Imavere Vallavolikogu — Imavere valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 113, 1993

Imavere Vallavolikogu, aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, Imavere valla põhimääruse punkti 66 alapunkti 28, ehitusseaduse § 19 lõike 4 ja planeerimisseaduse § 5, annab määruse: 1. Kinnitada Imavere valla ehitusmäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Imavere Vallavolikogu 29. jaanuari 1996. a määrus nr 1 «Imavere valla ehitusmäärus». 3. Käesolev määrus avaldada vallalehes ja elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub 1. juulil 2003. a. Volikogu esimees Ants VÄLIMÄE Kinnitatud Imavere Vallavolikogu 19. juuni 2003. a määrusega nr 20 IMAVERE VALLA EHITUSMÄÄRUS I. Üldsätted 1. Käesolevas määruses on sätestatud planeerimise, projekteerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid Imavere vallas. 2. Määruse ülesandeks on määrata: 2.1. valla planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid; 2.2. vallasiseste ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 2.3. ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 2.4. projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 2.5. ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 2.6. miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 2.7. tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel; 2.8. reklaami paigaldamise kord; 2.9. ehitusjäätmete jäätmekäitluskord. 3. Mõisted: 3.1. vastav ajaleht on planeerimisseaduses sätestatu alusel, vähemalt üks kord kuus ilmuv vallaleht Imavere Sõnumid ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht Järva Teataja; 3.2. miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud tänavavõrgu, haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis koos ühtsetele arhitektuurilistele kriteeriumitele vastavate hoonetega moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. Miljööväärtusega hoonestusalad on ehituslikult omapärased hoonete kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid. Miljööväärtuslikel aladel on oluline väljakujunenud terviklikkus – plaani vastavus ruumilisele ülesehitusele; 3.3. roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem; 3.4. puhke- ja virgestusala on valla üldplaneeringuga määratletud puhkuseks, taastumiseks, liikumisharrastuseks ning muudeks kogunemisteks ettevalmistatud looduslikult sobiv maa; 3.5. väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga kuni viie meetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ja on olemasoleva ehitise teenindamiseks vajalik rajatis; 3.6. korterelamu on kolme või enama korteriga elamu; 3.7. kõrvalhoone on krundi juhtfunktsiooni kandvat hoonet teenindav abihoone; 3.8. ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis; 3.9. kinnine hoonestusviis on hoonestamine, kus hoone ulatub vahetult mõlema naaberkrundi piirini; 3.10. lahtine hoonestusviis on hoonestamine, kus hoone ja naaberkrundi vahele jääb vaba ruum; 3.11. projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ei ole detailplaneeringu koostamise kohustust; 3.12. suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitised on ehitised, kus viibib samaaegselt 50 või enam inimest; 3.13. ohtlik ehitis on ehitis, mis on oma ehitus-tehnilise seisukorra tõttu ohtlik inimese elule, tervisele või varale; 3.14. õigusliku aluseta püstitatud ehitis on ehitis, mis on: 3.14.1. püstitatud ilma ehitusloata, kui ehitusluba on nõutav; 3.14.2. püstitatud ilma kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta, kui kirjalik nõusolek on nõutav. II. Planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamine vallas 4. Imavere Vallavolikogu ainupädevusse kuulub: 4.1. üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 4.2. üldplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 4.3. vallavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine; 4.4. selliste detailplaneeringute algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine, millega soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; 4.5. ehitusjärelevalve tegemise pädevusega ametikohtade määramine; 4.6. kokkuleppe sõlmimine vastava ministeeriumiga riiklikult tähtsa ehitise asukoha suhtes Imavere vallas (planeerimisseadus § 33); 4.7. valla ehitusmääruse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 4.8. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 4.9. valla ehituspoliitika väljatöötamine ja sellest tulenevate otsuste vastuvõtmine; 4.10. detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala. 5. Imavere Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 5.1. Detail-, üld- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine: 5.1.1. sellise detailplaneeringu algatamine, millega ei soovita muuta kehtestatud üldplaneeringut; 5.1.2. detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise üleandmine detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule; 5.1.3. detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemine ja avaliku väljapaneku korraldamine; 5.1.4. otsuste vastuvõtmine detailplaneeringu koostamiseks lihtsustatud korras; 5.1.5. detailplaneeringute kehtestamine, millele ei ole teostatud järelevalvet või mis ei muuda kehtivat üldplaneeringut. 