Haridus- ja teadusminister — Jõhvi Ametikooli põhimäärus — RTL, 94, 1402

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521; 2003, 20, 116) § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jõhvi Ametikool Jõhvi Ametikool (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus. § 2. Kooli asukoht Kool asub Jõhvis. Kooli postiaadress on Kutse 13, 41533 Jõhvi. § 3. Õppe- ja asjaajamise keel (1) Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. § 4. Pitsat, eelarve ja sümboolika Koolil on väikese riigivapi kujutisega pitsat, iseseisev eelarve ja sümboolika. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse, tehnika, tootmise ja ehituse ning teeninduse õppevaldkondades; 2) täiskasvanute tööalase koolituse võimaldamine; 3) kutsealase eelkoolituse võimaldamine; 4) huvialahariduse võimaldamine. § 6. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) õpilastele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamise võimaldamine; 2) siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase koolituse tõhustamiseks; 3) ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega; 4) õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppekavade koostamine ja arendamine; 5) ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine, väljaandmine ning levitamine; 6) koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 7) õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest; 8) pedagoogidele ja teistele töötajatele (edaspidi personal) erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine; 9) kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena; 10) personalile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine; 11) õpilaste isiklikku ja erialast arengut soodustavate tingimuste ja õhkkonna kujundamine; 12) õpilaste praktilise väljaõppe käigus valmistatud toodete ja teenuste turustamine; 13) õpilaste ja personalile kultuuri- ja sporditegevuse toetamine; 14) õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutsealadel; 15) oma tegevuse tutvustamine üldsusele. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) suunab kooli tegevust ning otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimusi. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab üks kord aastas Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole eelarvelise finantseerimise taotluse õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 4) kuulab ära direktori kava kooli eelarve kulude planeerimise kohta eelarveaastal ning edastab selle koos omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 5) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 6) kinnitab praktikaettevõtted. § 9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli sisekontrolli süsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise; 4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse; 5) on tööandjaks personalile, kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid ja tagab tingimused personali kvalifikatsiooni täiendamiseks; 6) tagab nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 7) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 8) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamise-, sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 9) tagab kooli eelarveprojektide koostamise ja eelarve täitmise; 10) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 11) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 12) annab oma tegevusest aru nõukogule ja teda ametisse kinnitanule; 13) lahendab teisi talle pandud küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi nõukogu haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks ametisse haridus- ja teadusminister, kes ka sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab temaga töölepingu. § 10. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevusega seotud küsimuste lahendamine. Õppenõukogusse kuuluvad kooli pedagoogid. (2) Kooli direktor kinnitab nimeliselt õppenõukogu koosseisu iga uue õppeaasta alguses. § 11. Õppenõukogu töökord ja ülesanded (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mille kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik mitte harvemini kui neli korda õppeaastas. (2) Õppenõukogu koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse kaks nädalat enne koosoleku toimumist. (3) Erakorraline õppenõukogu kutsutakse kokku, kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest. (5) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. (6) Õppenõukogu: 1) arutab ja otsustab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning nendest tulenevaid ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab ja otsustab õppekavade rakendamisega ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimisega, lõpueksamite ning lõputöödega seotud küsimusi. § 12. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) täiskasvanute koolituse osakond; 3) majandusosakond. (2) Õppeosakonna ülesanded on: 1) õppetöö korraldamine, kontroll ja aruandlus; 2) õppepraktika korraldamine; 3) tunniplaani koostamine vastavalt õppekavadele; 4) järelevalve korraldamine õpetajate tööülesannete täitmise üle; 5) arvestuse pidamine õpilaste õppetöö tulemuste ja õppetööst osavõtu kohta; 6) eksamite planeerimine ja nende läbiviimise korraldamine; 7) ülekooliliste kontrolltööde ja ainenädalate planeerimine ning läbiviimine; 8) õpilaste klassivälise ja huvialategevuse koordineerimine; 9) kooli lõpetajate rakendatuse jälgimine. (3) Täiskasvanute koolituse osakonna ülesanded on: 1) tööalase koolituse korraldamine täiskasvanud elanikkonnale vastavate kursuste kaudu; 2) koostöö arendamine tööhõiveametitega; 3) tööturu vajadusest lähtuva koolituse arengukavade koostamine ja koolituse planeerimine; 4) kutsealaste teabepäevade ja seminaride korraldamine. (4) Majandusosakonna ülesanded on: 1) õppetööks vajalike materiaalsete tingimuste loomine; 2) hoonete ja rajatiste nõutava sanitaarse olukorra ja tuleohutuse tagamine; 3) sõidukite ja seadmete hoolduse ja remondi korraldamine; 4) kütte-, vee-, elektri- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine; 5) riigivara majandamise korraldamine; 6) kooli maa-ala korrashoiu tagamine; 7) õpilaste toitlustamise korraldamine; 8) õpilaskonna majutamise ja olme korraldamine. