. ÜLDANDMED Asend Rakvere Lasteaed Triin asub Lääne-Virumaa keskuses Rakveres Lembitu tn 14. Oleme üks Rakvere linna kahest munitsipaallasteaiast. Võttes aluseks laste ja rühmade arvu, on meie lasteaed Lääne-Virumaa suurim koolieelne lasteasutus. Ajalugu 1973. aastal alustati Rakveres uue, 280-kohalise lastepäevakodu ehitamist. Maa-ala selleks eraldati Kungla, Mitšurini (praegune Seminari) ja Lembitu tänava ning Rägavere tee vahelisele alale. Nende tänavate ääres olevate majade juurde kuulusid suured aiad ja just nende asemele uus hoone kerkiski. Lasteaia õueala jäi sopiliseks ja suhteliselt väikeseks, sest ühtegi maja, kuuri ega muud abihoonet ei lammutatud, vaid piir läks vastavalt nende asukohale. Hoone oli mõeldud kaheksale aia- ja neljale sõimerühmale. 23. veebruaril 1976. aastal toimus Rakvere Linna 7. Lastepäevakodu pidulik avamine. 1. septembrist 1976. a töötas majas 8 aiarühma, 2 sõimerühma ja 2 erirühma arengupeetusega lastele. Pedagoogide arv oli 28, sealhulgas juhataja, vanemkasvataja, 24 kasvatajat, muusikakasvataja ja logopeed. Teenindava personali suuruse kohta andmed puuduvad. Lastepäevakodu töötas pidevalt täiskoormusega ja järjekord lasteaeda oli väga suur. Aiarühmade nimekirjas oli kuni 30, sõimes kuni 25 last. Erirühmadesse võeti lapsi kogu Rakvere rajoonist lasteaiakasvatajate või lastearsti soovitusel meditsiinilis- pedagoogilise komisjoni otsuse alusel. Kuni 1994. aastani töötasid rühmad ööpäevaringselt esmaspäevast reedeni. Siis hakati vastu võtma ainult Rakvere linna lapsi ning vajadus ööpäevaringse hoiu järele kadus. Erirühmas on alati töötanud lisaks kasvatajale ka logopeed-eripedagoog. 1990/91. õppeaastal hakkas laste arv rühmades vähenema. Sel ajal halvenes järsult inimeste majanduslik olukord ja inimesed võtsid lapsed lasteaiast ära. Rühmad töötasid alakoormusega ja 1. septembrist 1991. aastal suleti kaks rühma. Mõõnaperiood oli siiski väga lühike. 1992. aastal suleti Rakvere 1. Lastepäevakodu ja meie maja täitus taas lastega. 1993. aastal otsustati lasteaedadele numbrite asemel nimed panna. Majasisesel konkursil võitis nimi «Triin». 25. novembril – kadripäeval – tähistasime esimest korda pidulikult oma lasteaia nimepäeva. Samast ajast on asutusel olemas kunstnik Aili Raudsepa poolt kujundatud logo ning maja tunnuslauluks M. Wunderlichi lastelaul «Triinud». 1989. aastast ei olnud enam kohustust korraldada üritusi nõukogude tähtpäevade auks. Lasteaias hakati looma oma traditsioone: tarkusepäev, sügisnäitus, nimepäeva kontsert, advendiaeg, jõulupeod, rahvuslik nädal, emadepäev, jaanituli. 1993.–1998. aastal oli kodustel lastel võimalus kaks korda nädalas osaleda lasteringi töös. 1996/97. õppeaastal tegutses beebikool, paaril aastal tegutses kunstiring. Praeguseks on mudilaste huviringid oma tegevuse lõpetanud sobivate ruumide puudumise tõttu. 