Haridus- ja teadusminister — Kõrghariduse hindamise nõukogu otsuse kinnitamine — RTL, 94, 1423

«Ülikooliseaduse» (RT I 1995, 12, 119; 2003, 33, 206) § 10 lõike 1 punktist 1 ja § 12 lõikest 1, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2002. a määruse nr 429 «Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus» (RT I 2002, 109, 651) § 12 punktist 5 ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995. a määrusega nr 179 (RT I 1995, 42, 630; 1996, 41, 798; 2000, 65, 422; 2002, 105, 626) kinnitatud «Kõrghariduse hindamise nõukogu põhikirja» punktile 27 ja lähtudes kõrghariduse hindamise nõukogu 11. juuni 2003. a koosoleku protokollist: 1. Kinnitan kõrghariduse hindamise nõukogu 11. juuni 2003. a otsuse akrediteerida negatiivselt Euroülikooli õppekava 6380120 rahvusvaheline õigus (bakalaureuseõpe) järgmistel põhjustel: 1) Õppekava eesmärgid õppekavas ei kajastu, õppekava on ülesehituselt pigem majanduse, kui õiguse valdkonda kuuluv ning ei vasta seetõttu haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» (RTL 1999, 9, 101) punktile 11, mille kohaselt õppekava eesmärgid peavad olema konkreetselt formuleeritud ja kajastama eelkõige nõudeid lõpetajate tasemele. 2) Õppekava struktuur ei vasta analoogilistele õppekavadele mujal maailmas, mis ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 12, mille kohaselt õppekava peab olema võrreldaval tasemel teiste ülikoolide analoogsete õppekavadega. Euroopa õiguse maht õppekavas on 1,5 ainepunkti ja rahvusvaheline eraõigus puudub õppekavast. Õppeprotsess rahvusvahelises õiguses ei sarnane ekspertide hinnangul õppeprotsessiga vastavatel õppekavadel Euroopa ülikoolides. 3) Euroopa õiguse maht õppekavas on 1,5 ainepunkti ja rahvusvaheline eraõigus puudub õppekavast, mille tõttu õppekava ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 14, mille kohaselt õppekava ainete struktuur peab arvestama nende koosmõju, sisu aga tagab piisava üldharidusliku, erialase ja ametialase taseme ning konkurentsivõime tööturul. Õppetöö edukust kahandab ka ainete killustatus. Ekspertide arvates ei ole õppeprotsess efektiivne ja ei suudeta tagada õppeprotsessi kvaliteeti. 4) Raamatukogu ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 30, mille kohaselt õppekava hariduseesmärkide mööndusteta saavutamiseks on akadeemilisel allüksusel vajalikul määral materiaalseid ressursse, sh õppekirjandust, kusjuures tagatakse nende efektiivne kasutamine ja regulaarne uuendamine. Ekspertide hinnangul on kaasaegseid inglisekeelseid käsiraamatuid ja ajakirju väga vähe. Enesehinnangu analüüsist selgus, et raamatukogus on ainult üks rahvusvahelise õiguse õpik, kuid kohapeal selgus, et seda õpikut ei olnud raamatukogus. 5) Raamatukogu ei vasta haridusministri 18. jaanuari 1999. a määrusega nr 3 kinnitatud «Nõuded eraülikooli ja era rakenduskõrgkooli õppe- ja teadustegevuseks vajalikule õppemateriaalsele baasile» (RTL 1999, 27, 334) punktile 8, mille kohaselt kõrgkool peab tegema üliõpilastele kättesaadavaks õppekava järgselt õpetatavate ainete omandamiseks vajalikud infokandjad. Ekspertide hinnangul on kaasaegseid inglisekeelseid käsiraamatuid ja ajakirju väga vähe. Enesehinnangu analüüsist selgus, et raamatukogus on ainult üks rahvusvahelise õiguse õpik, kuid kohapeal selgus, et seda õpikut ei olnud raamatukogus. 6) Ekspertide hinnangul jätab soovida õppejõudude kompetentsus rahvusvahelise õiguse alal ja ka teistes õigusvaldkondades, mis ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 29, mille kohaselt õppekava raames osaleb eri liiki õppeainete õpetamisel küllaldane hulk piisavat akadeemilist taset omavaid õppejõude. Õppejõudude koolitusele ei pöörata teaduskonnas tähelepanu. 7) Rahvusvahelise õiguse õpe peaks põhinema inglise keele kasutamisel, kuid üliõpilaste inglise keele oskus on selleks ebapiisav, mis ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 7, mille kohaselt üliõpilaskandidaatide haridustase vastab esitatavatele nõuetele ja on olemas süsteem esinevate puudujääkide kõrvaldamiseks. 8) Puudus pidev õppeasutusesisene kvaliteedi hindamise süsteem, mis ei vasta haridusministri 14. detsembri 1998. a määrusega nr 34 kinnitatud «Nõuded ülikooli õppekava akrediteerimiseks» punktile 19, mille kohaselt akadeemilises üksuses on olemas õppekavade ja nende täitmise kvaliteedikindlustuse süsteem. 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse «Halduskohtumenetluse seadustikus» sätestatud korras. Minister Toivo MAIMETS