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 13. Kooliõppekava (1) Koolis omandatakse kutsekeskharidus kutse-, eri- ja ametiala riikliku õppekava alusel koostatud kooliõppekava järgi. (2) Kooliõppekava on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning õpingute alustamise ja kooli lõpetamise nõuded. (3) Kool koostab õppekava iga kutse-, eri- ja ametiala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (4) Kooliõppekavad ning nende muudatused kinnitab kooli direktor. (5) Kooliõppekavad ning nende muudatused registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korrale. § 14. Õppekorraldus (1) Kooli võivad õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning põhiharidust mitteomavatele koolikohustuse east väljas olevatele, kuid põhiharidust omandavatele õpilastele korraldatakse kutsealast eelkoolitust vastavalt kohaliku omavalitsuse tellimusele. (3) Põhihariduse baasil kutsekeskhariduse omandamine võib toimuda päevases, õhtuses ja kaugõppe vormis. Keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamine võib toimuda täis- ja osakoormusega õppe vormis, kui seadus ei näe ette teisiti. (4) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on 40 õppenädalat ja õppevaheaeg on 8 nädalat õppeaastas. (5) Õppetöö põhivormiks on õppetund, kestusega 45 minutit nii teoreetilises kui ka praktilises õppetöös. (6) Õpperühma suuruse teooria- ja praktikatundides kinnitab kooli direktor käskkirjaga. (7) Kool loetakse lõpetatuks pärast vastava õppekava täitmist. Kooli lõpetamist tõendab lõputunnistus. (8) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust. Täiskasvanute tööalase koolituse kursused on tasulised. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND § 15. Kooli liikmeskond Kooli liikmeskonna moodustavad kooli personal ja õpilased. § 16. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister. (5) Pedagoogide ülesanne on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine, et tagada koolile seatud eesmärkide täitmine. (6) Pedagoogide konkreetsed ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. (7) Pedagoogi töötasustamise aluseks on ametikoht. § 17. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. (2) Mittepedagoogilise personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. (3) Mittepedagoogilise personali töötasustamise aluseks on ametikoht. 6. peatükk ÕPILASED § 18. Õpilaskond (1) Kooli õpilased moodustavad ühise õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ning neile ei laiene õpilaste õigused ja kohustused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus» (RT I 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116). (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õppegruppide üldkoosolekul. Õpilasesindus esitab õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadusele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele. § 19. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd; 3) valida oma esindaja kooli nõukogusse; 4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. § 20. Õpilaste õigused ja kohustused (1) Õpilaste õigused on: 1) tutvuda enne kooli asumist ja koolis õppides kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpet; 3) valida õppeaineid valik- ja vabaainete piires; 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ning selle tegevuses; 5) osaleda õpilasesinduse esindaja kaudu kooli nõukogu tegevuses; 6) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi- ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 8) saada konsultatsioone õppetööd puudutavates küsimustes; 9) saada õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras; 10) kasutada muid seadusega kehtestatud õigusi. (2) Õpilane on kohustatud: 1) järgima seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi; 2) hoidma kooli kasutuses olevat vara ning hüvitama tema tekitatud varalise kahju; 3) hoidma kooli head mainet; 4) osalema õppetöös ja sooritama õigeaegselt ettenähtud eksamid, arvestused ja praktikad; 5) täitma kooli õpilaskodu- ja sisekorraeeskirja. 7. peatükk KOOLI FINANTSEERIMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 21. Finantseerimine (1) Kooli finantseeritakse riigieelarvest, laekumistest sihtasutustelt, kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest ja muudest vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. § 22. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 23. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 24. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast. 8. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 25. Kooli ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli ümberkorraldamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 26. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alustel ja korras. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 27. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. septembril 2003. a. Minister Toivo MAIMETS Eurointegratsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes Madis LEPAJÕE