1997–2000. a tegutses suvine lastelaager 7–12-aastastele lastele. Saavutused Meie lasteaed on Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku liige alates 23. märtsist 2001. a. Tervise edendamise tegevus on olnud mitmekesine: • on koostatud tervist edendava lasteaia projekt «Ole terve»; • 2001. aasta kevadel esinesime üleriigilisel konverentsil «Laste ja noorukite terviseprogramm aastani 2005» tervisealase ettekandega ja • 2001. a novembris esinesime vabariiklikul alushariduse konverentsil «Teel kvaliteetlasteaia poole» tervisealase stendiettekandega; • on teostatud järgmised Haigekassa poolt rahastatud projektid: 1. projektis «Piimasaadused 3–6aastaste laste menüüs» korraldati näitus tervislikest ja ebatervislikest toitudest ja prof. Selma Teesalu pidas loengu teemal «Lapse toitumine», tehti muudatusi menüüs (1998); 2. projekti «Puuetega laste füüsiline arendamine» käigus muretseti arendusrühmale sporditarbed ning viidi läbi tegevusi rühivigadega lastele (1998); 3. projekti «Liikumine – see on tervis» käigus korraldati peredele spordipäevi (2000); 4. projekti «Tervist edendav õueala» käigus rajasime liiklusväljaku ja korraldasime koolituse (2001). • Igal aastal on õppe-kasvatustöö üks aastaeesmärkidest olnud laste tervise tugevdamine; • 80% töötajatest on läbinud Hea Alguse koolituskeskuses lapsekeskse metoodika kursuse, mille üks prioriteete on tervisekasvatus; • meditsiiniõde- tervisenõustaja viib läbi terviseteemalisi tegevusi kõigis rühmades kogu õppeaasta jooksul ja jälgib laste füüsilist arengut; • alates 1999. a kontrollib hambapolikliiniku personal 5–7-aastaste laste hammaste seisundit; • liikumisõpetaja korraldab intensiivset, mitmekesist liikumistegevust suure koormuse ja huvitavate vahenditega igale rühmale kaks korda nädalas ning viib läbi lahtised tegevused vanematele; toimub suusatamine 5–6-aastaste lastega; • 4–7-aastastel lastel on võimalus käia Vinni ujulas ujumas juba 1994. aastast alates; • toimuvad väljasõidud loodusesse igal aastaajal; suveti tehakse väljasõite mere äärde; • osaletakse Lääne-Virumaa lasteaedade liikumispeol alates 1997. a.; • avatud on arendusrühm vaimse alaarenguga lastele, puuetega lapsed on kaasatud lasteaia igapäevaellu; • logopeedid teostavad kõneravi; • 2001. aastal tehti läbi uurimus laste toitumisharjumuste teadasaamiseks; • osaleme Lääne-Virumaa lasteaednike loomelaagris igal suvel alates 1998. a.; • korraldame stressi maandavaid, lõõgastavad üritusi lasteaia töötajatele kaks korda aastas; • 2000–2002. aastal on ümber ehitatud lasteaia õueala; • on korraldatud «Hea Alguse» 2002. aasta suvepäevad, mille põhiteema on õuesoleku aja sisustamine ja millest võttis osa üle 60 lasteaiatöötaja üheksast maakonnast. Lasteaed omab koolituslauba alates 18. aprillist 2000. a. ARENGU PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Tulemuslikkuse hindamine Õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamisel on arvestatud koolieelse lasteasutuse riikliku järelevalve akti koostamise kava (haridusministri 31. mai 1999. a määrus nr 31), koolieelsete lasteasutuste juhtimise- ja õppe-kasvatustegevuse tulemuslikkuse hindamiskriteeriume (Projekt, 16.09.2002) ning Rakvere Lasteaia Triin sisehindamise korda (Juhataja 25. oktoobri 2002. a käskkiri nr 1-1/23). Hetkeseis ja arengueeldused Meie lasteaed on 1976. aastal tüüpprojekti järgi ehitatud 280-kohalisena ja 12-rühmalisena. 