5.2. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine kehtestatud detailplaneeringu alusel (planeerimisseadus § 38, maakatastriseadus § 18 lg. 2). 5.3. Muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse. 5.4. Ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine. 5.5. Ehituslubade väljaandmine. 5.6. Kasutuslubade väljaandmine. 5.7. Kirjalike nõusolekute andmine. 5.8. Projekteerimistingimuste kehtestamine. 6. Valla ehitusala vastutava spetsialisti pädevusse kuulub: 6.1. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 6.2. vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6.3. vajadusel ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6.4. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitiste ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 6.5. projekteerimistingimuste koostamine, avalikustamine ja väljastamine; 6.6. vajadusel ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 6.7. ehitise ülevaatuse teostamine kasutusloa väljastamisele eelnevalt; 6.8. ettekirjutuste tegemise pädevusega ametiisikute määramine; 6.9. riiklikule ehitisregistrile andmete sisestamine ja esitamine. III. Hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 7.1. Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks ning nende kasutamise reguleerimiseks on sõltumata omandivormist ilma Muinsuskaitseameti ja Imavere Vallavalitsuse igakordse loata keelatud: 7.1.1. muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut; 7.1.2. muuta kinnistute ajaloolisi piire; 7.1.3. lammutada olemasolevaid ehitisi; 7.1.4. teha mis tahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada uusehitisi k.a kuni 20 m 2 ehitusaluse pinnaga väikehooneid; 7.1.5. muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre; 7.1.6. eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja konstruktsioone; 7.1.7. kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ning ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja -tehnoloogiaid; 7.1.8. teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal asuvat hoonestust, mälestisi või maapinnas säilinud kultuurikihti. 8. Üldplaneering 8.1. Üldplaneering võidakse koostada kogu valla territooriumi, selle osade kohta või teemaplaneeringuna vastavalt planeerimisseaduses § 8 lg 3 näidatud eesmärkidele. 8.2. Kehtestatud üldplaneering on alus detailplaneeringu koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral. 8.3. Detailplaneering võib põhjendatud juhtudel sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. 8.4. Ehitamine ja detailplaneeringu koostamine peab toimuma vastavalt valla üldplaneeringus määratletud tingimustele. 8.5. Üldplaneeringu kohaselt ilma detailplaneeringut koostamata võib vallavalitsuse loal ehitada planeerimisseaduse § 9 lg 10 loetletud juhtudel. 9. Detailplaneering 9.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi osa kohta. 9.2. Ehitamine peab toimuma vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, kui see on olemas või kui selle olemasolu on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti lähtealusena nõutav. 9.3. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel ja on: 9.3.1. uute hoonete ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks; 9.3.2. ehitusprojekti koostamise aluseks juurdeehituse või laiendamise korral üle 33% olemasoleva hoone maapealsest kubatuurist; 9.3.3. aluseks maa-alade kruntideks jaotamise korral. 9.4. Käesoleva määruse punkti 9.3.1 nimetatud hooneteks ei ole: 9.4.1. üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhooned; 9.4.2. kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehooned. 9.5. Käesoleva määruse punkti 9.3.2 nimetatud hooneteks ei ole: 9.5.1. üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende kõrvalhooned. 9.6. Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras on lubatud: 9.6.1. kuni viie üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks; 9.6.2. olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi planeerimiseks, kui kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu või büroohoone. 10. Muud planeerimisseadusest tulenevad nõuded 10.1. Lepingu detailplaneeringu koostamise kohta detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmib Imavere vallavanem (planeerimisseadus § 10 lg 6). 10.2. Planeeringu koostamiseks vajalike andmete kättesaadavuse ja säilitamise tagab Imavere Vallavalitsus. 10.3. Planeeringutega saab tutvuda Imavere Vallavalitsuses. 10.4. Planeeringute elluviimise üle teostab kontrolli vastav ametnik. 10.5 Kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringuga ette nähtud avalikul otstarbel kasutatava kinnisasja või selle osa omandab Imavere Vallavalitsus kinnisasja omaniku nõudel kohese ja õiglase tasu eest. IV. EHITAMINE 11. Väikeehitiste ehitamine 11.l. Väikeehitis on kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viie meetri kõrgusega ühel kinnistul asuv: 11.1.1. ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 11.1.2. olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega või veeettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või telekommunikatsiooniteenuse osutajale telekommuni-katsiooniseaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega telekommunikatsiooniseaduse tähenduses. 11.2. Väikeehitise ehitamiseks on vajalik vallavalitsuse kirjalik nõusolek, välja arvatud juhul, kui ehitatakse kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitist. 11.3. Väikeehitise ehitamiseks esitatavad nõuded on ehitusseaduse § 15–17. 11.4. Ehitise omanik peab esitama vallavalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitamise alustamist ehitamise alustamise teatise. Teatise vorminõuded on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määruses nr 12. 11.5. Kuni 20 m2 väikeehituse ehitamise korral ei ole vaja ehitamise alustamise teatist esitada. 12. Väikeehitise kasutamine 12.1. Väikeehitisele ei ole vaja kasutusluba, välja arvatud juhul, kui seda kasutatakse elamiseks. 12.2. Püstitatud väikeehitisest tuleb ehitise omanikul teavitada vallavalitsust, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 12.3. Väikeehitise püstitamise kohta ei pea esitama ehitise teatist, kui taotletakse väikeehitisele kasutusluba. 13. Ehitusluba 13.1. Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek: 13.1.1. püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi; 13.1.2. laiendada, rekonstrueerida või lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. 13.2. Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks Imavere Vallavalitsus oma korraldusega. 13.3. Ehitusloa saamiseks tuleb: 13.3.1. esitada ehitusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 13.3.2. esitada nõuetele vastav ehitusprojekt; 13.3.3. tasuda riigilõiv. 13.4. Ehitusluba väljastatakse ehitusloa taotlejale. Ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitusluba ainult ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. 13.5. Vallavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. 13.6. Ehitusluba on tähtajatu, kuid kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Ehitamise alustamise päevaks loetakse ehitise mahamärkimise akti kuupäeva. 13.7. Ehitise omanik teatab ehitamise alustamisest vormikohase teatisega elektrooniliselt või paberkandjal. 14. Kasutusluba 14.1. Ehitise kasutusluba on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. 14.2. Kasutusloa saamiseks tuleb: 14.2.1. esitada kasutusloa vormikohane taotlus elektrooniliselt või paberkandjal; 14.2.2. esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud; 14.2.3. esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või kohaliku omavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus; 14.2.4. esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist; 14.2.5 esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks; 14.2.6. tasuda riigilõiv. 14.3. Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. 14.4. Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsuse ehitusjärelevalve ametnikul on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. 14.5. Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. 14.6. Vallavalitsuse vastava korralduse alusel väljastab ehitusjärelevalve ametnik kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. 14.7. Kasutusloa väljastamisega seotud dokumente säilitatakse vallavalitsuses ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni. 14.8. Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. 14.9. Detailplaneeringu koostamise vajadusel vastab ametnik taotluse esitajale 20 päeva jooksul taotluse laekumise päevast, andes ülevaate otstarbe muutmise mittelubamise põhjustest. 14.10. Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmine otsustatakse vallavalitsuse korraldusega, mille alusel ehitusjärelevalve insener kasutusloa väljastab. 14.11. Imavere vallas ehitatavad ja kasutatavad ehitised kantakse ehitusregistrisse, mida peab valla ehitusspetsialist. 15. Projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine 15.1. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, milles määratakse ka muud projekteerimise lähteandmed ning asutused ja isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üld- ja detailplaneeringust selle olemasolu korral. 15.2. Projekteerimistingimuste koostamine on kohustuslik: 15.2.1. uute ehitiste rajamisel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral (Planeerimisseaduse § 9 lg 10 loetletud juhtudel); 15.2.2. olemasoleva üksikelamu, suvila ja aiamaja ja üle 60 m 2 ehitusaluse pinnaga kõrvalhoone laiendamise ja teiste olemasolevate hoonete maapealse osa kuni 33% laiendamise puhul. 15.3. Ehitise rekonstrueerimisel piirdekonstruktsioonide muutmise ning kande ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise või asendamise puhul teeb projekteerimistingimuste koostamise vajalikkuse otsuse vallavalitsus igal konkreetsel juhul eraldi. 15.4. Projekteerimistingimused kehtivad 2 aastat alates nende kehtestamisest. 16. Ajutise ehitise ehitamise kord ja alad 16.1. Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud määruse p.15.2 ja 15.3 nimetatud juhtudel; 16.2. 