Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 94, 1416

(õ) 21.05.2009 11.55 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. S. (sünd 25.09.1968) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Harjumaa osakonna Sõle büroos menetlusse 22. detsembril 2001. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et A. S. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 28. mail 1985. a mõistis Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohus A. S. süüdi «ENSV kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 3 alusel ning karistas teda 4-aastase vabadusekaotusega. 8. juunil 1988. a mõistis ENSV Ülemkohus A. S. süüdi «ENSV kriminaalkoodeksi» § 931 alusel ning karistas teda 5-aastase vabadusekaotusega. 15. juulil 1992. a kvalifitseeriti nimetatud kuriteokoosseis Harju Maakohtu määrusega ümber «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 1411 lõike 3 punktis 1 toodud kuriteokoosseisuks ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aasta ja 6 kuu pikkune vabadusekaotus. 4. septembril 1995. a mõistis Tallinna Linnakohus A. S. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel ning karistas teda 1-aastase vabadusekaotusega tingimisi, aastase katseajaga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. märtsi 2003. a kirjaga nr 15.2-20/12782 A. S. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. A. S. leiab oma vastuskirjas, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib piirata isiku õigust saada Eesti kodakondsus üksnes juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistris. Samuti leiab A. S., et Vabariigi Valitsusel on seadusest tulenev võimalus diskretsiooni rakendamiseks olukorras, kus isiku suhtes on tuvastatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olev asjaolu. Eeltoodust lähtuvalt on A. S. seisukohal, et talle Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine ei ole seaduspärane, kuna tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ning palub rahuldada tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavaldus. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Nimetatud normis on seadusandja selgelt eristanud kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega vastab A. S. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. Samuti ei oma Eesti kodakondsuse andmisest keeldumisel õiguslikku tähendust A. S. poolt vastuväitena toodud asjaolu, et «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib piirata isiku õigust saada Eesti kodakondsus üksnes juhul, kui tema karistusandmed on karistusregistris. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust A. S-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. S-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.