2002/2003. õppeaastal on lapsi 269, 12 rühma pakuvad vanematele erinevaid võimalusi: on avatud puuetega lastele üks arendusrühm ja 3–7-aastastele 11 mudilasrühma, millest neli töötavad Hea Alguse programmi alusel. Lasteaias on 51 töökat ja sõbralikku töötajat, kellest 32 on pedagoogid. Lasteaia ruumid on soojad ja puhtad ning sisustatud lastepäraselt. I–IV rühmal on kaks rühmaruumi, teistel toimuvad nii lõunane puhketund kui ka kõik teised tegevused ühes rühmaruumis. Ruumipuudus on meie töö suurimaks takistuseks. TRENDID JA MÕJUD • alushariduse tunnustamine haridussüsteemi osana; • laste sündivus; • sotsiaalpoliitika, sotsiaaltoetuste süsteemi arenemine; • Rakvere linna areng, noorte perede sisseränne. TUGEVUS • soodne asukoht; • töökad, koostöö- ja arenguvõimelised töötajad; • lapse arengut soodustav keskkond (piisavalt õppe- ja mänguvahendeid, õueala, hea psühhokliima); • erinevad rühmad (arendusrühm, Hea Algus); • osalemine Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustiku tegevuses; • lastevanemate toetav suhtumine. NÕRKUSED • ruumipuudus: puudub spordisaal, töötajate puhkeruum, võimalused huvitegevuseks (eriti poistel); • hoone kapitaalremondi võimalused on kesised. VÕIMALUSED • edendada koostööd Rakvere linna ja TPÜ Rakvere Kolled�iga; • kohandada keldriruumid spordisaaliks (projekt, ehitus, valgustus, ventilatsioon jne). OHUD • personali haridustase (vähe kõrgharidusega pedagooge); • rahapuudus (remont, tasemekoolitus). PERSONALI ÜLDANALÜÜS Personali koosseis AMETIKOHT KOHTADE ARV Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe-kasvatusalal 1 Õpetaja 22 Liikumisõpetaja 1,5 Muusikaõpetaja 1,5 Eripedagoog 1 Logopeed 1 Majandustöötaja 1 Meditsiiniõde 1 Õpetaja abi 12 Majahoidja 1 Koristaja 1 Laohoidja 0,5 Pesumasinist 1 Remonditööline 1 KOKKU 47,5 Pedagoogid hariduse järgi Pedagoog Kõrgharidus Pedagoogiline keskeriharidus Muu keskeriharidus Õpib edasi Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal 1 Õpetaja 4 18 2 4 Liikumisõpetaja 1 Muusikaõpetaja 2 Logopeed 2 Eripedagoog 1 Pedagoogid vanuse järgi Pedagoog alla 25 25–29 30–39 40–49 50–57 üle 57 Juhataja 1 Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatusalal 1 Õpetaja 4 6 9 4 1 Liikumisõpetaja 1 Muusikaõpetaja 1 1 Logopeed 2 Eripedagoog 1 Atesteerimise teel on omistatud vanempedagoogi ametijärk ühele õpetajale, kahele logopeedile ja eripedagoogile. Teised pedagoogid (liikumisõpetaja, kaks muusikaõpetajat ja 24 õpetajat) omavad õpetaja ametijärku. Meditsiiniõel on tervisnõustaja kutse. Kõik 12 õpetaja abi on läbinud vähemalt 40-tunnised pedagoogika-alased kursused. Laste arv RÜHM 2002/2003. õppeaasta 1. arendusrühm 8 2. rühm 5-aastased – 24 3. rühm 3-aastased – 24 4. rühm 4-aastased – 24 5. rühm 5-aastased – 24 6. rühm 3-aastased – 24 7. rühm 6-aastased – 24 8. rühm 6-aastased – 21 9. rühm 4-aastased – 24 10. rühm 5-aastased – 24 11. rühm 5–6-aastased – 24 12. rühm 3-aastased – 24 KOKKU 269 Järjekord seisuga 1. mai 2003. a (vanus 01.10) RÜHM Järjekorras Saab koha 2003 sept. Järjekord 2003 Teised OV 2003 Avaldused 2004 Avaldused 2005 Arendus 4 3 1 3 2-aastane 44 0 44! 2 25 5 3-aastane 66 38 28! 