20 m2 – 60 m2 ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehitise ehitamiseks on vajalik kirjalik nõusolek. 16.3. Kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamiseks ei ole vaja kirjalikku nõusolekut ega ehitusluba. 16.4. Ajutisi ehitisi ei tohi ehitada munitsipaalmaale. 17. Tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel 17.1. Vallavalitsuse ülesanded on: 17.1.1. kirjaliku nõusolek andmine või selle andmisest keeldumine kümne päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates; 17.1.2. kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.3. ehitusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates; 17.1.4. ehitusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada ehitusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.5. ehitusloa kehtetuks tunnistamine kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 17.1.6. kasutusloa väljastamine või selle väljastamisest keeldumine 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates; 17.1.7. kasutusloa taotleja esitatud dokumentide puudulikkuse korral võimaldada kasutusloa taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates; 17.1.8. kasutusloa kehtetuks tunnistamine kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast või ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluse kohalikule omavalitsusele teadasaamise päevast arvates; 17.1.9. ehitise omanikule tehtud ettekirjutuse andmete edastamine riiklikule ehitisregistrile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 17.1.10. ettevõtjale tehtud ettekirjutuse andmete edastamine Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates; 17.1.11. riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine vastavalt esitamise korras määratud tähtajale; 17.1.12. projekteerimistingimuste väljastamine 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates; 17.1.13. projekteerimistingimuste avalikustamine viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. 17.2. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil. 18. Ehitusjärelevalve, omanikujärelevalve 18.1. Imavere Vallavalitsuses tegeleb ehitusjärelevalve küsimustega ehitusspetsialist või delegeeritakse lepingu alusel litsentsi omavale firmale või spetsialistile. 18.2. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima kohalikku omavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemusest. 18.3. Ehitusjärelevalve ülesanded, pädevus ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse § 59–61. 18.4. Omanikujärelevalve teostaja õigused ja kohustused on kirjeldatud ehitusseaduse § 30. 19. Reklaami paigaldamise kord 19.1. Reklaami mõiste 19.1.1. reklaamina käsitletakse teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab; 19.1.2. reklaami avalikustajana käsitletakse käesolevas määruses reklaami avalikku esitajat, üldsusele näitajat, tootjat, vahendajat või tellijat. 19.2. Reklaami sisule, kujundusele ja esitlusviisile esitatavad nõuded on sätestatud reklaamiseaduses. 19.3. Vallavalitsus teostab reklaamialase tegevuse järelevalvet valla territooriumil: 19.3.1. korraldataval näitusel, messil või teisel avalikul üritusel; 19.3.2. välisreklaami suhtes; 19.3.3. ühistranspordivahendi või takso sees või väliskülgedel asuva reklaami suhtes; 19.3.4. müügikohtades tehtava reklaami ja reklaamürituste suhtes. 19.4. Reklaami kooskõlastused määrab ja paigaldamise õiguse annab Imavere Vallavalitsus. 19.5. Reklaami avalikustajal tuleb reklaami paigaldamiseks: 19.5.1. esitada vallavalitsusele vastavasisulise avaldus; 19.5.2. esitada reklaami eskiisi ja asendiplaani või hoone foto, millele on märgitud reklaami asukoht; 19.5.3. esitada kinnisasja või rajatise valdaja kirjalik kooskõlastus, kui reklaam paigaldatakse teise füüsilise või juriidilise isiku omanduses olevale territooriumile, hoonele või rajatisele; 19.5.4. tasuda reklaamimaks. 20. Jäätmekäitlus ehitus-lammutusobjektil 20.1. Ehitusobjektil tekkinud jäätmed jagatakse tavaehitusjäätmeteks ja ohtlikeks ehitusjäätmeteks. Tavaehitusjäätmed on kõik ehitusjäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Ohtlikud ehitusjäätmed on jäätmed, mis on omaduselt ohtlikud inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. 20.2. Ehitaja on kohustatud tekkinud ehitusjäätmetega toimima järgmiselt: 20.2.1. sorteerima tekkinud tava- ja ohtlikud ehitusjäätmed liigiti selliselt nagu see on tehnoloogiliselt võimalik; 20.2.2. vedama või laskma ära vedada sorteeritud tava- ja ehitusjäätmed nende taaskasutamise eesmärgil nende edasisele kasutajale või üle andma Väätsa prügilale. 20.3. Jäätmete üleandmisel edasisele kasutajale on vaja ehitustööde tellijale esitada dokument jäätmete üleandmise-vastuvõtmise kohta, millel on märgitud jäätmete kogus. 20.4. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb esimesel võimalusel üle anda Väätsa prügilale. 21. Vastutus ehitusmääruse rikkumise eest 21.1. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa seadusandlusega ettenähtud karistuse. 22. Lõppsätted 22.1. Käesolevas määruses sätestamata küsimused lahendab vallavalitsus.