Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 94, 1413

(õ) 21.05.2009 12.10 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK R. A. (sünd 15.03.1960) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lääne-Virumaa osakonnas menetlusse 15. veebruaril 2002. a «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel. Menetluse käigus tuvastati, et R. A. on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 12. veebruaril 1988. a mõistis Rakvere Rajooni Rahvakohus R. A. süüdi «ENSV kriminaalkoodeksi» § 88 lõike 2 punkti 1 alusel ning karistas teda 2-aastase parandusliku tööga ühes 20% töötasu kinnipidamisega. 19. mail 1992. a mõistis Lääne-Viru Maakohus R. A. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 88 lõike 2 punkti 1 alusel ning karistas teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi, 2-aastase katseajaga. 5. oktoobril 1994. a mõistis Lääne-Viru Maakohus R. A. süüdi «Kriminaalkoodeksi» § 139 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel ning karistas teda 300-kroonise rahatrahviga. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 21. märtsi 2003. a kirjaga nr 15.2-20/12782 R. A. teavitanud, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolseid vastuväiteid. R. A. palub oma 21. aprilli 2003. a kirjas võimalusel anda talle Eesti kodakondsus, kuid ta ei esita seejuures õiguslikku tähendust omavaid vastuväiteid. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Nimetatud normis on seadusandja selgelt eristanud kriminaalkorras karistamise fakti karistatusest kui seisundist. Isiku puhul, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud, on määravaks karistatus ning selline isiku õiguste piirang on oma olemuselt ajutise loomuga. Isikute puhul, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, on määrav aga kriminaalkorras karistamise fakt, mis iseloomustab isikut ning on seetõttu püsiva tähendusega. Seega vastab R. A. «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktis 4 sätestatud tingimustele, mille esinemisel on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust R. A-le, kuna teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus R. A-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.