6 28 12 4-aastane 13 13 0 4 1 1 5-aastane 16 16 0 4 1 6-aastane 11 11 0 2 2 KOKKU 154 81 72 21 57 18 Laste arvu prognoos aastani 2005 RÜHM 2003/2004 2004/2005 1. arendusrühm 8 8 2. rühm 6-aastased – 24 3-aastased – 24 3. rühm 4-aastased – 24 5-aastased – 24 4. rühm 5-aastased – 24 6-aastased – 24 5. rühm 6-aastased – 24 3-aastased – 24 6. rühm 4-aastased – 24 5-aastased – 24 7. rühm 3-aastased – 24 4-aastased – 24 8. rühm 3-aastased – 21 4-aastased – 21 9. rühm 5-aastased – 24 6-aastased – 24 10. rühm 6-aastased – 24 3-aastased – 24 11. rühm 5–6-aastased – 24 6-aastased – 24 12. rühm 4-aastased – 24 5-aastased – 24 KOKKU 269 269 Arengu üldeesmärk, prioriteedid Lasteaia missioon: Lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades luua võimalused ja tingimused

sotsiaalselt tundliku,

vaimselt erga,

ennastusaldava,

kaasinimesi arvestava,

keskkonda väärtustava,

terve lapse kujunemiseks. Meie lasteaed on laste jaoks. Siin on kõigil hea olla. Tegevuse põhimõtted: • LAPS ARENEB tegevuse kaudu, positiivse mõjutuse toel; • ÕPPIMINE on suhteliselt püsivate kogemustel põhinevate muutuste tekkimine inimese teadmistes, oskustes ja valmisolekutes neid rakendada; õppimine algab sellest momendist, kui õppija hakkab õppima; • ÕPETAMINE on tingimuste loomine õppimise esilekutsumiseks; • ÕPPIMISE ALUSOSKUSED on vaatlemine (oskus märgata eseme või nähtuse tunnuseid), kuulamine (arusaamine sündmuste ahela järjekorrast), võrdlemine (kõrvutamine, rühmitamine, järjestamine, mõõtmine), uue teadmise seostamine olemasolevaga, uutele teadmistele kasutamisvõimaluse leidmine, lugemine, kirjutamine, arvutamine. Põhiliseks arendavaks tegevuseks koolieelses eas on harjutamine. • MÄNG on tegevus, mille jaoks on lapse päevakavas kõige rohkem aega. Mängudes omandatakse sotsiaalseid kogemusi, kujundatakse enese-teenindamisoskusi ja tööharjumusi ning kinnistatakse teadmisi ja oskusi. • Hoiame lapsest eemal killustatuse – see on üldõppe põhimõte. Aluseks on koduloolisus. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgnevate valdkondade arendamise kaudu: 1. Juhtimine 1.1. Strateegiline planeerimine 1.2. Personali juhtimine 1.3. Sisehindamine 1.4. Eestvedamine 1.5. Koostöö lastevanematega 2. Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine 2.1. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine 2.2. Õppe- ja kasvatusprotsess 2.3. Laste arengu hindamine 2.4. Erivajadustega laste õpetamine ja kasvatamine 2.5. Kasvukeskkonna kujundamine. TEGEVUSKAVA 2003–2005 Juhtimine 1.1. Strateegiline planeerimine Jrk nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 1. Vastavalt arengukava uuendamise korrale analüüsitakse koostöös huvigruppidega lasteaia mõjusust ja sellest lähtuvalt esitatakse täpsed tegevusplaanid edaspidiseks Arengukava on uuendatud iga aasta 15. juuniks Juhataja 2. Eelarve koostamisel lähtutakse lasteaia tegevuskavast (õppeaasta prioriteetidest) Ressursid on kasutatud otstarbekalt Juhataja 3. Kirjutatakse projekte täiendavate rahaliste vahendite taotlemiseks Maakondlikest ja üleriigilistest fondidest on saadud raha lasteaia põhitegevuse toetamiseks Juhataja asetäitja 1.2. Personali juhtimine Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 4. Personalipoliitika väljatöötamine ja kinnitamine Personalipoliitika on juhataja poolt kinnitatud ning värbamise ja uuendamise protsess on juhitud ja toimib (2004) Juhataja 5. Koostatakse koolitusplaan lähtuvalt lasteaia eesmärkidest, sisehindamise tulemustest ja töötajate vastavusest ametikoha nõuetele Koolitusplaan on juhataja poolt kinnitatud ja on aluseks eelarve koostamisel (2003) Juhataja 6. Töötatakse välja töötajate tunnustamise põhimõtted koostöös personaliga Töötajate tunnustamise põhimõtted on kirjeldatud ja toimivad (2005) Juhataja 7. Uuendatakse õpetaja, logopeedi ja eripedagoogi ametijuhendid Õpetajate, eripedagoogi ja logopeedi ametijuhendid on koostatud, vormistatud töölepingu lisana ning allkirjastatud töötaja ja juhataja poolt (2003) Juhataja 8. Lepp, Malle läbib eelkoolipedagoogika kursused muu pedagoogilise keskeriharidusega lasteaiaõpetajatele Lepp, Malle vastab kvalifikatsiooni-nõuetele (2003) 2800 2800 Lepp, Malle 9. Meos, Urve läbib eelkoolipedagoogika kursuse muu keskeriharidusega lasteaiaõpetajatele Meos, Urve vastab kvalifikatsiooni-nõuetele (2003) 6000 6000 Meos, Urve 10. Arendusrühma õpetajad läbivad 160-tunnise eripedagoogika kursuse Arendusrühma õpetajad vastavad kvalifikatsiooni-nõuetele 7200 7200 Kaldas, Haav 11. Töötajad osalevad tööalasel koolitusel koolitusplaani alusel Pedagoogid on läbinud 5 aasta jooksul 160- tunnise kursuse ja osalenud asutusesisesel koolitusel, kvalifikatsioon on tõusnud. 30 000 50 000 50 000 130 000 Juhataja asetäitja 12. Arenguvestlused toimuvad pedagoogidega igal aastal Tulemused on analüüsitud, üldistatud ja tegevuskava koostamisel arvesse võetud Juhataja 13. Iga aasta jaanuaris uuritakse personali rahulolu lasteaia erinevate valdkondadega.(töö-tingimused, info liikumine, suhted jne) On välja selgitatud, analüüsitud ning tegevuse planeerimisel arvesse võetud personali arvamus. 100 100 100 300 Juhataja 14. Koostöös pedagoogidega töötatakse välja «Pedagoogilise nõukogu pädevus ja tegutsemise kord» Juhataja kinnitatud «Pedagoogilise nõukogu pädevus ja tegutsemise kord», Pedagoogiline nõukogu on senisest tulemuslikumalt kaasatud õppe- ja kasvatustegevuse juhtimisse (2003) Juhataja asetäitja 15. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse arendamiseks töötavad arendustöörühmad. Määratletud on arendustöö-rühmade ülesanded, vastutus ja tööplaanid (2003) Juhataja asetäitja 1.3. Sisehindamine Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 16. Igal aastal viiakse läbi sisehindamine vastavalt sisehindamise korrale Sisehindamine on aluseks arengukava ja tegevuskava koostamisel, aitab juhtkonda otsuste tegemisel, personal lähtub töö parendamisel sisehindamis-tulemustest. Juhataja asetäitja 17. Iga aasta oktoobrikuus uuritakse lastevanemate ootusi ja arvamusi Küsitluse tulemused on analüüsitud ja võetud aluseks lasteaia tegevuse planeerimisel. 400 400 400 12 000 Õpetaja 18. Töötatakse välja laste arvamuse uurimise ankeet Laste arvamuse uurimise ankeet on välja töötatud ja pedagoogilise nõukogu poolt kinnitatud, laste arvamust lasteaia kohta on arvestatud tegevuse kavandamisel 300 300 600 Õpetaja 1.4. Eestvedamine Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 19. Kaks korda aastas toimub väljasõit kogu personaliga Töötajad on stimuleeritud koostööle, õppimisele, loovusele 1500 1500 2000 5000 projekt Viivika ja Aire 20. Asjaajamiskorra tutvustamine pedagoogidele Asjaajamine on korrektne Juhataja 21. «Paremaid kogemusi» tutvustatakse lasteaias ja väljaspool (osalemine ainesektsioonides, konverentsidel, projektides, õppepäevadel jne.) Töötajad on aktiivsed asutusevälises haridusalases tegevuses. 4000 5000 6000 15 000 Juhataja asetäitja 1.5. Koostöö lastevanematega Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 22. Interneti kodulehekülje tegemine Internetis on lasteaia kohta käiv teave kättesaadav (2003) 5000 1000 1000 7000 Juhataja asetäitja 23. Lastevanemate koosoleku päevakord on kooskõlas koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevate kohustustega Lapsevanemad on tutvunud lasteaia õppekavaga, arengukavaga ja rühma töökorraldusega (2003) Juhataja 24. Hoolekogu liikmed läbivad koolituse Hoolekogu, täites seadusega ja põhimäärusega ettenähtud funktsioone, aitab koostöös personaliga luua lasteaias eduka õppe- ja kasvatustegevuse eeldused (2004) 2000 3000 5000 Hoolekogu esimees 25. Koostöös pedagoogilise nõukoguga töötatakse välja lasteaias mitte käivate laste vanemate nõustamise põhimõtted ja korraldus Lastevanemate nõustamise põhimõtted ja korraldus on kirjeldatud ja toimib (2004) Juhataja 26. Õpetajad nõustavad koolieelses eas olevate laste vanemaid nende soovil õppe- ja kasvatus-küsimustes Lasteaias toimub lastevanemate nõustamine õppe- ja kasvatus-küsimustes (2003) 27. Õpetajad läbivad nõustamisalase koolituse Õpetajad on saanud tunnistuse nõustamisalase koolituse läbimise kohta. 6000 6000 12 000 Juhataja 28. Kirjutatakse projekte lastevanemate koolituse rahastamiseks Lastevanemate koolitus toimib Juhataja asetäitja Lapsest lähtuv õpetamine ja kasvatamine 2.1. Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 29. Koostada õppekava muutmise ja täiendamise kord Õppekava muutmise ja täiendamise kord on kinnitatud (2003) Juhataja asetäitja 30. Koostada laste arengu hindamise ja lapsevanemale tagasiside andmise kord. Laste arengu hindamise ja lapsevanemale tagasiside andmise kord on kinnitatud (2003) Õpetaja 31. Iga aasta 31.augustiks koostatakse õppeaasta tegevuskava Iga aasta 15. septembriks on koostatud õppeaasta tegevuskava, mis on kooskõlas õppekava, arengukava ja huvigruppide ootustega Juhataja 32. Koostatakse rühmade tegevuskavad 15. septembriks on koostatud ja vormistatud iga rühma tegevuskava, mis lisatakse lasteaia õppekava juurde Iga rühma õpetaja 33. Analüüsitakse õppeaasta õppe- ja kasvatustegevust (rühmad, juhataja) Iga aasta 15. maiks on esitatud õppe- ja kasvatustegevuse analüüs, see on pedagoogilises nõukogus läbi arutatud ja uue õppeaasta eesmärkide püstitamisel arvesse võetud Juhataja asetäitja 2.2. Õppe- ja kasvatusprotsess Nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 34. Muukeelsetele lastele õppe-kasvatustegevuseks tingimuste loomine (lastevanemate ootuste uurimine, õpetajate koolitus, individuaalse tegevuse planeerimine ja läbiviimine). Muukeelsetele lastele on loodud väga head tingimused õppe-kasvatustegevuseks (2005) 5000 5000 10 000 Maret Aja 35. Õpetajad loovad tingimused vabamänguks (ruum, aeg, teadmised, vahendid) Vabamänguks on loodud mitmekesised võimalused, mida toetavad lasteaia ruumilised tingimused, õueala ja erinevad mänguvahendid. 30 000 30 000 30 000 90 000 Õpetaja 2.3. Lapse arengu hindamine Nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 36. Laste arengut hinnatakse vastavalt «Lapse arengu hindamise ja lapsevanemale tagasiside andmise korrale» Laste arengut on hinnatud ja analüüsitud, tulemusi arvestatakse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel 1800 1800 1800 5400 Õpetaja 37. Lasteaia õppekava täiendatakse laste koolivalmiduse hindamise põhimõtete ja korraldusega Lasteaia õppekavas on kindlaks määratud laste koolivalmiduse hindamise korraldus Juhataja asetäitja 2.4. Erivajadustega laste õpetamine ja kasvatamine Nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 38. Igal õppeaastal on lasteaias üks arendusrühm Rakvere linna koolieelses eas olevate erivajadustega lastega tegelevad kvalifitseeritud õpetajad ja eripedagoog Juhataja 39. Koostatakse individuaalsed õppekavad lastele, kelle koolikohustuse täitmine on edasi lükatud. Individuaalsed õppekavad on koostatud (2003) Juhataja asetäitja 2.5. Kasvukeskkonna kujundamine Nr Tegevused Tulemus Kulu 2003 Kulu 2004 Kulu 2005 Kulu kokku Vastutaja 40. Korrapäraselt hooldatakse õueala (mänguvahendite värvimine, haljastuse uuendamine, turvalisuse kontroll) Õueala on turvaline, esteetiline, mängusõbralik ja valikuid võimaldav 7000 7000 10 000 24 000 Majandustöötaja 41. Jätkatakse akende vahetamist Lasteaial on uued aknad (2004) 300 000 Juhataja 42. Vahetatakse välja hoone elektrisüsteem Valgustus vastab nõuetele ? Juhataja 43. Vahetatakse välja välisuksed Lasteaia välisuksed on ohutud (2003) ? Juhataja 44. Vahetada välja rühmade mööbel (riiulid, kapid) /3., 4., 5., 6., 8., 9., 11. ja 12. rühm/ Rühmaruum on ohutu, on loodud võimalused tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt 45 000 45 000 30 000 120 000 Majandustöötaja 45. Vahetada välja 2., 9., 10. ja 11. rühma toolid Toolid on terved, õige suurusega 5000 5000 5000 15 000 Majandustöötaja 46. Vahetada välja 10. rühma voodid Voodid on ohutud (2003) 15 000 Majandustöötaja 47. Iga rühma õpetaja koostab õppeaastaks eelarve õppe- ja mänguvahendite ostmiseks Õppevahendid on toeks õppekava rakendumisele, hankimine on planeeritud ja süstematiseeritud 80 000 80 000 100 000 260 000 Juhataja asetäitja 48. Lasteaia õppekirjanduse ja -vahendite nimestik sisestatakse arvutisse Õpetajad omavad väga head informatsiooni lasteaias olevast õppekirjandusest, helikassettidest, CD-dest, videofilmidest Juhataja asetäitja 49. Korrastatakse ja uuendatakse suur pildimaterjal Õpetajad omavad ülevaadet lasteaias olevast pildimaterjalist 1000 1000 1000 3000 Juhataja asetäitja ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Parandusi ja muudatusi tehakse vastavalt vajadusele iga õppeaasta alguseks. Arengukava kinnitab Rakvere Linnavolikogu.